Rubriik: Artikkel

Väga suurt rolli mängib ettevõtete kommunikatsiooni- ja turundusplaanides erinev statistika. Peamiselt meediateadlase Richard Rogersi kirjandusele toetudes panin kokku ülevaate veebistatistika kasutamise eesmärkidest, praktilistest võimalustest ning nende piirangutest.

Veebistatistikast

Veebistatistikat on mugav kasutada kõigil. See aitab firmadel paremini teada saada, kuidas ja kas nad on üldse nähtavad veebis. Veebistatistika annab võimaluse seda mõõta ja selle tulemusena saab leida vajalikud lahendused, et firma tulemusi veelgi parandada ning seeläbi oma kliendile kättesaadavam olla (Kudrez, 2019).

Kui rääkida veebist, siis saab nimetada kahte erinevat veebivormi, üks vorm on info-web (1.0) ja teine social-web (2.0). Esimese puhul on tegu social-webi n.ö eelkäijaga. Kui info-webi puhul tegi muudatusettepanekuid paremateks toiminguteks veebilehe haldaja, siis social-webi puhul teevad seda platvormi kasutajad igapäevaselt. Võimaldades selle abil, muuta platvorme kasutajasõbralikumaks.

“On neid meetodeid, mis tuginevad hüperlinkidel ja seega on mõnes mõttes endiselt info-web ja on need, mis on võtnud arvesse laigid ja muud hindamismõõdikud veebipõhistes platvormides” (Rogers,  2015). Seega mõõdikud on endiselt mõlemal platvormil olulised. 

Sotsiaalplatvormid on saanud populaarseks just sellepärast, et inimesed saavad seal omavahel suhelda ja näidata, kui aktiivsed nad on. Seda arvesse võttes on loodud erinevad platvormid, erinevate eesmärkidega. Näiteks on LinkedIn loodud selleks, et luua sidemeid töömaailmas ja Facebooki messenger on pere vaheliseks suhtlemiseks. Ning kui enne tehti statistikat inimeste sotsiaalmeedia kontode sõprade ja inimestest kellega nad suhtlesid, siis nüüd on asjad muutunud. Nüüd uuritakse inimeste eelistusi ja asjad, mida nad on läbi veebi otsinud (raamatud, filmid jms) ilmuvad neile pakkumistena sellele veebileheküljele, mida nad parajasti külastavad (Rogers,  2015). Nii saab firma jõuda just enda sihtgrupini ning müüa ja reklaamida neile parasjagu vaja olevat toodet.

Veebistatistika miinustest

Nii palju, kui on platvorme, on võimalik võtta igast ühest eraldi statistikat, kuid viimasel ajal on hakatud vaatama osasid platvorme koos, et nende statistikat omavahel võrrelda. “Mõte on selles, et platvormidel on pakkuda samasuguseid või sarnaseid digitaalobjekte klikkimiseks või kirjutamiseks (näiteks nupud, hashtagid), kuid neid ei tohiks tingimata kokku panna, käsitledes neid võrdselt kõikide platvormide vahel” (Rogers,  2015).  Probleem tekib sellest, et ühel platvormil võib näiteks hashtagi väärtus olla hoopis teine, kui platvormil, mida omavahel võrreldakse. Lisaks võivad prügihashtagid segadusse ajada statistikat (Rogers,  2015).

Kuid see pole mitte ainuke murekoht, Richard Rogers leiab, et sotsiaalmeedia hashtagide, likeide jms on edevusmõõdikud. Ehk siis see, kui palju meeldimisi või jälgijaid mingil kasutajal/leheküljel on, pole kuigi väärtuslik info. Hoopis väärtuslikum on see, kuidas inimesed omavahel räägivad sellest firmast. Oluline on, kas see tagasiside on positiivne ja, et kui keegi kirjutab kuskil positiivse/negatiivse tagasiside firma kohta, kuidas teised siis sellele reageerivad ning kuhu sealt edasi liiguvad (Rogers, 2019).

Rogers pakub välja alternatiivid, mida võiks edevusmõõdikute asemel mõõta, mis toovad firmale suuremat kasumit ja teadlikkust, kui tavalised mõõtmised. Näiteks tuleks jälgida, kes on inimesed, kes tegelikult ka jälgivad seda firmat, kes elavad kaasa ja keda huvitavad nende postitused; mis teemad panevad jälgijaid kaasa rääkima; kas inimeste probleemidega tegeletakse nähtavalt; tuleb jälgida pikalt nende mured kestavad ja millal lahenduse saavad; ning jälgida inimesi, kellel on sama probleem, kuid kes pole firma jälgijad (Rogers, 2019). 

