Rubriik: Määratlemata

Detsembrini on veel veidi aega, kuid jõuluootusele võib mõelda juba praegu. Ka sel aastal on essence ja Catrice loonud advendikalendrid, mis muudavad pühade-eelse aja 24 väikese iluüllatuse võrra põnevamaks. Vaata lähemalt, mida tänavused kalendrid endas peidavad.

essence Baked with Love:
pühadeaegne sära
kogu pühadehooaja vältel 🎀🍬

Kui ilutooted kohtuvad jõuluküpsetiste maailmaga, on õhus tunda puhast elevust. essence’i „baked with love“ advendikalender muudab jõulude ootamise magusamaks 24 piiratud koguses iluüllatusega. Alates säravast ja huultele volüümi andvast huuleõlist elegantses kuldses pakendis ning armsa lipsukese ripatsiga põsepuna-särapuudrist kuni uue pärlmutterläikega Juicy Bombi versiooni ja piimja näopraimerini – täiuslik pühadesära ja särav jõululoog on garanteeritud.
Olgu see enda soovinimekirja jaoks või kingituseks lähedasele, kolmeosalist komplekti saab nii välja panna kui ka üles riputada ning see toob jõulude magusa võlu otse iga iluhuvilise koju.

Catrice The House of Gold:
Catrice’i THE HOUSE OF GOLD avab uksed maailma, kus pidulik luksus kohtub kaasaegse ilumaagiaga.

Kõigi 24 ukse taga ootab piiratud koguses iluüllatusi, mida saadab eriline sõnum, mis lisab jõulude ootamisele veelgi rohkem sära. Päev päeva järel avaneb uus tahk House of Goldi maailmast, mis on külluslik, särav ja täis inspiratsiooni.
24 kvaliteetsest ja eksklusiivsest tootest koosnev advendikalender sisaldab kõike, mida vajad, et muuta pühadeaeg veelgi glamuursemaks, alates pilkupüüdvatest ripsmetuššidest ja säravatest särapuudritest kuni mitmekülgse lauvärvipaletini.
See on midagi enamat kui lihtsalt advendikalender. See on kutse kuldse sära, luksuslike hetkede ja piduliku maagia maailma, olgu see kingitus iseendale või läbimõeldud üllatus kellelegi erilisele.

Juunist augustini reisis Viking Line’i laevadel ligi 1,8 miljonit reisijat ning rahvusvahelised turistid aitasid suvehooaega pikendada septembri alguseni. Nende arv kasvas võrreldes eelmise suvega 10 protsenti.

Viking Line’i viis laeva vedasid juunist augustini kokku 1 776 787 reisijat. Reisijate arv jäi peaaegu samale tasemele kui eelmisel suvel, mil ettevõtte laevadel reisis 1 780 094 inimest. Suvel suurenes Viking Line’i reiside maht märkimisväärselt tänu Viking Cinderella ja Gabriella lisareisidele Helsingi–Tallinna liinil, mida opereeriti kõrghooajal 17. juunist kuni 9. augustini.

Rahvusvaheliste reisijate huvi Läänemere laevareiside vastu jätkas kasvu. Juunist augustini reisis Viking Line’iga 10 protsenti rohkem rahvusvahelisi turiste kui eelmisel suvel. Suurim kasv oli Helsingi–Tallinna liinil, kus reisijate arv suurenes 14,7 protsenti, ning Helsingi–Mariehamni–Stockholmi liinil, kus kasv ulatus 13,7 protsendini. Rahvusvaheline turism pikendab laevadel suvehooaega septembrini.

Juunist augustini veeti Viking Line’i laevadel kokku 215 460 sõiduautot, mis on 1,4 protsenti rohkem kui 2025. aasta suvel.

„Oleme lõppenud suve tulemustega rahul. Nõudlus meie reiside järele on stabiilne ning meie liinid pakuvad huvi nii lähiriikide reisijatele kui ka kaugemalt tulijatele. Eriti rõõmustab meid rahvusvaheliste turistide ja autoga reisijate arvu kasv,“ ütles Viking Line’i tegevjuht Marcus Risberg.

