Teeme taaskord kommunikatsioonipartnerina koostööd ühisrahastusplatvormiga Fundwise, kus seekord kaasab investoreid Handies Solutions OÜ.
Handies on rakendus, mille kaudu saab tellida mugavalt ja kiirelt pisitöid, alates sisekoristusest kuni koera jalutamiseni. Viimase kuue kuu jooksul on rakendusega liitunud 600 kasutajat ja 200 töötegijat ning töid saab tellida 50 erinevast kategooriast.
Miinimumeesmärgist 108 000 eurot on kogutud juba 94%, maksimumeesmärk on 155 880 eurot. Hetkel on ettevõtte hinnanguline väärtus 900 000 eurot, eduka ühisrahastuskampaania järel ulatuks see kuni 1, 06 miljoni euroni. Investoritele makstakse dividendideks 30% kasumist ja esimesed väljamaksed on planeeritud 2022-2023 aastaks.
Eesti Elektritööde Ettevõtjate liit EETEL tunnustab häid majandustulemusi näidanud liikmeid. EETELi 25. juubeliaastal on parimad valgustuslahenduste pakkuja Glamox, võrkude ehitaja Connecto Eesti ja tööstusautomaatika firma SystemTest.
Märt Viileberg, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuht räägib, et elektri olemasoluga oleme nii harjunud, et märkame seda vaid siis, kui lamp laes kustub või internet kaob. EETEL tunnustab oma tegusaid liikmeid traditsiooniliselt, tänavuse juubeliaasta võitjad on Eestis tegutsenud väga kaua.
Virve Jõgeva, Glamoxi juhatuse esimehe ütlust mööda on ettevõtte meeskond saavutanud aasta-aastalt häid tulemusi, mis on saavutatud ajaga kaasas käigu ja paindlikkusega. Valguslahendused muutuvad kaasaegsemaks, samas liiguvad klientide ootused väikeste partiide ja lühikese ajaga tarnete poole.
“Glamoxi kliendid teavad, kui olulised on kvaliteetsed valgustingimused ja küsivad terviklahendusi koos nõustamisega. Paindlikkus ongi üks meie edu põhjuseid,” räägib ta. Glamoxi 2019. aasta käive oli 53,5 miljonit ja kasum 13 miljonit eurot.
Janek Sulev, Connecto Eesti juhatuse liige on seda meelt, et ettevõttele toob edu teenusteportfelli mitmekesisus ja suured pikaajalised kliendid. “Me projekteerime ja ehitame elektri-, telekommunikatsiooni- ja gaasivõrke, teeme tööd Eleringile, Teliale, Elektrilevile, Imatra Elektrile. Connectos on ametis nii sellid kui ka õpipoisid ehk eri põlvkonnad vanusevahemikus 20-77 aastat,” räägib Sulev. Tulevikku vaadates on ta veendunud, et digitaliseerimine on elektrivaldkonna märksõna ja võrkude ehitamisel hakkab tööde tellimine ja üle andmine tänu digitaliseerimisele oluliselt kiirenema. Connecto Eesti 2019. aasta käive oli 40 miljonit ja kasum 2,5 miljonit eurot.
Urmas Paisnik, SystemTesti tegevjuht märgib, et edu alus on olnud suuremahulised keerukad projektid, mis on nõudnud eri valdkondade spetside koostööd ja kliendi tehnoloogilisse protsessi süvenemist. “Suured projektid sünnivad meil alati meeskonnatöö tulemusena, koostöö toimub nii ettevõtte siseselt kui ka kontserni tasandil. Meie vara on meie meeskond, kellele on loodud motiveeriv keskkond vajaliku pühendumusega töötamiseks.”
“Viie järgmise aastaga on automaatika arengus kasutusel märksõnad rohemajandus, energia säästmine, 5G, taastuvenergia,” ütleb Urmas Paisnik. Ettevõtte 2019. aasta käive oli 2 miljonit ja kasum 0,4 miljonit eurot.
