Rubriik: Määratlemata

Kui Viking Line’i laevad saabuvad Turu sadamasse, ootab ees tempokas tund enne järgmist väljumist. Käimasolevad enam kui 200 miljoni euro suurused sadamainvesteeringud, sealhulgas ühise terminali Fregatti rajamine, parandavad tegevuste tõhusust. Koos Viking Line’i algatustega aitavad need investeeringud kiirendada Turu ja Stockholmi vahelise rohelise laevanduskoridori arengut.

Turu sadam koos teiste osapooltega investeerib sadamaala arendusse üle 200 miljoni euro. Alates 2028. aastast hakkab uus Fregatti terminal teenindama päevas kuni 8000 reisijat, kes sõidavad laevadega Viking Glory ja Viking Grace. Iga väljumise veoautode kolonn ulatub ligikaudu 1,5 kilomeetrini. Veidi enam kui tunnise sadamas viibimise ajal tangitakse, varustatakse ja puhastatakse Viking Line’i laevu.

„Kui meie laevad on Turu sadamas, ei lähe raisku ükski minut ja iga sadamas säästetud minut vähendab kütusekulu merel. Seetõttu on sujuv sadamategevus meie jaoks väga oluline. Sadama suurima kliendina oleme väga rahul, et seda uuendatakse täielikult, et vastata nii tänastele kui ka tulevastele vajadustele,“ ütleb Viking Line’i kommunikatsioonidirektor Johanna Boijer-Svahnström.

Alates 2028. aastast hakkavad nii Viking Line’i kui ka Tallink Silja laevad väljuma uuest Fregatti terminalist. Senise kahe eraldi terminali ja sõidukiala asendamine lihtsustab ning parandab tegevust. Viking Line’i tulevane kaikoht S2 varustatakse vaakumtehnoloogial põhinevate automaatsete sildumissüsteemidega, mis kiirendavad laevade saabumisi ja väljumisi.

Uued lahendused parandavad liiklusvoogu
Igal aastal läbib Turu sadamat ligikaudu 80 000 veoautot ja 230 000 sõiduautot. Pärast ümberarenduse valmimist viib kai aladele kuni 48 paralleelset sõidukirada. Ligipääs sadamale muutub selgemaks tänu Turu linna kehtestatavatele liikluskorralduse lahendustele ning sadamas kasutusele võetavale uuele tehnoloogiale.

„Tulevikus saavad reisijad sõita sadamasse, kus nende sõiduk tuvastatakse automaatselt ja suunatakse digitaalselt õigele sõidurajale. Paranevad ka ühistranspordiühendused, kuna sadamat teenindavate rongide perroon, bussipeatus ja tulevane trammiühendus paiknevad terminali kõrval. Eesmärk on muuta ligipääs sadamale kasutajate jaoks võimalikult sujuvaks ja lihtsaks,“ ütleb Turu sadama tehniline direktor Markku Alahäme.

Roheline merekoridor sünnib koostöös
Viking Line, Turu sadam ja Stockholmi sadamad teevad tööd selle nimel, et luua 2035. aastaks Turu ja Stockholmi vahele fossiilivaba laevanduskoridor.

Viking Line on investeerinud kokku 450 miljonit eurot Turu liini kliimatarkadesse laevadesse Viking Glory ja Viking Grace ning tangib neisse praegu juba poole ulatuses biogaasi (bio-LNG) ja poole ulatuses veeldatud maagaasi (LNG). Mõlemad kütused tekitavad väga vähe kahjulikke väävli- ja tahkete osakeste heitmeid. Ettevõte viib praegu läbi eeluuringut laevadele akude paigaldamise kohta.

„Pole liialdus öelda, et Turu on laevanduse heitmete vähendamisel maailmas esirinnas. Tänu meie investeeringutele Turu liini laevadesse saame juba praegu pakkuda kõigile oma reisijatele ja kaubaveoklientidele täielikult fossiilivaba alternatiivi. Sadama ümberarendus aitab rohelisel laevanduskoridoril astuda suure sammu edasi. Kui liiklusvoog sadamasse paraneb ja autotekke saab tõhusamalt laadida, vähenevad heitmed nii linna liikluskoridorides kui ka sadamaalal,“ ütleb Johanna Boijer-Svahnström.

Kestlikud lahendused on integreeritud ka terminalihoonesse. Hoones kasutatakse fossiilivaba kaugkütet ja -jahutust ning süsinikuneutraalset elektrit. Eesmärgiks püütakse saavutada kõrge tase Soome keskkonnaklassifikatsioonis.