Rogers ise ütleb, et need pole kindlasti ainukesed õiged vastused, kuid kindlasti aitavad paremini hinnata firma tõelist väärtust (Rogers, 2019). Need näitavad suuremat statistikat ja annavad aimu sellest, mida kliendid firmalt tegelikult soovivad.

Autor: Anett Veske

Kasutatud allikad:

Kudrez, S. (2019). Getting Started with Google Analytics. Vaadatud aadressil: https://youtu.be/WC3ONXJn9FQ

Rogers, R. (2015). Cross-platform  analysis. Digital Methods Initiative, WinterSchool  2016.

Rogers, R. (2019). Otherwise Engaged: Social Media from Vanity Metrics to Critical Analytics. Loetud aadressil:  https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/view/6407/2248

Isegi kui B2B on suunatud ettevõttele, on iga ettevõte ja sellega seotud otsuste taga inimesed. Aga kus on inimesed? Ikka sotsiaalmeedias! Eestis veel vähem kasutamist leidnud LinkedIn ei ole ainukene kanal, kus saab teha äridele suunatud sotsiaalmeediat. Ülesanne on leida just need kanalid, kus asuvad otsustajad. Seega võivad kanaliteks olla ka Facebook, Instagram või veel midagi muud. Sõltumata kanalist on eesmärk sama – ennekõike kasvatada tuntust ja luua usaldust.

Kujunda ettevõttest isiksus

Kasuta sotsiaalmeediat, et tuua oma bränd või ettevõte inimestele lähemale. Mõtle ettevõttest kui inimesest ja loo talle oma isikupära. Mis on tema kõnestiil, hoiak, suhtumine ellu? Nagu luuakse klientidest buyer persona­-sid, tee sama ettevõtte kohta. Kui oled iseloomu jooned paika saanud, lähtu nendest sotsiaalmeediasse postitades. Isegi kui ettevõte tegevusvaldkond võib tunduda paljudele inimestele igavana, võimaldab antud lähenemine jälgijatel sellega paremini suhestuda.  

Keskendu jälgijatele, mitte ainult ettevõttele

Küsi endalt, mida tahavad sinu jälgijad lugeda ja näha. Muidugi on oluline, et inimesteni jõuaks sinu ettevõtet puudutavad sõnumid. Õnneks või kahjus ei saa iga postitus olla otsesele müügitehingule suunatud, sest inimesi üldiselt see ei huvita. Seega, otsi teemasid, mis küll puudutavad su valdkonda, ent on pigem hariva või meelelahutusliku sisuga.  Veel parem, jaga neile sisu, mida nad tahavad ka teistele edasi jagada. Nõnda tekivad inimestele positiivsed ja usaldavad assotsiatsioonid sinu ettevõttega ning tänu sisu laiemale levikule kasvab ka teadlikkus ettevõttest.

Loo originaalsisu

Kui oled paika saanud isiksuse, kellena sa tahad, et su ettevõtet sotsiaalmeedias nähakse, ning õppinud tundma ka jälgijate eelistusi, ongi aeg hakata sisu looma. Kuigi teiste ettevõtete, kõneisikute või ka väljaannete sisu jagamine on hea võimalus hoida postitustevoogu ühtlasena, mõjub oma loodud sisu kõige ehedamalt. Tõsta oma ettevõte ekspertrolli ning hari jälgijaid. Nõnda sa mitte ainult ei ava oma teenuse või toote olemust, vaid jagad infot, mida inimesed tegelikult tahavad teada.

Lisanipp: tutvu konkurentidega – mida nad teevad sotsiaalmeedias ja enamgi, mida nad veel ei tee. See on sinu võimalus pakkuda midagi uudset.

Tõstata teemasid

Tõstata teemasid, mis ei pruugi olla 100% sinu ettevõttega seotud, kuid on olulised sinu praegustele ja potentsiaalsetele tulevastele klientidele. Leia teemad, mida tahavad inimesed oma uudistevoos näha ja kaasa nad vestlusesse. Selle jaoks võta käiku näiteks varem loodud buyer persona’d ning otsi sotsiaalmeedias erinevaid märksõnu – ole loominguline.  Veelgi enam, vaata ja võta kuuldavaks seda, mida inimesed ise sotsiaalmeedias teevad. Vaata, mida kirjutatakse kommentaaridesse ning kasuta neid teemasid oma postitustes.

