Rubriik: 2021

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid professor Peep Veski fondist kahele Tartu Ülikooli üliõpilasele välja järjekorras seitsmenda stipendiumi, kokku 2000 eurot. Stipendiumi said farmatseutilise tehnoloogia ja füüsikalise farmaatsia valdkonnas uurimistöid kaitsnud Kristjan Olado ja Valeria Maandi. Uurimistööd käsitlesid 3D printimist ja uudseid haavakatteid.

Stipendiaat Kristjan Olado uurimistöö nimetus on „3D-prinditud polüetüleenoksiidstruktuuride in situ ja post-print UV-ristsidumine“. Olado selgitab töö iseloomu ja praktilist kasutust nii: „3D-printimine on farmaatsia tulevikusuund, mille fookus on suunatud personaalmeditsiinile ehk personaalsete ravimite, uudsete ravimikandursüsteemide valmistamisele. Uurisin UV-ristsidumise mõju 3D-prinditud polüetüleenoksiidstruktuuridele. Ristsidumine on protsess, mille käigus polümeeriahelate vahel moodustatakse sidemed ning seda kasutatakse polümeermaterjalide omaduste parandamiseks. Näiteks, kui viia ristsidumise protsess läbi PEO polümeeris, siis lahustamise asemel hakkab polümeer punduma. Pundumine võib anda võimaluse modifitseerida raviaine vabanemist 3D-prinditud struktuurist. Samuti muutub polümeeri struktuur tugevamaks ja vastupidavamaks tõmbejõududele. Need omadused võivad kasulikuks osutada põlve- või küünarliigesele kasutatavates haavakatetes. Ühtlasi väldib polümeeri tugev struktuur ja pundumisvõime polümeeri kleepumist haava külge, sest kleepuv haavakate võib takistada haava paranemist.“

Kristjan Olado lisab, et kui ta on kogunud piisavalt teadmisi 3D-printimise valdkonnas, siis saab neid edasi anda ja olla üheks eestvedajaks 3D-printeri kasutamisel farmaatsia valdkonnas Eestis.

Stipendiaat Valeria Maandi uurimistöö kannab nimetust „Raviaine difusiooni ja permeaabluse uurimine Franz difusioonirakus“. Maandi sõnul põhjustab viimastel aastatel suurenenud krooniliste haiguste esinemine ka suurema krooniliste haavade esinemissageduse: „Üks haavade ravi võimalus on uudsed elektrospinnitud antimikroobsed haavakatted, mille toime peab esmalt testima in vitro ja ex vivo tingimustes ja alles peale seda tehakse in vivo katseid loomadel. Hetkel aga ei ole optimaalset raviaine vabanemise testi haavakatete uurimiseks, mis jäljendaks in vivo biorelevantseid tingimusi. Haavakatete uurimiseks saab kohandada eksperimenti Franz difusioonirakus, mida traditsiooniliselt kasutatakse pooltahkete ravimvormide – kreemide, geelide ja pastade uurimiseks. Antud test lubab uurida lisaks raviaine vabanemisele ka difusiooni ja penetratsiooni läbi erinevate nii polümeersete membraanide kui ka ex vivo naha preparaatide,“ räägib stipendiaat. Lisaks sellele oli uurimistöö eesmärk koostada juhend Franz difusiooniraku kasutamise kohta, mis aitaks edaspidi farmaatsia instituudi üliõpilasi ja töötajaid.

