Eesti reisijaveo turg on suletud välismaiste vedajate vabale konkurentsile

Eesti reisijaveo turg on suletud välismaiste vedajate vabale ja ausale konkurentsile, kirjutab Balti riikide ühe suurema bussiettevõtte B-Bus grupi juhatuse esimees Vitalijs Komars
“Olles üks suuremaid reisijatevedu osutavaid eraettevõtteid Balti riikides, üritame juba neli aastat alustada tööd Eesti reisijateveo turul, osaledes omavalitsuste korraldatud hangetel. Siiamaani on need katsed olnud edutud.”
Loe pikemalt Äripäeva veebis siin

Gaasiga on bensiinist soodsam sõita

Sõitsime suvisel nädalavahetusel Dacia Duster LPG-hübriidiga, mille kolme silindriga mootor põletab nii bensiini kui ka LPG-gaasi. Saime kogemuse, et auto on tänu gaasile kokkuhoidlikum küll.

Kiirülevaade autogaasidest on selline, et levinum neist on LPG (liquified petrol gas), gaasipliidi pidajale harjumuspärane propaan-butaan. Gaasimüüjad lubavad, et seda kasutades saab kütusekulu kokku hoida 45%.

CNG (compressed natural gas) on kokku surutud metaan ja gaasimüüjad lubavad selle kasutajale veelgi suuremat, isegi 60% kokkuhoidu kütusekuludelt. CNG tanklaid on Eestis esialgu LPG omadest vähem.

Tagasi tulles Dacia juurde, autol on 1-liitrine 100 hobujõuline mootor, tagavararatta asemel terasest gaasiballoon, mis mahutab üle 30 liitri gaasi ja vasaku käe all on LPG-nupp, kust saab mootorikütust ümber lülitada. Samas on ka viie jaotusega indikaator, mis näitab, kui palju gaasi veel järel on. Kui Tallinnast Tartu suunas välja sõitsime, põles üks roheline tuluke. Varsti muutus see punaseks ja Ardu kandis käis piiks-piiks ning auto lülitus bensiinile ümber. Tunda oli, et auto kiirendus paranes veidikene. Ehk on põhjus Kütteväärtus, mis iseloomustab kütuse põletamisel saadavat maksimaalset energiahulka. Bensiinil on see suurem kui vedelgaasil.

Esimene tähelepanek: bensiiniga sõites on auto veidi äkilisem!

Jõudsime Tikupoisi juurde Alexela tanklasse, kus 32,57 liitrit gaasi maksis 19,44 eurot, liitri hind oli 0,599 eurot. See oli juunis, tänaseid hindu pole vaadanud. Gaasi tankimiseks tuleb tankuri nuppu all hoida, esmakordselt vooliku kinnitamine võib olla harjumatu ja selle eemaldamisel käib korralik sutsakas ning õhku paiskub tuttavat gaasilõhna. Gaasiballooni sõitsime tühjaks veidi rohkem kui 400 kilomeetriga

Teine tähelepanek: gaasikulu oli umbes 8,2 l/100 km ja rahaliselt umbes 4,9 eurot/100 km. Diiselmootor on võimeline sõitma ligikaudu sama kuluga, gaasi kasuks räägib selle suhteline keskkonnsõbralikkus.

Dacia Dusteriga olen sõitnud varemgi, siis oli talv ja lumi oli maas ning auto neljaratta veoline. Tookord kirjutasin nii: kui läksime paksu lumme, siis ei olnud läbivusega mitte mingit küsimust. Auto tundis end lumes väga hästi, pareminigi kui maanteel. Duster on metsa-ja külavaheteede auto. Gaasimootoriga autot saab muide vaid esisillaveoga.

Mis sõidumugavusse puutub, siis on Dusteril peal kõik, mis vaja. Meie käsutuses olnud auto letihind on kriips üle 17 000 euro. Selle eest saab lisad nagu võtmeta sisenemise, multiview kaamerad, navigatsioonisüsteemi, kliimaseadme, esiistmete soojenduse. Ja pimenurga jälgimissüsteemi, mille iseloomust ma hästi aru ei saanud. Pikal teel väsitas istumisasend veidi ja meeldivaima asendi leidmiseks tuli tööd teha. Ja kurb teade automaatkasti fännidele: autol sai käike vahetada vaid käsitsi. Milline võimalus minule isiklikult väga sümpatiseerib. Ning rooli taga istuv, ütleme keskealine mees, võiks rahulikult ümiseda: “selle raha eest on siin autot kõvasti!”