Räägi oma inimestest

Selgeks on saanud, et kiire tehinguni jõudmine ei tohiks olla esmane eesmärk sotsiaalmeediat tehes. Eesmärk on tutvustamine, harimine ja usalduse tekitamine. Oma töötajatest rääkimine otseselt ei müü, kuid toob ettevõtet inimesele lähemale ja kasvatab usaldust. Iga ettevõtte, teenuse ja toote taga on inimesed – näita, kes nad on. Statistika kohaselt reageerivad jälgijad kõige rohkem postitustele, mis näitavad ja räägivad ettevõtte inimestest. See on oluline, sest iga meeldimine, kommentaar ja jagamine aitab jõuda postitustel veel rohkemate sotsiaalmeedia kasutajateni ning seega ka uute klientideni.

Seega, hoolimata ettevõtetele orienteeritusest, kasuta isiklikku tooni ja loo vestlust. Ainult oma sõnumite kuulutamise asemel kaasa inimesi aruteludesse ja hari neid. Eesmärk on leida inimesi, kes võiksid pakutavast tootest või teenusest kasu saada, ja luua nendega suhteid, pakkudes kasulikku sisu ja väärtust. Loe lisaks, kuidas kohandada tegevused sotsiaalmeedias ühiskonna keerulistele aegadele eelmisest artiklist.

Juhi kommunikatiivsus ehk sõnakus eri kanalites on seotud ettevõtte edukusega, selgub firma FTI Consulting uuringust. Eestis vastavat uuringut tehtud ei ole, kuid kogemustele toetudes saab kinnitada, et “pildis” olek on ärile kasulik.

Kas juhi sõnakus ja firma edukus on omavahel seotud? Selgub, et on. FTI Consulting hindas uuringus “Juhi bränd ja selle mõju ärile” 100 kiirelt kasvava aktsiahinnaga ettevõtte kommunikatsiooni ajavahemikul 2015-2019 ja selgitas välja huvitava seose. Kuigi ettevõtte kasvu ja väärtust mõjutavad paljud tegurid, leiti, et 81 protsenti kõige kiiremini arenevatest ettevõtetest veavad tegevjuhid, kes seavad oma kohustuste seas esikohale kommunikatsiooni. Viimase viie aasta jooksul on kiiresti kasvavad ettevõtted kommunikatsiooni üha enam võtnud oma kasvu toetamise vahendiks.

Uuring käsitleb ka juhi niiöelda kaubamärki, mille juht oma töö ja suhtlusega loob. Eristuva kaubamärgiga tegevjuhid pidasid paremini vastu koroonakriisi negatiivsele mõjule, kaitstes USAs aktsionäride vara 260 miljardi dollari väärtuses. Ilma eristuva kaubamärgita juhid, kelle kommunikatsioon ei ulatunud väljapoole oma tööstusharu või valdkonda, hoidsid aktsiahindade näitajaid lähemal oma tööstusharu keskmistele.

Uuringus vaadeldud 15 edukaimast ettevõttest oli 12 eristuva brändiga juhid. Kiirelt arenevate ettevõtete tipus on biotehnoloogiafirma Argenx, tehnoloogiafirmad AMD, Games Workshop, Nvidia. Kõigi nende ettevõtete aktsia kasvas 5 aastaga enam kui 1000 protsenti. Uuringuga märgati ka, et tehnoloogiafirmade juhid on kommunikatiivsemad.

Ja veel: kõik naised, kes olid oma ettevõttes kõrgeimal positsioonil, pidasid kommunikatsiooni juhtimise oluliseks osaks. Ehkki uuringus osalenud 128 tegevjuhist olid ainult 6 naised (4,7%), oli kõigil neil selge bränd ja suhtlemisstiil.

Oleme täheldanud, et Eestis on kommunikatiivsuse või sõnakuse skaalal kaks äärmust. Ühel pool on need, kes hea meelega meedias sõna võtavad, küsimustele vastavad, kommenteerivad. Nad on avatud ja meediale koostööaltid partnerid, neid kohtab ka sotsiaalmeedias. Siin on omal kohal heas mõttes edevus ja soov oma kordaminekutest rääkida.

Teisel pool on aga niisugused firmajuhid, kes ühel või teisel põhjusel meediasse ei kipu. Põhjuseks võib olla asjaolu, et tahetakse enda asju ilma kärata ajada, ehk natuke peljatakse meediat ka. Nad võivad öelda, et “kui vaja, siis räägin”. See on ka koroona-ajastu tendents.