Daisy Volmer, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor ja EAFS juhatuse esimees on rahul ravimifirma eeskujuga toetada farmatseutilise tehnoloogia uurimist ülikoolis. „Järjekorras seitsmes Gedeon Richteri stipendium näitab korralikku järjepidevust. Lisaks teadushuvile on stipendium kindlasti hea motivaator kvaliteetsete uurimistööde teostamiseks farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas. Üliõpilased on stipendiumi kasutanud erialaseks enesetäiendamiseks, näiteks osalemiseks rahvusvahelistel konverentsidel.“

István Bán, Gedeon Richteri Eesti filiaali juhataja „Tänavu 120-aastaseks saanud Gedeon Richter tegeleb Ungaris ravimite arendusega ja mitmed meie biotehnoloogilised preparaadid on maailmas nõutud. Toetades praktilist ravimiarendust näen, et startuppide poolest tuntud Eestis võiks olla oma innovaatiline ravimitootja. Tartus farmaatsiat õppivate üliõpilaste tase annab alust sellele mõelda! Andsime juubeli puhul välja kaks stipendiumi.“

Renault annab detsembris Eesti Toidupangale kasutada sõiduauto Renault Captur, et abistada Toidupanga vabatahtlikke toiduvedudel abivajajatele. 90% toidupanga tööst tehakse ära vabatahtlike poolt.

Prantsuse autotootja annab sõiduauto Renault Captur kasutada Eesti Toidupangale. Autot kasutatakse väiksemate toiduvedude tegemiseks üle kogu Eesti. Iga nädal jagab Toidupank toitu rohkem kui 13 tuhandele abivajajale. Kõige kiiremad ajad on tavaliselt aasta lõpus.

“See abi on meie jaoks väga oluline. Just detsembris peame transportima ohtralt toidukotte, et jõuda inimesteni üle kogu Eesti. Praegu on meil keskmiselt 13 500 klienti nädalas ja sel aastal jagame umbes 3 miljonit kilogrammi toitu,” sõnab Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

“Meie ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia üks alustala on kaasamine. Jõuluaeg on lootusrikas aeg, mil ümberringi leiab kaasamist hulgi. Tahame teha oma osa ning seetõttu annamegi meelsasti Eesti Toidupanga vabatahtlikele kõige kiiremal ajal kasutada meie sõiduauto Renault Captur. Toidupangad üle kogu maailma mängivad ühiskonnas asendamatut rolli, et teha head puudust kannatavatele inimestele. Kui saame Eestis abiks olla, siis on meil ainult hea meel,” ütleb koostöö kohta Renault Polska Balti riikide äritegevuse juht Pawel Nowicki.

Renault Captur on Toidupanga kasutada 2.-21. detsembrini.

Euroopa Raudteeaasta parima rongilaulu valimised võitis helilooja Šainski „Helesinine vagun“, tuntud kui laul Krokodill Gena ja Potsataja multikatest. Laulu esitab uues võtmes rokkansambel Wiiralt. Laulule „Helesinine vagun“ järgnevad Rein Rannapi „Vana vaksal“ Ivo Linna esituses ja Riine Pajusaare „Kui jaamast lahkub rong“ Dave Bentoni esituses.

Martin Saaremägi ansamblist Wiiralt räägib, et originaalis slaavipärase meloodiaga „Helesinist vagunit“ oli Wiiralti Ameerika juurtega helipilti küllaltki keerukas viia. „Tegime viis eri versiooni, üks kõlas nagu Vennaskond, teine nagu Meie Mees. Väljakutsed meeldivad meile, bänd ei jätnud jonni ja „Helesinine vagun“ Wiiralti moodi sai mõtlik. Meloodia loomisele andis korraliku tõuke novembripimedus ja Heldur Karmo eestikeelsele laulule kirjutatud sõnad ning nii jäimegi lõpuks selle versiooni juurde. Mulle enesele tuleb silme ette rongi tasane liikumine enne hoo üles võtmist kuskil Valga kandis, akendest paistab pimedus ja mõni üksik tuli mööduvate majade akendes.“ Martin Saaremägi lubab, et peatselt läheb laivi ka laulu vaguni videoklipp.