Kolmas tähelepanek: Gaasiga Dacia Duster on väga hea auto distantsil Tartu-Elva ja hea auto distantsil Tallinn-Tartu.

Kokkuvõttes on gaasimootoriga auto tänu gaasi soodsamale hinnale veidi kokkuhoidlikum. Tundub, et paak saab liiga ruttu tühjaks, aga koos 50 liitrise bensiinipaagiga saab sõita ühe jutiga üle 1000 kilomeetri. Gaasiga sõites tuleb silmas pidada, et kaugeltki kõik tanklad seda ei paku, vastav info on leitav kütusemüüjate veebidelt.

Neljas tähelepanek: kui on soov olla keskkonnasõbralik ja elektriauto tundub krõbekallis, on gaas kindlasti korralik alternatiiv.

PR uuring 2020

Meie praktikandid Eliise ja Marta viivad läbi uuringut kommunikatsiooni olulisuse kohta organisatsioonis ning on väga tänulikud, kui leiate oma päevast 10-15 minutit, et aidata praktikantidel oma küsimustele vastuseid leida. Vastuseid ootame 27. augustini.

Küsimustikule saab vastata SIIN

Kui leiate, et teie organisatsioon vajab eesmärkide täitmiseks kommunikatsioonibüroo teenuseid, siis võite meiega ühendust võtta e-posti aadressil info@innomine.ee või heikki@innomine.ee.

Eliise Evartov on In Nomine teine praktikant

Käesolev aasta on lisaks kõigele muule eriline ka selle poolest, et kommunikatsioonibüroo In Nomine kutsus appi koguni kaks parktikanti.

Meie teine praktikant Eliise on alates sügisest Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng ja In Nomines on ta praktikal juba teist suve. Tema sõnul on praktikal käimine hea võimalus heita sügavam pilk kommunikatsioonimaailma, lisaks aitab see ka koolis õpitavat paremini mõista. „Praktikal saad sa teha just neid asju, millest on koolis räägitud, kuid milles sa ei ole ise saanud veel kätt proovida,“ arvab Eliise ise.

Kui eelmisel aastal õnnestus Eliisel praktika käigus kirjutada oma esimene pressiteade, siis sel aastal soovib ta panustada ka ürituse korraldamisse ja sotsiaalmeedia haldamisse. Peale ülikooli lõppu on tema soov suunduda tööle just nimelt kommunikatsiooni valdkonda.

PRi uuenenud mõõtmine ehk Barcelona 3.0

Huvitav lugemine! In Nomine refereerib: Sanna Kranjc kirjutab Soome kommunikatsiooni professionaale koondavas veebis viestijat.fi uuenenud suundadest PRi mõõtmisel.

Rahvusvaheline kommunikatsiooni mõõtmise ja hindamise ühing AMEC on uueks kümnendiks värskendanud kommunikatsiooni mõõtmise standardeid. Põhimõtted pakuvad juhiseid kommunikatsiooni spetsidele organisatsiooni eesmärkide edukaks seadmiseks ja mõõtmiseks.

Esmakordselt kümme aastat tagasi avaldatud kommunikatsiooni mõõtmise Barcelona põhimõtteid on uuendatud, seekordne versioon on 3.0. Regulaarsed uuendused järgivad kiireid muudatusi kommunikatsioonivaldkonnas. Viimane värskendus rõhutab kommunikatsiooni mõju laiemat hindamist, kõigi kanalite tuvastamist ja mõõtmistavade läbipaistvust.

1. Eesmärkide seadmise eeltingimuseks on kommunikatsiooni kavandamine ja mõõtmine.
Ilma eesmärkideta on võimatu hinnata, kas suhtlemine on edukas või ebaõnnestunud ning need tuleks määratleda enne hindamise meetmete alustamist. Lühend, mis aitab määratleda eesmärki (ing. k. SMART), põhineb sõnadel konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiratud.