Kevadel avaldatud EPSI Ratingu uuringu „Laevaliiklus 2026“ kohaselt on Viking Line’il reisilaevafirmade seas kõrgeim kliendirahulolu. Ettevõte ületab valdkonna keskmist kõigi peamiste näitajate, sealhulgas kliendilojaalsuse, maine ja teenuse kvaliteedi poolest.

„Ka meie suvised NPS-uuringud näitavad, et kliendid hindavad kõrgelt pakutavat reisikogemust. Meie laevameeskonnad ja kaldapersonal tegid aasta kõige kiirematel nädalatel suurepärast tööd,“ sõnas Marcus Risberg.

Möödunud suvehooaja uudisena pakkus Viking Line ainsa laevafirmana Eestist Helsingisse naasvatele reisijatele võimalust ööbida Tallinna sadamas laeva pardal.

„Uus teenus võeti väga hästi vastu. Öö Viking XPRS-i pardal annab rohkem aega neile, kes soovivad veeta päeva Tallinnas, ning pakub lisamugavust autoga pikemalt reisilt naasjatele. Puhkuseelamusele panevad täiusliku punkti laeva hommikusöök ja kaunid merevaated,“ ütles Viking Line’i kommunikatsioonidirektor Johanna Boijer-Svahnström.

Foto: Viking Line

Kommunikatsioonibüroo In Nomine korraldas kolmandat korda Haridustrefi kutsehariduse osa ehk „teemapesa“. Haridustrefi kutsehariduse programmis arutleti selle üle, mida ootavad tööandjad kutsehariduselt, milline võiks olla kutsehariduse roll järgmise riigikogu valitsemisperioodi jooksul ning kuidas muuta kutseharidus noorte seas atraktiivsemaks ja ühiskonnas väärtustatumaks.

Arutelus tööandjate ootused kutseharidusele olid ettevõtete juhid ja erialaliitude esindajad Raul Vene (Wermo), Arno Kolk (Eesti Elektroonikatööstuse Liit), Henri Loodmaa (Eesti Hotellide ja Restoranide Liit) ning Hannela Viigi (Foxway). Vestlust juhtis Eveli Kuklane, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse EWERS juht.

Poliitikute nägemusi kutseharidusest järgmisel valitsemisperioodil ehk millist rolli peaks kutseharidus mängima Eesti majanduses ja haridussüsteemis? Kuidas tagada kutsehariduse areng ja rahastamine? Arutelus osalesid Tõnis Lukas (Isamaa), Anneli Ott (Keskerakond), Ismail Mirzojev (Sotsiaaldemokraadid), Mart Laidmets (Parempoolsed) ja Margit Sutrop (Reformierakond). Vestlust juhtis Kuno Rooba, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juht.

EWERSi ja VOCO õpilased vastasid küsimusele, miks ma läksin kutsekooli? Vestlust juhtis robootikaspets Pärtel Kukk.

Kutsehariduse tuleviku, populariseerimise ja rahastamine arutelu vedas Tallinna tehnoloogiakolledži juht Ott Pärna.

Kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultandina asus tööle Anabel Vähejaus.
Anabel on lõpetanud Tallinna Ülikooli reklaami- ja suhtekorralduse eriala.

„In Nomine tiimiga liitumine on minu jaoks põnev võimalus rakendada seniseid teadmisi ja kogemusi igapäevases kommunikatsioonitöös,“ sõnas In Nomine konsultant Anabel Vähejaus. „Kommunikatsioonitöös meeldib mulle eelkõige selle mitmekesisus. See valdkond nõuab head sõnastamisoskust, täpsust ja võimet kiiresti erinevatesse teemadesse sisse elada.“

Anabel Vähejaus:
Oma loomult olen uudishimulik ning mulle sobib töö, kus ükski päev ei ole eelmisega päris sarnane. Olen püüdnud alati olla pisut nagu kommunikatsioonitöö ise: mitmekesine, sõnasepp, täpne ja kiire. Just selline tegutsemine annab mulle energiat ja pakub sisemist rahulolu.