In Nomine teatab, et Pärnumaale kerkib üle seitsme aasta taas uus lüpsikarjalaut. Sealne põllumajandusettevõte Weiss OÜ pani nurgakivi ja võttis sarikapärja 670 pealist lüpsikarja ja 300 pealist noorkarja mahutama hakkavalt laudakompleksilt. Häädemeeste valda Laadi külla rajatav laudakompleks valmib täielikult tuleval suvel.

Nagu seitse aastat tagasi ehitatud 1000-pealisele karjale mõeldud laudahoone, tuleb ka seekordne betoonist. Tellija, Weiss OÜ juhtkond tahab ehitada vähemalt sada aastat kestvaid põllumajandushooneid.

Firma senises neljas laudakompleksis on kaks lauta lüpsikarjale ja kaks noorloomadele. Tänavu kevadel osteti viies kompleks noorkarja tarvis ja ka maakasutus laienes 5400 hektarini.

„Ehitame uue, eelmisest Vahtra farmist natuke väiksema nõukaajast töötava lauda külge ja päris valmis saab see tuleval suvel. Betoonlaut tuleb  tänapäevastest klassikalistest külmlautadest poole kallim,“ räägib Weissi juhatuse liige Kalmer Metsaoru. Küsimusele, millal on õige aeg ehitada vastab mees, et 33 aasta jooksul pole ta õiget aega näinud, praegust  uut ehitama pani vana lauda kasutuskõlbmatuks muutumine.

Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuht: “Me oleme Weissile seni ehitanud kolm lauta. Hea on, et püsitellija soovib meiega ehitada ja me tahame teha hea asja. Hetkel on meil Eestis käsil kaheksa lauta ja arvestades, et piimahind ei ole praegu tootjaile hea, on nii paljude põllumajandusettevõtjate julgus investeerida väga positiivne. Kui vaadata pikka statistikat, siis kogenud põllumajandusehitajana näen, et ehitushind ei ole odavnenud ja mida varem ehitada, seda parem.“

Mapri Ehituse projektijuht Marko Joa kinnitab, et tööd sujuvad hästi ja koostöö tellijaga on hea. „Vahepeal oli pikk vihmaperiood, mis tõi kaasa ootamatusi aga ei midagi lahendamatut ja uus vihmaperiood on ees. Laudakompleksi ehitamisel on pidevalt uusi nüansse, millega peame tööde teostamisel arvestama ja me õpime igapäevaselt. Kuna ehitame uut lauta toimiva lauda kõrvale, siis on mõned korrad juhtunud, et lehmad on tulnud uue laudaga tutvuma.“

Weiss on põllumajandusettevõte, mille laudakompleksides on 1400 lüpsilehma ja 1300 noorlooma, haritavat maad on ettevõttel 5600 hektarit. Ligi 10 miljonilise aastakäibega ettevõttes töötab 70 inimest.

Pildid: Erik Riikoja

PR-firma In Nomine näeb, et padelimängu populaarsuse kiire kasv paneb arendajaid mitmel pool Eestis rajama padeliväljakuid. Nii ka Tartus, kus Mapri Ehitus ehitab Tammetõru tänavale R82 Padeli- ja ärikeskuse ning kuhu tuleb kokku seitse väljakut. Kolmel korrusel kokku üle 5600 ruutmeetrit ehitatavat pinda, esimese korruse klaasfassaadide taha tulevad äripinnad, teisele ja kolmandale padeliväljakud. Arendaja KA Varad investeerib keskusesse üle 8 miljoni euro. Sarikapärja võtsid maha Tartu abilinnapea Kertu Vuks, keskuse arendaja Ivo Kasak ja Mapri Ehituse objektijuht Raven Haabma. Esmakordselt maailmas mängisime ehitusplatsi padelit!

Hoone fassaadi kujundus on mõjutatud Tartu-Maarja kihelkonna kirivöö mustrist – stiliseeritud musta, tumehalli ja kuldsega ruudustikust. Ärikeskuse arhitektuurne osa pärineb HG Arhitektuurilt. Hoone enam kui 2 500 m² suurusel esimesel korrusel paiknevad kaubandus- ja teeninduspinnad, millest suurimal alal alustab sügisel tööd Noto Tartu viimistlussalong. Vabu pindasid on täna veel.