Me ei saa üldistada, et neil Eesti juhtidel, kes on varmad suhtlema väljapoole, läheb paremini. Paljud ajavad asju vaikselt ning nende äri on väga kasumlik. Küll aga toonitame, et meedia ja kitsamalt ka sotsiaalmeedia on parim vahend heade sõnumite paljude inimesteni viimiseks. Sotsiaalmeediat saab lausa ise teha, et pea ootama ajakirjaniku e-kirja või kõnet. Lisaks on hulk digitaalseid kanaleid, mille hulgast saab valida ettevõttele kõige sobilikumad. Kindlasti tuleb aga ajakirjanike päringuteks valmis olla muudatuste või kriisi korral, nagu see on meil märtsist alates. Järjekindel “pildis” olek on mainekujunduse jaoks hädavajalik

“Pildis” oleku plussid

Aitab juhil arvamusliidriks saada ja brändi kujundada

Tuntud inimesel on lihtsam asju ajada

Sõnumid on võimendatud ja jõuavad pärale

Firma maine läheb paremaks

Töötajaid on lihtsam leida

Tuntud firmal ei löö ühekordne libastumine jalgu alt

Miinused

Halvad uudised juhiga avalikkuse luubi all

Halvad uudised firmaga avalikkuse luubi all

Negatiivsel infol on pikaajaline mõju

Pidev avalikkuse tähelepanu tekitab stressi

Autor: Heikki Sal-Saller

Allikas: kommunikatsioonibüroo In Nomine 

Mille järgi oma praktika töökoha valiku tegid?
In Nomines käisin praktikal juba eelmisel aastal. Sel suvel pidin aga sooritama kohustusliku praktika ning kuna varasem koostöö mulle meeldis, siis otsustasingi taaskord In Nominesse tulla.

Mis olid sinu peamised tööülesanded?
Tegelesin kaks nädalat Boschi ja Sony kommunikatsiooniga. Sain hallata nii sotsiaalmeediat kui ka kirjutada pressiteateid. Samuti nägin esimest korda, kuidas näeb välja ühe pakkumise koostamine suurürituse korraldamiseks.

Mida sulle kõige rohkem meeldis teha?
Mulle meeldis luua sotsiaalmeedia postitusi. Sain aru, et postitused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud ja eesmärgipärased, kuna ei ole tulemuslik midagi niisama postitada. Igal postitusel peab olema mõte.

Mida uut õppisid ja endaga siit praktikalt kaasa võtad?
Praktika ajal õppisin paremini tundma kommunikatsioonibüroo olemust ning sain rohkem aimu igapäevastest tööülesannetest. Ka tutvusin põhjalikumalt In Nomine klientide ja nende tegevusega. Praktika käigus mõistsin, et kommunikatsioon on mulle sobiv ala ning soovin sellega igapäevaselt tegeleda ka peale ülikooli lõppu.

Kuidas nägid kommunikatsioonimaailma enne praktikale tulekut versus nüüd?
Kommunikatsioonimaailm on veelgi avaram, kui ma arvasin! Kommunikatsioonibüroos praktikal käimine andis mulle kindlasti aimu sellest, kui paljude erinevate ülesannetega võib kommunikatsiooni õppinud inimene tegeleda: meediasuhete, sotsiaalmeedia haldamise, ürituste korraldamise, brändingu, kirjastamise ja palju muuga.

Kas agentuuritöö on selline, nagu seda ette kujutasid?
Esimest korda praktikale minnes ei olnud mul agentuuritööst mitte mingit ettekujutust. Nüüd teisel aastal mõistan aga palju rohkem agentuuritöö sisulist poolt. Eriti meeldib mulle see, et siin saab teha koostööd paljude erinevate ettevõtetega. 

Milline oli kõige meeldejäävam seik praktika ajast?
Olin õnnelik, kui mulle usaldati kaheks nädalaks suurettevõtete Boschi ja Sony kommunikatsiooniga tegelemine. Sel ajal oli tunne, nagu oleksin ettevõtte täisväärtuslik meeskonnaliige.

Sinu õpingud kommunikatsiooni erialal ei ole veel lõppenud. Millisena näed seda valdkonda viie aasta pärast? 
Kui vaadata konkreetselt sotsiaalmeediat, siis ma usun, et see on viie aasta pärast veelgi olulisem osa kommunikatsioonitööst. Usun, et kindlasti luuakse veel mitmeid uusi sotsiaalmeedia platvorme.

Millised on sinu tulevikuplaanid?
Aasta pärast plaanin lõpetada oma bakalaureuseõpingud Tartu Ülikoolis. Seejärel kavatsen enne magistriõpingute alustamist ehk mõned aastad kommunikatsiooni valdkonnas töötada.

Käesolev aasta on lisaks kõigele muule eriline ka selle poolest, et kommunikatsioonibüroo In Nomine kutsus appi koguni kaks parktikanti.

