Kuu: aprill 2024

Kommunikatsioonibüroo In Nomine annab hoogsalt teada, et Inchcape Motors avas Peetris Läike teel esimese Fordi esinduse, mis hõlmab müügisaali ja järelteenindust. Lisaks avatakse teises kvartalis Tartus müügisaal ja teenindus ning 2025. aastal on Tallinna oodata täiesti uut Fordi esindust, mis rajatakse Laagrisse. Samuti töötatakse aktiivselt Eestit katva teeninduste võrgustiku loomisega. 

Esindusest saab tellida ja osta kõiki siinses regioonis saadaolevaid Fordi sõidu- ja tarbeautosid ning neid hooldada ja remontida. 

Inchcape Motorsi Fordi ärijuhi Sten Esna sõnul on Fordi selle aasta märksõna elekter. „Aasta lõpus näeme tänavapildis esimesi elektri-Explorereid ja saame jagada infot täiselektrilise Puma kohta. Ka tarbesõidukite poolel laiendab Ford enda elektriautoparki, Eestisse jõuavad täiselektriline Transit ja Tourneo Custom ning suurendatud sõiduulatusega E-Transit. Kindlasti võiks laineid lüüa PHEV ja AWD versioon Transit Connectist. Ford jätkab sportlike tarbeautode MS-RT erimudelite valmistamist ja meie valikus on MS-RT paketiga Ford Transit Custom.“

“Täna on Fordi sõiduautode nimekirjas Focus, Puma, Kuga, Explorer, Bronco, Mustang ja täiselektriline Mustang Mach-E. Kindlasti ei saa ära unustada ka Rangerit, seda autot on mitme varustusastmega ja ka Raptor versioonis. Tarbesõidukite poole pealt on Fordi valik lai ja see on kindlasti Fordi tugevus. Meil on väikekaubikust Transit Courier kuni suure Transiti erinevate versioonideni ning nende seas ka raamautod,“ räägib Esna.

Fordi turuosa on hetkel Eestis M1 sõiduautode osas 1% juures ja koos tarbesõidukite müüginumbritega on see veidi üle 2%. Kui võrrelda seda naaberriikide ja kogu Euroopaga, siis siin nähakse Sten Esna sõnul korralikku kasvuvõimalust. Inchcape Motorsi strateegiline eesmärk on olla tugev partner ja seda kinnitab ülemaailmne koostöö rohkem kui 50 erineva sõidukibrändiga.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teavitab, et Tartu Rohelise Pargi elamu- ja ärikvartalis valmis esimene ärihoone, kus tegutsevad Elektrilevi ja Enefiti Lõuna-Eesti esindused. Hoones paikneb 150 töökohta pea 3000 ruutmeetril. Rohelise Pargi arendajaks on Cesana Grupp, ehitas Mapri Ehitus, arhitektuurne osa pärineb Kadarik Tüür Arhitektidelt, sisearhitektuur PIN Arhitektidelt. 

„Elektrilevi töötajatest sõltub pea iga Eesti elaniku heaolu. Seega on meile väga oluline, et töötajatel on mugavad ja kaasaaegsed töötingimused, mis arvestavad ka meie töö eripäradega. Elektrilevi operatiivelektrikute brigaadidel on mugav puhketuba valves olekute ajaks ja kiire väljasõidu võimalused. Cesana Grupp on arendajana väga hea koostööpartner, kellele on samuti oluline hoonete keskkonnasõbralikkus ja läbimõeldud lahendused,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Rohelise Pargi meeskonna juht Raul Jeets on rahul, et pargis leidis enesele kodu Eesti suurim ettevõte. „Energiaettevõtte siia tulek toob enesega kaasa hulga head energiat. Kui tahta Tartus teha midagi Tallinnast ja teistest suurtest linnadest erinevat, peame asjale lähenema teistmoodi. Selleks, et siia linna kõige paremini sobida, loome pargi arhitektuurse tervikuna. Rohelise Pargi üheksahektarilisel alal hakkavad põimuma nii elu- kui ka äritegevus ja sellest saab ühe minuti asum, kus inimesed elavad, töötavad, lahutavad meelt. Oma koha leiavad lisaks elumajadele ka kohvikud, restoranid, poed, kontorid, esindused, ateljeed, stuudiod. Siia on lihtne pääseda mistahes liiklusvahendiga, samuti plaanime rongipeatust,“ räägib Raul Jeets. 

Kõrval, samuti äsja valminud Roheline tänav 16 asuvad põllumajanduskontserni Agrone, telekommunikatsioonifirma Tele2 ja IT-ettevõtte Oixio bürood. 

Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi sõnul on nende ehitusettevõte ehitanud Rohelisse Parki mitu hoonet ja Roheline tänav 16/18 ehitus oli loomulik järg. „Kenad ehitised Tartu sissesõidul annavad siia saabujaile aimu kaasaegsest linnast ja kui järgmistel aastatel kogu park kasvab ja järk-järgult valmib, on see Tartule korralikuks visiitkaardiks.“ 

Fotol: Värske büroohoone lindi lõikasid läbi Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi, Rohelise Pargi arendaja Cesana Grupi juhatuse esimees Raul Jeets Tartu linnapea Urmas Klaas, Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm ning Eesti Energia juhatuse liige kliendilahenduste müügi ja teeninduse valdkonnas Kelli Toss-Kaasik.