Teisele ja kolmandale korrusele tuleb Lõuna Eesti suurim ja moodsaim padelikeskus seitsme väljakuga ning olmeplokk koos laste mänguruumiga. Padelikeskuse opereerimiseks on sõlmitud leping Padel+ kollektiiviga. Padeli kasvavat populaarsust näitab see, et Eestis on üle 50 000 padelientusiasti ja seda mängu mängivad ka poolsada maprikat.

KA Varad juhatuse liige Ivo Kasak ütleb, et arendajana usub ta padelimängu kasvavasse populaarsusesse ning rajatava keskuse lisandumine Tartus aitab kindlasti kaasa spordiala arengule. “Padel+ on operaatorina meie jaoks hea ja turvaline partner, kellega koos julgeme selle investeeringu ette võtta,” kinnitab ta. Koos esimese etapi ehitusloaga on väljastatud samas mahus hoone ehitusõigus veel teiselegi ärikeskusele.

Padel+ juhataja Laur Kivistik räägib, et rajatav seitsme väljakuga padelikeskus saab nimeks Padel+ Uus Maa ja see on teadaolevalt Tartu suurim. Sinna tuleb ka üks single väljak, kus tavapärase nelja asemel saavad mängida kaks mängijat.

Laur Kivistiku sõnul hoogustus padelibuum Eestis 2024. aastal, kui avati mitmed uued klubid. Padel+ omanikud on selle ala maaletoojad ja esimene nelja väljakuga klubi avati Tallinnas Rocca al Mares 2017. aasta septembris ehk järgmine aasta saadakse esimest väikest juubelit pidada. „Me loodame, et Tartu padelisõbrad võtavad uue klubi hästi vastu ja sellest tekib siinne esindusklubi, kus saame korraldada kõige kaalukamaid võistlusi ning korraldada ka Eesti meistrivõistluste etappe. Hakkame pakkuma ka padeliõpet, meie klubis hakkavad tööle ka treenerid. Lisaks on meie asukoht Riia maantee viadukti juures suure parklaga.

Mapri Ehituse Tartu üldehitustööde valdkonna juht Tarmo Siimsaare on rahul, et kodulinna lisandub sportimisvõimalusi ning on omal nahal tundnud, et padelimängu aegu on Tartus õhtusel ajal keerukas leida. “Kui tahtsime lastega õhtul mängima minna, olid saada väga varased ja väga hilised ajad ja need meile ei sobinud. Padel on hea hüppelaud tervisespordiga alustamiseks, ei vaja suurt pingutust või pikamaajooksu. Ja aitab töömõtted peast puhuda, meil Mapri Ehituses on poolsada harrastajat,” räägib Siimsaare, kes ise tegeleb aastaid triatloniga. Tal on ka südamel, et 20-30 aastased tuleks kättpidi tervisespordi juurde tuua.

Jassu Hertsmanni fotod.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab elevusega, et rahvusvaheline logistikaettevõte DSV lõpetas juunis Tallinna ringtee äärde Vaelasse rajatud uue logistikaterminali ehituse, kuhu ettevõte investeeris ligikaudu 20 miljonit eurot. Uus keskus võimaldab oluliselt kasvatada kaupade käitlemisvõimekust ning parandada klientidele pakutavate logistikateenuste kiirust ja kvaliteeti. Terminali ehitasid GRIK Ehitus ja Ehitustrust. DSV on peale Schenkeri omandamist maailma suurim transpordi- ja logistikaettevõte. Avamissündmusele andis vürtsi tantsutrupp Fine 5, kokkutulnute rõõmuks rokkis Ollie. Sündmust vedas Katariina Tamm.

Terminalis on 9000 ruutmeetrit kaubapinda, 100 laadimisalust, külglaadimise estakaadid ning sissesõiduvõimalused. Töötajad saavad omale 1500 ruutmeetrit bürooruume.

Terminali operatiivtegevused, sealhulgas kaupade vastuvõtt ja väljastamine, viiakse senisest asukohast üle järk-järgult augusti jooksul.

DSV Road tegevjuhi Alvar Tõrukese sõnul on tegemist investeeringuga, mis loob ettevõttele kasvuvõimalusi aastateks ette. „Uus terminal on rajatud DSV rahvusvahelist kogemust ja tulevikuvajadusi silmas pidades. Võrreldes senise terminaliga Pärnu maanteel kahekordistame laadimissildade arvu, mis võimaldab samaaegselt teenindada märkimisväärselt rohkem veokeid ning kiirendada kaupade liikumist läbi kogu tarneahela. See tähendab kiiremat ja kvaliteetsemat teenust ka meie klientidele,“ ütles Tõruke.