„Helesinine vagun“ ansambli Wiiralt esituses on kuulatav Spotifys

Raudteeaasta Fondi kolleegiumi esimees Tamo Vahemets ütleb, et hääletajate valik on talle ootuspärane, kuigi ta ise ootas salamisi teiseks tulnud „Vana vaksali“ võitu. „Wiiralt on oma seadega ära tabanud meeleolu ja mõtlik „Helesinine vagun“ sobib väga hästi selle aasta lõppu. Laulu kuulamine pani mind mõtlema varasemate aegade ahjuküttega raudteejaamale, kus oli soe rongi oodata ja eesootavale teekonnale mõelda – teele nüüd, pikk on tee.“ Vahemetsa sõnul on rongisõidud ja -laulud küll seotud nostalgiaga, kuid rongid on tulevikutransport ja kindlasti ootavad meid ees uued kogemused ja laulud neist. „Kutsun Raudteeaasta Fondi nimel käesolevat aastat rahulikult lõpetama ja võtma tuleval aastal ette rongiretki üle Eesti.“

Üheksateist rongilaulu koos saadud häältega on välja toodud Operation Lifesaver Estonia veebilehel www.ole.ee/rongilaul

Raudteeaasta Fond toetab raudtee valdkonda puudutavaid ning seda populariseerivate projektide elluviimist. Fondi fookuses on projektid ja tegevused, mis annavad põhjalikuma arusaama raudtee rollist ning tulevikusuundadest ja toovad välja rongiga reisimise eelised – ohutuse, kiiruse, mugavuse, keskkonnamõju – võrreldes teiste transpordivahenditega.

Raudteeaasta Fondi on loonud Eesti Raudtee, AS Operail, Edelaraudtee AS, AS GoRail, OÜ Rail Baltic Estonia, Operation Lifesaver Estonia MTÜ ning Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Helesinine vagun

Sõnad: Heldur Karmo

Asjata ehk solvasime sõpru häid,

ajapikku seegi meelest läeb.

Seiklusteta elu peagi tüütaks meid –

ruttu, vedur, ära seisma jää!

Teele, jah, teele nüüd!

Pikk on tee, pikk on tee –

algust ja lõppu sel varjab silmapiir.

Tundmatust lubades

vagun suur, sinine

veereb ja igaüht

kaugustesse viib.

Taevakarva vagun kärmelt mõõdab maad,

hoogu iga ratas lisab veel…

Ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab?

Miks ei kesta terve aasta see?

Teele, jah, teele nüüd!

Pikk on tee, pikk on tee –

algust ja lõppu sel varjab silmapiir.

Tundmatust lubades

vagun suur, sinine

veereb ja igaüht

kaugustesse viib.

Näitus „Kunda ajalugu klaasnegatiividel“ on 3. detsembrist avatud Rakvere Kroonikeskuses.

Kundas tsemendi tootmise alustamise 150. aastapäeval panid AS Kunda Nordic Tsement ja Viru-Nigula vallavalitsus Kunda linna arhiivist leitud 19. saj. viimase veerandi – 20. saj. esimese veerandi fotodest kokku Kunda linna, tsemendivabrikut ja inimesi tutvustava väljapaneku.

Näituse kuraator: ajaloolane Uno Trumm, SA Virumaa Muuseumid,
Kujundus: Üllar Leete, Portfell OÜ,
Projekti juht: Toomas Kään, In Nomine OÜ.

Näitus oli novembris eksponeeritud Tallinna Tehnikaülikooli peahoones.
Rakvere Kroonikeskuses on näitus avatud 10. jaanuarini 2022. Edasi liigub näitus Jõhvi.

Tallinnasse Kalamajja tuleb uus, miljööväärtuslikku piirkonda sobiv Kellukese lasteaed, mille 12 rühmas hakkab käima 270 last. Ehitustööd on alanud ja lasteaed saab valmis tuleva aasta sügisel.

