Kommunikatsiooni raskeim osa on pildis püsimine

Kaarel Oraste on järjepanu teist aastat praktikal kommunikatsioonibüroos In Nomine. Kommunikatsioonitöö raskeim osa on tema hinnangul orgaaniliselt oma sõnumite meediasse saamine ja pildis püsimine. Küsis Heikki Sal-Saller.

Miks valisid erialaks kommunikatsiooni?

Tegelikult ei valinud ma erialaks kommunikatsiooni, sest tahtsin seda ilmtingimata väga õppida. Tõtt-öelda polnud mul eriti aimugi, mida kommunikatsioon endast kujutab. Valik tuli sellest, et Tartu Ülikoolis õpetatakse ajakirjandust ja kommunikatsiooni koos ning olin gümnaasiumis humanitaaria õppesuuna õpilasena võtnud kolm kursust ajakirjandusõpetust, mis tekitas minus huvi ajakirjanduse vastu. Samuti mängis rolli hea eesti keele eksamitulemus, mis andis mõista, et oskan oma mõtteid ja arvamusi kirjalikult väljendada küll. Kuna ülikooli esimesel aastal käsitleti peamiselt ainult ajakirjandust, siis tahtsin kohe minna just kommunikatsiooni praktikale, et teada saada, mis see kommunikatsioon ikkagi on. Praktika oli nii huvitav, et langetasin valiku õppida kommunikatsiooni.

Oled In Nomines praktikal teist aastat. Tiim on rahul. Mis tundub kommunikatsioonitöös lihtne ja mis mitte nii lihtne? 

Kommunikatsioonitöös on lihtsad asjad igapäevased väiksemad toimingud ja tegevused – meilidele vastamine, kergemad tõlketööd, raportite kirjutamine jne. Need on tegevused, mida saad omas tempos teha ja mis ei nõua väga suurt pingutust. Kommunikatsioonitöö raskeim osa on minu arvates orgaaniliselt oma sõnumite ja klientide meediasse saamine ja pildis püsimine. Ettevõtted tahavad ikka enamasti mainet kasvatada ning kommunikatsiooniga tegeleva inimese ülesanne on neile seda võimaldada. Seetõttu peavad sõnumid ja tekstid olema lugejatele ja vaatajatele huvitavad ning ei saa olla puhtalt reklaam. Seepärast nõuab kommunikatsioonitöö loovust, head kirjaoskust ning kastist välja mõtlemist.

Kuidas hindad subjektiivselt Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal pakutavat – kas see on piisav või võiks midagi olulist veel olla?

Olles nüüd kaks aastat seda õppinud, siis minu arvates on pakutav kindlasti piisav. Saab tugeva teoreetilise vundamendi nii ajakirjanduses kui ka kommunikatsioonis. Samuti julgustab ülikool tudengit praktikale minema, andes vabatahtliku praktika eest ainepunkte ning põimides õppekavasse sisse ka kohustusliku praktika. Lisaks on pakutav üsna mitmekesine – räägitakse poliitilisest kommunikatsioonist, turunduskommunikatsioonist, kriisikommunikatsioonist ning ajakirjanduse eri vormidest ja võimalustest. Eks alati võiks midagi veel lisaks olla, aga ülikool on ka väga paindlik ning iga tudeng saab vajadusel võtta endale vaba- ja valikaineid, mis teda huvitavad.

Kas õpetatav ajakirjanduse osa on tekitanud sinus huvi ka seda tööd teha?

Huvi on tekitanud ajakirjanduse vastu, aga ajakirjanikutöö vastu ei ole. Tunnen, et ajakirjanikutöö on üsna raske ja läbipõlemise oht on suur, samas tihti ei saa selle eest väljateenitud tunnustust.

Ajakirjandus ja PR on kui ühe jõe eri kaldad. Keskel on sild, mille värav kord avaneb, kord mitte – palun kommenteeri!

See saab alguse juba ülikoolist, kus tulevased ajakirjanikud ja kommunikatsiooniinimesed koos õpivad ning kontakti loovad. Sild sümboliseerib minu jaoks koostööd – ajakirjanikul on tihti vaja kommunikatsioonijuhti ning vastupidi. Värav, mis kord avaneb, kord mitte, sümboliseerib aga koostöö olemust – ajakirjanik ei saa alati loota, et kommunikatsioonijuht annab talle materjali ning kommunikatsioonijuht ei saa ka loota, et ajakirjanik alati kõike avaldab. Ehk ajakirjanikud ja kommunikatsiooniinimesed teevad tihti koostööd, aga nad ei saa alati üksteise peale lootma jääda.

Milliseid meediakanaleid pead ise kõige vajalikemateks täna, 2023. aastal?