Meie teine praktikant Eliise on alates sügisest Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng ja In Nomines on ta praktikal juba teist suve. Tema sõnul on praktikal käimine hea võimalus heita sügavam pilk kommunikatsioonimaailma, lisaks aitab see ka koolis õpitavat paremini mõista. „Praktikal saad sa teha just neid asju, millest on koolis räägitud, kuid milles sa ei ole ise saanud veel kätt proovida,“ arvab Eliise ise.

Kui eelmisel aastal õnnestus Eliisel praktika käigus kirjutada oma esimene pressiteade, siis sel aastal soovib ta panustada ka ürituse korraldamisse ja sotsiaalmeedia haldamisse. Peale ülikooli lõppu on tema soov suunduda tööle just nimelt kommunikatsiooni valdkonda.

Huvitav lugemine! In Nomine refereerib: Sanna Kranjc kirjutab Soome kommunikatsiooni professionaale koondavas veebis viestijat.fi uuenenud suundadest PRi mõõtmisel.

Rahvusvaheline kommunikatsiooni mõõtmise ja hindamise ühing AMEC on uueks kümnendiks värskendanud kommunikatsiooni mõõtmise standardeid. Põhimõtted pakuvad juhiseid kommunikatsiooni spetsidele organisatsiooni eesmärkide edukaks seadmiseks ja mõõtmiseks.

Esmakordselt kümme aastat tagasi avaldatud kommunikatsiooni mõõtmise Barcelona põhimõtteid on uuendatud, seekordne versioon on 3.0. Regulaarsed uuendused järgivad kiireid muudatusi kommunikatsioonivaldkonnas. Viimane värskendus rõhutab kommunikatsiooni mõju laiemat hindamist, kõigi kanalite tuvastamist ja mõõtmistavade läbipaistvust.

1. Eesmärkide seadmise eeltingimuseks on kommunikatsiooni kavandamine ja mõõtmine.
Ilma eesmärkideta on võimatu hinnata, kas suhtlemine on edukas või ebaõnnestunud ning need tuleks määratleda enne hindamise meetmete alustamist. Lühend, mis aitab määratleda eesmärki (ing. k. SMART), põhineb sõnadel konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiratud.

2. Mõõtmine ja hindamine peaks tuvastama väljundid, tulemused ja potentsiaalse mõju.
Väljundeid üksi ei tohiks indikaatoritena kasutada, vaid koos mõjuga peaksid need hindamisest kaugemale minema. Seega ei tohiks mõõta ainult tasulise reklaami ulatust, veebisaidi külastajate või meediumiklippide arvu, vaid ka hinnata, kuidas need on mõjutanud kindlat sihtrühma. Kas publiku suhtumine teenusesse või tootesse on muutunud?  Kas veebisaidi külastajad on tellinud uudiskirja? Selle värskendusega on lisatud ka mõjuhinnangu vajadus ning uuendatud põhimõtted julgustavad arvestama kommunikatsioonistrateegia pikaajalist mõju. 

3. Tulemused ja mõju tuleks määratleda sidusrühmade (stakeholders), ühiskonna ja organisatsiooni perspektiivist. 
Kui algselt soovitasid Barcelona põhimõtted mõõta kommunikatsiooni mõju vaid äri tulemuslikkusele, siis nüüd on seda laiendatud ka teistele osapooltele.  Lisaks müügi- ja tootmise numbritele võib osutuda vajalikuks hinnata näiteks töötajate kaasatust, mõju poliitiliste otsuste tegemisel või oma organisatsiooni mainet.

4. Kommunikatsiooni mõõtmine peaks hõlmama nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Kommunikatsiooni mõõtmise eesmärk on hinnata, kuidas kommunikatsioon edastas soovitud sõnumid, jõudis soovitud sihtrühmani ning mõjutas neid. See nõuab lisaks kvantitatiivsetele näitajatele ka kvalitatiivseid, mis selgitavad ja avavad kvantitatiivseid tulemusi. Üheks selliseks näiteks on teenitud meedia – see on meedia, mida inimesed loovad väljaspool ettevõtte kanaleid, jagades sotsiaalmeedias linke, rääkides antud kaubamärgist nende lehel või postitades artikleid.  Selle mõõtmiseks saab lisaks klikkide arvule ja potentsiaalsele ulatusele süveneda ka avalikkusesse, täpsustada erinevate osapoolte rolli ja hinnata, kas saavutatud meediumid vastavad eesmärgile. Kvantitatiivne mõõtmine võib näidata edasi liikumist, kuid mitte tingimata seda, kas lõplikud eesmärgid saavutati, sageli tuleb kasutada kvalitatiivset analüüsi.

