Rubriik: Määratlemata

In Nomine osaleb teist aastat Haridustrefi korralduses, mis peetakse tänavu 22. augustil Paide Vallimäel. Seekordse sündmuse teema on „Koostöö“, seda juhivad teaduse populariseerijad Aigar Vaigu ja Andres Juur ning peatoetaja on LHV Pank. Kui mullu osales ligi 700 haridustöötajat, siis tänavu oodatakse Paidesse neid tuhat. 

Haridustrefi korraldajad Lilian Promet ja Kristi Jõeorg ettevõttest Meaningful Talks lubavad, et augustis kooliks valmistuvaid õpetajaid kostitavad ettekannetega oma ala tippspetsialistid ja inspireerijad. Teiste seas astuvad publiku ette inspiratsiooniesineja Roland Tokko, endine IT ettevõtja ja tänane füüsikaõpetaja Oleg Shvaikovsky, isiksusetüüpide spets Kaido Kubri, neuroteadlane Jaan Aru, näitlejast psühholoog Rita Rätsepp, Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin. 

Selle aasta teema on „Koostöö“ ning korraldajad küsivad: „Kas oled nõus, et ilma tõhusa koostööta jääb hulk eesmärke täitmata? Seda nii pärisinimeste kui ka inimese ja masina, tehisaru vahel. Tuleme kokku Eesti suurimal haridussündmusel, tõmbame end uueks õppeaastaks käima ning näitame üheskoos, et Eestis on maailmatasemel õpetajad, kes panustavad haridusinnovatsiooni, iseendasse ja lastesse.“

Seekord on Haridustrefil esindatud haridusteekonna tervikvaade ja värskete teemadena on kaasatud lasteaiaõpetajad, eraldi teemana kutseharidus ning LHV stipendium koolidele ja õpetajatele. Avatud on messiala, kus näeb haridusmaastikku toetavaid tooteid ja teenuseid ning saab kinnitada keha, lisaks mekkida baristade valmistatud kohvi.

Eelmise aasta Haridustrefi teema oli „Nutikam eestvedaja“ ja Paide Vallimäele kogunes ligi 700 haridustöötajat.

Annika Goroško, LHV Panga jaepanganduse juhi sõnul soovib pank kaasa aidata, et haridustöötajatel oleks võimalus jagada mõtteid ning kogemusi, samuti leida üheskoos lahendusi mõnedele murekohtadele. „Usume, et koostöös peitub jõud. Haridustreff on väga hea võimalus toetada meie pühendunud õpetajaid ja haridusvaldkonda laiemalt. Eestil on potentsiaali oma tugevat haridussüsteemi veelgi arendada, kuid see nõuab julgust ning raamidest välja mõtlemist,“ lisab ta. LHV Pangal on haridusalased koostööprojektid ka Rakett69-ga, programmiga Lae end ning samuti osaletakse haridusjuhtide praktikaprogrammis.

Vaata ja registreeri www.haridustreff.ee

In Nomine annab teada, et põllumeste ühistu KEVILI Mäo viljaterminal sai nurgakivi. Esimeses etapis hakkab terminal mahutama ca 50 000 tonni tera- ja kaunvilja. Teise etapiga on plaan ladustamisvõimust suurendada kuni 75000 tonnini. Koos kinnistute ostu, tehnoloogia, ehituse ja masinatega on investeeringu suurus 13,5 miljonit eurot. Nurgakivisündmusel oli ka a minister Madis Kallas. Viljaterminali ehitab Mapri Ehitus, projektijuht on Martti Tiivoja.

KEVILI juht Hannes Prits rääkis, et KEVILI liikmeskond on viimase kolme aasta jooksul kiiresti kasvanud. Koos liikmete arvuga on kasvanud ka ühistu turuosa Eesti teraviljaturul. „Uus terminal lubab meil pakkuda teenuseid ka Kesk- ja Lääne Eestis. Terminali rajades peame silmas ka vajadust kuivatada ja ladustada liblikõielisi kultuure – hernest ja uba. Arvestades asukohta, ligikaudu 100 kilomeetrit Muuga sadamast, parandab rajatav terminal KEVILI võimalusi kiirelt ja efektiivselt teravilja eksportida.“ Terminal on kavas avada eelolevaks teraviljahooajaks, juulis 2024.

Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuhi sõnul on sel aastal põllumajandusehitust vähem kui viimasel kahel aastal, sest viimane aasta ei ole teraviljakasvatajatel kerge olnud ning ka piimasektoris on hinnad madalamad olnud. „Seega julgen väita, et otseselt esmase tootmisega seotud investeeringutest on Mäo terminal praegu suurim põllumajandusehituse objekt Eestis,“ kinnitab Väärsi. Tema sõnul soosib ehituse alustamist viimase kolme aasta soodsaim ehitushind ning selgelt on näha, et tugevamad ettevõtted seda ka ära kasutavad. Samuti peaks investeerimisotsuse tegemist toetama lootus pangaintresside langusele. 