Võimalus pidevalt midagi uut õppida, areneda ja uusi teadmisi kohe ka praktikas rakendada ongi see, mis mind suhtekorraldusvaldkonna juures kõige enam köidab. Arengul on hea omadus hoida inimest värskena. Kuna minu jaoks pakub seda just kommunikatsioonitöö, usun, et olen leidnud endale õige eriala.

„Muutustega kaasas käiva konsultatsiooniettevõttena on meile oluline omada arusaamist erinevatest elanike vanusegruppidest,“ ütles In Nomine konsultant ja partner Toomas Kään. „Seepärast tervitame meelsasti endi ridades värskelt koolipingist saabunud Anabeli.“

Kommunikatsioonibüroo In Nomine annab teada, et elektro-optiliste seadmete arendamise ja tootmisega tegelev Hevi Optronics laieneb ja saab Tallinna külje alla Tabasallu uue tehase. Uues hoones ei suurendata ainult tootmismahtu, vaid luuakse ka võimekus uute toodete arendamiseks, testimiseks ja seeriatootmiseks. Tehase arhitektuurse lahenduse tegi Kontsept Arhitektuuribüroo, ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus.

Lauri Valdmann, Hevi Optronicsi tootmisjuht räägib, et Euroopa julgeolekukeskkonna muutumine on toonud kaasa väga suure vajaduse kaitsevõimekuse kasvatamiseks. Samas ei vaata me uue tootmishoone investeeringut ainult tänase geopoliitilise olukorraga seoses. Elektro-optilised süsteemid on muutumas üha olulisemaks eri platvormidel nii maal, merel kui ka õhus. Kaasaegsed mehitamata süsteemid, seirelahendused ja muud kaitseotstarbelised platvormid vajavad Valdmanni kinnitusel järjest paremaid sensoreid, stabiliseerimist, pilditöötlust ja automatiseerimist.

Ettevõtte hinnangul on Euroopas tekkinud pikaajaline vajadus kasvatada kohalikku kaitsetööstuse tootmisvõimekust ja vähendada sõltuvust väljaspool Euroopat asuvatest tarneahelatest. Hevi Optronicsi põhiturg on rahvusvaheline ning ettevõtte edasise kasvu peafookus on Euroopa. Ettevõtte kliendid ja koostööpartnerid on eelkõige kaitse- ja julgeolekutööstuse ettevõtted ning süsteemiintegraatorid, kelle lahendustesse integreeritakse arendatud ja toodetud elektro-optilisi süsteeme ning komponente. Eesti on ettevõttele oluline nii koduturu kui ka kaitsetööstuse ökosüsteemina, kuid valdav osa kasvust tuleb ekspordist. 

Lauri Valdmann tõdeb, et viimastel aastatel on ettevõte väga kiiresti kasvanud ning tänased mitmes eri hoones laiali olevad tootmis- ja arenduspinnad piiravad juba praegu ettevõtte edasist arengut. „Koondame uude hoonesse sama katuse alla kogu arendus- ja tootmisvõimekuse. Lisaks elektroonika ja süsteemide koostamisele kasvatame märkimisväärselt ettevõttesisest täppismehaanika tootmise võimekust ning loome kaasaegsema testimis- ja arenduskeskkonna. Meie eesmärk on ehitada üles tootmine, mis võimaldab teenindada senisest suuremaid Euroopa programme ning samal ajal arendada järgmise põlvkonna elektro-optilisi süsteeme ja olla üks Euroopa juhtivaid arendajaid ja tootjaid.“

