Rubriik: Uudised

Pärnu ja Läänemaa juhtiv kaubanduskeskus Kaubamajakas saab tuleva aasta novembriks 5300 ruutmeetrit laiendust. Tänastest rentnikest laieneb Euronics poole suuremale pinnale, ligi 1700 ruutmeetrile. Moekaupade poolt on uued tulijad spordipood Sports Direct, pesupood Women’secret, jalatsipood Skechers ning veel mõned. Laienduse ehitab Mapri Ehitus. Juurdeehituse kogumaksumuseks kujuneb orienteeruvalt 10 miljonit eurot.

Kaubamajakat 13 aastat juhtinud Ivar Pinsel räägib laienduse vajadusest ajalukku vaadates. „Keskus avati 2004. aasta mais ja üsna kiiresti, 2007. aastaks tehti laiendus ning 2014. aastal ehitati juurde kahekorruseline restoranide osa. Enne koroonaaega tekkis taas vajadus laieneda ja ehitada neljas etapp, muuta keskuse logistikat paremaks ja tuua juurde uusi kaubamärke. Asi jäi toona venima, kuid nüüd on selleks õige aeg,“ kinnitab ta.

Tänase maja taha ehitatav juurdeehitus tuleb ühekorruseline. Kui tavapäraselt proovitakse kaubakeskused teha sellised, et inimene käiks keskuse läbi ja ei peaks sama teed tagasi tulema, siis nüüd tekib Ivar Pinseli sõnul Kaubamajakas ringkoridor ja külastaja jõuab tagasi samasse kohta, kust alustas. Reeglina on keskustel kliendisissepääs kahest-kolmest kohast, aga meile pääseb neljast kohast, lisab ta. Majatagune parkla ja sissepääs keskusesse ehituse ajaks küll suletakse, aga laienduse valmides avatakse taas. Külastajat mõjutab ehitustegevus vähe, kuna ehitustöid teostatakse enamjaolt maja taga. Keskus on avatud tavapärastel aegadel.

Jaekaubanduse seisu kommenteerides ütleb Ivar Pinsel, et vaadates numbreid, on väga raske näha kindlat trendi. „Liigume tavalises rütmis, kuigi võiks arvata, et inimestel on tänu hinnatõusule raha vähem kasutada. Traditsiooniline kaubandus on heal järjel, võib minna ka kehvemaks, aga alati on languse järel oodata tõusu. Mulle tundub, et oleme Eestis hinnatõusuga kohanenud ja loodetavasti on see taltumas. Meie numbrites langust ei paista.“

Marko Joa, Mapri Ehituse projektijuht räägib, et Kaubamajaka laienduse neljanda etapi raames ehitatakse Pärnu suurimale kaubanduskeskusele juurde 5300 ruutmeetrit uut pinda ja teostatakse osaliselt olemasolevate üüripindade ümberehitust umbes 4000 ruutmeetri ulatuses. „Ehituse teeb keerukamaks asjaolu, et juurdeehitus tuleb tänase hoone taha, kus asub keskuse igapäevaseks toimimiseks vajalik teenindus- ja laadimisala. Kuna kaubanduskeskus peab toimima seitse päeva nädalas, siis on ehitusprotsessi juhtimine Mapri Ehituse meeskonnale korralik väljakutse.“

Kommunikatsioonibüroo In Nomine alustas koostööd Smarten Logisticsiga. Anname uhkusega teada, et ettevõte tarnis juunis üle miljoni liitri jooke ja ettevõte hindab, et vähemalt juunis ei ole tarbimine võrreldes eelmise aastaga langenud. 2023. aasta üldine taust näitab aga tarbimise mõningast vähenemist.

Smarten Logistics tarnis juuni algusest jaanipäevani miljon liitrit mineraalvett, mahlasid, karastusjooke ja alkohoolseid jooke. Seda on laomahus ligi 15 000 kuupmeetrit, ligi 10 000 tarnet ja 300 veoautotäit. Jaaninädalal tarniti 300 tuhat liitrit jooke ja veeti ligi 90 veoautotäit.

