Kuu: mai 2026

Uus Thermacell Zone sääsepeletaja kasutab looduslikust sidrunieukalüptiõlist saadud aktiivainet Citriodiol ja loob välitingimustes kuni 15 ruutmeetri suuruse sääsevaba tsooni. Seni on üle maailma müüdud 23 miljonit Thermacell seadet.

Baltikumi suved on sääserohked ja uued Euroopa Liidu biotsiidimääruse (BPR) nõuded on kallutanud tarbijate eelistusi looduslikumate vahendite suunas. Citriodioliga sääsepeletaja loob välitingimustes kuni 15 ruutmeetri suuruse sääsevaba tsooni ning tegemist on tõhusa taimset päritolu sääsetõrjelahendusega, mis ei vaja nahale pihustatavaid spreisid.

Kuni 15 ruutmeetrit sääsevaba ala 

Thermacelli esindaja Baltikumis ja Homeyardi juht Alari Ilves ütleb, et enam kui 15 aasta jooksul, mis tema meeskond on sääsepeletajatega tegelenud, on Thermacell tõestanud end usaldusväärse sääsekaitse lahendusena. Uus Citriodiolil põhinev taimne koostis tähistab ettevõtte jaoks aga uut ajastut. „Meilt on küsitud looduslikumat alternatiivi, millel ei oleks ebameeldivat lõhna ja mis ei teeks nahka kleepuvaks, ja see tehnoloogia on nüüd olemas. Citriodiol lõhnab õrnalt sidruni järele,“ märgib Ilves. „Seadmes olevat tõrjevahendiga immutatud matti kuumutatakse ja nii tekib korraga mitut inimest sääskede eest kaitsev tsoon. Sääsepeletaja hakkab toimima mõne minutiga ning pakub kuni 12 tundi kaitset. Seadmed ei tekita suitsu.“ Alari Ilvese kinnitusel on üle maailma müüdud enam kui 23 miljonit Thermacelli seadet.

Tõhus looduslik vahend

Rohkem kui 20 aastat kestnud uuringud on teaduslikult tõestanud, et Citriodiol on sama tõhus kui muud juhtivad sünteetilised toimeained ning märkimisväärselt tõhusam kui alternatiivsed taimset päritolu tõrjevahendid. Eucalyptus citriodora õli on kõige tõhusam looduslik vahend putukate pikaajalisel eemaletõrjumisel. 

Toimeainet saadakse eucalyptus citriodora puu õlist ja see on looduslik ja taastuv ressurss, mida kasvatatakse mitmel pool maailmas. Eeterliku õli tootmine on keskkonnasõbralik tegevus, kuna mulla tervis ja elujõud ning puude hea seisund mängivad toodetava õli kvaliteedis keskset rolli. 

Citriodiol on läbinud kõige rangemad ohutuse ja tõhususe testid. See on GMO-vaba, orgaaniline ja kiiresti biolagunev, ECOCERTi heakskiiduga ning pälvinud ECOVADIS sertifikaadi.

Metallitööde ja eritellimusmööbli tootmisega tegelev Repston laiendab Tallinna külje all Liivamäe külas tootmist ning saab juurde 2600-ruutmeetrise tootmishoone. Arendaja on Reterra ja projekteerija ning ehitaja Mapri Ehitus. Repston investeerib tuleva aasta kevadel valmivasse ja 30 inimesele tööd andvasse laiendusse 4,5 miljonit eurot.