Traditsiooniline meedia ja Internet. Kuigi ma ise traditsioonilist meediat väga palju ei tarbi, siis on see endiselt kõige adekvaatsem allikas, kust infot saada. Traditsioonilist meediat iseloomustavad toimetused, mille ülesanne ongi inimestele jagada kontrollitud ja faktipõhist infot. Samuti pean oluliseks ka Internetti ja sotsiaalmeediat, sest seal levib info tihtipeale kordades kiiremini kui traditsioonilises meedias ning inimestel endil on võimalik lisada konteksti. Samas toob see kaasa ka valeinfo leviku ja kallutatuse ehk infot Internetis tarbides peab olema äärmiselt allikakriitiline.

Kas oled mõelnud oma lõputöö peale, mis teemal ja miks just see teema?

Minu lõputöö teema puudutab pronksiööd ning täpsemalt seda, kuidas Eesti meedia sündmust kajastas ja avalikku debatti kujundas ning suunas. Täpne fookus pole veel selge, aga ilmselt vaatlen juhtkirju, arvamuskülgi või asjaosaliste kommentaare. 

Valisin selle teema, sest tahtsin uurida ühe juhtumi ümber keerlevat kommunikatsiooni ja arutelu ning kuna pronksiööl on Eesti ajaloos märgiline tähendus ning materjali sellest on palju, siis tundus see uurimiseks perfektne kandidaat.

Paari aasta pärast lähed tööle. Kas tahaksid töötada era- või avalikus sektoris?

Tööturule sisenedes tahaksin pigem töötada erasektoris. Tunnen, et erasektor pakub sageli dünaamilist ja kiiretempolist töökeskkonda, mis motiveeriks mind oma oskusi pidevalt täiustama ning võimaldab mul näha oma pingutuste otsest mõju ettevõttele. Lisaks on erasektoris sageli rohkem paindlikkust ja mitmekesisemaid karjäärivõimalusi, mis võimaldavad mul uurida erinevaid valdkondi ning avastada uusi huve ja kirgi.

Milline on sinu nägemus tuleviku kommunikatsioonist, kuidas jagatakse ja tarbitakse infot?

Infot jagatakse ja tarbitakse ilmselt suures plaanis sarnaselt tänapäevaga. Küll aga arvan, et traditsioonilise meedia mõju ja roll hakkab vähenema ning inimesed saavad suurema osa infost Interneti ja sotsiaalmeedia kaudu. Samuti kasutatakse kommunikeerimiseks rohkem tehisintellekti – näiteks genereeritud pildid, videod ja tekstid.

Aga mis tööd kujutad end ette tegemas kümne aasta pärast?

Hea meelega tahaks kümne aasta pärast olla Maldiividel ning elatist teenida aktsiate ja krüptoga kauplemisest. Kui see aga nii ole, siis kujutan ennast ette mõne suurettevõtte Ida-Euroopa kommunikatsioonijuhina.

Uue hipodroomi külalistallilt võeti sarikapärg

Saue vallas, Tuula külas asuva uue hipodroomi sel aastal valmivalt külalistallilt võeti sarikapärg. Uues tallis on kohti 37-le hobusele, inimeste puhke- ja pesuruumid ning ka hobuste dopinguproovi võtmise boks. Ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus.

Hipodroom OÜ juhatuse liige Jaanus Mikk sõnab, et külalistall valmib selle aasta oktoobris, aga see pole kaugeltki ainuke hoone, mis uue hipodroomi territooriumile on planeeritud. „Lisaks on kavas ehitada veel neli talli, abihooned ning tribüünihoone. Kõrvalkinnistule on planeeritud ka hobukliinik,“ räägib ta.

Kui varasemalt toimetas Hipodroom OÜ Tallinna Hipodroomil, siis 2020. aastal sügisel valmis uue hipodroomi traavirada Tuula külas, Saue vallas. Senise 16 hektari suuruse maa-ala asemel sai Hipodroom OÜ enda kasutusse 25 hektarit, mis võimaldab luua hobustele paremad treening-ja olmetingimused.

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht on seda meelt, et koostöö kliendiga, kes teeb hoone enda vajadustest lähtuvalt, on ehitusettevõttele alati parim võimalikest variantidest. „Tehakse iseendale, iseenda kasutamiseks ja pikaks ajaks. Mis puutub aga materjalidesse, millest me külalistalle ehitame, siis hoone teraskonstruktsioonid pärinevad Ukrainast ning need on tsingitud Lätis,“ räägib ta.

Külalistall on esimene uue hipodroomi hoone, kuid Mapri Ehituse eesmärk on ehitada majanduse käekäigust sõltuvalt kogu Tuula hipodroomi hoonestus. Lisaks, plaanib Mapri käe külge panna ka Tallinnas vana hipodroomi alale tulevale arendusele, lisab Tarmo Roos.