EETEL valib enda liikmete seast igal aastal parimad realiseerimise käibe ja selle kasvu, puhaskasumi ja selle kasvu, rentaabluse, varade puhasrentaabluse (ROA) ja bilansimahu järgi. Igale ettevõttele antakse 1-10 punkti ja võidab kõige vähem punkte saanu. 2019. aasta parimad olid Eleväli, Glamox ja Firstel Group.
14. oktoobril tähistati rahvusvahelist elektroonikajäätmete päeva. Eestis tähistatakse see aasta e-jäätmete päeva noortele suunatud sotsiaalmeedia kampaaniaga „Tulevik algas eile”.
Kampaania eesmärgiks on noori harida, millised on Eesti ja maailma elektroonikajäätmete suurimad probleemid ning kuidas on õige kasutu elektroonikaga ringi käia. Kampaania kutsub noori vanuses 16-26 märkama seisma jäänud e-jäätmeid ning tooma neid jäätmejaama, kus käitlemine toimub reeglipäraselt. Võistlusel saab osaleda sotsiaalmeedias elektroonikajäätmete jäätmejaama viimisest pilte postitades või lihtsalt teavitavat infot selle kohta edasi jagades. Noored saavad registreerida tiimi või osaleda individuaalselt (veebilehel https://ringlus.info/). Kõik osavõtjad osalevad keskkonnasäästlike auhindade loosimises.
„Kui olukord jätkab samal kursil ja me kohe midagi ette ei võta on meie laste ja lastelaste eluaja e-jäätmete numbrilised näitajad katastroofilised,” ütles Margus Vetsa, tootjavastutusorganisatsiooni EES-Ringlus juhatuse liige. „Seepärast kutsume üles noori üles teadlikumalt e-jäätmeid käitlema, sest nemad on need, kes hiljem selles keskkonnas peavad elama. Probleem on selles, et üha suureneva elektroonikaseadmete kasutuselevõtu juures leiab väga suur osa e-jäätmeid ebaseaduslikult käitlemist. Kuulutused stiilis „viime-su-kodutehnika-tasuta-ära“ võiksid teha tarbijaid ettevaatlikuks, sest viimased vastutavad oma kasutute seadmete õigetesse kätesse üleandmise eest ise,” sõnas Vetsa.
Seepärast on üks võtmevaldkond laiema avalikkuse ja noorte harimine. E-jäätmed on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik maailmas ja kümnendiga kasvab nende hulk 9 kg-ni inimese kohta aastas. Praegused noored saavad mõjutada, millises keskkonnas nemad ja nende lapsed tulevikus elama hakkavad. Meist endist algab kõik – nii tee keskkonnahoidlikuma Eesti kui parema iseendani.
Finantstehnoloogia ettevõte Fitek, mis kuulub Unifiedpost Gruppi, võitis riigihanke ja sai riigiasutuste ostuarvete vastuvõtu partneriks järgmiseks viieks aastaks. Riik kasutab arvete vastuvõtuks FitekIN lahendust.
Fiteki tegevjuht Andrus Kaarelson: “Eesti avalik sektor on olnud maailmas digitaliseerimise teerajaja ja eeskuju teistele riikidele. Samuti on riik näidanud erasektorile selget suunda finantsprotsesside digitaliseerimisel ja paberarvetest loobumisel. Eelmisel aastal võttis Fitek vastu 380 000 riigiasutustele saadetud arvet. Kui arveid sisestataks käsitsi ja üht arvet toksitaks arvutisse ühe minutiga, kuluks selleks vähemalt 6300 tundi. Ajaliselt teeks see kokku 780 tööpäeva ehk üle 2 inimaasta ja selle võrra on riik muutunud selgelt efektiivsemaks.”
