2022. aasta oli Eesti betoonehituse 200. aasta. Betoonehituse ümmarguse daatumi tähistamiseks tootis In Nomine Betooniühingu tellimusel lühifilmide sarja „Betoon 1 minutiga“ – betooni kui enimkasutatava kodumaise ehitusmaterjali tutvustamiseks sotsiaalmeedias, online-meedias ja mujal.
Siin meenutuseks betoonehituse ajalooalane film „Ajalugu ja betoon“:
Viking Line pakub oma laevadel firmaõlut, mis töötati välja koos tunnustatud Soome väikepruulikojaga Rock Paper Scissors Brewing. Viking Line IPA on kergesti nauditav mereliste nüanssidega käsitööõlu, mis vastab ka õllegurmaanide soovidele. Hõrgu maitsega õlu sisaldab muuhulgas meresoola ja karamell-linnaseid. Viimastel aastatel on pruulikoda võitnud mitmeid kvaliteediauhindu nii Soomes kui ka välismaal.
„Viking Line’i soov oli saada pardale kergesti joodav, aga samas ka õllesõprade maitsele vastav õlu, mis sobib hästi nii seltskonna- kui ka toidujoogiks. Lisaks tahtsime merelist puudutust. Pärast mitmeid katsetusi valisime Viking Line IPA valmistamiseks vähese meresoolaga maitsestatud mineraalvee. Õlle kerge linnasekeha laseb esile tõusta Simcoe ja Nelson Sauvin humalatel. Mineraalvesi rõhutab humala mõrkjust ning karamell-linnaste magusus tagab tasakaalustatud maitse,“ ütleb Rock Paper Scissors Brewingi pruulmeister Aki Railanmaa.
Klientide õlle-eelistuste muutumine ja areng on selgelt näha Viking Line’i tax free kauplustes, kus müüakse sadat erinevat õlut. Traditsiooniline laagriõlu maitseb endiselt paljudele, kuid selle kõrvale on tekkinud rahvusvahelised kaubamärgid ja käsitööõlled. Eelkõige on kasvanud nõudlus IPA õllede järele.
„Käsitööõllede populaarsus paistab silma ka meie restoranides ning need on tänapäeval täiesti salongikõlbulikud joogid isegi à la carte menüüs. Uus Viking Line IPA on suurepärane maitsepaariline näiteks õrnsoola- või külmsuitsulõhele, samuti sobib see hästi burgeri või piprapihviga,“ räägib Viking Line’i tootegrupi juht Ossi Ruusunen.
Gambrinuse õllepäevik: Keskmisest nati raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõru-vürtsika buketiga VÄGA HEA TASEME rüübe.
Prüülike õllejutud: Kergelt häguselt oranžikal õllel on matsakas ja püsiv vahukiht. Aroom on esialgu värske ja tsitruseline, kuid peagi areneb magusaks, tummiseks ja troopilisest magus-hapukaks lõhnaks.
Õlle blogi: Olen meeldivalt üllatunud, et tellimusena mingiks firmaõlleks tehtud jook, ongi hea õlu. On maitset ja see maitse on mahlakas ja piisavalt mõrkjas, aga mitte ülevõlli. Lihtsamate õllede kaanija võib veidi nina krimpsutada, aga kes vähegi käsitööõlle maailmaga kokku on puutunud, võiks seda küll heaks joogiks pidada. Mina igatahes pean. Ja soovitan mõnel VL laeval viibides kindlasti proovida.
Eesti Betooniühingu fotovõistluse „Märka betooni!“ võidutööd on selgunud ning võitjad enda auhinnad kätte saanud.
Võistluse peaauhinna võitis Raigo Tõnisalu fotoga „Spiraal“.
Võistluse eriauhinna parima meeleolufoto eest sai Gertrud Ohov fotoga „Armastuse ausammas“.
In Nomine aitas võistlust korraldada.
Meie loovjuht Erik Riikoja käis vahepeal välislähetusel, fotojäädvustamas 35. Euroopa Filmiauhindade jagamist. Erik on Euroopa Filmiakadeemia tippsündmusi pildistanud aastast 2010 ning pärast kaheaastast koroonapausi jälle ametis. Sel korral jagati filmiinimestele auhindu Islandil, virmalistega valgustatud Reykjavikis.
Euroopa film 2022 “Kurbuse kolmnurk” (“Triangle of Sadness”, režissöör Ruben Östlund, produtsendid Erik Hemmendorff & Philippe Bober), võitis kokku neljas kategoorias: parim film, parim näitleja, parim stsenaarium ning parim režissöör.
Loomulikult käis Erik ka ujumas, seda nii külmas Atlandi ookeanis, kui termaalbasseinis. Ka virmalised said põhjalikult vaadeldud.
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit EETEL tunnustab oma häid majandustulemusi näidanud liikmeid. 2021. aasta majandustulemuste järgi on TOP 2022 kolm parimat ettevõtet elektrikilpe valmistav ESB Service Group, valgustuslahenduste tootja Glamox ja elektrimaterjalide tootja OBO Bettermann.