Martin Luts, Smarten Logisticsi arendusjuht kinnitab, et vaadates juunikuud ei ole inimeste tarbimine mullusega võrreldes langenud, kuigi üldine taust on, et tarbimine langeb. Kevad algas korralike mahtudega, samas aprillis oli näha tarnetes tagasiminekut.

„Meie näeme, et inimestele meeldib suvel süüa-juua ja juunikuised mahud ei ole eelmise aastaga võrreldes langenud. Me olime jaanideks hästi valmis, mahtude prognoosid pidasid paika, partneritega oli väga hea koostöö ja kõikide tarnetega, sealhulgas jookidega, saime hästi hakkama. Nõudlust toetavad soojad ilmad ja nii ootame häid tulemusi ka kolmandalt kvartalilt,“ räägib Luts.

Ta tõdeb ka, et logistikasektoris on jaanipäeva ja jõulude eelne aeg jaekaubandusele ja selle logistikapartnereile suur väljakutse, kus inimesed peavad suurenenud mahtudega toimetulekuks tegema ekstrapingutusi. 

Toiduainetootja Orkla Eesti logistikajuht Ranet Untera räägib, et kui kogu juunit vaadata, siis logistikapartner on kasvanud mahuga hästi kohanenud. „Eelmise aasta võrreldes meie mahud juunis ei tõusnud, eelnenud kuudega võrreldes aga küll. Mahtude ette prognoosimine põhineb nii-öelda ajaloolistel müügimahtudel ja eelmise aasta juunis olid head müügid. Tootja poolt vaadates konsolideerime logistikavajadust planeerides sisendid, tekib hübriidprognoos, kuid see võib kõikuda ja 100-protsendilise täpsusega prognoosimine ei ole võimalik. See on väljakutse logistikapartnerile, kuid meie hinnangul on Smarten kenasti hakkama saanud.“ Smarten Logistics ja Orkla on teinud koostööd 15 aastat.

AS Smarten Logistics on Eesti kapitalil põhinev suurim kolmanda osapoole logistika (3PL) pakkuja, kelle klientide seas on nii tootjaid, importijaid kui ka jaemüüjaid. Tänavu 30 aastaseks saanud Smarten Logisticsil on kahes logistikakeskuses kokku 62 000 ruutmeetrit laopinda, ettevõtte 2022. aasta käive oli 19,6 miljonit eurot ja tööd antakse 300 inimesele.

Eesti 1. betoonehitis, Narva vana sild, sai endale Eesti Betooniühingu algatusel betoonist ja metallist mälestustahvli Narva jõepromenaadile.  1822.-29. ehitatud Narva keiser Nikolai I nimeline sild oli esimene ehitis nii Eestis kui Venemaal, kus kasutati romaantsementi, millest tehtud betoonist valati sillasammaste veealused osad. 

Mälestusplaadi ja selle jaluse kavandi autoriks on In Nomine loovjuht Erik Riikoja, betoonosa teostus ja paigaldus – Nordecon Betoon OÜ, metallosa teostus – Metallfoto OÜ. 

Eesti esimesele betoonehitisele rajatud mälestustahvel valmis Eesti betoonehituse 200. aastapäeva tegevuste raames.    

Kommunikatsioonibüroo In Nomine ja üritusturundaja Blue Drum korraldasid tõsteseadmete rendiga tegeleva Tõsta viie aastaseks saamise puhul enam kui sajale koostööpartnerile tõstukite kodus Tänassilma teel meeleoluka pärastlõuna.

RobiRent Gruppi kuuluva Tõsta juht Remo Jõeorg ütles pöördumises koostööpartneritele, et viis aasta tagasi Seiklusjuttude pubi vestlusest alguse saanud ettevõte on iga aastaga kasvanud vähemalt 30%. Paari aastaga tahab „Pääse kõrgele“ tunnuslauset järgiv Tõsta saada Eestis tõsteseadmete rendi turuliidriks. Remo Jõeorg rõhutas meeskonna ja koostööpartnerite vajadust tuntud lausega: „Üksi liigume kiiresti, aga koos jõuame ka kohale.“ Täna tegeleb Tõstas tõsteseadmete rendiga 25 asjatundjat.