Mapri Ehitus lõpetas mullu KEVILI Rõngu terminali laienduse, sinna püstitati Eesti suurimad teraviljapunkrid, 2×10 000 tonni.

Juba pikki aastakümneid on Sony olnud kvaliteetsete ja kallite telerite sünonüümiks. Viimastel aastatel on Hiina tootjate agressiivne hinnapoliitika ja üha paremaks muutuv kvaliteet toonud turule suure konkurentsi, sundides klassikalisi brände oma staatust õigustama. Kuigi Sony keskmise hinnaklassi telerid on kallid, on neil mitmeid omadusi, mis õigustavad nende kõrgemat hinda, näiteks X90L mudeli mitmekülgne suuruste valik, kvaliteetne pilditöötlus ja eksklusiivne Bravia Core teenus.

Sony X90L seeria telerid pakuvad üllatavalt head pildikvaliteeti tänu uusimale pilditöötluskiibile ja Triluminous tehnoloogiaga paneelile. Samuti on väga hea ka liikumise sujuvus. Teler pakub erinevaid eelseadistatud pildirežiime ja ka siin tuleb positiivselt üllatuda, sest kinorežiimis ja kohandatud režiimis on teleri pildiseaded paremad kui enamikul konkurentidel ning peaksid ilma lisaseadistusteta sobima ka nõudlikule vaatajale. Lisaks sujuvale kasutuskogemusele Google TV platvormil on teleril ka mitmeid praktilisi omadusi, nagu reguleeritavad lauajalad ja hääljuhtimine Google Assistanti abil.

Loe Sony X90L televiisori kohta lähemalt Digigeeniusest.

Tartus Puiestee tänava alguses asuv endine tehasehoone ärkab ellu, teatab kommunikatsioonibüroo In Nomine. Kevadel avab seal uksed Rimi, millele ruume ehitab Mapri Ehitus. Lennukite musti kaste valmistanud ja hiljem Tartu Kontrollaparaatide tehast majutanud hoonest on rentnikega kaetud ligi pool.

Endist tehasehoonet arendava Tarkon Kinnisvara juhatuse liige Raivo Kiivit räägib, et hoone esimesele korrusele tulevad kaubandus-, teenindus- ja kontoripinnad. Teisele korrusele on aga planeeritud kergetööstus-, lao-, kontori ja teeninduspinnad. Hoone esine parkimisplats renoveeritakse täielikult, sinna tuleb värske haljastus ning elektriautodega sõitjad saavad laadimisvõimalused. Parkimiskohti tuleb 105 autole.

Põhimahult on hoone kahekorruseline, otstes neljakorruselised bürooruumide blokid. Kasulikku pinda on hoones kokku üle 10 000 ruutmeetri, suurim rentnik 1500 ruutmeetril on Rimi Eesti, kelle supermarket valmib tänavu kevadel. 

Mapri Ehituse projektijuht Andreas Nigol tõdeb, et rekonstrueeritavad objektid on ehitajale keerukamad, mullu sügisel alustades kohati pea iga päev üllatusi. Ehituse eripärasid kommenteerides nimetab ta parkla alla rajatud 24 meetri pikkust terasest sademevee puhvermahutit. Tavaliselt tehakse niisuguseid mahuteid betoonist. „Projekteerimiseks ja ehitamiseks saime viis kuud. Kiire tempo juures on oluline, et otsused võetaks kiiresti vastu nii tellija kui ka tulevase rentniku poolt. Kõik on laabunud ning tellija on olnud otsuste ja vastustega meie küsimustele väga kiire.“

In Nomine on taas autolainel. Inchcape Motors Estonia on alates tänavu veebruarist Fordi sõidu- ja tarbesõidukite ametlik müügipartner Eestis. Aprillis avatakse Peetris uus Fordi müügisalong. Käesoleval aastal on plaanis avada uus Fordi esindus Tartus ja järgmisel aastal Tallinnas.

Roland Raud, Inchcape Motors Estonia tegevjuht, ütles: “Olen uhke meie meeskonna pingutuste üle selle võidu saavutamisel. Inchcape’i inimeste energia, keskendumine ja pühendumus on peapõhjus, miks autotootjad nagu Ford, usaldavad meid oma ambitsioonide elluviimisel.“ Roland Raua sõnul käib täna töö spetsiaalselt Fordile mõeldud müügi- ja teenindusmeeskonna loomisega ja lähiaastatel on plaanis luua uusi töökohti.