5. Reklaami väärtuse ekvivalent (AVE) ei ole kommunikatsiooni väärtus.
AMEC mõistab hukka reklaami väärtuse ja seda mõjuval põhjusel. Reklaami väärtus on mõõdetud ostetud meedia, mitte teenitud meedia järgi ja ei ütle reaalsete kommunikatsiooni eesmärkide saavutamise kohta midagi. Kuna reklaam on kommunikatsiooni mõõtmiseks eksitav viis, siis ei näita see kui palju maksaks teenitud meedium. Reklaami väärtus kirjeldab ainult kujuteldavat kulutust, mitte lõpptulemust. Ei saa tõestada, et see oleks mingil moel seotud sihtrühma jõudmisega või sellega, kui suur mõju sel avalikkusele on. 

6. Põhjalik kommunikatsiooni mõõtmine hõlmab kõiki võrgusiseseid ja -väliseid kanaleid.
Suhtluse mõõtmine ei peaks piirduma traditsioonilise meediaga, vaid andmeid tuleks koguda ja analüüsida ka seoses sotsiaalmeedia, otsingumootorite, tasulise reklaami, uuringute ja sidusrühmade kaasamisega. AMEC rõhutab, et mõõtmine peaks pidevalt katma teenitud, omandis, jagatud ja tasulisi kanaleid. Suhtluse eesmärkide seadmisel tuleks välja selgitada ja arvestada kõigi kanalitega.

7. Suhtluse mõõtmine põhineb aususel ja läbipaistvusel, et edendada õppimist ja teadmisi.
Usaldusväärne ja järjekindel mõõtmine nõuab ausat lähenemist ja läbipaistvust. Suhtluse mõõtmine ei seisne ainult andmete kogumises ja jälgimises, vaid selle eesmärk on omandada mõõtmise kaudu uus arusaam ning rakendada seda ka edaspidise suhtluse kavandamisel.  Mõõtmistava peaks olema läbipaistev, kehtiv ja korratav. Samuti peaks arvestama andmete kogumise eetikaga, aga ka andmekaitse küsimustega nagu GDPR. Samuti on oluline kindlaks teha tegurid, mis võivad põhjustada ebausaldusväärsust ja proovida neid väljakutseid oma võimaluste piires minimeerida. Näiteks valim, erinevused inimese tõlgendamises või tehisintellekti kasutamine.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine rahvas proovib ja hindab Renault ja Dacia autosid. Selleks, et kogeda, mis automaailmas on uut. Anett Veske sõitis ja tegi viis tähelepanekut.

Esiteks: väike aga kompaktne

Auto on parajalt väike ning mahub hästi igalt poolt läbi, kitsastes parkimisoludes oli hea manööverdada, mida omakorda toetasid 360 kraadi kaamerad. Pagasnik on minu üllatuseks väga väike, siis aga avastasin, et see on ehitatud hoopis kahe korruselisena – kui plaat vahelt võtta, mahub sinna rohkelt asju.

Teiseks: viimase peal tehnoloogia

Alustades puutetundlikust multimeediasüsteemist, kliimaseadmest ja elektroonilisest käsipidurist ning lõpetades sõiduraja hoidmise assistendi ja liiklusmärgi tuvastussüsteemiga. Sõitmine on tehtud lihtsaks ja senikogetust palju turvalisemaks. Autouksi lukustavate inimeste õnnistuseks puudub autol võti ning selle asemel on pult, mis autost eemaldudes uksed automaatselt sulgeb. Niisamuti ei pea suurte poekottidega poest väljudes „ninja“-liigutusi tegema, et kotist autovõtmed leida, vaid uksed avatakse autole lähenedes. Igati mugav!

Kolmandaks: praktiline nii linnas kui ka maanteel

Huvitav oli sõites, et auto tekitas illusiooni: 50 km/h linnas sõites tundub nagu sõidaksid kiirusega 30 km/h. Ning kui sõitsid 90 km/h või 110 km/h, ei tajunud erilist kiiruse vahet. Ilmselt on kõikide uute autode puhul nõnda, et auto on väga sujuv ja juht ei taju kiiruste vahesid hästi. Maanteel oli see linnamaastur just kõrguse tõttu mugav sõita tänu suurele vaateväljale. Renault Captur kiirendab hästi ning möödasõitudel ei pea kartma, et auto aeglane kiirendus segavaks muutuks.