Fotod Maanus Kullamaa

Viking Line’i selle aasta esimese kvartali käive oli 93,2 miljonit eurot (mullu samal ajal 93,9 miljonit eurot). Muud äritulud olid 0,4 miljonit eurot (8,8 miljonit eurot). Konsolideeritud maksueelne tulu oli -14,2 miljonit eurot (mullu samal ajal -4,6 miljonit eurot, sealhulgas 8,6 miljonit eurot kapitalikasumit mootorlaev Rosella müügist). Maksujärgne kasum oli -14,3 miljonit eurot (-3,9 miljonit eurot). Peamiselt Viking Cinderella ja Birka Gotlandi investeeringud ulatusid 10,2 mln euroni (3,9 miljonit eurot).

Geopoliitiline olukord ja selle mõju energiahindadele, inflatsioonile, intressimääradele ja valuutadele ning nende ebakindlustegurite võimalik mõju inimeste reisimisvalmidusele, nõudlusele, tarbimisharjumustele ja kuludele on jätkuvalt väga ebakindel. Eeldusel, et energiahinnad jäävad praegusele tasemele ja reisimisvalmidus püsib, ollakse Viking Line’is optimistlikud, et 2024. aasta konsolideeritud maksueelne kasum jääb möödunud aasta näitajaga samale tasemele, kui mitte arvestada Rosella müügist 2023. aastal saadud 8,6 miljoni eurost tulu.

Teenus ja turg

Viking Line Grupp osutas suurema osa aruandeperioodist reisijate- ja kaubaveoteenuseid viie laevaga Läänemere põhjaosas ja Soome lahel. 20. märtsil alustas Stockholmist kruiisiteenust Birka Gotland, mida Viking Line omab koos Gotlandsbolagetiga. Enne vettelaskmist tehti laevale ulatuslik kuivdokkimine.

Viking Cinderella oli kuivdokis 1.-19. jaanuaril. Pärast seda jätkas laev kuni 4. märtsini päevakruiisidega Stockholmi ja Mariehamni vahel ning alustas seejärel 8. märtsil Helsingi-Mariehamni-Stockholmi liinil. Viking Cinderella seisis neli päeva seoses laeva kustutamisega Rootsi laevaregistrist ja kandmisega Ahvenamaa laevaregistrisse. Alates 5. märtsist sõidab laev Soome lipu all.

Reisijate koguarv kontserni laevadel oli aruandeperioodil 871 828 (mullu 888 725). Kontserni turuosa kogu teeninduspiirkonnas oli ligikaudu 34,6% (35,4%).

Turunõudlus reisimise järele ettevõtte teeninduspiirkonnas tervikuna nõrgenes aasta esimeses kvartalis. Märkasime Soome ja Rootsi vahelise teeninduse nõudluse langust, samas kui liiklus Eesti ja Soome vahel veidi kasvas. Majapidamiste karmim finantsolukord ja nõrk Rootsi kroon vähendasid ettevõtte võimalusi aasta esimeses kvartalis täituvust ja tootmisvõimsust tõsta.

Kontserni kaubaveomaht oli kokku 32 993 veoühikut (mullu 33 736). Kontserni kaubaveo turuosa oli ligikaudu 17,4% (17,5%). Ebakindlate majandusolude tõttu meie teeninduspiirkonnas jäi veetud kaubamaht 2023. aastaga samale tasemele. Seetõttu vähenes Viking Line’i veetud kaubaühikute arv, mis tulenes ka sel perioodil Soomes toimunud poliitilistest streikidest. Sõiduautode turuosa oli suurem, ligikaudu 29,9% (26,8%).

Müük ja tulu

Viking Line’i konsolideeritud käive vähenes perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2024 0,7% ja ulatus 93,2 miljoni euroni (mullu samal ajal 93,9 miljonit eurot). Konsolideeritud maksueelne tulu oli -14,2 miljonit eurot (-4,6 miljonit eurot). Võrdlusnäitajad sisaldavad 2023. aastal Rosella müügist saadud kapitalikasumit, mis oli 8,6 miljonit eurot. Reisijateveo tulud vähenesid 0,8% ja ulatusid 79,7 miljoni euroni (mullu 80,4 miljonit eurot), kaubaveo müügitulu oli muutumatu, 12,7 miljonit eurot (12,7 miljonit eurot) ja muud tegevustulud 0,8 miljonit eurot (0,8 miljonit eurot).

Tegevuskulud kasvasid 1,1%, 75,1 miljoni euroni (mullu 74,2 miljonit eurot). Palga- ja muude tööga seotud hüvitiste kulud kasvasid 14,4% ehk 3,5 miljonit eurot. Muud tegevuskulud vähenesid ja selle taga on suuresti madalamad kütusekulud, mis langesid 15,4% ehk 2,7 miljoni euro võrra.