Ford on võtnud kohustuse elektrifitseerida oma tootevalikut ning järgmisel aastal on oodata olulisi täiendusi elektriliste mudelite valikusse. Esialgu on saadaval Ford Mustang Mach-E, uus täiselektriline Explorer lisandub suve lõpus. Tarbesõidukitest on uus E-Transit juba olemas, mudeleid Courier BEV ja Custom BEV esitletakse järgmisel aastal.

In Nomine pikaaegse koostööpartneri Viking Line’i 2023. aasta oli erakordselt edukas. Seda olenemata ebakindlast geopoliitilisest olukorrast ja selle laiast mõjust energiahindadele, inflatsioonile, intressimääradele ja valuutadele, inimeste reisimisharjumustele, nõudlusele, tarbimisharjumustele ja kuludele. 

Viking Line’i tegevjuhi ja presidendi Jan Hansesi sõnul oli 2023. aasta parim alates ettevõtte börsil noteerimisest 1995. aastal. 2023. aasta kosolideeritud maksueelne kasum oli 45,4 miljonit eurot. Reisijate- ja kaubaveo maht jäi stabiilseks, vaatamata väiksemale laevade arvule. Samal ajal saavutati planeeritud müügitulu. 2023. aastal reisis Viking Line’i laevadega kokku 4,9 miljonit reisijat ning nõudlus ületas kohati isegi teenindusvõimekuse.

Ülemaailmne PR-võrgustik Eurocom Worldwide, mille liige on ka In Nomine, tugevdab oma esindust Kesk- ja Ida-Euroopas, nimetades liikmeks Lighthouse PR-i, mille peakorter asub Bukarestis ja mis katab nii Rumeenia kui ka Moldova Vabariigi turud.

Ana Maria Gardineri asutatud Lighthouse PR on strateegiline PR- ja kommunikatsioonibüroo, mis keskendub B2B ja korporatiivsele kommunikatsioonile, sealjuures eelkõige rahvusvahelistele tehnoloogiaettevõtetele ning energeetika, rahanduse, farmaatsia, jaekaubanduse ja FMCG, tööstustootmise, kinnisvara ja ehituse sektoritele.

Lisaks on Lighthouse PR Rumeenia ainuliige Euroopa kriisikommunikatsiooni võrgustikus (CCNE), mis on Euroopa turgudele spetsialiseerunud kriisikonsultatsioonibüroode rühm. 

“Lighthouse PR strateegia on algusest peale suunatud tugeva ja pikaajalise partnerluse arendamisele nii meie klientidega, keda me 24/7/365 toetame parima kommunikatsioonikonsultatsiooniga, mida Rumeenial on pakkuda, kui ka teiste partneritega, kellega me jagame visiooni, mis põhineb usaldusel, asjatundlikkusel ja koostööl. Eurocom Worldwide’iga liitumine on oluline samm meie positsiooni tugevdamisel usaldusväärse partnerina ettevõtete jaoks, kes otsivad PR-konsultante, kes suudavad ületada ootusi,” ütleb Ana Maria Gardiner, Lighthouse PR asutaja.

Eurocom Worldwide on üks suurimaid sõltumatuid PR- ja turunduskommunikatsioonivõrgustikke, mis keskendub eelkõige tehnoloogia-, tööstus- ja kaubandussektorile. Võrgustik asutati 2002. aastal ja praegu kuulub sellesse 31 agentuuri 54 büroos, mis hõlmavad rohkem kui 90 riiki kõigil viiel kontinendil. Eurocom Worldwide on tugevalt esindatud Kesk- ja Ida-Euroopas, hõlmates rohkem kui 20 riiki selles piirkonnas.

In Nomine toimetas piirilinnas. Elektrum avas seni Narvas võimsaimad elektriautode laadimisjaamad Narva Astri ja Fama keskustes. Laadimisvõrgustikus Elektrum Drive on 2030. aastaks planeeritud avada rohkem kui 3000 laadimispunkti, millest ligi 1000 rajatakse Eestisse.

Eestis registreeritud elektrisõidukite koguarv läheneb 6000 elektriautole ning Elektrum valmistub elektriautode arvu märgatavaks kasvuks. Nii avati laadimisjaam Tallinnas mullu novembris, tänavu jaanuaris Tartus ja Narvas.

Narva linnapea Jaan Toots: „Narva suhtub elektrisõidukite laadimisvõrku väga hästi, nagu ka kõikidesse teistesse uuendustesse. Seni polnud meil 150 kilovatist laadijat. Meil on viga see, et oleme tupiklinn ja arusaam on, et siinsed inimesed ei hooli elektriautodest ja laadijatele pole turgu. Linn on renoveeritud Aleksandri kiriku juurde teinud suure parkla ja seal oleks vaja elektrisõidukite laadijaid.»