Kaarel Jänes, EETELi tegevjuht ütleb, et 2021. aasta tulemuste järgi olid elektriala parimad ettevõtjad elektrimaterjalide ja -seadmete tootjad. Põhjusi saab ilmselt otsida nii elektenergiergia hinnakasvust kui ka kliimapoliitika ja energiasäästu otsimise tagajärgedest, kus elektritarbijad soovivad ökonoomsemaid lahendusi. Lähituleviku osas näeb tegevjuht, et ehitusturu jahenemise tõttu saab ilmselt raskeim olema elektri sisepaigaldajatel. Tervikuna on aga näha elektriehituses järgnevatel aastatel laia tööpõldu tulenevalt rohepöörde realiseerimisest ja transpordi elektrifitseerimisest.
EETEL valib enda liikmete seast igal aastal parimad põhimõtte järgi, mis arvestab käivet ja kasumit ning nende kasvu, käiberentaablust, varade puhasrentaablust ja bilansimahtu. Kümne parima ettevõtte hulka jõudsid veel hulgimüüja Onninen, elektrivõrkude ehitajad Instwork, Connecto Eesti, Kagu Elekter ja Elidor Elektritööd, elektri sisepaigaldaja Tallinna Elekter ning elektrikilpide valmistaja Raasiku Elekter.
Lisaks kolmele parimale tunnustati tänavu esmakordselt ka tegevusvaldkondade parimaid. EETELi liikmete seas on parim elektrimaterjalide tootja Glamox, parim elektrimaterjalide müüja Onninen, parim elektri sisepaigaldaja Tallinna Elekter, parim elektrivälisvõrgu ehitaja Instwork ning parim elektriprojekteerija Edites.
Andre Koit on FinEst-Halli uus juht. Senisest juhist Jaanus Laanest sai aktiivne müügijuht ning ta hakkab tegelema vabade tootmisvõimsuste müügiga. Ettevõte ujub vastuvoolu ja investeeris uude tehasesse ja seadmetesse 5,5 miljonit eurot.
Andre Koit ütleb enda tööle asumist kommenteerides, et FinEst-Hall Factorys on esindatud kõik tootmisprotsessi elemendid ning uued ideed, seadmed ja digitaliseerimine on just see, mida üks insener vajab. „Olles varasemalt juhtimise ja tehnoloogiliste protsessidega tihedalt kokku puutunud, tunnen rõõmu sellisest väljakutsest,“ räägib Andre Koit.
Jaanus Laane, juhatuse liige ja värske müügijuht märgib, et seoses hoogsa kasvuga vajati meeskonda tegevjuhti, kes omab kogemusi tootmisprotsesside juhtimisel ja efektiivsuse tõstmisel. „Mina saan tegevjuhi kohalt müügipoolele liikudes laiendada ettevõtte tooteportfelli ning koostööparterite ringi. Lisaks oma toodete valmistamisele saame pakkuda lisavõimsust ettevõtetele, kes analoogseid detaile vajavad. Uute seadmete vabadele tootmismahtudele on juba tänaseks sõlmitud esimesed lepingud partneritega. Müügiplaan aastale 2023 on pigem positiivse kasvuga,“ lubab ta.
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudi proviisoriõppe üliõpilasele välja kaheksandat korda 1000-eurose stipendiumi. Selle sai proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilane Marina Tihhonova 3D-prinditud ravimeid käsitlenud uurimistöö eest. Tulevikus saab apteegist 3D-prinditud ravimeid, prooviprinterid on juba katsetamisel.
Stipendiaat Marina Tihhonova proviisoriõppe uurimistöö kannab nimetust „Raviaine vabanemine ekstrusioonitehnoloogiaga valmistatud 3D-prinditud tablettidest.“ Ta selgitab, et enamasti valmistatakse ravimeid masstootmises täpsetes annustes, mis esindavad enamiku kasutajate jaoks ohutu ja terapeutilise toime saavutamiseks vajalikku annust. Samas on teada, et üks annus ei pruugi kõigile sobida. Tulevikus võetakse ravimite väljakirjutamisel rohkem arvesse patsiendipoolseid eripärasid nagu vanus, kaal, sugu, kaasuvad haigused, geneetiline taust, füsioloogilised iseärasused, elustiil ning muud patsiendi eelistused. Ravimite 3D-printimise kasutuselevõtt võib muuta personaalmeditsiini rakendamise tõhusust, nii saab toota ravimite väikseid partiisid patsiendile sobivas annuses ning kujul. „Ka loomadele võib luua pehmeid tablette, mida nad meelsamini kui tahkeid tablette alla neelaksid,“ märgib ta.