2. Mõõtmine ja hindamine peaks tuvastama väljundid, tulemused ja potentsiaalse mõju.
Väljundeid üksi ei tohiks indikaatoritena kasutada, vaid koos mõjuga peaksid need hindamisest kaugemale minema. Seega ei tohiks mõõta ainult tasulise reklaami ulatust, veebisaidi külastajate või meediumiklippide arvu, vaid ka hinnata, kuidas need on mõjutanud kindlat sihtrühma. Kas publiku suhtumine teenusesse või tootesse on muutunud?  Kas veebisaidi külastajad on tellinud uudiskirja? Selle värskendusega on lisatud ka mõjuhinnangu vajadus ning uuendatud põhimõtted julgustavad arvestama kommunikatsioonistrateegia pikaajalist mõju. 

3. Tulemused ja mõju tuleks määratleda sidusrühmade (stakeholders), ühiskonna ja organisatsiooni perspektiivist. 
Kui algselt soovitasid Barcelona põhimõtted mõõta kommunikatsiooni mõju vaid äri tulemuslikkusele, siis nüüd on seda laiendatud ka teistele osapooltele.  Lisaks müügi- ja tootmise numbritele võib osutuda vajalikuks hinnata näiteks töötajate kaasatust, mõju poliitiliste otsuste tegemisel või oma organisatsiooni mainet.

4. Kommunikatsiooni mõõtmine peaks hõlmama nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Kommunikatsiooni mõõtmise eesmärk on hinnata, kuidas kommunikatsioon edastas soovitud sõnumid, jõudis soovitud sihtrühmani ning mõjutas neid. See nõuab lisaks kvantitatiivsetele näitajatele ka kvalitatiivseid, mis selgitavad ja avavad kvantitatiivseid tulemusi. Üheks selliseks näiteks on teenitud meedia – see on meedia, mida inimesed loovad väljaspool ettevõtte kanaleid, jagades sotsiaalmeedias linke, rääkides antud kaubamärgist nende lehel või postitades artikleid.  Selle mõõtmiseks saab lisaks klikkide arvule ja potentsiaalsele ulatusele süveneda ka avalikkusesse, täpsustada erinevate osapoolte rolli ja hinnata, kas saavutatud meediumid vastavad eesmärgile. Kvantitatiivne mõõtmine võib näidata edasi liikumist, kuid mitte tingimata seda, kas lõplikud eesmärgid saavutati, sageli tuleb kasutada kvalitatiivset analüüsi.

5. Reklaami väärtuse ekvivalent (AVE) ei ole kommunikatsiooni väärtus.
AMEC mõistab hukka reklaami väärtuse ja seda mõjuval põhjusel. Reklaami väärtus on mõõdetud ostetud meedia, mitte teenitud meedia järgi ja ei ütle reaalsete kommunikatsiooni eesmärkide saavutamise kohta midagi. Kuna reklaam on kommunikatsiooni mõõtmiseks eksitav viis, siis ei näita see kui palju maksaks teenitud meedium. Reklaami väärtus kirjeldab ainult kujuteldavat kulutust, mitte lõpptulemust. Ei saa tõestada, et see oleks mingil moel seotud sihtrühma jõudmisega või sellega, kui suur mõju sel avalikkusele on. 

6. Põhjalik kommunikatsiooni mõõtmine hõlmab kõiki võrgusiseseid ja -väliseid kanaleid.
Suhtluse mõõtmine ei peaks piirduma traditsioonilise meediaga, vaid andmeid tuleks koguda ja analüüsida ka seoses sotsiaalmeedia, otsingumootorite, tasulise reklaami, uuringute ja sidusrühmade kaasamisega. AMEC rõhutab, et mõõtmine peaks pidevalt katma teenitud, omandis, jagatud ja tasulisi kanaleid. Suhtluse eesmärkide seadmisel tuleks välja selgitada ja arvestada kõigi kanalitega.

7. Suhtluse mõõtmine põhineb aususel ja läbipaistvusel, et edendada õppimist ja teadmisi.
Usaldusväärne ja järjekindel mõõtmine nõuab ausat lähenemist ja läbipaistvust. Suhtluse mõõtmine ei seisne ainult andmete kogumises ja jälgimises, vaid selle eesmärk on omandada mõõtmise kaudu uus arusaam ning rakendada seda ka edaspidise suhtluse kavandamisel.  Mõõtmistava peaks olema läbipaistev, kehtiv ja korratav. Samuti peaks arvestama andmete kogumise eetikaga, aga ka andmekaitse küsimustega nagu GDPR. Samuti on oluline kindlaks teha tegurid, mis võivad põhjustada ebausaldusväärsust ja proovida neid väljakutseid oma võimaluste piires minimeerida. Näiteks valim, erinevused inimese tõlgendamises või tehisintellekti kasutamine.