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos: „Selleks, et kodumaised kõrgtehnoloogiaettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvaheliselt konkureerida, on vaja kaasaegseid tootmis- ja arenduskeskkondi. Hevi Optronicsi Tabasallu rajatav tootmine on hea näide sellest, kuidas Eesti inseneriteadmised, kõrgtehnoloogiline tootmine ja ehitussektor saavad koos luua eeldused töökohtade tekkeks, majandust kasvatava ekspordi kasvuks ning kogu Eesti kaitsetööstuse tugevnemiseks.“

Hevi Optronics on inseneride juhitud ettevõte, mis on spetsialiseerunud elektro-optiliste ISR-süsteemide arendamisele ja tootmisele. Ettevõtte asutasid 2021. aastal viis inseneri, kel on ulatuslik täppismehhatroonika ja gürostabiliseeritud süsteemide alane kogemus. Ettevõttes kavandatakse ja arendatakse optroonikalahendusi nii standardkonfiguratsioonides kui ka lähtuvalt klientide nõuetest ja spetsifikatsioonidest. 

2025. aasta oli Hevi Optronicsi jaoks väga tugeva kasvu aasta. Ettevõtte müügitulu kasvas ligi 2,7 korda 27,15 miljoni euroni võrreldes 9,94 miljoni euroga aasta varem. Praegu töötab ettevõttes üle 30 inimese.

Mapri Ehitus OÜ tegevusalad on ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine, põllumajandusehitus ning betoonitööde teostamine. Kogu Eestis, Lätis ja Leedus ehitava Mapri Ehituse 2025. aasta konsolideeritud ehitustööde maht ulatus 211 miljoni euroni, ettevõte annab tööd ligi 230 inimesele Baltikumis.

Viking Line toetab ka tänavu John Nurmineni Sihtasutuse tegevust. Koostöö Läänemere kaitsega tegelevate organisatsioonidega on oluline osa laevandusettevõtte ulatuslikust keskkonnatööst.

Läänemere päeva tähistatakse tänavu 27. augustil. Viking Line on osalenud kodumere päeva tähistamisel alates 2020. aastast ning toetab igal aastal organisatsioone, kes tegelevad Läänemere hapra merekeskkonna kaitsmisega.

„On hea meel, et meil on päev, mis juhib tähelepanu meie ainulaadsele merekeskkonnale ja selle kaitseks tehtavale tööle. Oleme alates 1980. aastatest järjekindlalt oma tegevuse keskkonnamõju vähendanud, kuid soovime panustada veelgi laiaulatuslikumalt. Seetõttu teeme koostööd Läänemere kaitsega tegelevate organisatsioonidega, kelle tegevus täiendab meie pingutusi,“ ütleb Viking Line’i jätkusuutlikkuse juht Dani Lindberg.

Viking Line teeb muu hulgas annetuse oma pikaajalisele koostööpartnerile John Nurmineni Sihtasutusele. 1992. aastal asutatud sihtasutuse eesmärk on päästa Läänemeri ja säilitada selle kultuuripärand tulevastele põlvkondadele. Sihtasutuse projektid aitavad vähendada merereostust ja keskkonnariske ning hoida Läänemerd elujõulise ja terve merekeskkonnana.

„Läänemere tulevik sõltub meist kõigist ning seetõttu on Viking Line’i toetus meile väga oluline. Kliimamuutused nõrgestavad mere ökosüsteemi ning Läänemere kaitsmine vajab senisest ulatuslikumat ja tõhusamat tegutsemist. Õnneks ei ole veel liiga hilja,“ ütleb John Nurmineni sihtasutuse tegevjuht Annamari Arrakoski-Engardt.

Annetuseks mõeldud raha kogub Viking Line oma laevadel kilekottide müügist, võimaldades nii reisijatel Läänemere kaitsmisse panustada. Annetussummat suurendasid ka ettevõtte töötajad, kes osalesid kümnepäevases treeningrataste väljakutses Viking Glory ja Viking Grace’i pardal.

Viking Line’i toetus ei piirdu keskkonnaprojektidega. Rootsis teeb ettevõte alates 2024. aastast koostööd laste õiguste organisatsiooniga Maskrosbarn, mis toetab 13–19-aastaseid noori, kelle vanematel esineb sõltuvus- või vaimse tervise probleeme või kes kogevad koduvägivalda.