Marek Ilves, Riigi Tugiteenuste Keskuse majandustarkvara arenduse osakonna juhataja: “E-arved on oluliselt vähendanud Riigi Tugiteenuste Keskuse raamatupidajate ostuarvete töötlemisele kuluvat aega. Masinloetavus tagab vigadeta arveinfo vahetuse müüja ja ostja vahel, ostuarve protsess on selgem ja kontrollitavam. Soovime võimaldada oma klientidel keskenduda põhitegevusele, pakkudes efektiivseid lahendusi tugiteenuste korraldamisel, seda just läbi protsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise.”
Andrus Kaarelsoni kinnitusel on erinevad ekspertuuringud näidanud, et e-arvete automaatne töötlemine võib säästa arvete käsitluskuludest 60–80%. Euroopa Komisjoni e-arvete eksperdirühm on hinnanud, et e-arvete kasutuselevõtt võib säästa kuni 15 eurot arve kohta. E-arvega saab kiiremini maksta, vähendada inimeste vigu ja vältida pettusi, lisaks saab ettevõtja partnerilt raha kiiremini kätte. Euroopas on keskmine maksetähtaeg 30 päeva ümber, mis on selgelt liiga pikk. Kui e-arve muutub kogu Euroopa Liidus valdavaks, võib majanduslik kokkuhoid reaalmajanduse tegevuskavas toodud hinnangute järgi jõuda 2,3 miljardi euroni.
Viking Line koos Eesti Turismifirmade Liidu ja Estraveliga kutsub reisimise vältimise asemel üles vastutustundlikult reisima ja kasutama teemaviidet #reisivastutustundlikult.
Koroonaviiruse pandeemia on turismitööstust väga rängalt tabanud ja ametlik suhtlus riikide valitsustega ei ole rasket olukorda leevendanud. Meedias pannakse reisimise vältimisele palju rõhku ja see on kutsunud esile inimeste negatiivse suhtumise reisimisse.
Viking Line soovib luua positiivse vastukaalu ning kutsub inimesi üles vastutustundlikult reisima ja kasutama sotsiaalmeedias vastavat teemaviidet #reisivastutustundlikult. Eestis on algatusega ühinenud Eesti Turismifirmade Liit ja turismifirma Estravel.
Aivo Takis, Estraveli juhatuse liige: “Reisimine on ka praegu turvaline, tervislik ja kasulik. Ühineme Viking Line’i initsiatiiviga ja julgustame omalt poolt kõiki inimesi reisima vastutustundlikult. Ära keela endale reisimise rõõme, sest need on vajalikud sinu hea enesetunde ja hingelise tasakaalu huvides ning praegu rohkemgi veel kui tavaliselt.”
Mariann Lugus, Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär: “Eesti Turismifirmade Liit peab kõige olulisemaks turvaliste, kontrollitud ja vastutustundlike reisiteenuste osutamist, et hoida viiruse riiki sissetoomine võimalikult madalal.”
Viking Line koos algatuses osalejatega lisab teemaviited oma suhtlusmaterjalidele ja kutsub üles neid kasutama eesmärgiga, et #reisivastutustundlikult idee leviks laialdaselt nii reisikorraldajate kui ka reisijate seas. Soomes ja rahvusvaheliselt kasutatakse teemaviiteid #matkustavastuullisesti, #ansvarsfulltresande ja #travelresponsibly.
Unifiedpost Group’i kuuluv Fitek sai Eesti Energia müügiarvete saatmise partneriks
Finantstehnoloogia ettevõte Fitek, mis kuulub Unifiedpost Group’i, võitis riigihanke ja saadab iga kuu Eesti Energia klientidele üle poole miljoni müügiarve, millest 90% on elektroonilises formaadis.
Fitek ja Eesti Energia sõlmisid kogu kontserni arvete saatmise ja haldamise lepingu neljaks aastaks. Fitek edastab arveid kõikidesse kanalitesse: pankadesse, e-postiga või paberarve kujul. Ettevõtetele saadetakse e-arveid ka otse nende raamatupidamistarkvarasse.