Viis mõtet Renault Capturist

Kommunikatsioonibüroo In Nomine rahvas proovib ja hindab Renault ja Dacia autosid. Selleks, et kogeda, mis automaailmas on uut. Anett Veske sõitis ja tegi viis tähelepanekut.

Esiteks: väike aga kompaktne

Auto on parajalt väike ning mahub hästi igalt poolt läbi, kitsastes parkimisoludes oli hea manööverdada, mida omakorda toetasid 360 kraadi kaamerad. Pagasnik on minu üllatuseks väga väike, siis aga avastasin, et see on ehitatud hoopis kahe korruselisena – kui plaat vahelt võtta, mahub sinna rohkelt asju.

Teiseks: viimase peal tehnoloogia

Alustades puutetundlikust multimeediasüsteemist, kliimaseadmest ja elektroonilisest käsipidurist ning lõpetades sõiduraja hoidmise assistendi ja liiklusmärgi tuvastussüsteemiga. Sõitmine on tehtud lihtsaks ja senikogetust palju turvalisemaks. Autouksi lukustavate inimeste õnnistuseks puudub autol võti ning selle asemel on pult, mis autost eemaldudes uksed automaatselt sulgeb. Niisamuti ei pea suurte poekottidega poest väljudes „ninja“-liigutusi tegema, et kotist autovõtmed leida, vaid uksed avatakse autole lähenedes. Igati mugav!

Kolmandaks: praktiline nii linnas kui ka maanteel

Huvitav oli sõites, et auto tekitas illusiooni: 50 km/h linnas sõites tundub nagu sõidaksid kiirusega 30 km/h. Ning kui sõitsid 90 km/h või 110 km/h, ei tajunud erilist kiiruse vahet. Ilmselt on kõikide uute autode puhul nõnda, et auto on väga sujuv ja juht ei taju kiiruste vahesid hästi. Maanteel oli see linnamaastur just kõrguse tõttu mugav sõita tänu suurele vaateväljale. Renault Captur kiirendab hästi ning möödasõitudel ei pea kartma, et auto aeglane kiirendus segavaks muutuks.

Neljandaks: kaunis välimus

Capturi välimus on pilkupüüdev ning raske on sellest möödudes pilku saada. Ja ilmselt peab ka liikluses suurema tähelepanuga arvestama, kuna auto pole vaid juhi arust ilus! Lisaks stiilne ka seest. Autot esindusse tagasi anda oli lausa valus!

Viiendaks: väike kütusekulu

Kellele ei meeldiks vaadata armatuuril väikeseid numbreid kütusekulust. Tehnilistes andmetes on toodud maksimaalseks kuluks 6,6 l/100 km. Kui nii ilus auto võtab keskmiselt nii vähe bensiini, siis tekib igati tahtmine ka enesele uus auto soetada!

Marta Liisa Suitslepp on In Nomine praktikant

Marta Liisa on värske praktikant In Nomines. Ta tuli siia, et saada praktilisi kogemusi meedia- ja kommunikatsioonivaldkonnas ja panna end proovile, kas koolis õpitu päriselt ka paika peab. “Sain bakalaureuse Tallinna Tehnikaülikoolis Rahvusvahelise ärinduse alal ja tundsin, et finantsguru minust ei saa. Viimase hetke otsusena andsin avalduse sisse Tallinna Ülikooli meedia õpingutesse ning ei kahetse kordagi,“ räägib ta. “Viimane aasta ongi möödunud nüüdismeedia magistriõppe eriala loengutes käies ja just see tundub olevat ka valdkond, millega ma end tulevikus siduda tahaksin.”

Lisaks koolile töötab Marta Liisa AS Betoonimeistris müügiassistendina ning õhtuti lihvib noorte neidude korvpalli oskusi, samuti on ta üks eestvedajatest Eesti noorte heategevusorganisatsioonis LEO-klubi Tallinn. In Nomines praktikal olles loodab ta mõista paremini kommunikatsioonivaldkonna tulevikuvõimalusi ning kirjutada ja saata välja päris esimese pressiteate.