Uue terminali oluline eelis on avar tugipostideta laoala, mis võimaldab siselogistikat paindlikult korraldada. Lisaks võetakse kasutusele automaatsed mahu- ja kaalu mõõtmise süsteemid, mis parandavad saadetiste käsitlemise täpsust ning tõhustavad protsesse.

Tallinna ringtee ääres asuv logistikakeskus pakub ettevõtte hinnangul optimaalset ühendust pealinna äripiirkondade, sadamate ja Eesti peamiste transpordikoridoridega.

„Olen veendunud, et uuest terminalist võidavad kõige rohkem meie kliendid. Paraneb viimase miili teenuste kvaliteet, kaupade jaotus muutub kiiremaks ning uus taristu annab meile võimaluse pakkuda veelgi usaldusväärsemat teenust kogu Eestis,“ ütles Tõruke. Tema sõnul näitab investeering ka DSV omanike usku Eesti turu tulevikku.

DSV tegutseb enam kui 90 riigis ning on peale Schenkeri omandamist maailma suurim transpordi- ja logistikaettevõte. Eestis peab ettevõte end üheks valdkonna juhtivaks turuosaliseks. 2025. aastal kujunes DSV Eesti ühendatud ettevõtete DSV Road ja DSV Air & Sea kogukäibeks 129 miljonit eurot.  DSV kontsern täitis mullu üleilmselt oma finantseesmärgid, kogukäive ulatus 33 miljardi euroni, samuti investoritele antud kasumilubadused.

Pildid: Erik Riikoja

Uus Thermacell Zone sääsepeletaja kasutab looduslikust sidrunieukalüptiõlist saadud aktiivainet Citriodiol ja loob välitingimustes kuni 15 ruutmeetri suuruse sääsevaba tsooni. Seni on üle maailma müüdud 23 miljonit Thermacell seadet.

Baltikumi suved on sääserohked ja uued Euroopa Liidu biotsiidimääruse (BPR) nõuded on kallutanud tarbijate eelistusi looduslikumate vahendite suunas. Citriodioliga sääsepeletaja loob välitingimustes kuni 15 ruutmeetri suuruse sääsevaba tsooni ning tegemist on tõhusa taimset päritolu sääsetõrjelahendusega, mis ei vaja nahale pihustatavaid spreisid.

Kuni 15 ruutmeetrit sääsevaba ala 

Thermacelli esindaja Baltikumis ja Homeyardi juht Alari Ilves ütleb, et enam kui 15 aasta jooksul, mis tema meeskond on sääsepeletajatega tegelenud, on Thermacell tõestanud end usaldusväärse sääsekaitse lahendusena. Uus Citriodiolil põhinev taimne koostis tähistab ettevõtte jaoks aga uut ajastut. „Meilt on küsitud looduslikumat alternatiivi, millel ei oleks ebameeldivat lõhna ja mis ei teeks nahka kleepuvaks, ja see tehnoloogia on nüüd olemas. Citriodiol lõhnab õrnalt sidruni järele,“ märgib Ilves. „Seadmes olevat tõrjevahendiga immutatud matti kuumutatakse ja nii tekib korraga mitut inimest sääskede eest kaitsev tsoon. Sääsepeletaja hakkab toimima mõne minutiga ning pakub kuni 12 tundi kaitset. Seadmed ei tekita suitsu.“ Alari Ilvese kinnitusel on üle maailma müüdud enam kui 23 miljonit Thermacelli seadet.

Tõhus looduslik vahend

Rohkem kui 20 aastat kestnud uuringud on teaduslikult tõestanud, et Citriodiol on sama tõhus kui muud juhtivad sünteetilised toimeained ning märkimisväärselt tõhusam kui alternatiivsed taimset päritolu tõrjevahendid. Eucalyptus citriodora õli on kõige tõhusam looduslik vahend putukate pikaajalisel eemaletõrjumisel. 

Toimeainet saadakse eucalyptus citriodora puu õlist ja see on looduslik ja taastuv ressurss, mida kasvatatakse mitmel pool maailmas. Eeterliku õli tootmine on keskkonnasõbralik tegevus, kuna mulla tervis ja elujõud ning puude hea seisund mängivad toodetava õli kvaliteedis keskset rolli. 

Citriodiol on läbinud kõige rangemad ohutuse ja tõhususe testid. See on GMO-vaba, orgaaniline ja kiiresti biolagunev, ECOCERTi heakskiiduga ning pälvinud ECOVADIS sertifikaadi.

Metallitööde ja eritellimusmööbli tootmisega tegelev Repston laiendab Tallinna külje all Liivamäe külas tootmist ning saab juurde 2600-ruutmeetrise tootmishoone. Arendaja on Reterra ja projekteerija ning ehitaja Mapri Ehitus. Repston investeerib tuleva aasta kevadel valmivasse ja 30 inimesele tööd andvasse laiendusse 4,5 miljonit eurot.

Repstoni tegevjuht Edwin Jakobson räägib laienemisplaane kommenteerides, et uue hoonega lisatakse kaks valdkonda: eritellimusel spooni ja MDF-plaatidega tegelev osa ja õmblustööde osa, kus hakkab valmima pehme mööbel, kinotoolid, avaliku ruumi diivanid, akustilised seinad. „Uude tootmishoonesse tuleb uusim tehnoloogia ja värskeimad tarkvaralahendused. Põhimõte on, et peame saama kõike toota ühes kohas nii, et meil oleks protsessi üle täielik kontroll nii ajas kui ka kvaliteedis. Meilt saab valmis mööblilahenduse ja ei pea kasutama eri allhankijaid, vältimaks viivitust ja praaki. Rajatav tehas on eriprojektide jaoks, kuid arvestame ka vajadusega teha masstooteid, näiteks ei tohiks meil tekkida probleeme suure hotelli sisustusega,“ kinnitab Jakobson.

Eritellimusmööbli turgu kirjeldades räägib Edwin Jakobson, et näiteks Lõuna-Koreas, kuhu nad on mööblit valmistanud, kasvas eelmisel aastal eksklusiivse mööbli turg 40%. „Me üritame kogu toodangu eksportida, see on nii meie endi kui ka kogu Eesti majanduse motivaator. Kohalikes riigihangetes osalemise vastu meil hinnapoliitika tõttu erilist huvi ei ole, sest Eestis on madala hinna poliitika ja keegi ei hinda kvaliteeti.“ Ta lubab, et Repston avab lähiajal uue salongi eraklientidele, pakkumaks lahendusi ka kodudele.

Riigiressursside Keskus OÜ, mis tegutseb nime all RRK Logistikapargid, saab Tallinnas Liivametsa tänavale 3000 ruutmeetrise lao-kontorihoone. Investeeringu rahaline maht on ligi 4 miljoni euro koos sisustusega. Sügisel valmiva hoone arhitektuurse lahenduse tegi AJA Arhitektuur, ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus.

Uus ladu-kontorihoone saavutas täiskõrguse ja sarikapärja võtsid Mapri Ehituse objektijuht Anti Mihkelson, tegevjuht Tarmo Roos ja Riigiressursside Keskuse juhatuse liige Priit Roosnupp.

Priit Roosnupp räägib, et ideena sooviti rajada Liiva Keskuse „väravahoone“, mis tekitaks esindusliku sissepääsu lao- ja tootmispindasid koondavasse logistikaparki. „Tegime pikalt arhitekt Joonas Sarapuuga hoone projekti, et leida optimaalne lahendus ja ehitajaga koostöös saabki nüüd hoone täpselt selliseks, nagu me teda oma unistustes ette kujutasime. Oleme kõvasti rõhku pannud energia- ja hoolduskulude kokkuhoiule, sest madalad energiakulud on suur rõõm üürnikele.“

Riigiressursside Keskuse müügijuht Jarno Sild ootab erinevate tüüpi ettevõtteid, sest mitmekesisus teadagi rikastab ja tekitab erinevate ettevõtete vahel sümbioosi. „Liiva keskuse asukoht on meie tänaste üürnike arvates A+, sest sisuliselt asume kesklinna lähedal ja mõne kilomeetri kaugusel Tallinna ringteest.“ Ta lisab, et peab üüriläbirääkimisi ettevõttetega, kes vajavad ruume nii kaubanduseks, teeninduseks kui ka väiketootmiseks.

Tegemist on energiatõhusa hoonega, mille katusel on päikesepark. Kõikide kontoripindade sisekliima on autonoomselt reguleeritav. Igas laos on oma ventilatsiooniagregaat ja kütteelemendid, mis võimaldavad üürnikul hoida sellist sisekliimat, nagu tal vaja on. Hoonet rajades ei anta kvaliteedis järgi, sest jäädakse hoonet kogu tema eluajal ise hooldama. 

