In Nomine tunnustab: Mapri Ehitus on Spordisõber 2022

Foto autor: Hendrik Osula

Olümpiakomitee kuulutasid pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2022“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: ACE Logistics Estonia, A. Le Coq, Audi Eesti, Mapri Ehitus, Terminal OIL, Standard AS, SYNLAB, Wolf Group OÜ, Raul Kirjanen, Viljo Vetik.

Tänuauhinnad – kunstnik Kalli Seina klaasskulptuuri – andsid ühiselt üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Tiit Terik ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Kultuuriminister Tiit Terik ütles, et sporti toetavad inimesed kõnetavad teda väga sügavalt. „Mul on hea meel tänada neid ettevõtjaid ja üksikisikuid, kes on sporditegemist ja paljude sangarite saavutusi toetanud. Spordivaldkonna rahastamine saabki toimuda vaid siis kui paneme jõud kokku. Just nii saame pakkuda võimalikult palju seda, mida spordi tegemiseks vaja läheb,“ ütles Terik.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on tänuväärne, et spordi arengusse panustab väga palju Eesti ettevõtteid. „Spordisõbra sündmusega tahame tänusõnu öelda tegelikult tuhandetele toetajatele. Suur aitäh, et te olemas olete!”

Mapri Ehitus on olnud aastaid erinevate Eesti spordivõistkondade, näiteks TÜASK korvpallimeeskond, JK Tallinna Kalev, Team Ampler-Tartu 2024 ja ka individuaalsportlaste (Lucas Leok) selja taga. Juhatuse esimees Priit Jaagant ütleb, et Mapri Ehituse ligi 150 liikmeline tiim on väga spordilembene. Eelmisel aastal keskenduti triatlonile: sellega algasid ettevõtte suvepäevad ja Ironman Tallinnast võttis osa 22 inimest.

„Spordisõber“ on Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee poolt 2019. aastal ellu kutsutud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. Spordisõbra tiitliga tänatakse neid, kes on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka ühiskonna arengut laiemalt.

EAFS ja Gedeon Richter kuulutasid välja 1000-eurose stipendiumi

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal kuulutasid välja järjekorras kaheksanda 1000-eurose stipendiumi.

Stipendiumi saavad Peep Veski fondist taotleda Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilased, kes on teostanud uurimistöö farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas või sellega lähedalt seotud valdkonnas ja kaitsnud selle edukalt.

István Bán, Ungari ravimifirma Gedeon Richter Eesti filiaali juht on seda meelt, et ajal, kus meie elu on täis ebakindlust, pakub stipendium parasjagu kindlust. „Anname sel aastal välja kaheksanda stipendiumi, mille minevik on soliidne ja tahame järgnevatel aastatel jätkata,“ lisab István Bán.

Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi juht, Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal hindab stipendiumi kasu üliõpilastele kahest vaatepunktist. „Esiteks, stipendium tekitab proviisoriõppe üliõpilaste seas elutervet konkurentsi, kus mitme taotleja esitatud tööde seast valitakse üks. Teiseks, stipendium paneb pingutama, kuna žürii koosneb oma ala tippasjatundjatest. Konkureerimine on paratamatu ja väga vajalik ka tööturule sisenemisel,“ räägib ta. Lisaks on stipendium teadvustanud teadustöö tegemise vajadust. Proviisoriõppe lõpetanud lähevad tööle jaeapteekidesse – sinna on neil siseneda lihtne, kuna proviisoritest on Ain Raali sõnul puudus. Tööle on mindud ka haiglaapteekidesse, samuti ravimiametisse ning mõned doktorikraadi taotlejad on ametis ülikooli juures.

Lepingule kirjutasid alla Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi juht Ain Raal ja Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán.

2021. aastal anti Peep Veski fondist kahele Tartu Ülikooli üliõpilasele Gedeon Richteri 120 sünnipäeva puhul korraga välja kuues seitsmes stipendium, kokku 2000 eurot. Stipendiumi said farmatseutilise tehnoloogia ja füüsikalise farmaatsia valdkonnas uurimistöid kaitsnud Kristjan Olado ja Valeria Maandi. Uurimistööd käsitlesid 3D printimist ja uudseid haavakatteid.

Eestis disainitud A-kujulised majad löövad maailmas laineid

Ajastul, mil energia tarbimine üleilmselt muudkui suureneb, tootmisvõimsusi aga tuleb juurde visalt, on peagi käes aeg, kui igaühest meist saab elektritootja, olgu allikaks siis päike, tuul või kütuseelement. Lõuna-Eesti metsade keskele kodu rajanud Indrek Kuldkepp on selle mure enda jaoks nutikalt ära lahendanud.

Indrek Kuldkepp A-frame majas

Indrek Kuldkepp teenib raha oma firmas Avrame tehasemajade ehitamisega, täpsemalt öeldes ettelõigatud puitkarkassmajade valmistamisega. Need on A-Frame majad ehk A-tähe kujulised puitmajad, millel – üllatus-üllatus – pole seinu. Õigemini, seinad küll on, aga need ei paista välja, näha on vaid kolmnurkne, harjast maani ulatuv katus. Puitmaju on Kuldkepp tootnud ja müünud nüüdseks juba üle kahekümne aasta, alustas ta 1998. aastal Elvas oma isa firmas, edasi tuli juba oma ettevõtte loomine ja toodete juurutamine. A-majad on lihtsalt varasemast tegevusest välja kasvanud tootearendus.

Kuldkepp müüb oma A-maju põhjamaadesse, aga ka Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Argentiinasse, Vahemere saartele ja viimasel ajal eriti hästi Kanadasse. Sealmail on puitarhitektuur suure au sees, et kohalikud ettevõtted ei jõua neid lihtsalt nii palju toota, kui rahvas nõuab. Isegi hind ei olevat kuigi oluline, peaasi, et maja oleks kvaliteetne ja nii on kanadalased valmis soetama endale Eestis tehtud maja isegi mõnevõrra kallima hinna eest, kui selle saaks kohapealse tootja käest.

Enda valmistatud kolmekordses kolmnurkses majas elav Indrek Kuldkepp on kõva downsizing-eluviisi pooldaja, mistõttu loobus ta juba eos üldise elektrivõrguga liitumise mõttest. Seda enam, et võrgufirma küsis selle eest mitukümmend tuhat eurot. Umbes sama raha eest pani ta püsti oma off grid-elektrisüsteemi, kus tal on kõik detailideni läbi mõeldud.

Loe rohkem TööstusESTi kodulehelt: https://toostusest.ee/uudis/2022/03/15/automaatmustandindrek-kuldkepp-muukis-lahti-koige-praktilisema-maja-saladuse/