Kellukese lasteaia uus maja on rühmade kaupa jagatud mitmeks kaldkatusega osaks, millest igaüks on eri värvi. Seega sobib lasteaia hoone väga hästi Kalamaja arhitektuuriga. Lasteaia hoovi tulevad lillepeenrad, õuesõppe paviljonid, õppeaed ja kasvuhoone, hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid.

Lasteaia direktor Tamara Borsuk tunneb heameelt ka õuealale rajatava liiklusõppe linnaku ning uute sportimis- ja mänguvõimaluste üle. „Hoones on suured ja avarad rühmaruumid, ühendatav spordi- ja muusikasaal, huviklass, töötajate kabinetid, köök, lift. Lasteaia fuajees on suur näituste- ja mängimisala. Läbipaistev katus lisab ruumile valgust ja avarust. Kõigisse rühmaruumidesse pääseb nii siseruumist kui ka otse õuest. Kokkuvõtteks võime öelda, et saame maja, millest oleme ammu unistanud,“ ütleb Borsuk.

Lasteaia Kelluke ehitab Mapri Ehitus. Ettevõtte tegevjuht Tarmo Roos lubab, et Kalamaja saab keskkonda sobiva lasteaia, kus on olulist tähelepanu pööratud nii laste kui ka töötajate ergonoomikale ja mugavusele. „Mapri Ehitus lammutas meelsasti vana hoone, et rajada selle asemele kaasaegne keskkond. Lasteaiaõpetajatel on väga suur koormus ning sotsiaalselt oluline roll ning nende töötingimused olgu tipp topp vormis. Mapri Ehituse töötajatel on vähemalt kahe lasteaiarühma jagu tulevikutegijaid ning selle kogemuse kaudu teame me, mis on lapsele hea ning õpetajale oluline. Lapsed on meie tulevik ning ükski euro, mis me panustame nende tuleviku edule, ei lähe raisku,“ kinnitab Tarmo Roos.

Mapri Ehitus võttis kasutusele Eesti IT-firma Hausing Technologies arendatud garantiitööde haldamise rakenduse, millega saab ehitusjärgsel perioodil infot administreerida, osapooltega suhelda ning võimalikele garantiiküsimustele kiiresti reageerida.

Kairi Sülla, Mapri Ehituse arendusjuht on seisukohal, et digitaliseerimise ajajärgul peaks igal ehitusfirmal olema garantiitöid hõlbustav ja kliendile kiireid tulemusi andev lahendus. Mapri Ehituses testiti mitut neist enne, kui Hausinguni jõuti. „Hausinguga saame ehitusjärgsel perioodil infot hallata, eri osapooltega suhelda ning võimalikele garantiiküsimustele operatiivseltreageerida. Samuti saame tänu struktureeritud lahendusele olla kindlad, et ükski teema ei jää kellegi postkasti või info ei lähe kaotsi näiteks inimeste vahetudes. Väga oluline on ka, et seosed puuduste vahel joonistuvad paremini välja ja näeme, kas puudus on seotud vaid kindla töövõtjaga või valitud lahendusega. Selliselt saame järgmisel korral vigu kindlasti vältida,“ räägib arendusjuht.

Kundas tsemendi tootmise alustamise 150. aastapäevaks panid AS Kunda Nordic Tsement
ja Viru-Nigula vallavalitsus kokku näituse „Kunda ajalugu klaasnegatiividel“.
Tegemist on valikuga mõned aastad tagasi Kunda linna arhiivist avastatud klaasnegatiividega,
mis siiani enamuses tundmatud.

Novembris on näitus vaadata Tallinna Tehnikaülikoolis, detsembris liigub näitus edasi
Rakverre ning siis Kundasse.

Näituse kuraator: ajaloolane Uno Trumm.
In Nomine korraldas.

Eesti Betooniühing kuulutas 2021. aasta „Betoonisõbraks” Tallinna linnavalitsuse – betooni mitmekülgse kasutamise eestkõnelejana ning betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvaldkondade laiendamise eest.