Andrus Kaarelson, Fitek ASi tegevjuht ütleb, et koostöö alustamine Eesti suurima ettevõttega on Fiteki viimase kolme aasta suurim tehing Baltikumi turul. “Fitek saadab igakuiselt Eestis 1,5 miljonit arvet ning Eesti Energia leping lisab sellele veel juurde üle poole miljoni arve. Koostöös Eesti Energiaga võtame eesmärgiks kiirendada e-arvetele üleminekut Eestis laiemalt. Finantsprotsesside digitaliseerimine aitab ettevõtetes tööd automatiseerida, parendada äriprotsesse ja suurendada efektiivsust. Ühtlasi hoitakse kokku aega ja kiireneb raha liikumine.”
Eesti vanim ehitusvõistlus „Aasta betoonehitis 2020” algab taas.
„Vaatamata eriolukordadele ehitamine Eestis jätkub ning ka sellel aastal valmib meil hulgaliselt ehitisi,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Betoonil kui enimkasutataval kodumaisel ehitusmaterjalil on nendes uutes ehitistes oluline roll täita,” lisas Roots. In Nomine aitab korraldada.
Fotol: Aasta betoonehitis 2019 – Sisekaitseakadeemia. Peaauhind – Arhitekt11
Väga suurt rolli mängib ettevõtete kommunikatsiooni- ja turundusplaanides erinev statistika. Peamiselt meediateadlase Richard Rogersi kirjandusele toetudes panin kokku ülevaate veebistatistika kasutamise eesmärkidest, praktilistest võimalustest ning nende piirangutest.
Veebistatistikast
Veebistatistikat on mugav kasutada kõigil. See aitab firmadel paremini teada saada, kuidas ja kas nad on üldse nähtavad veebis. Veebistatistika annab võimaluse seda mõõta ja selle tulemusena saab leida vajalikud lahendused, et firma tulemusi veelgi parandada ning seeläbi oma kliendile kättesaadavam olla (Kudrez, 2019).
Kui rääkida veebist, siis saab nimetada kahte erinevat veebivormi, üks vorm on info-web (1.0) ja teine social-web (2.0). Esimese puhul on tegu social-webi n.ö eelkäijaga. Kui info-webi puhul tegi muudatusettepanekuid paremateks toiminguteks veebilehe haldaja, siis social-webi puhul teevad seda platvormi kasutajad igapäevaselt. Võimaldades selle abil, muuta platvorme kasutajasõbralikumaks.
“On neid meetodeid, mis tuginevad hüperlinkidel ja seega on mõnes mõttes endiselt info-web ja on need, mis on võtnud arvesse laigid ja muud hindamismõõdikud veebipõhistes platvormides” (Rogers, 2015). Seega mõõdikud on endiselt mõlemal platvormil olulised.
Sotsiaalplatvormid on saanud populaarseks just sellepärast, et inimesed saavad seal omavahel suhelda ja näidata, kui aktiivsed nad on. Seda arvesse võttes on loodud erinevad platvormid, erinevate eesmärkidega. Näiteks on LinkedIn loodud selleks, et luua sidemeid töömaailmas ja Facebooki messenger on pere vaheliseks suhtlemiseks. Ning kui enne tehti statistikat inimeste sotsiaalmeedia kontode sõprade ja inimestest kellega nad suhtlesid, siis nüüd on asjad muutunud. Nüüd uuritakse inimeste eelistusi ja asjad, mida nad on läbi veebi otsinud (raamatud, filmid jms) ilmuvad neile pakkumistena sellele veebileheküljele, mida nad parajasti külastavad (Rogers, 2015). Nii saab firma jõuda just enda sihtgrupini ning müüa ja reklaamida neile parasjagu vaja olevat toodet.