Keskkonnamõju vähendamine sihikindlate meetmetega

Viking Line arendab pidevalt uusi lahendusi oma keskkonnamõju vähendamiseks. Ettevõte parandab laevade energiatõhusust ning vähendab heitkoguseid, energiatarbimist, jäätmeid ja toidujäätmeid. Taastuva biogaasi kasutamise märkimisväärne kasv aitas eelmisel aastal vähendada laevade kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligi 50 000 tonni võrra.

Edusamme tehakse ka laevade restoranides tekkivate toidujäätmete vähendamisel.

„Oleme suutnud vähendada oma Turu liinil sõitvatel laevadel toidujäätmete kogust peaaegu poole võrra ning nüüdseks on projekt käivitunud ka Viking XPRS-il. Järgmisel aastal liituvad algatusega Gabriella ja Viking Cinderella,“ ütleb Dani Lindberg.

Enamik inimesi haarab sääsetõrjevahendi alles pärast esimest hammustust. Just see on aga peamine põhjus, miks sääsed jõuavad tegutseda – suurim hammustusoht on esimese 20 minuti jooksul pärast õue minekut. Kui kaitse on selleks ajaks juba ette valmistatud, võib suure osa hammustustest sootuks ära hoida. Nii selgub kommunikatsioonibüroo In Nomine sääsepeletamise kampaaniast.

Suveõhtud mööduvad paljudel terrassil, aias või järve ääres, kuid just siis on sääsed kõige aktiivsemad. Nende tegevust mõjutavad temperatuur, valgus ja õhuniiskus. Kõige rohkem liiguvad sääsed ringi tund enne ja tund pärast päikesetõusu ning päikeseloojangut. Sel ajal vaibub tuul, õhk muutub jahedamaks ja niiskemaks ning tingimused muutuvad sääskede jaoks ideaalseteks.

Esimesed minutid õues on kõige kriitilisemad kolmel põhjusel. Esiteks leiavad sääsed inimese kiiresti üles, kasutades selleks väljahingatavat süsihappegaasi ja kehasoojust. Teiseks ei ole inimesed selleks hetkeks sageli veel jõudnud kasutada sääsetõrjevahendit. Kolmandaks vajavad ala kaitsvad sääsetõrjeseadmed mõni minut aega, et saavutada maksimaalne tõhusus.

Thermacelli esindaja Baltikumis ja Homeyardi tegevjuht Alari Ilves soovitab mõelda sääsekaitsele samamoodi nagu grilli süütamisele – ettevalmistused tuleb teha enne õue minekut, mitte siis, kui tegevus juba käib.

“Keegi ei peaks sääskede tõttu loobuma õhtusöögist terrassil või perepiknikust metsas. Kui ala kaitsev seade lülitada sisse umbes 20 minutit enne õue minekut, on kaitsetsoon selleks ajaks juba täielikult välja kujunenud ning saab õues viibimist segamatult nautida,“ ütleb Ilves.

Tema sõnul ei pruugi nahale kantav sääsetõrjevahend alati piisata, eriti järvede ääres, suvilates või metsaservas, kus sääski võib olla palju. Sellistes kohtades annab parima tulemuse lahendus, mis loob kaitstud ala kogu seltskonna ümber.

Eksperdi soovitused:

Lülita ala kaitsev seade sisse vähemalt 15–20 minutit enne õue minekut.
Kasuta nahale mõeldud sääsetõrjevahendit juba enne uksest väljumist.
Planeeri pikemad õuesviibimised võimalusel enne päikeseloojangut või hilisemaks õhtuks, kui sääskede aktiivsus on väiksem.
Väldi videviku ajal seisva veega kohti, kus sääsed kogunevad ja paljunevad.
Kanna heledaid ja avaramaid rõivaid, mis katavad võimalikult suure osa kehast.