„Ilma betoonita on tänapäevane linnakeskkond mõeldamatu. Nii meie majad, rajatised, infrastruktuur, linnatänavad, pargid ja sadamad – kõik nad vajavad betooni,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ka viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus välja paistnud betooniteadliku ja -sõbralikuna. Betooniühing on seda märganud ning „Betoonisõbra” tiitli omistamisega tahame Tallinna linnavalitsuse panust betooni kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali kasutamisel omalt poolt ära märkida,” lisas Leetma.

Viimaste aastate ehitistest väärivad selles kontekstis esile tõstmist:

• enamik uusi koolimaju, lasteaedu, sotsiaalmaju, tervisekeskuseid;
• Ülemiste liiklussõlm (Aasta betoonehitis 2013), Reidi tee, Haabersti ristmiku viadukt ja tunnelid;
• betoonelementidest Tondiraba jäähall (Aasta betoonehitis 2014), Tondiraba park;
• viimasel kümmekonnal aastal on Tallinnas järjest juurde ehitatud betoonist kestlikke bussitaskuid;
• 2016. aastal rajatud Õismäe betoontee katselõik juba kinnitab betooni kui vastupidava materjali võimalusi tänapäeva teedeehituses, jne jne.

„Betoonisõber 2021” aunimetus kuulutati välja ja vastav auhind anti üle linnapea Mihhail Kõlvartile Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

In Nomine aitas Haabersti spordikeskuselt Ring maha võtta sarikapärja. Tuleval kevadel valmivas 9000 ruutmeetrises keskuses saab endale kodu Tallinna Spordiakadeemia Kalev, lisaks tulevad sinna rannavõrkpalli- ja jalgpalliväljakud, judo ja tantsusaal, spordihostel, saunad, massaaž ja muud tervist toetavad teenused. Keskuse ehitab Mapri Ehitus, arhitektuurne lahendus pärineb Asum Arhitektidelt, sisekujunduse teeb Nion, väli- ja sisegraafika eest hoolitseb Velvet.

Viking Line’i Amorella meeskonnale on antud mainekas Sea Sunday auhind professionaalsete pingutuste eest laeva juhtimisel Ahvenamaa lähedal aasta tagasi. Ainus viis üllatavateks olukordadeks valmistumiseks on treenimine, märgib laeva kapten Rune Fellman.

20. septembril 2020 sõitis Viking Line’i reisilaev Amorella Ahvenamaal Långnäsist kagus madalikule. Tõsisema õnnetuse vältimiseks õnnestus laeva meeskonnal Järsö saare juurde kaldale sõita. Sel ajal oli pardal 281 inimest. „Olen eriti tänulik, et suutsime ennetada teist madalikule sõitmist veetee teisel serval. Manööverdasime laeva kontrollitult kalda suunas ja vältisime sel viisil edasisi kahjustusi. Sellised olukorrad panevad proovile meeskonna võime koostööd teha. Meil õnnestus see suurepäraselt, ”ütleb laeva kapten Rune Fellman.

20. septembril 2021 anti Amorella meeskonnale professionaalsuse eest Sea Sunday mereohutuse auhind. Auhind on tunnustus vääriliste pingutuste eest meresõiduohutuses ning selle asutasid 1997. aastal Soome ametivõimud koos professionaalse meretranspordi ja lõbusõidulaevandusega tegelevate organisatsioonidega.

Žürii põhjendas auhinna väljaandmist järgmiselt: „Reisijate ja meeskonna evakueerimine reisilaevalt nõuab professionaalseid oskusi ja regulaarset koolitust koostöös erinevate organisatsioonidega. Amorella meeskond Rune Fellmani suunamisel juhtis evakueerimist ohutult ja professionaalselt. Reisijate vastuste kohaselt viidi päästmismeetmed läbi rahulikult ja viisil, mis tekitas reisijates tunde, et nad on kindlates kätes ja et nende evakueerimine toimub sujuvalt. ”