Veebistatistika miinustest
Nii palju, kui on platvorme, on võimalik võtta igast ühest eraldi statistikat, kuid viimasel ajal on hakatud vaatama osasid platvorme koos, et nende statistikat omavahel võrrelda. “Mõte on selles, et platvormidel on pakkuda samasuguseid või sarnaseid digitaalobjekte klikkimiseks või kirjutamiseks (näiteks nupud, hashtagid), kuid neid ei tohiks tingimata kokku panna, käsitledes neid võrdselt kõikide platvormide vahel” (Rogers, 2015). Probleem tekib sellest, et ühel platvormil võib näiteks hashtagi väärtus olla hoopis teine, kui platvormil, mida omavahel võrreldakse. Lisaks võivad prügihashtagid segadusse ajada statistikat (Rogers, 2015).
Kuid see pole mitte ainuke murekoht, Richard Rogers leiab, et sotsiaalmeedia hashtagide, likeide jms on edevusmõõdikud. Ehk siis see, kui palju meeldimisi või jälgijaid mingil kasutajal/leheküljel on, pole kuigi väärtuslik info. Hoopis väärtuslikum on see, kuidas inimesed omavahel räägivad sellest firmast. Oluline on, kas see tagasiside on positiivne ja, et kui keegi kirjutab kuskil positiivse/negatiivse tagasiside firma kohta, kuidas teised siis sellele reageerivad ning kuhu sealt edasi liiguvad (Rogers, 2019).
Rogers pakub välja alternatiivid, mida võiks edevusmõõdikute asemel mõõta, mis toovad firmale suuremat kasumit ja teadlikkust, kui tavalised mõõtmised. Näiteks tuleks jälgida, kes on inimesed, kes tegelikult ka jälgivad seda firmat, kes elavad kaasa ja keda huvitavad nende postitused; mis teemad panevad jälgijaid kaasa rääkima; kas inimeste probleemidega tegeletakse nähtavalt; tuleb jälgida pikalt nende mured kestavad ja millal lahenduse saavad; ning jälgida inimesi, kellel on sama probleem, kuid kes pole firma jälgijad (Rogers, 2019).
Rogers ise ütleb, et need pole kindlasti ainukesed õiged vastused, kuid kindlasti aitavad paremini hinnata firma tõelist väärtust (Rogers, 2019). Need näitavad suuremat statistikat ja annavad aimu sellest, mida kliendid firmalt tegelikult soovivad.
Isegi kui B2B on
suunatud ettevõttele, on iga ettevõte ja sellega seotud otsuste taga inimesed. Aga
kus on inimesed? Ikka sotsiaalmeedias! Eestis veel vähem kasutamist leidnud
LinkedIn ei ole ainukene kanal, kus saab teha äridele suunatud sotsiaalmeediat.
Ülesanne on leida just need kanalid, kus asuvad otsustajad. Seega võivad
kanaliteks olla ka Facebook, Instagram või veel midagi muud. Sõltumata kanalist
on eesmärk sama – ennekõike kasvatada tuntust ja luua usaldust.
Kujunda ettevõttest
isiksus
Kasuta sotsiaalmeediat, et tuua oma bränd või ettevõte inimestele lähemale. Mõtle ettevõttest kui inimesest ja loo talle oma isikupära. Mis on tema kõnestiil, hoiak, suhtumine ellu? Nagu luuakse klientidest buyer persona-sid, tee sama ettevõtte kohta. Kui oled iseloomu jooned paika saanud, lähtu nendest sotsiaalmeediasse postitades. Isegi kui ettevõte tegevusvaldkond võib tunduda paljudele inimestele igavana, võimaldab antud lähenemine jälgijatel sellega paremini suhestuda.