Jalgpallisuvi on täies hoos ja meie In Nomines oleme ka sellele laineharjale jõudnud. Aitasime ka Esvikal suure jalkasuve ajal jõuda telesse ning oma sõnumiga õigel hetkel jalgpallisõpradeni jõuda.

Eriliselt õnnelikud oleme selle üle, et kogu projekt valmis algusest lõpuni meie enda tiimi käe all. In Nomine vastutas idee, loovlahenduse kui ka teostuse eest. See tähendab, et viisime projekti esimestest mõtetest kuni valmis teleklipini.

Kui Viking Line’i laevad saabuvad Turu sadamasse, ootab ees tempokas tund enne järgmist väljumist. Käimasolevad enam kui 200 miljoni euro suurused sadamainvesteeringud, sealhulgas ühise terminali Fregatti rajamine, parandavad tegevuste tõhusust. Koos Viking Line’i algatustega aitavad need investeeringud kiirendada Turu ja Stockholmi vahelise rohelise laevanduskoridori arengut.

Turu sadam koos teiste osapooltega investeerib sadamaala arendusse üle 200 miljoni euro. Alates 2028. aastast hakkab uus Fregatti terminal teenindama päevas kuni 8000 reisijat, kes sõidavad laevadega Viking Glory ja Viking Grace. Iga väljumise veoautode kolonn ulatub ligikaudu 1,5 kilomeetrini. Veidi enam kui tunnise sadamas viibimise ajal tangitakse, varustatakse ja puhastatakse Viking Line’i laevu.

„Kui meie laevad on Turu sadamas, ei lähe raisku ükski minut ja iga sadamas säästetud minut vähendab kütusekulu merel. Seetõttu on sujuv sadamategevus meie jaoks väga oluline. Sadama suurima kliendina oleme väga rahul, et seda uuendatakse täielikult, et vastata nii tänastele kui ka tulevastele vajadustele,“ ütleb Viking Line’i kommunikatsioonidirektor Johanna Boijer-Svahnström.

Alates 2028. aastast hakkavad nii Viking Line’i kui ka Tallink Silja laevad väljuma uuest Fregatti terminalist. Senise kahe eraldi terminali ja sõidukiala asendamine lihtsustab ning parandab tegevust. Viking Line’i tulevane kaikoht S2 varustatakse vaakumtehnoloogial põhinevate automaatsete sildumissüsteemidega, mis kiirendavad laevade saabumisi ja väljumisi.

Uued lahendused parandavad liiklusvoogu
Igal aastal läbib Turu sadamat ligikaudu 80 000 veoautot ja 230 000 sõiduautot. Pärast ümberarenduse valmimist viib kai aladele kuni 48 paralleelset sõidukirada. Ligipääs sadamale muutub selgemaks tänu Turu linna kehtestatavatele liikluskorralduse lahendustele ning sadamas kasutusele võetavale uuele tehnoloogiale.

„Tulevikus saavad reisijad sõita sadamasse, kus nende sõiduk tuvastatakse automaatselt ja suunatakse digitaalselt õigele sõidurajale. Paranevad ka ühistranspordiühendused, kuna sadamat teenindavate rongide perroon, bussipeatus ja tulevane trammiühendus paiknevad terminali kõrval. Eesmärk on muuta ligipääs sadamale kasutajate jaoks võimalikult sujuvaks ja lihtsaks,“ ütleb Turu sadama tehniline direktor Markku Alahäme.

Roheline merekoridor sünnib koostöös
Viking Line, Turu sadam ja Stockholmi sadamad teevad tööd selle nimel, et luua 2035. aastaks Turu ja Stockholmi vahele fossiilivaba laevanduskoridor.

Viking Line on investeerinud kokku 450 miljonit eurot Turu liini kliimatarkadesse laevadesse Viking Glory ja Viking Grace ning tangib neisse praegu juba poole ulatuses biogaasi (bio-LNG) ja poole ulatuses veeldatud maagaasi (LNG). Mõlemad kütused tekitavad väga vähe kahjulikke väävli- ja tahkete osakeste heitmeid. Ettevõte viib praegu läbi eeluuringut laevadele akude paigaldamise kohta.