Neljandaks: kaunis välimus

Capturi välimus on pilkupüüdev ning raske on sellest möödudes pilku saada. Ja ilmselt peab ka liikluses suurema tähelepanuga arvestama, kuna auto pole vaid juhi arust ilus! Lisaks stiilne ka seest. Autot esindusse tagasi anda oli lausa valus!

Viiendaks: väike kütusekulu

Kellele ei meeldiks vaadata armatuuril väikeseid numbreid kütusekulust. Tehnilistes andmetes on toodud maksimaalseks kuluks 6,6 l/100 km. Kui nii ilus auto võtab keskmiselt nii vähe bensiini, siis tekib igati tahtmine ka enesele uus auto soetada!

Marta Liisa on värske praktikant In Nomines. Ta tuli siia, et saada praktilisi kogemusi meedia- ja kommunikatsioonivaldkonnas ja panna end proovile, kas koolis õpitu päriselt ka paika peab. “Sain bakalaureuse Tallinna Tehnikaülikoolis Rahvusvahelise ärinduse alal ja tundsin, et finantsguru minust ei saa. Viimase hetke otsusena andsin avalduse sisse Tallinna Ülikooli meedia õpingutesse ning ei kahetse kordagi,“ räägib ta. “Viimane aasta ongi möödunud nüüdismeedia magistriõppe eriala loengutes käies ja just see tundub olevat ka valdkond, millega ma end tulevikus siduda tahaksin.”

Lisaks koolile töötab Marta Liisa AS Betoonimeistris müügiassistendina ning õhtuti lihvib noorte neidude korvpalli oskusi, samuti on ta üks eestvedajatest Eesti noorte heategevusorganisatsioonis LEO-klubi Tallinn. In Nomines praktikal olles loodab ta mõista paremini kommunikatsioonivaldkonna tulevikuvõimalusi ning kirjutada ja saata välja päris esimese pressiteate.

Töötajad ootavad kriisist väljumisel juhtkonnalt sõnumeid, kuidas edasi minnakse. Võimalik vähendatud palk ja määramatus kahandavad motivatsiooni, samas on töötajad ettevõtte unikaalne väärtus. Motivatsiooniagentuuri Blue Drum loovjuht Olavi Andla soovitab koostada motivatsiooniplaan ja alustada väiksema eelarvega sisekommunikatsioonist ning ergutusprogrammidest.

Kriisist väljumiseks on vaja ettevõtete töötajatele suunatud motivatsiooniprogrammi, mis seenesest ei pea olema lehekülgede pikkune dokument. Soovitame ettevõtetel alustada väiksema mahuga ergutusprogrammidega, saab valmistada positiivsed, lõbusad videoklipid töötajate igapäevatööst ja postitada need ettevõtte sisekanalitesse, ütleb Olavi Andla. 

“Näiteks, töötajatest tehakse kunstinäitus tehase koridorides, üllatatakse ja premeeritakse firmatöötajaid pop up restoranis tehase territooriumil või tehakse töötajatega muusikavideod, mida teised saavad hinnata. Või kui töötategi nüüd osa ajast kodus – näidake seda klipis, mismoodi see välja näeb ja mis kasu sellest ettevõttele on. Klipp võib sisaldada ka ettevõtte juhtkonna-poolset tänu tublidele ja optimistlikele töötajatele,” räägib ta.

Aasta lõikes koostatud motivatsiooniplaan koosneb Olavi Andla sõnul situatsiooni analüüsist, eesmärkidest, strateegiast-taktikast, eelarvest ja tulemuste mõõtmisest. Motivatsiooni kasv mõjutab kindlasti positiivselt tööviljakust ja paneb inimesed taas tahtma hommikul tööle tulla.

Töötajate motivatsiooni ja võitlusvaimu tõstavad ka ettevõtte mainet toetavad head uudised. Olavi Andla: “Meie koostööpartner, kommunikatsioonibüroo In Nomine soovitab ettevõtte sees toimuvast hõigata ka väljapoole. Meeskond tuli pärast paari kuud kodukontoris marineerimist taas kokku – pakkuge sotsiaalmeedias fotosid ja reipaid sõnumeid. Tegutsete jõuliselt edasi – kas leiate majandusuudise tegemiseks toetavaid kommentaare? Muutsite teenust, plaanite uut toodet, või saite koguni korraliku tellimuse, andke heast meedia kaudu teada!”

Motivatsiooniagentuur Blue Drum korraldab kolmapäeval, 13. mail kell 14.00 ettevõtete juhtidele ja personalijuhtidele zoominari „Kuidas sära töötajate silmi tuua?“

Zoominaril osalemiseks registreeri markus@bluedrum.eu hiljemalt 13.05 kell 13.30.

