Kuu: november 2021

Kuus Eesti ettevõtet Coface‘i TOP-500 hulgas

Posted on | by administra

Krediidikindlustusfirma Coface TOP-500 2020. aasta edetabelis on välja toodud Kesk- ja Ida-Euroopa suurimad ettevõtted käive järgi. Poola kütusefirma Orlen on 18,9 miljardise käibega suurim. Eesti firmadest on siin NG Investeeringud, Eesti Energia, Tallinna Kaubamaja Grupp.

Krediidikindlustusfirma Coface on koostanud 2020. aasta käibe põhjal Kesk- ja Ida-Euroopa suurimate ettevõtete TOP 500 edetabeli, mida juhib Poola kütusefirma Orlen (käive 18,9 mld), talle järgneb Tšehhi autotootja Škoda Auto (16,1 mld) ja kolmas on Poola jaemüügifirma Jeronimo Martins (13,4 mld).

Kuus Eesti ettevõtet on TOP-500 hulgas NG Investeeringud (223. koht), Eesti Energia (242.), Tallinna Kaubamaja Grupp (282.), Ericsson Eesti (357.), Selver (439.), Maxima Eesti (464.). Ka eelmine kord oli edetabelis kuus Eesti ettevõtet. Leedu ettevõtete arv TOP-500 nimekirjas on kasvanud 22-lt 26-le, kusjuures jaemüügigrupp Vilniaus Prekyba on 11. kohal (4,9 mld). Läti ettevõtete arv vähenes 8-lt 6-le, suurima käibega on Elko Grupa (1,68 mld).

Coface Balti juht Mindaugas Sventickas märgib, et värske TOP-500 edetabel näitab Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtete elujõulisust ja kohanemisvõimet pandeemilises keskkonnas. Võrreldes 2019. aasta tulemustega langes TOP-500 edetabelis olevate ettevõtete kogukäive eelmisel aastal vaid 3,3% võrra 667 miljardi euroni, samas kui keskmine aasta müügitulu ühe ettevõtte kohta langes 1,378 miljardilt eurolt (2019) 1,333 miljardile eurole (2020).

Poolas on kõige rohkem ettevõtteid TOP 500-s, kokku 161, mis on kahe võrra vähem kui aasta tagasi. Järgmised riigid ettevõtete arvu järgi: Tšehhi Vabariik (77), Ungari (68), Rumeenia (56), Slovakkia (35), Leedu (26), Bulgaaria (22), Serbia (15), Horvaatia ja Sloveenia (kumbki 14), Läti ja Eesti (kumbki 6).

Ettevõtete ostu-müügiplatvorm merXu kaasab raha ja laieneb Saksamaale

Posted on | by administra

Ettevõtetele suunatud kauplemisplatvorm merXu kuulutab välja Prosus Venturesi juhitud a-seeria rahastamisvooru, milles osalevad ka olemasolevad investorid Accel ja Point Nine.

Ettevõtetele suunatud ostu-müügiplatvorm merXu tegutseb praegu Eesti, Tšehhi, Ungari, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia turgudel. merXu klientide hulka kuulub tuhandeid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes kasutavad veebipõhist kontrollitud ostjate ja müüjate ärikeskkonda kaupade ostmiseks.

Rahastamisvooru käigus kogutud raha kasutatakse ettevõtte järgmises kasvufaasis eesmärgiga laieneda uutesse Euroopa riikidesse, esmajoones Saksamaale, millega ettevõte juba algust teinud on.

Kaido Raja, merXu Eesti juhi sõnul on aastaga Eestis liitunud ligi 1800 ettevõtet, Euroopas aga kokku 17 000 ettevõtet ja igapäevaselt tuleb juurde sadu uusi. „merXu saab Euroopa suurimaks B2B ostu-müügiplatvormiks. Oleme avanud esinduse Saksamaal ja siinsetele ettevõtetele pakub kindlasti huvi võimalus pakkuda oma tooteid Euroopa suurimal ostuturul. On kõnekas fakt, et Kesk- ja Ida Euroopa riigid kokku on Saksamaale suurem majanduspartner kui Hiina. See, et merXu suurune platvorm alustas Eestist, on võimalus siinsetele ettevõtetele. merXuga liitunute seas on näiteks Huum, Norma, Neular, Standard, Toolmarketing.“ 

Kunda ajalugu seninägemata klaasnegatiividel

Posted on | by administra

Kundas tsemendi tootmise alustamise 150. aastapäevaks panid AS Kunda Nordic Tsement
ja Viru-Nigula vallavalitsus kokku näituse „Kunda ajalugu klaasnegatiividel“.
Tegemist on valikuga mõned aastad tagasi Kunda linna arhiivist avastatud klaasnegatiividega,
mis siiani enamuses tundmatud.

Novembris on näitus vaadata Tallinna Tehnikaülikoolis, detsembris liigub näitus edasi
Rakverre ning siis Kundasse.

Näituse kuraator: ajaloolane Uno Trumm.
In Nomine korraldas.

Betoonisõber 2021 on Tallinna linnavalitsus

Posted on | by administra

Eesti Betooniühing kuulutas 2021. aasta „Betoonisõbraks” Tallinna linnavalitsuse – betooni mitmekülgse kasutamise eestkõnelejana ning betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvaldkondade laiendamise eest.

„Ilma betoonita on tänapäevane linnakeskkond mõeldamatu. Nii meie majad, rajatised, infrastruktuur, linnatänavad, pargid ja sadamad – kõik nad vajavad betooni,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ka viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus välja paistnud betooniteadliku ja -sõbralikuna. Betooniühing on seda märganud ning „Betoonisõbra” tiitli omistamisega tahame Tallinna linnavalitsuse panust betooni kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali kasutamisel omalt poolt ära märkida,” lisas Leetma.

Viimaste aastate ehitistest väärivad selles kontekstis esile tõstmist:

  • enamik uusi koolimaju, lasteaedu, sotsiaalmaju, tervisekeskuseid;
  • Ülemiste liiklussõlm (Aasta betoonehitis 2013), Reidi tee, Haabersti ristmiku viadukt ja tunnelid;
  • betoonelementidest Tondiraba jäähall (Aasta betoonehitis 2014), Tondiraba park;
  • viimasel kümmekonnal aastal on Tallinnas järjest juurde ehitatud betoonist kestlikke bussitaskuid;
  • 2016. aastal rajatud Õismäe betoontee katselõik juba kinnitab betooni kui vastupidava materjali võimalusi tänapäeva teedeehituses, jne jne.

„Betoonisõber 2021” aunimetus kuulutati välja ja vastav auhind anti üle linnapea Mihhail Kõlvartile Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis.