Kuu: oktoober 2018

René Eespere „Augustuse“ aluseks on Hermann Hesse jutustus, kus uuritakse, mis on armastus ja mis on õnn, kuidas neid ära tunda ning mis juhtub siis, kui sinu saatuse üle otsustab keegi teine? Maailmaesiettekanne kõlas Mustpeade maja Valges saalis 27. oktoobril kell 14.

Kontsertetendus räägib sellest, kas armastus on privileeg või tuleb see välja teenida? Mis saab siis, kui armastus saab otsa? René Eespere sõnul on see lugu mõistukõne nii noortele kui ka täiskasvanutele. Eespere sõnul on ta “Augustuse” ideed endas kandnud tosin aastat ja kui Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Risto Joost pakkus Eesperele võimalust kirjutada muusikaline etendus noortele, Tallinna Kammerorkestri sarjale Noorte Filharmoonia, millega külastatakse uuel aastal ka koole, oli ta rõõmuga nõus.

„Augustuse“ solistid on Priit Volmer (RO Estonia) ja helilooja tütar Aurelia Eespere, kes on Muusikaakadeemia teise aasta ooperilaulu magistrant. Tallinna Kammerorkestrit dirigeerib Andres Kaljuste, kellele helilooja andis ka vastutusrikka sõnalise rolli. Hermann Hesse jutustuse on Eesti keelde tõlkinud Piret Pääsuke, laulutekstide autor on Malle Talvet-Mustonen.
Noorte Filharmoonia on Tallinna Kammerorkestri kontserdisari, mille raames tellitakse igal hooajal üks uudisteos armastatud Eesti heliloojalt. Sellest sarjast pärinevad väga menukad Rasmus Puuri “Sipsik”, Rein Rannapi “Vana saabas” ning Kristo Matsoni “Trikiga küsimus”.

Eesti Arhitektuurimuuseumi peanäitusesaalis avati ülevaatenäitus „100 ehitist – sada aastat. Eesti lugu ehitistes. 1918-2017”. Tegemist on näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul ehitatud märgilistest hoonetest ja rajatistest.
Samuti esitleti täisvärvitrükis 224-leheküljelist samanimelist raamatut, kus kõik tekstid on eesti, inglise ja vene keeles.

Eesti Vabariigi sajandal aastal teostunud projekti algatajateks olid Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Kaks suurt Eesti ehitusala liitu kaasasid omakorda projekti elluviimisesse 35 enda liikmesettevõtet.

Näituse ja raamatu tegijad:
– idee: Toomas Kään
– tekstide autorid: Toomas Kään, Epp Lankots, Maris Mändel, Triin Ojari, Karin Paulus, Sander Sein, Robert Treufeldt, Madis Tuuder, Leele Välja, Mait Väljas.
– kuraator: Leele Välja
– graafiline kujundus: Andres Tali
– ruumiline kujundus: Johan Tali
– projekti juht: Toomas Kään (In Nomine).

18. oktoobril, mil möödus 79 aastat esimese ümberasujate laeva lahkumisest Tallinnas, avati Saka mõisas mälestusmärk Umsiedlungile ja toimus baltisakslaste ümberasumisele pühendatud konverents.
Kõrgel merekaldal on nüüd kuue meetri kõrgustest paokil akendest välja lendamas kolm suurt kurge – nii näevad ümberasumist skulptor Simson von Seakyll (Aivar Simson) ja arhitekt Kalle Rõõmus.

Mälestusmärk Umsiedlungile on Saka mõisaomanike Eha ja Tõnis Kaasiku isiklik kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, meenutamaks baltisakslaste ümberasumist Eestist ja Lätist. Tõnis Kaasiku sõnul juhtigu see mälestusmärk tähelepanu baltisakslaste loodud ja siia mahajäänud pärandile, olgu see siis kultuur või kunstiteosed, ehitusmälestised, enam kui tuhatkond mõisahoonet ja parki nende ümber.
„Baltisakslaste panus ja nende poolt loodu on aidanud rajada Eesti riiki, nii sõdadevahelisel perioodil kui ka viimased 25 aastat,“ ütleb Kaasik. Mälestusmärk on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja tänutäht võimaluse eest elada omas riigis, mille vundamenti aitasid laduda arvukad baltisakslaste põlvkonnad ja kelle toetust oleme tundnud ka oma riigi taas üles ehitamisel, lisas Tõnis Kaasik.

Monumendi avamisel kõnelesid Saksa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichorn ja Sakalt 2-aastase poisina lahkunud Heiner Löwis of Menar, oma tervituse edastas kultuuriminister Indrek Saar ja kohaliku rahva poolt tervitas Toila vallavanem Eve East.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit tähistas enda 25. sünnipäeva Arhitektuurimuuseumis näitusel „100 ehitist- sada aastat. Eesti lugu ehitistes. 1918 – 2017”.

Juhatuse esimees Meelis Einstein: „Meie ehitusmaterjalitööstus on koos Eesti majanduse ja ehitusega astunud reipalt ülesmäge, kogenud sarnaselt nendega ka tagasilööke, kuid on kujunenud tänaseks päevaks meie kohalikke maavarasid ja toormaterjale väärtustavaks ja edukalt eksporti arendavaks tööstusharuks.”

1993. aastal moodustatud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub praegu 64 liiget.

13. oktoobril toimus esimene rahvusvaheline e-jäätmete päev, et edendada elektri- ja elektroonikaseadmete taaskasutamist kogu maailmas. E-jäätmete päeva eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust e-jäätmete taaskasutusest.

Maailmas taaskasutatakse igal aastal vaid 20% e-jäätmetest. See tähendab, et aastas jõuab 40 miljonit tonni e-jäätmeid prügilatesse, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus puuduvad nõuetele vastavad käitlusvõimalused. Kuigi 66% maailma elanikkonnast elavad riikides, kus kehtivad e-jäätmeid reguleerivad õigusaktid. Selle tagajärjeks on tarneahelas olulise ja kriitilise tooraine kadu. Jäätmete ebaseadusliku saatmisega arenguriikidesse põhjustatakse tõsiseid tervise-, keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme.

„Tarbijad mängivad olulist rolli e-jäätmete taaskasutuses. See saab alguse õigesse kohta ja õigetele isikutele e-jäätmete üleandmisest,” sõnas EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vetsa. „Kasutuks muutunud elektril töötavate asjade, alates puldiautost ja lõpetades külmkapiga, koht ei ole prügikastis või selle kõrval. Olenevalt suurusest ootavad nad ostukohta või jäätmejaama toimetamist,” lisas Vetsa.

E-jäätmete päeva eel toimus 12. oktoobril meediale pressireis Rahumäe jäätmejaama ja Eesti ainukesse elektroonikaseadmete ümbertöötlemistehasesse WeeRec OÜ.

Rahvusvahelise e-jäätmete päeva kutsusid ellu WEEE Forum (rahvusvaheline e-jäätmete tagasivõtusüsteemide ühendus) ja nende 26 liiget, kaasatakse umbes 40 erinevat organisatsiooni 20 erinevas riigis üle maailma.

Osalevate organisatsioonide algatustega soovitakse suurendada tarbijate teadlikkust
e-jäätmete taaskasutamisest. Erinevaid üritusi toimub üle maailma. Eestis käivitab WEEE Forumi liige EES-Ringlus kuuajalise teabekampaania, kutsudes inimesi kasutama kuhuviia.ee mobiilirakendust, leidmaks endale lähim koht e-jäätmete äraandmiseks.

Tulivee salapiirituse keskus, mis hõlmab muuseumi, välilava ja vaatetorni, sai novembris nurgakivi. Muuseumi eesmärk on jutustada salapiirituseveo lugu Soome keeluseaduse aastatel. Muuseumi ehitab Mapri Ehitus.

Peep Roosmann kuulutati „Betoonisõbraks 2018” – betooni kui materjali mitmekülgse kvaliteetse kasutamise, betoonile uute kunstiliste väljundite leidmise ja betooni propageerimise eest kogukondlikul tasandil.

„Kus aga midagi huvitavat betoonist tehakse – seal on Peep Roosmann platsis,” sõnas Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Ta on oma tegemiste kaudu propageerinud betooni kui materjali paljusid häid omadusi, aga ka betoonehitajaid, kui kvaliteetse töö mehi,” lisas Roots.

Tegemist on Eesti Betooniühingu uue aunimetusega.
Esimesele Betoonisõbrale Peep Roosmann’ile tegi kunstnik Jüri Mildeberg ka spetsiaalse auhinna.

10. oktoobril toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis järjekordne Betooni Tehnoloogiapäev.
Esinesid Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Mati Laurson, Savekate OÜ-st,
Deniss Ivanenko, Prefabcon OÜ-st, Martin Vaga, YIT Infra Eesti AS-st, Joonas Sarapuu, Innopolis Insenerid OÜ-st ja Tanel Seppel, RIMER Konsult OÜ-st.
In Nomine aitas kajastada.

In Nomine kollektiiv kutsus Soome-Eesti Kaubanduskoja liikmeid hommikukohvile, et vestelda kommunikatsiooni ja meedia teemadel.

Milleks minu ettevõttele PR? Mida kasulikku ta annab? Mis see maksab? – Nendele ja paljudele teistele küsimustele andsid vastuseid In Nomine konsultandid Heikki Sal-Saller, Epp Alatalu, Heikki Sal-Saller ning Greta Lüiste.

Toomas Sildam tegi ülevaate Eesti meedia hetkeseisust ning võrdles ajakirjaniku tööd tänasel päeval ning 12 aastat tagasi.