Repstoni tegevjuht Edwin Jakobson räägib laienemisplaane kommenteerides, et uue hoonega lisatakse kaks valdkonda: eritellimusel spooni ja MDF-plaatidega tegelev osa ja õmblustööde osa, kus hakkab valmima pehme mööbel, kinotoolid, avaliku ruumi diivanid, akustilised seinad. „Uude tootmishoonesse tuleb uusim tehnoloogia ja värskeimad tarkvaralahendused. Põhimõte on, et peame saama kõike toota ühes kohas nii, et meil oleks protsessi üle täielik kontroll nii ajas kui ka kvaliteedis. Meilt saab valmis mööblilahenduse ja ei pea kasutama eri allhankijaid, vältimaks viivitust ja praaki. Rajatav tehas on eriprojektide jaoks, kuid arvestame ka vajadusega teha masstooteid, näiteks ei tohiks meil tekkida probleeme suure hotelli sisustusega,“ kinnitab Jakobson.

Eritellimusmööbli turgu kirjeldades räägib Edwin Jakobson, et näiteks Lõuna-Koreas, kuhu nad on mööblit valmistanud, kasvas eelmisel aastal eksklusiivse mööbli turg 40%. „Me üritame kogu toodangu eksportida, see on nii meie endi kui ka kogu Eesti majanduse motivaator. Kohalikes riigihangetes osalemise vastu meil hinnapoliitika tõttu erilist huvi ei ole, sest Eestis on madala hinna poliitika ja keegi ei hinda kvaliteeti.“ Ta lubab, et Repston avab lähiajal uue salongi eraklientidele, pakkumaks lahendusi ka kodudele.

Riigiressursside Keskus OÜ, mis tegutseb nime all RRK Logistikapargid, saab Tallinnas Liivametsa tänavale 3000 ruutmeetrise lao-kontorihoone. Investeeringu rahaline maht on ligi 4 miljoni euro koos sisustusega. Sügisel valmiva hoone arhitektuurse lahenduse tegi AJA Arhitektuur, ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus.

Uus ladu-kontorihoone saavutas täiskõrguse ja sarikapärja võtsid Mapri Ehituse objektijuht Anti Mihkelson, tegevjuht Tarmo Roos ja Riigiressursside Keskuse juhatuse liige Priit Roosnupp.

Priit Roosnupp räägib, et ideena sooviti rajada Liiva Keskuse „väravahoone“, mis tekitaks esindusliku sissepääsu lao- ja tootmispindasid koondavasse logistikaparki. „Tegime pikalt arhitekt Joonas Sarapuuga hoone projekti, et leida optimaalne lahendus ja ehitajaga koostöös saabki nüüd hoone täpselt selliseks, nagu me teda oma unistustes ette kujutasime. Oleme kõvasti rõhku pannud energia- ja hoolduskulude kokkuhoiule, sest madalad energiakulud on suur rõõm üürnikele.“

Riigiressursside Keskuse müügijuht Jarno Sild ootab erinevate tüüpi ettevõtteid, sest mitmekesisus teadagi rikastab ja tekitab erinevate ettevõtete vahel sümbioosi. „Liiva keskuse asukoht on meie tänaste üürnike arvates A+, sest sisuliselt asume kesklinna lähedal ja mõne kilomeetri kaugusel Tallinna ringteest.“ Ta lisab, et peab üüriläbirääkimisi ettevõttetega, kes vajavad ruume nii kaubanduseks, teeninduseks kui ka väiketootmiseks.

Tegemist on energiatõhusa hoonega, mille katusel on päikesepark. Kõikide kontoripindade sisekliima on autonoomselt reguleeritav. Igas laos on oma ventilatsiooniagregaat ja kütteelemendid, mis võimaldavad üürnikul hoida sellist sisekliimat, nagu tal vaja on. Hoonet rajades ei anta kvaliteedis järgi, sest jäädakse hoonet kogu tema eluajal ise hooldama. 

Kaarel Oberschneider, Mapri Ehituse projektijuht, toob välja hoone peamise erisuse: „Võrreldes linnaäärsete tava-stock officetega on uue hoone arvestatav osa kolmekihilistest betoonpaneelidest, mis annavad hoonele arhitektuurselt erilise välimuse oma roostekarva tooniga. Kandev osa on monteeritavast raudbetoonist ja lao-osa katusekandjad on terasest.“