Keskendu
jälgijatele, mitte ainult ettevõttele
Küsi endalt, mida
tahavad sinu jälgijad lugeda ja näha. Muidugi on oluline, et inimesteni jõuaks sinu
ettevõtet puudutavad sõnumid. Õnneks või kahjus ei saa iga postitus olla
otsesele müügitehingule suunatud, sest inimesi üldiselt see ei huvita. Seega,
otsi teemasid, mis küll puudutavad su valdkonda, ent on pigem hariva või
meelelahutusliku sisuga. Veel parem, jaga
neile sisu, mida nad tahavad ka teistele edasi jagada. Nõnda tekivad inimestele
positiivsed ja usaldavad assotsiatsioonid sinu ettevõttega ning tänu sisu
laiemale levikule kasvab ka teadlikkus ettevõttest.
Loo originaalsisu
Kui oled paika
saanud isiksuse, kellena sa tahad, et su ettevõtet sotsiaalmeedias nähakse,
ning õppinud tundma ka jälgijate eelistusi, ongi aeg hakata sisu looma. Kuigi
teiste ettevõtete, kõneisikute või ka väljaannete sisu jagamine on hea võimalus
hoida postitustevoogu ühtlasena, mõjub oma loodud sisu kõige ehedamalt. Tõsta
oma ettevõte ekspertrolli ning hari jälgijaid. Nõnda sa mitte ainult ei ava oma
teenuse või toote olemust, vaid jagad infot, mida inimesed tegelikult tahavad
teada.
Lisanipp: tutvu konkurentidega
– mida nad teevad sotsiaalmeedias ja enamgi, mida nad veel ei tee. See on sinu
võimalus pakkuda midagi uudset.
Tõstata teemasid
Tõstata teemasid,
mis ei pruugi olla 100% sinu ettevõttega seotud, kuid on olulised sinu praegustele
ja potentsiaalsetele tulevastele klientidele. Leia teemad, mida tahavad
inimesed oma uudistevoos näha ja kaasa nad vestlusesse. Selle jaoks võta käiku
näiteks varem loodud buyer persona’d ning otsi sotsiaalmeedias erinevaid
märksõnu – ole loominguline. Veelgi
enam, vaata ja võta kuuldavaks seda, mida inimesed ise sotsiaalmeedias teevad.
Vaata, mida kirjutatakse kommentaaridesse ning kasuta neid teemasid oma
postitustes.
Räägi oma
inimestest
Selgeks on
saanud, et kiire tehinguni jõudmine ei tohiks olla esmane eesmärk
sotsiaalmeediat tehes. Eesmärk on tutvustamine, harimine ja usalduse
tekitamine. Oma töötajatest rääkimine otseselt ei müü, kuid toob ettevõtet
inimesele lähemale ja kasvatab usaldust. Iga ettevõtte, teenuse ja toote taga
on inimesed – näita, kes nad on. Statistika kohaselt reageerivad jälgijad kõige
rohkem postitustele, mis näitavad ja räägivad ettevõtte inimestest. See on
oluline, sest iga meeldimine, kommentaar ja jagamine aitab jõuda postitustel
veel rohkemate sotsiaalmeedia kasutajateni ning seega ka uute klientideni.
Seega, hoolimata ettevõtetele orienteeritusest, kasuta isiklikku tooni ja loo vestlust. Ainult oma sõnumite kuulutamise asemel kaasa inimesi aruteludesse ja hari neid. Eesmärk on leida inimesi, kes võiksid pakutavast tootest või teenusest kasu saada, ja luua nendega suhteid, pakkudes kasulikku sisu ja väärtust. Loe lisaks, kuidas kohandada tegevused sotsiaalmeedias ühiskonna keerulistele aegadele eelmisest artiklist.
Juhi kommunikatiivsus ehk sõnakus eri kanalites on seotud ettevõtte edukusega, selgub firma FTI Consulting uuringust. Eestis vastavat uuringut tehtud ei ole, kuid kogemustele toetudes saab kinnitada, et “pildis” olek on ärile kasulik.