Kaarel Oberschneider, Mapri Ehituse projektijuht, toob välja hoone peamise erisuse: „Võrreldes linnaäärsete tava-stock officetega on uue hoone arvestatav osa kolmekihilistest betoonpaneelidest, mis annavad hoonele arhitektuurselt erilise välimuse oma roostekarva tooniga. Kandev osa on monteeritavast raudbetoonist ja lao-osa katusekandjad on terasest.“

Tänavune Betoonipäev möödus Anu Välba ja Aadu Kana, Snøhetta ja Salto tähtede all.

In Nomine aitas korraldada.

Lähemalt vaata siit.

Märtsis Kultuurikatlas peetud Telegrupi sündmusel Televent oli väljas hulgaliselt IT-uudiseid. Sülearvutite ja Poly kõrvaklappide ning heliseadmetega oli kohal ka HP. Koostöös Jaa Disainiga valmistatud „boksi“ sisustus helendas komeedina ja In Nomine korraldatud atraktiivne kõrvaklappide loos tõmbas kokkutulnuid magneedina. Rahvast oli palju ja jagus ka õhtusse, kui katlaruumis astusid lavale Puuluup ja Metsatöll.

PR-firma In Nomine teatab kevadise ärevusega, et Eesti juhtiv elektrimaterjalide müüja Esvika Elekter avas Jõhvis uue Ida-Virumaa müügiosakonna. Investeeringu kogumaht on ligikaudu 2 miljonit eurot. Hoone ehitas Mapri Ehitus, arhitektuurne lahendus pärineb arhitektuuribüroolt AB Korrus.

Jaama tänaval asuvas uues keskuses on lisaks välislaole ligi 500 ruutmeetrit siseladu ja 300 ruutmeetrit koos saunaga. Hoonel on päikeseelektrijaam koos 120 kWh salvestusvõimekusega akupangaga, mis võimaldab energiat tõhusamalt hallata. 

Esvika Elektri juhatuse esimees Guido Tamm on rahul uue asukohaga, mis on hõlpsamini ligipääsetav. „Meie senise rendipinna asukoht Jõhvis Linda tänaval ei olnud kõige parem, meil ei olnud väliladu ja siseladu oli kitsastes tingimustes. Nüüd on meil piisavalt ruumi, et pakkuda kohalikule turule vajaminevat elektrimaterjalide nomenklatuuri ja toetada jõuliselt Ida-Virumaa elektrivaldkonna arengut.“

Jõhvi esinduse juht Kaido Linnard räägib, et Idavirus tahetakse Esvikalt elektrimaterjale tööstuslikuks kasutuseks – teadupärast on siin kaevandused, energeetika- ja tööstusettevõtted. „Värskes keskuses saame pakkuda kiiret müüki ja teenindust, oleme tuntud heade laoseisude poolest. Installatsioonikaablid, õhuliinid ja kõrgepingekaablid, materjalid elektriliitumiste, trasside, liinitööde jaoks, kõik välis- ja tänavavalgustuseks vajaminev on need kaubad, mida meilt enim küsitakse. Laiendame kliendiportfelli, vaatame suurte elektritööde ettevõtete poole ning tahame saada nende partneriks number üks,“ lubab üheksandat aastat Esvikas ametis olev Linnard.

Jõhvi valla abivallavanem Ilmar Aun usub, et Ida-Virumaa suudab ümber lülituda siia loodavate uute äride toel. „Oleme alati kahe käega nende ettevõtjate polt, kes otsustavad investeerida paiksetesse äridesse, enda hoonetesse ja näevad Jõhvis ja laiemalt Ida-Virumaas potentsiaali. Siinsamas üle tee on Jõhvi tööstuspark, kus on viimase kümne aastaga toimunud tohutu areng ja on investeeritud väga palju metalli ja betooni, on loodud uusi töökohti. Me ootame pikisilmi Jõhvi filmilinnaku valmimist sel sügisel. Meie linn ja vald saavad maksutulu ja kui ettevõtetel läheb hästi, läheb ka meil hästi. Viimase viie aasta investeeringutest on lõviosa tehtud Õiglase ülemineku fondi toel, aga ma olen kindel, et need ettevõtted investeeriksid niikuinii, sest nad usuvad Ida-Virumaasse.“

Esvika Elekter on üks Eesti suurimaid elektrimaterjalide müüjaid, kokku on ettevõttel kuus esindust: kaks Tallinnas, lisaks Pärnus, Tartus, Paides ja Jõhvis. Ettevõtte 2025. aasta käive oli ligi 40 miljonit eurot ja tööd antakse 95 inimesele.