Tallinnasse Lasnamäele tuleb spordi- ja padelikeskus

Nurgakivi sai Tallinnas Lasnamäel Paepargi spordihall. Tuleval aastal valmivas keskuses on 3700 ruutmeetrit kasulikku pinda ja sellest 2800 ruutmeetrit on padeli mängimiseks. Lisaks rajatakse teisele korrusele 24/7 fitnessiklubi. Spordihalli ehitab Mapri Ehitus.

Spordihalli arendaja, Paepargi 11 OÜ juhatuse liige Toomas Mälberg ütleb, et padelirahvale soovitakse pakkuda parimaid võimalusi selle reketimängu mängimiseks. „Lasnamägi on Tallinna suurim linnaosa, mille elanikud vaid võidavad uue spordikeskuse tulekust ja võimalusest mängida seda Eestis küllaltki uudset mängu,“ kinnitab ta.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos aga toonitab, et spordikeskuste ehitamine on ehitusfirma tiimile meelt mööda. Oleme ehitanud mitmeid kaasaegseid spordikeskusi, värskeim neist on mullu valminud Ring Õismäel. „Meid on olümpiakomitee poolt pärjatud Spordisõbraks 2022, meie inimesed spordivad väga usinalt ja mitmed meist osalevad augustis ka Ironmani triatlonil.“

Mapri Ehituse projektijuht Andrus Neider ütleb, et lisaks juba tavaliseks saavatele päikesepaneelidele hoone katusel tuleb ka huvitav Cor-Ten plekist fassaadilahendus, mis omandab seinal olles roostekarva värvi, kuid peab ajahambale väga hästi vastu.

Pärnu Kaubamajakas saab tuleval aastal mahuka laienduse

Pärnu ja Läänemaa juhtiv kaubanduskeskus Kaubamajakas saab tuleva aasta novembriks 5300 ruutmeetrit laiendust. Tänastest rentnikest laieneb Euronics poole suuremale pinnale, ligi 1700 ruutmeetrile. Moekaupade poolt on uued tulijad spordipood Sports Direct, pesupood Women’secret, jalatsipood Skechers ning veel mõned. Laienduse ehitab Mapri Ehitus. Juurdeehituse kogumaksumuseks kujuneb orienteeruvalt 10 miljonit eurot.

Kaubamajakat 13 aastat juhtinud Ivar Pinsel räägib laienduse vajadusest ajalukku vaadates. „Keskus avati 2004. aasta mais ja üsna kiiresti, 2007. aastaks tehti laiendus ning 2014. aastal ehitati juurde kahekorruseline restoranide osa. Enne koroonaaega tekkis taas vajadus laieneda ja ehitada neljas etapp, muuta keskuse logistikat paremaks ja tuua juurde uusi kaubamärke. Asi jäi toona venima, kuid nüüd on selleks õige aeg,“ kinnitab ta.

Tänase maja taha ehitatav juurdeehitus tuleb ühekorruseline. Kui tavapäraselt proovitakse kaubakeskused teha sellised, et inimene käiks keskuse läbi ja ei peaks sama teed tagasi tulema, siis nüüd tekib Ivar Pinseli sõnul Kaubamajakas ringkoridor ja külastaja jõuab tagasi samasse kohta, kust alustas. Reeglina on keskustel kliendisissepääs kahest-kolmest kohast, aga meile pääseb neljast kohast, lisab ta. Majatagune parkla ja sissepääs keskusesse ehituse ajaks küll suletakse, aga laienduse valmides avatakse taas. Külastajat mõjutab ehitustegevus vähe, kuna ehitustöid teostatakse enamjaolt maja taga. Keskus on avatud tavapärastel aegadel.

Jaekaubanduse seisu kommenteerides ütleb Ivar Pinsel, et vaadates numbreid, on väga raske näha kindlat trendi. „Liigume tavalises rütmis, kuigi võiks arvata, et inimestel on tänu hinnatõusule raha vähem kasutada. Traditsiooniline kaubandus on heal järjel, võib minna ka kehvemaks, aga alati on languse järel oodata tõusu. Mulle tundub, et oleme Eestis hinnatõusuga kohanenud ja loodetavasti on see taltumas. Meie numbrites langust ei paista.“

Marko Joa, Mapri Ehituse projektijuht räägib, et Kaubamajaka laienduse neljanda etapi raames ehitatakse Pärnu suurimale kaubanduskeskusele juurde 5300 ruutmeetrit uut pinda ja teostatakse osaliselt olemasolevate üüripindade ümberehitust umbes 4000 ruutmeetri ulatuses. „Ehituse teeb keerukamaks asjaolu, et juurdeehitus tuleb tänase hoone taha, kus asub keskuse igapäevaseks toimimiseks vajalik teenindus- ja laadimisala. Kuna kaubanduskeskus peab toimima seitse päeva nädalas, siis on ehitusprotsessi juhtimine Mapri Ehituse meeskonnale korralik väljakutse.“