Uurimistöö juhendaja Urve Paaver, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi kaasprofessor räägib, et ravimite valmistamine apteegis on praegu küll suhteliselt väikesemahuline, kuid siiski vajalik ja samas väga ajamahukas töö. Ravimite 3D-printimine on ühelt poolt moodne viis ravimeid valmistada, teiselt poolt aga oleks see võimalus vähendada apteegis kohapeal ravimite valmistamiseks kuluvat aega. Näiteks pulbrite asendamine prinditud ravimitega kergendab kindlasti proviisorite tööd ning ravim on patsiendile mugavam kasutada. Farmaatsia üliõpilased tahavad Paaveri kinnitusel tegeleda ülikoolis praktiliste asjadega, eriti ravimiarendusega ja siin oli stipendiaat Marina Tihhonova entusiasm ja teaduslik uudishimu uurimistöö sisukusele suureks abiks.
Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán näeb viimastel aastatel ülikoolis 3D-prinditud ravimitega tegelemises innovatsiooni pealetungi farmaatsias ja kitsamalt apteekides. „Ma juba kujutan ette, kuidas ma lähen apteeki ja saan sealt purgi just mulle valmistatud tablette.“ Veterinaari haridusega István Bán toetab ka loomadele, eriti koduloomadele mõeldud ravimite 3D-printimist, kuna loomadele ravimite andmine on märkas keerulisem.
Rahvusvahelise krediidikindlustusfirma Coface analüüsi järgi oli 2021. aastal Balti riikide 50 suurima ettevõtte hulgas 14 Eesti ettevõtet – neli rohkem kui aasta varem. Uued tulijad on Enefit Power AS, Tavid AS, Bolt Technology OÜ ja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ. Balti riikide riskireiting jäi muutumatuks: kui aasta alguses oli kõigi riikide reiting kõrgem, siis nüüd on Leedu ja Läti reiting A4 ja Eesti veidi kõrgem, A3, mis on tingitud sõja oodatavatest negatiivsetest tagajärgedest.
TOP-50 ettevõtete kogukäive on 54,8 miljardit eurot. 8,812 miljardit (16%) sellest tuli Eesti ettevõtetelt. Veidi suurema osa panustasid Läti ettevõtted 9,185 miljardi (16,7%) euroga. Suurim panustaja oli Leedu 36,8 miljardi euroga, mis moodustas kogukäibest 67%. TOP-50 nimekirja kuuluvate ettevõtete kogukasum jäi eelmisel aastal peaaegu muutumatuks ja oli 2,049 miljardit eurot võrreldes 2,044 miljardi euroga 2020. aastal.
Coface Baltikumi juht Mindaugas Sventickas märkis, et Eesti ettevõtted kasvasid eelmisel aastal kõige kiiremini, nende käive suurenes 52%. Läti ettevõtted kasvasid 16,9% ja Leedu ettevõtted 14%.
“Tänu energiahindade tõusule on energiasektori ettevõtted tugevdanud oma positsiooni Coface’i viimases edetabelis, samuti need ettevõtted, kes on investeerinud kasvu. On julgustav, et vaatamata majandusprobleemidele oli eelmisel aastal rohkem ettevõtteid kasumlikud,” ütleb Sventickas.
Leedu TOP-50 ettevõtted teenisid kokku 1,94 miljardit eurot kasumit (7,7% rohkem kui aasta varem). Läti ettevõtete kasum kasvas 42% ja ulatus 240 miljoni euroni võrreldes 2020. aasta tulemustega (169 miljonit eurot), samas kui Eesti ettevõtted olid kokku 131 miljoni euroga kahjumis.
Kolm suurima kasumiga Eesti ettevõtet 2021. aastal on Eesti Energia AS (111,5 miljonit eurot), Graanul Invest AS (86,6 miljonit eurot) ja Enefit Power AS (82,9 miljonit eurot). Neist Eesti Energia AS oli ainuke Eesti ettevõte Baltikumis, kes teenis kasumit üle 100 miljoni euro. Ülejäänud viis tulid kõik Leedust. Need on Thermo Fisher Scientific Baltics UAB (618 mln), Vilniaus Prekyba UAB (232 mln), Ignitis Grupe AB (154 mln), Maxima Grupe UAB (135 mln) ja ME Investicija UAB (133 mln).
Eesti ettevõtted TOP-50 nimekirjas on järgmised:
Coface TOP-50 edetabelist
Coface Baltic TOP-50 edetabel hõlmab piirkonna suurimaid ettevõtteid nende 2021. aasta kalendriaasta käibe alusel. Uuring hõlmab Eestit, Lätit ja Leedut. Edetabelisse kuuluvad Balti riikide suurimad ettevõtted, mille käive on vähemalt 300 miljonit eurot. Välja on jäetud sellised finantsteenuste pakkujad nagu pangad, kindlustusseltsid, liisingufirmad ja maaklerid. Coface’i edetabel põhineb tuludel ja muudel olulistel ärinäitajatel, nagu puhaskasum ja töötajate arv.