Blue Drum

Blue Drum Events on 15 aastat Eesti turul tegutsenud motivatsiooni- ja üritusagentuur, mis teenindab nii Eesti kui ka väliskliente. Firmas töötab 6 inimest. 

Kommunikatsiooni-inimesena rääkisin eelmise kriisi ajal ja räägin nüüd, et keerulistel aegadel on vaja võitlusvaimu turgutavaid, kriisist välja juhtivaid ning kliente tagasi toovaid häid uudiseid. 

Räägitakse kriisi järel tulevast “uuest normaalsusest”, mis panevat inimesi tarbimisharjumusi kardinaalselt muutma. Täna me veel ei tea päris täpselt, milline see uus normaalsus on, aga ühelt poolt mõjutab tarbimist inimeste ja firmade pihta saanud majandusolukord ja teisalt võidakse oma tarbimis- ja ka käitumisharjumused tõepoolest üle vaadata ja valikuid muuta.

On tarvis kliendid meie juurde tagasi kutsuda. Teadagi, usalduse loomine on alati pikamaajooks, aga see tuleb jälle ette võtta. Ettevõtjad ja majandusinimesed otsivad positiivset esmalt numbritest, kui aga ilusaid numbreid parasjagu võtta pole, on mõistlik pakkuda optimistlikku kvalitatiivset sisu. Võimalikult regulaarselt ja eri kanalites.

Aga mida siis teha? Meeskond tuli pärast paari kuud kodukontoris marineerimist taas kokku, büroo töötab palehigis, tehases käib jälle tootmine, kauplus, restoran on avatud – pakkuge sotsiaalmeedias selle kohta fotosid ja reipaid sõnumeid. Vaatamata kriisile tegutsete jõuliselt edasi – kas leiate majandusuudise tegemiseks toetavaid kommentaare või koguni numbreid? Või töötategi nüüd osa päevi kodus – rääkige, kuidas see välja näeb ja mis kasu see teie ettevõttele annab. Muutsite teenust, plaanite uut toodet, või saite koguni korraliku tellimuse – andke kõigest heast teada!

Kanaleid, kus rääkida, leidub meil mitmeid. Kindlasti klassikaline meedia nii trükis, raadios-TVs kui ka veebis ja uue normaalsuse tõttu üha enam veebis. Sotsiaalmeedia lubab postitada ka liikuvat pilti. Küsige oma inimestelt kord nädalas: “mis tunne on?” ja jagage teistega. Või tehke töötajatega vahvaid sisevideoid motivatsiooni hoidmiseks. Huvitav väljund võib olla uue normaalsuse blogi, kus ettevõte kirjeldab ausalt oma väljatulekut, ellu viidavaid muudatusi ja kuidas kliendid sellega kaasa tulevad.

Milliste heade uudiste sünni juures kommunikatsioonibüroo In Nomine on hiljuti olnud? Laevafirma Viking Line võttis ajal, mil reisijaid vedada ei saa ja majandustulemused järsult halvenevad, otsida positiivseid sõnumeid mujalt, näiteks kaubavedude edusammudest. Sest argipäeviti kaks korda Tallinna-Helsingi vahet sõitev laev on veokeid täis, kaubaveod toimivad. Soovitusi kuulas ka Soome pool. Viking Linen rahtikuljetukset kasvussa. Selvä nousu viime päivinä.

Koos ehitusfirmaga Mapri Ehitus pöörasime tähelepanu valminud objektidest teavitamisele, samuti rääkisime mitme uue ehitise valmimisest ja Estoveri biogaasijama nurgakivi panekust. Nurgakivi sündmus sai “pärisuudiste” vaesel ajal korraliku meediakajastuse. Piimatööstuse biogaasijaam saadab põlevkiviõli minevikku.

Finantstehnoloogiafirmaga Fitek mõtlesime aga, et pealesunnitud digipööre, mis on sundinud inimesed ekraanide taha, võiks panna inimesi veelgi enam e-arvelduskanaleid kasutama ja ostsime välja toetavaid kasvunumbreid. 

Kui aga heade uudiste asemel kirjutab meedia meist esialgu mitte nii hästi, tuleb sellega leppida või paremal juhul käsi hõõruda, sest konkurendi kohta tuli ka just-just üks halb uudis.

Räägime enda tegudest teistele ja räägime hästi. Kunagise telekomifirma Q-GSM slogani “Räägi inimestega” sobib siia suurepäraselt. Sest kui ei räägi, siis keegi teada ei saa ja koera saba kergitab vaid koer ise.

Autor: Heikki Sal-Saller