Külalistele esines tõstukiga lae alt alla laskunud Drum Attack võimsa ja energeetilise trummishowga, Carolina näitas jahmatamapanevat tantsu kettidel ja DJ Janika mängis tõstukiplatvormilt valju tümpsu. Külaliste seas oli populaarseim tõstukislaalom koonuste vahel, parim tõstukijuht läbis raja 33 sekundiga. Oli ka aeglasemaid, kes ajasid koonused ümber ja teenisid karistussekundeid ning lõpetasid nelja minutiga. Korvtõstukile kinnitatud pulga ajasid paremad alla kõrgemalt kui korvirõngas – 3 meetrit ja 5 sentimeetrit! Tahvelarvutitega nutimängu mängijad said muuseas teada, et suur punane tõstuk tõstab kuuetonnise koorma 13 meetri kõrgusele.

Sony toob turule vlogikaamera ZV-seeria täiesti uue teise põlvkonna kaamera ZV-1 II. ZV-1st laiema vaatenurgaga ZV-1 II aitab vlogijatel luua kõrge pildikvaliteediga kaasahaaravamat sisu.

Tänu Exmor RS™ pildiandurile, BIONZ X™ pilditöötlusmootorile ja ZEISS® Vario-Sonnar T* objektiivile, saavad kõik erinevate tasemetega pildistajad nautida ZV-1 II meisterlikke võimalusi. Alates 18-50 mm lainurkobjektiivist, millega saab pildistada kõike alustades grupiselfidest kuni kitsaste siseruumide või igapäevaste stseenide dünaamiliste ülesvõteteni, on kompaktne ZV-1 II täiuslik reisikaaslane.

ZV-1 II-l on mitmeid uusi ja populaarseid funktsioone, mis võimaldavad sisuloojatel paremat sisu jäädvustada. Näiteks nagu ülilainurk ja suum, mis muudab kogu stseeni kvaliteetse jäädvustamise lihtsaks – eriti, kui pildistada selfisid käeulatuses. 18-50 mm optiline suum ja Clear Image Zoom suurendavad pilte sujuvalt, samal ajal minimeerides pildikvaliteedi kaotust, et luua videotes vaatenurka muutes vaheldust. Intelligent 3-kapsliga mikrofon tunneb automaatrežiimis ära inimeste näod või objektid ja vahetab automaatselt sisseehitatud mikrofoni suunda.

ZV-1 II on välja töötatud spetsiaalselt jätkusuutlikkust silmas pidades. Kaamera korpuse valmistamisel kasutatakse taaskasutatud materjale, mis vähendavad keskkonnamõju, ilma et funktsionaalsus kannataks. Kasutades selliseid materjale nagu bambus, suhkruroo kiud ja turult kogutud ringlussevõetud paber, on see nii keskkonnasõbralik kui ka kvaliteetne.

Uus ZV-1 II on saadaval 2023. aasta juunis erinevate Sony volitatud edasimüüjate kaudu, jaemüügihind on hinnanguliselt 1000 eurot.

In Nomine aitas teavitada, et ventilatsioonilahenduste tootja ETS NORDi uus, tuleval aastal valmiv 9000 ruutmeetrine tootmisüksus Tallinnas Peterburi teel sai nurgakivi. Ehituse kogumaht on 15 miljonit eurot ja peatöövõtjaks valiti Mapri Ehitus. Uue tehasehoonega tahetakse kasvatada müügikäivet 2027. aastaks tänaselt 70 miljonilt eurolt 125 miljonini.

ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie prognoosib, et uues tehasehoones hakatakse tootma aastas ligi 20 miljoni euro väärtuses ventilatsiooniseadmeid, mis suurendab ettevõtte ekspordipotentsiaali. „Praegu läheb meie toodangut 50 miljoni eest Skandinaaviasse, Eestisse 12 miljoni muudesse riikidesse 8 miljoni eest. Me oleme 25 aastaga kasvanud järjekindlalt, täna on meil esindused lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis  ja Araabia Ühendemiraatides. Uue hoone valmides on meil Lasnamäel 29 000 ruutmeetrit tootmis- ja laopinda,  aga kui alustasime siin 18 aastat tagasi tootmist, tundus 2800 ruutmeetrine tehas hiigelsuur,“ räägib ta. 

Uue tehase ehitaja, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos kinnitab, et tipptegijale tehasehoone ehitamine nõuab väga korralikku tööd. „Eesti on teadagi väike ja enamasti ehitavad tellijad endale, suhtleme selliste nõudlike tellijatega kogu ehitusprotsessi jooksul pea igapäevaselt. Oleme ehitanud mitukümmend tuhat ruutmeetrit tehaseid ja meid valiti ehituspartneriks mitte odavaima hinna, vaid meie kogemuste järgi.“

ETS NORD AS annab Eestis tööd 325 inimesele, aga koos Skandinaavia ja Araabia Ühendemiraatidega on töötajaid kokku ligi 500. Ettevõtte 2022. aasta käive oli 70 miljonit eurot.

Erik Riikoja fotod.

In Nomine viis Tallinna ajakirjanikud Jõelähtme prügilat vaatama. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ASi Jõelähtme prügila on Eesti suurim biojäätmetest komposti tootja. 

Kui 2022. a. ladustati prügilasse veel 63 000 tonni jäätmeid ja võeti taaskasutusse 109 600 tonni, siis 2030. aastaks loodetakse ladustatavat vähendada 10 000 tonnile – kõik peab minema taaskasutusse!

In Nomine kommunikatsioonibüroo teavitab seal aastal välja antavast stipendiumist. Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal kuulutasid Tartu tähetornis välja üheksanda 1000-eurose stipendiumi. Stipendium antakse tänavu detsembris ühele Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilasele välja Peep veski fondist.

Ain Raal, Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi esimees on seda meelt, et stipendium on edasiviiv jõud, ta on proviisoriõppe üliõpilasele sama vajalik kui teadusele on olnud vajalik Tartu tähetorn. „Me näeme, milleni on tähetornid viinud inimkonna – teooriast ja uurimisest reaalse muutuseni elus, inimese esimese sammuni Kuul ja ma loodan, et meie noored kolleegid astuvad esimesi samme uute kõrguste poole,“ ütles Ain Raal. 

István Bán, Ungari ravimifirma Gedeon Richter Eesti filiaali juht peab stipendiumi proviisoriks saada tahtvate üliõpilaste seas positiivse konkurentsi tekitajaks. „Olen stipendiaatidelt kuulnud, et nad on stipendiumi toel käinud rahvusvahelistel konverentsidel, aga ka kasutanud uue arvuti ostmiseks. On selge, et viiendale kursusele jõudes on senine arvuti juba ajalooks saamas. Praktilised ravimitehnoloogia tudengid teavad ise, mis neile õpingutes kõige vajalikum on ja me toetame nende arengut meelsasti,“ lisab István Bán.

2022. aastal anti Peep Veski fondist Marina Tihhonova 3D-prinditud ravimeid käsitlenud uurimistöö eest. Uurimistöö kandis nimetust „Raviaine vabanemine ekstrusioonitehnoloogiaga valmistatud 3D-prinditud tablettidest.“ Tulevikus saab apteegist 3D-prinditud ravimeid, prooviprinterid on juba katsetamisel.

In Nomine juurde tuli uhiuus ettevõte Fusiocell ja asi pakkus paljudele huvi. Nimelt, Fusiocell on Rootsi firma Capture Energy Balti riikide esindaja, kes hakkab pakkuma PowerBox akukonteinereid, mis aitavad ettevõtetel juhtida energiatarbimist ning elektrienergia müüjatel jagada võrgu koormust elektribörsi hindadest lähtuvalt.