In Nomine osaleb teist aastat Haridustrefi korralduses, mis peetakse tänavu 22. augustil Paide Vallimäel. Seekordse sündmuse teema on „Koostöö“, seda juhivad teaduse populariseerijad Aigar Vaigu ja Andres Juur ning peatoetaja on LHV Pank. Kui mullu osales ligi 700 haridustöötajat, siis tänavu oodatakse Paidesse neid tuhat. 

Haridustrefi korraldajad Lilian Promet ja Kristi Jõeorg ettevõttest Meaningful Talks lubavad, et augustis kooliks valmistuvaid õpetajaid kostitavad ettekannetega oma ala tippspetsialistid ja inspireerijad. Teiste seas astuvad publiku ette inspiratsiooniesineja Roland Tokko, endine IT ettevõtja ja tänane füüsikaõpetaja Oleg Shvaikovsky, isiksusetüüpide spets Kaido Kubri, neuroteadlane Jaan Aru, näitlejast psühholoog Rita Rätsepp, Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin. 

Selle aasta teema on „Koostöö“ ning korraldajad küsivad: „Kas oled nõus, et ilma tõhusa koostööta jääb hulk eesmärke täitmata? Seda nii pärisinimeste kui ka inimese ja masina, tehisaru vahel. Tuleme kokku Eesti suurimal haridussündmusel, tõmbame end uueks õppeaastaks käima ning näitame üheskoos, et Eestis on maailmatasemel õpetajad, kes panustavad haridusinnovatsiooni, iseendasse ja lastesse.“

Seekord on Haridustrefil esindatud haridusteekonna tervikvaade ja värskete teemadena on kaasatud lasteaiaõpetajad, eraldi teemana kutseharidus ning LHV stipendium koolidele ja õpetajatele. Avatud on messiala, kus näeb haridusmaastikku toetavaid tooteid ja teenuseid ning saab kinnitada keha, lisaks mekkida baristade valmistatud kohvi.

Eelmise aasta Haridustrefi teema oli „Nutikam eestvedaja“ ja Paide Vallimäele kogunes ligi 700 haridustöötajat.

Annika Goroško, LHV Panga jaepanganduse juhi sõnul soovib pank kaasa aidata, et haridustöötajatel oleks võimalus jagada mõtteid ning kogemusi, samuti leida üheskoos lahendusi mõnedele murekohtadele. „Usume, et koostöös peitub jõud. Haridustreff on väga hea võimalus toetada meie pühendunud õpetajaid ja haridusvaldkonda laiemalt. Eestil on potentsiaali oma tugevat haridussüsteemi veelgi arendada, kuid see nõuab julgust ning raamidest välja mõtlemist,“ lisab ta. LHV Pangal on haridusalased koostööprojektid ka Rakett69-ga, programmiga Lae end ning samuti osaletakse haridusjuhtide praktikaprogrammis.

Vaata ja registreeri www.haridustreff.ee

In Nomine annab teada, et põllumeste ühistu KEVILI Mäo viljaterminal sai nurgakivi. Esimeses etapis hakkab terminal mahutama ca 50 000 tonni tera- ja kaunvilja. Teise etapiga on plaan ladustamisvõimust suurendada kuni 75000 tonnini. Koos kinnistute ostu, tehnoloogia, ehituse ja masinatega on investeeringu suurus 13,5 miljonit eurot. Nurgakivisündmusel oli ka a minister Madis Kallas. Viljaterminali ehitab Mapri Ehitus, projektijuht on Martti Tiivoja.

KEVILI juht Hannes Prits rääkis, et KEVILI liikmeskond on viimase kolme aasta jooksul kiiresti kasvanud. Koos liikmete arvuga on kasvanud ka ühistu turuosa Eesti teraviljaturul. „Uus terminal lubab meil pakkuda teenuseid ka Kesk- ja Lääne Eestis. Terminali rajades peame silmas ka vajadust kuivatada ja ladustada liblikõielisi kultuure – hernest ja uba. Arvestades asukohta, ligikaudu 100 kilomeetrit Muuga sadamast, parandab rajatav terminal KEVILI võimalusi kiirelt ja efektiivselt teravilja eksportida.“ Terminal on kavas avada eelolevaks teraviljahooajaks, juulis 2024.

Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuhi sõnul on sel aastal põllumajandusehitust vähem kui viimasel kahel aastal, sest viimane aasta ei ole teraviljakasvatajatel kerge olnud ning ka piimasektoris on hinnad madalamad olnud. „Seega julgen väita, et otseselt esmase tootmisega seotud investeeringutest on Mäo terminal praegu suurim põllumajandusehituse objekt Eestis,“ kinnitab Väärsi. Tema sõnul soosib ehituse alustamist viimase kolme aasta soodsaim ehitushind ning selgelt on näha, et tugevamad ettevõtted seda ka ära kasutavad. Samuti peaks investeerimisotsuse tegemist toetama lootus pangaintresside langusele. 

Mapri Ehitus lõpetas mullu KEVILI Rõngu terminali laienduse, sinna püstitati Eesti suurimad teraviljapunkrid, 2×10 000 tonni.