Kas juhi sõnakus ja firma edukus on omavahel seotud? Selgub, et on. FTI Consulting hindas uuringus “Juhi bränd ja selle mõju ärile” 100 kiirelt kasvava aktsiahinnaga ettevõtte kommunikatsiooni ajavahemikul 2015-2019 ja selgitas välja huvitava seose. Kuigi ettevõtte kasvu ja väärtust mõjutavad paljud tegurid, leiti, et 81 protsenti kõige kiiremini arenevatest ettevõtetest veavad tegevjuhid, kes seavad oma kohustuste seas esikohale kommunikatsiooni. Viimase viie aasta jooksul on kiiresti kasvavad ettevõtted kommunikatsiooni üha enam võtnud oma kasvu toetamise vahendiks.
Uuring käsitleb ka juhi niiöelda kaubamärki, mille juht oma töö ja suhtlusega loob. Eristuva kaubamärgiga tegevjuhid pidasid paremini vastu koroonakriisi negatiivsele mõjule, kaitstes USAs aktsionäride vara 260 miljardi dollari väärtuses. Ilma eristuva kaubamärgita juhid, kelle kommunikatsioon ei ulatunud väljapoole oma tööstusharu või valdkonda, hoidsid aktsiahindade näitajaid lähemal oma tööstusharu keskmistele.
Uuringus vaadeldud 15 edukaimast ettevõttest oli 12 eristuva brändiga juhid. Kiirelt arenevate ettevõtete tipus on biotehnoloogiafirma Argenx, tehnoloogiafirmad AMD, Games Workshop, Nvidia. Kõigi nende ettevõtete aktsia kasvas 5 aastaga enam kui 1000 protsenti. Uuringuga märgati ka, et tehnoloogiafirmade juhid on kommunikatiivsemad.
Ja veel: kõik naised, kes olid oma ettevõttes kõrgeimal positsioonil, pidasid kommunikatsiooni juhtimise oluliseks osaks. Ehkki uuringus osalenud 128 tegevjuhist olid ainult 6 naised (4,7%), oli kõigil neil selge bränd ja suhtlemisstiil.
Oleme täheldanud, et Eestis on kommunikatiivsuse või sõnakuse skaalal kaks äärmust. Ühel pool on need, kes hea meelega meedias sõna võtavad, küsimustele vastavad, kommenteerivad. Nad on avatud ja meediale koostööaltid partnerid, neid kohtab ka sotsiaalmeedias. Siin on omal kohal heas mõttes edevus ja soov oma kordaminekutest rääkida.
Teisel pool on aga niisugused firmajuhid, kes ühel või teisel põhjusel meediasse ei kipu. Põhjuseks võib olla asjaolu, et tahetakse enda asju ilma kärata ajada, ehk natuke peljatakse meediat ka. Nad võivad öelda, et “kui vaja, siis räägin”. See on ka koroona-ajastu tendents.
Me ei saa üldistada, et neil Eesti juhtidel, kes on varmad suhtlema väljapoole, läheb paremini. Paljud ajavad asju vaikselt ning nende äri on väga kasumlik. Küll aga toonitame, et meedia ja kitsamalt ka sotsiaalmeedia on parim vahend heade sõnumite paljude inimesteni viimiseks. Sotsiaalmeediat saab lausa ise teha, et pea ootama ajakirjaniku e-kirja või kõnet. Lisaks on hulk digitaalseid kanaleid, mille hulgast saab valida ettevõttele kõige sobilikumad. Kindlasti tuleb aga ajakirjanike päringuteks valmis olla muudatuste või kriisi korral, nagu see on meil märtsist alates. Järjekindel “pildis” olek on mainekujunduse jaoks hädavajalik
“Pildis” oleku plussid
Aitab juhil arvamusliidriks saada ja brändi kujundada
Tuntud inimesel on lihtsam asju ajada
Sõnumid on võimendatud ja jõuavad pärale
Firma maine läheb paremaks
Töötajaid on lihtsam leida
Tuntud firmal ei löö ühekordne libastumine jalgu alt