Fusiocelli juht Lauri Lotamõis räägib, et sõsarfirma Energiapada on kaks aastat pakkunud eratarbijaile akulahendusi ning nõudlus nende järele on elektrihinna kasvades suurenenud. Nüüd on hakatud küsima ka äriklientidele mõeldud elektrienergia salvestamise lahendusi ja nutikaid seadmeid, mis lubavad kasutada energiat tõhusamalt. Fusiocelli akukonteinerid on kohandatavad ning sobivad nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete ja tööstussektori jaoks. Seadmed sobivad energiatootmise ja müügiga tegelejatele, suure elektrienergiatarbega tootmisettevõtetele, aga ka näiteks kalakasvandustele, kus pumba seiskumine mõjub kaladele lühikese ajaga saatuslikult. Kütusemüüjatel võib tekkida vajadus valvetankla järele, kus varutoide tagab kütuse saadavuse suuremahulise elektrikatkestuse korral.

Lauri Lotamõis toob näite akukonteineri kasutusest: „Päikese- ja tuulepargid toodavad elektrit siis, kui päikest või tuult on piisavalt. Akukonteinerise saab üle jäävat energiat salvestada ning vajadusel hiljem kasutada või ka võrku tagasi müüa. Nii on meil suurem kontroll oma energiakasutuse üle ning elektriseadmed saavad töötada aegadel, mil elektrihind on madalam.“ Elektrienergia müüjad saavad aga akukonteinereid kasutada võrgus pakutava ja saada oleva elektrihulga stabiliseerimiseks ja seeläbi võrgu koormuse reguleerimiseks.

Lauri Lotamõis ütleb, et Fusiocell soovib saada Balti riikide akulahenduste liidriks äriklientidele. Tema kinnitusel räägitakse täna läbi Alexelaga ja konsulteeritakse Tallinna lennujaama. Megavatise võimsusega akukonteineri hind on Lotamõisa sõnul umbes 600 000 eurot ja esimene taoline seade jõuab Eestisse tänavu kolmandas kvartalis.

ASi Tallinna Lennujaam taristu arenduse ja halduse valdkonna juhi Tõnu Mühle sõnul tarbivad Tallinna ja regionaalsed lennujaamad tunnis kokku 2 MW elektrienergiat. Lennujaamal on Eestis üles pandud päikesepaneele koguvõimsusega 6,5 MW. Tema sõnul on elektri salvestusseadmete kasutusele võtuks hulk põhjuseid: „Üle jäävat elektrienergiat salvestades saame tõsta varustuskindlust, et reisiterminal töötaks, lennuvälja lennuradade tuled ei kustuks ja lennuliiklus ei katkeks. Peamine eesmärk on seatud kliimaeesmärkide täitmine ja süsinikuheidete vähendamine, kuid oleme leidnud rohepöörde majanduslikult kasuliku poole – saame müüa päeval kogutud elektrit siis, kui hind on kallim.“

PowerBox akukonteinerid

Capture Energy valmistatud akukonteiner PowerBox koosneb akupakkidest koos jahutussüsteemi, kontrolleri ja alalisvoolu vahelduvoluks muutva inverteriga. Võimsamad neist on paigutatud merekonteinerisse, mis lubab seadet transportida, konteinerid on lihtsalt paigaldatavad ja kasutatavad ning neid on eri võimsuste ja funktsioonidega.1 MWh varutoite seadmed on valmistatud kasutamiseks suuremates ettevõtetes, tööstuslikes seadmetes, päikesejaamades ja päikeseparkides. Akukonteinerid aitavad suurfirmadel täna teha mõistlikke ning tulusaid otsuseid, teades börsihinda 24 tundi varem. Samas annavad akukonteinerid turvatunde läbi pakutava energiasõltumatuse.

Kodude ja väiksemate ettevõtete tarbeks valmistatud seadmed sobivad energiasõltumatuse suurendamiseks. Kui elektriautode laadijaid on rohkem, kui võimaldab peakaitse, siis jaotavad akukonteinerid laadimisvoolu ühtlaselt ja tagavad tõhusa laadimise. Seega, kui on vaja rohkem energiat kui võrgust saab, siis saab puudujääva osa võtta akudelt.