Andrus Liivand, Elektrum Eesti juhatuse liige: “Elektrisõidukite arv kasvab tempokalt ja peaks sel kümnendil saavutama märkimisväärse taseme. See eeldab meie poolt laiaulatusliku elektrisõidukite laadimisvõrgu rajamist, samuti tekivad uued ärivormid, mis pakuvad lisaks elektromobiilsuse teenusele erinevaid lisateenuseid. Prognoosid näitavad, et 2025. aastal võib Eestis olla ligi 17 000 elektrisõidukit, 2030. aastal aga on neid juba vähemalt 50 000. Ühes elektromobiilsusega laienevad ka laadimisvõimalused – 2030. aastaks on iga 10–15 elektriauto kohta vaja vähemalt ühte avalikku laadimiskohta. Otsime aktiivselt partnereid ärikinnisvara omanike seast, et leida kohti uuenduslike laadimislahenduste kasutuselevõtuks.”

In Nomine käis külma, kuid päikesepaistelise ilmaga abiks Tartus, kus Elektrum avas elektriautode laadimisjaama Lõunakeskuses. Laadimisvõrgustikus Elektrum Drive on 2030. aastaks planeeritud avada rohkem kui 3000 laadimispunkti, millest ligi 1000 rajatakse Eestisse.

Eestis registreeritud elektrisõidukite koguarv läheneb 6000 elektriautole ning Elektrum valmistub elektriautode arvu märgatavaks kasvuks. Nii avati laadimisjaam Tallinnas mullu novembris ja avatakse tänavu Tartus ja Narvas. Käesoleval aastal lisandub Elektrum Drive’i laadimisvõrku ligi 100 laadimispunkti. 2027. aastaks on Eestisse planeeritud rajada 500 laadimispunkti ning kümnendi lõpuks ligi 1000, samal ajal rajatakse Balti riikides kokku rohkem kui 3000 laadimispunkti.

Andrus Liivand, Elektrum Eesti juhatuse liige: “Elektrisõidukite arv kasvab tempokalt ja peaks sel kümnendil saavutama märkimisväärse taseme. See eeldab meie poolt laiaulatusliku elektrisõidukite laadimisvõrgu rajamist, samuti tekivad uued ärivormid, mis pakuvad lisaks elektromobiilsuse teenusele erinevaid lisateenuseid. Prognoosid näitavad, et 2025. aastal võib Eestis olla ligi 17 000 elektrisõidukit, 2030. aastal aga on neid juba vähemalt 50 000. Ühes elektromobiilsusega laienevad ka laadimisvõimalused – 2030. aastaks on iga 10–15 elektriauto kohta vaja vähemalt ühte avalikku laadimiskohta. Seetõttu otsime aktiivselt partnereid ärikinnisvara omanike seast, et leida kohti uuenduslike laadimislahenduste kasutuselevõtuks.”

Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul kaasneb elektriautode ulatuslikuma kasutuselevõtuga positiivne mõju igapäevasele elukeskkonnale, kuna väheneb välisõhu saastamine ning autoliikluse tekitatav müra. „Tartu linna strateegilistes plaanides oleme arvestanud elektrisõidukite osakaalu märkimisväärse tõusuga linnaliikluses. Mida rohkem on avalikus ruumis laadimisvõimalusi, seda agaramalt ka elektrisõidukeid soetatakse. Oleme varem erasektori vähese huvi tõttu linnavalitsuse tellimusel avalikke kiirlaadijaid kesklinna piirkonda paigaldanud, kuid õnneks on kasvav nõudlus teinud laadimisteenuse pakkumise erasektori jaoks piisavalt atraktiivseks,” lisas Tamm.

Astri Grupi nõukogu liikme ja jätkusuutlikkuse valdkonna juhi Silver Hage kinnitusel on elektriautode laadimistaristu edendamine oluline osa Astri Grupi rohestrateegiast. “Tartu Lõunakeskuse juurde rajatud Elektrum Drive’i laadijad on korralik täiendus Tartu laadimistaristule. Avalikel laadimispunktidel on oluline roll nii pikamaasõitudel kui ka elektriautode arvu kasvul. Lühiperspektiivis on aga takistusi kortermajade juures laadimisega. Laadijate olemasolu ostukeskustes on iseenesestmõistetav ning meie strateegia näeb ette kõigi Lõunakeskuse peasissepääsude ja kaubanduspargi teiste hoonete lähedale eri kiirusega laadijate paigaldamist. Laadimise ajal saab klient keskuses süüa, sisseoste teha ja aega veeta.”