„Pole liialdus öelda, et Turu on laevanduse heitmete vähendamisel maailmas esirinnas. Tänu meie investeeringutele Turu liini laevadesse saame juba praegu pakkuda kõigile oma reisijatele ja kaubaveoklientidele täielikult fossiilivaba alternatiivi. Sadama ümberarendus aitab rohelisel laevanduskoridoril astuda suure sammu edasi. Kui liiklusvoog sadamasse paraneb ja autotekke saab tõhusamalt laadida, vähenevad heitmed nii linna liikluskoridorides kui ka sadamaalal,“ ütleb Johanna Boijer-Svahnström.

Kestlikud lahendused on integreeritud ka terminalihoonesse. Hoones kasutatakse fossiilivaba kaugkütet ja -jahutust ning süsinikuneutraalset elektrit. Eesmärgiks püütakse saavutada kõrge tase Soome keskkonnaklassifikatsioonis.

In Nomine teatab, et Pärnumaale kerkib üle seitsme aasta taas uus lüpsikarjalaut. Sealne põllumajandusettevõte Weiss OÜ pani nurgakivi ja võttis sarikapärja 670 pealist lüpsikarja ja 300 pealist noorkarja mahutama hakkavalt laudakompleksilt. Häädemeeste valda Laadi külla rajatav laudakompleks valmib täielikult tuleval suvel.

Nagu seitse aastat tagasi ehitatud 1000-pealisele karjale mõeldud laudahoone, tuleb ka seekordne betoonist. Tellija, Weiss OÜ juhtkond tahab ehitada vähemalt sada aastat kestvaid põllumajandushooneid.

Firma senises neljas laudakompleksis on kaks lauta lüpsikarjale ja kaks noorloomadele. Tänavu kevadel osteti viies kompleks noorkarja tarvis ja ka maakasutus laienes 5400 hektarini.

„Ehitame uue, eelmisest Vahtra farmist natuke väiksema nõukaajast töötava lauda külge ja päris valmis saab see tuleval suvel. Betoonlaut tuleb  tänapäevastest klassikalistest külmlautadest poole kallim,“ räägib Weissi juhatuse liige Kalmer Metsaoru. Küsimusele, millal on õige aeg ehitada vastab mees, et 33 aasta jooksul pole ta õiget aega näinud, praegust  uut ehitama pani vana lauda kasutuskõlbmatuks muutumine.

Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuht: “Me oleme Weissile seni ehitanud kolm lauta. Hea on, et püsitellija soovib meiega ehitada ja me tahame teha hea asja. Hetkel on meil Eestis käsil kaheksa lauta ja arvestades, et piimahind ei ole praegu tootjaile hea, on nii paljude põllumajandusettevõtjate julgus investeerida väga positiivne. Kui vaadata pikka statistikat, siis kogenud põllumajandusehitajana näen, et ehitushind ei ole odavnenud ja mida varem ehitada, seda parem.“

Mapri Ehituse projektijuht Marko Joa kinnitab, et tööd sujuvad hästi ja koostöö tellijaga on hea. „Vahepeal oli pikk vihmaperiood, mis tõi kaasa ootamatusi aga ei midagi lahendamatut ja uus vihmaperiood on ees. Laudakompleksi ehitamisel on pidevalt uusi nüansse, millega peame tööde teostamisel arvestama ja me õpime igapäevaselt. Kuna ehitame uut lauta toimiva lauda kõrvale, siis on mõned korrad juhtunud, et lehmad on tulnud uue laudaga tutvuma.“

Weiss on põllumajandusettevõte, mille laudakompleksides on 1400 lüpsilehma ja 1300 noorlooma, haritavat maad on ettevõttel 5600 hektarit. Ligi 10 miljonilise aastakäibega ettevõttes töötab 70 inimest.

Pildid: Erik Riikoja