Akukonteinerite kasutamisest Eestis ja Skandinaavias

Eramu Kakumäel tarbib ööpäevas 2-300 kWh elektrienergiat ning kasutab akulahendust ööpäevase tarbimise ajatamiseks soodsaima elektriga kas enda päikesejaamast või võrgust odavat elektrit ostes. 

Taanis Naestvedis asub 1 MWh akukonteiner, mis on paigaldatud puhtalt investeeringuna osalemaks elektristabiilsusturul.

Rootsis Habos kasutab suur päikesepark 1 MWh akukonteinerit päikeseenergia salvestuseks, et seda võrku tagasi müüa kõige kallimatel tundidel.

Suhtekorraldusfirma In Nomine annab teada, et Eesti juhtiva telefonimüügifirma Müügimeistrid käive tõusis aastaga 5%, ulatudes 3,21 miljoni euroni. Vaatamata ennustatud taandumisele on telefoniturunduse tulevik ere ja mahud on järjepidevalt kasvanud, katsetatakse tehisintellekti ning plaanitakse panustada eri tehnoloogilistesse võimalustesse.

Eesti, Läti ja Leedu turul tegutsev Müügimeistrite AS on käivet kasvatanud. Kui 2021. aastal oli käive 3,06 miljonit, siis möödunud aastal ulatus see 3,21 miljonini ehk käive on kasvanud 5%. Samuti oli käesoleva aasta esimese kvartali käive 19% kõrgem kui mullu samal ajal.

Telefoniturunduse allakäiku on ennustatud juba omajagu aastaid, kuid Müügimeistrite kinnitusel on otseturunduse tulevik ere ja seda näitab ettevõtte käibe järjekindel kasv. Juhatuse liige Tarmo Laus on ettevõtte 2022. aasta majandustulemustega üldjoontes rahul: „Käive tõusis meil 3 miljonilt 3,2 miljonini, kasum on säilinud samal tasemel, mis 2021. aastal. Juba 2001. aastal ennustati, et lähima kümne aasta jooksul sureb telefonimüük välja. Kui kunagi e-maili turundus tuli, siis väideti samamoodi, et müük läheb e-maili peale, aga läks umbes viis aastat ja e-müügikirjade vastamisprotsent langes väga madalale tasemele.“

Värskel müügidirektoril Egle Tamlakul on telefonimüügi tulevikuks kindel plaan. „Lühidalt kolm asja: müügikõnede efektiivsuse tõstmine, rohkem järelteenindust ning tehnoloogia rakendamine müügitegevuse parendamisse. Võiksime arendada ka oma meiliturunduse suunda ning ühtlasi keskenduda B2B poolele, millega on viimastel aastatel vähem tegeletud. Kui telemarketing Eestis lansseeriti, siis tehtigi tööd valdavalt B2B sektoris, pärast 2007.-2008. aasta majanduskrahhi liikus meie fookus rohkem B2C sektorisse. Ärikliendi suuna arendamine aitab meil tulevikus laieneda.“

Ka tehisintellektil on müügikõnede tegemisel oma roll mängida. „Me oleme siin pool naljatlemisi proovinud tehisintellekti abil müügikõnesid luua ja see on äraütlemata põnev. Andsin müügiinfo sisse ning lasin müügiskripti kirjutada. Ütlen julgelt, et lauseehitus, kasutatud väljendid, tehisintellekti loodud müügikõne tervikuna on päris huvitavad. Tõenäoliselt on tehisintellekt tulnud müügivaldkonda, et jääda ja arvan, et me saame seda oma äris ära kasutada,“ ennustab Egle Tamlak.

Kommenteerides inimeste reageerimise muutusi müügikõnedele ütleb müügidirektor: „Turg võtab meid täna palju paremini vastu. Ei ole pahandamist telefonis juba ammu-ammu. Otseturunduse parandamiseks sai loodud ka Eesti Otseturundus Liit, millega on liitunud suured kohalikud tegijad ning jälgitakse ühiselt vastu võetud telefonimüügi head tava.“