Puka kooli ehitustööde leping sai allkirjad

Allkirjastati Puka kooli rekonstrueerimise projekteerimis- ehitustööde teostamise leping. Riigihanke tulemusel hakkab töid teostama Mapri Ehitus ja kool valmib 2021. aastal. Hankelepingu kogumaksumus on 1 975 617,60 eurot ning projekt on saanud toetust meetmest “Koolivõrgu korrastamine”. Omanikujärelvalvet teostab Infragate Eesti. 

Puka kooli ehitustööde lepingule kirjutasid alla Otepää vallavanem Jaanus Barkala ja Mapri Ehituse juhatuse esimees Priit Jaagant. Barkala sõnul on Otepää vald on hariduselu alati väga oluliseks pidanud ning Puka kool saab lõpks oma kauaoodatud remondi, tänu millele on lastel võimalik järgmisest aastast õppida uues ja kaasaegses koolimajas. Priit Jaaganti, Mapri Ehituse juhatuse esimehe sõnul on haridusse panustamine tähenduslik ning sellega saab pikas perspektiivis tõsta elukvaliteeti vallas ning terves Lõuna-Eestis. 

Projektiga ehitatavas hoones on planeeritud 90 õppekohta ja uues koolimajas alustatakse õppetööd 1. septermbril 2021 a. Järgmiseks kevadeks valmib 1365,6 ruuutmeetrine kaasajastatud hoone ning pärast õppeaasta lõppu lammutatakse vana õppekorpus.

Viking Line teeb augustis viis lisareisi Ahvenamaale

Suurenenud huvi Ahvenamaa saarestiku vastu sel suvel paneb Viking Line’i tegema augustis lisareise. Lisareiside väljumise kuupäevad on 10., 12., 14., 17. ja 19. august.

Inno Borodenko, Viking Line Eesti juht ütleb et juulis on tunda inimeste tõsist huvi Ahvenamaale reisimise vastu ja Viking Line viib Eestist saarestikku arvestatava hulga inimesi. Borodenko soovitab Ahvenamaale jääda mitmeks päevaks ja minna Tallinnast jalgaratastega, et kogeda vahetult puutumatut loodust ja tunnetada mereäärsete paikade ajalugu. Märksõnad on pealinn Mariehamn ja sealne merekvartal, kus punase mullaga võõbatud puumajakestes, paadikuurides ja ranna-aitades lihvitakse endisaegseid käsitööoskusi. 

Kuni 19. augustini väljub Gabriella kolmapäeva ja reede hommikuti Tallinnast, peatub mõneks tunniks Helsingis ja jätkab siis reisi Ahvenamaa suunas kell 15.30. Esmaspäeva hommikuti saab Tallinnast reisi alustada laevaga Viking XPRS, veeta viis tundi Helsingis ning pealelõunal jätkata reisi Gabriella pardal. Laev jõuab Mariehamni järgmise päeva hommikul kell 8 ja asub tagasiteele kell 16.00 ning saab broneerida koha autole või jalgrattale.

Mapri Ehitus ehitab Paidesse Valgekivi ärikeskuse

Mapri Ehitus ehitab Paidesse Prääma teele kolmest hoonest koosneva Valgekivi Ärikeskuse, esimene hoone valmib 2021 aasta jaanuaris. Kokku on rendipinda hoonete peale 7500 ruutmeetrit ning esimesteks rentnikeks on Stokker, Würth, Hüdroscand ning WEG Eesti. 

Tellija, Valgekivi OÜ juhatuse liige Aare Parts ütleb, et tehnokülasid on Eestis igal pool, kuid Paides pole varem midagi sellist tehtud. Eesmärgiks on näidata elu võimalikkust väljaspool Tallinna ning Järvamaa inimesed saavad peagi teha tööd ja vajalike kaupu ning teenuseid soetada värsketel pindadel tänapäevastest tingimustes. 

Tarmo Roosi, Mapri Ehituse tegevjuhi sõnul on ärikeskuse ehitamine eriline, sest nad on kaasatud ehitusprotsessidesse algusest peale ning eeltöö on käinud juba aasta otsa. Eesti ehitusturul on jätkub vilgas tegutsemine ning konkurents ei ole Roosi meelest vähenenud.