Aasta betoonehitis on Järve tornid

Betoonirahva suur ehitusvõistlus sai läbi ning võitjana väljusid sellest Järve tornid – 

„Just selliste ehitistega – linnakeskkonnas oma asukohta hästi sobituvad kvaliteetse arhitektuuriga (Martin Aunin) korterelamud – tõestab tänapäevane betoonehitus enda trumpe,“ märkis võistluse žürii esimees Aadu Kana. „Tehasetingimustes valmistatud täpsed, keerulised ja kvaliteetsed elemendid koos paigalvalu pakutavate loendamatute võimalustega – see on arhitektide, projekteerijate ja betoonelemenditootjate kvaliteetse koostöö suurepärane näide.“ 

In Nomine pani õla alla.

GreenDice’i abiga taaskasutatakse Mapri Ehituse arvuteid

In Nomine toetab ringmajandust ja nii andsime teada, et Mapri Ehitus annab kasutatud arvutid IT taaskasutusettevõttele GreenDice ja on sel moel tegemas esimesi samme jätkusuutlikkuse mõõdetaval teekonnal.

Tõnu Jalakas, Mapri Ehituse kvaliteedi- ja arendusjuht räägib, et GreenDice’iga liituma pani ehitusfirmat jätkusutlik põhimõte: ehitusfirma töötavad arvutid saavad endale järgmised tänulikud kasutajad. Mapri Ehitus on seni taaskasutusse saatnud ligi 20 sülearvutit.  

Meie arvutipark on suur ning töö iseloomust tulenevalt on ka nõudmised arvutile kõrged. Arvuti eluiga on meie jaoks umbes 3-4 aastat ja pärast seda on endiselt tegemist väga hea arvutiga, mis suudab tavakasutajat mitmeid aastaid teenida. GreenDice’iga koostöös leiavad meie arvutid uue omaniku ning võit on mitmepoolne: vahend, mida me enam ei vaja, saab mõistliku kasutuse, järgmine kasutaja saab endale arvuti soodsa hinnaga ning kokkuvõttes on sellest suurim kasu keskkonnal, mida koormatakse vähem,“ räägib Tõnu Jalakas. 

GreenDice’i tegevjuhi Argo Alaniidu sõnul pöörduvad nende poole organisatsioonid, kel on aus soov oma keskkonnamõju päriselt vähendada. „Me anname oma partnerfirmadele võimaluse läbipaistvalt mõõta oma IKT seadmete süsiniku jalajälge ja aitame neid, väärindades seadmeid edasi oma kogukonnateenuse kaudu ning vastutame kuni utiliseerimiseni välja. Koos Mapri Ehitusega võiksime aasta lõpuks suuta positiivselt mõjutada rohkem kui 20 Eesti perekonda, kes tänu vastutustundlikule tarbimiskultuurile ei peaks soetama endale poest uusi tehnikaseadmeid.“ 

Alaniidu sõnul sihitakse tuhandet toodet aastas, kuid GreenDice’i eesmärk on jõuda kümnete tuhandeteni. „Tänaseks oleme saanud umbes tuhat seadet ja edasi suunanud ka juba enam kui 500 seadet. Oleme kahjuks saanud ka umbes 7 tonni seadmeid, mida saab lihtsalt utiliseerida, need on olnud katkised või liiga vanad,“ räägib ta. 

Häädemeestel toodeti jaanuaris 40 000 kuupmeetrit kergkruusa

Kommunikatsioonibüroo In Nomine tööstusvaldkonna koostööpartner, mullu Häädemeestel taasavatud Leca kergkruusatehas on jõudnud plaanitud mahtudeni, jaanuaris toodeti ligi 40 000 kuupmeetrit. Aastaeesmärk on aga toota 400 000 kuupmeetrit kergkruusa.

Tormis Vilberg

Leca Eesti kergkruusatehase juht Tormis Vilberg ütleb, et tootmist 2022. aasta augustis alustades teadis kogu meeskond, mida teha, kuid praktilisi kruusatootmise kogemusi oli veel vähe. „Omandasime eneselegi ootamatu kiirusega vajalikud oskused ja rutiinid töövõtetes. Esimene stabiilse tootmisega kuu oli möödunud aasta detsember ja jaanuaris ületasime Saint-Gobaini eelarvelisi ootuseid. Korralik tootlikkus on andnud aluse heale tulemusele,“ räägib Vilberg. Ta ütleb ka, et 2023 aasta tuleb realiseerida korralikuks referentsaastaks, et siis tublilt tulemuselt edasi areneda.

Harald Cholewa

Täna eksporditakse kergkruusa Rootsi, kuhu läheb keskmiselt kaks laeva kuus, lisaks Soome ja Leetu. Teine pool toodangust läheb kohapeal Fibo plokkide valmistamiseks. Leca Internationali juht Harald Cholewa ütleb, et suurte infrastruktuuri projektideni, milleks on näiteks Rail Baltica, läheb veel aega ja seetõttu eksporditakse kruusa teistesse riikidesse, üks neist on Rootsi. Seal kasutatakse kergkruusa taristuprojektides – teedeehituses, sildade, tunnelite rajamisel.

Gedeon Richteri mullune käive oli 2,04 miljardit eurot

In Nomine koostöö ravimifirmaga Gedeon Richter jätkub. Ettevõtte 2022. aasta käive oli rekordiline, kasvades aastaga 16% ja ulatudes 2,04 miljardi euroni. Aasta varem oli ettevõtte käive 1,76 miljardit eurot. Eestis kasvas Gedeon Richteri 2022. aasta ravimite läbimüük ja ulatus 1,82 miljoni euroni.

Gedeon Richteri käibest suurema osa moodustasid günekoloogilised ravimid (599,4 mln eur) ja kariprasiin (370,6 mln eur). Günekoloogiliste ravimite müük kasvas 26%, suurima tõusu tegi transdermaalne kontratseptiiv EVRA, mida võrreldes 2021. aastaga müüdi mullu lausa 94% rohkem – 73,1 miljoni euro eest 2022. aastal versus 37 miljoni eest aasta varem. Gedeon Richteri suurimad turud on Euroopa (492 mln eur), SRÜ (443,1 mln eur) ja USA (411,9 mln eur). Koduturule Ungarisse müüdi ravimeid 116,2 mln euro eest.

Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán on ettevõtte käekäiguga Eestis rahul. Müüki kasvatasid populaarseimad tooted Panangin (+23%), oraalsed kontratseptiivid (+21%) ja transdermaalne kontratseptiiv (+14%). „Sal aastal lisanduvad Eestis meie toodete sekka uus günekoloogiline, uus diabeedi ja uus eesnäärme vähiravim. Tänu uute ravimite turule toomisele loodame stabiilsele kasvule lähiaastate jooksul,“ räägib István Bán.

Värskeim Gedeon Richteri uudis on, et alates selle aasta veebruarist asuti koostööd tegema Mithra Pharmaceuticalsiga, et turustada menopausijärgsete sümptomite raviks mõeldud preparaati.

Korraldasime Renault ja Dacia pressikohtumise

Korraldasime kahe nädala eest Eesti autoajakirjanikele iga-aastase pressikohtumise Hestia Hotel Europas. Juttu tuli Eesti ning Baltimaade 2022. aasta müügitulemustest, käesoleva aasta plaanidest ning uutest mudelitest. Kohal oli seitse ajakirjanikku eri väljaannetest ning ühtlasi olid kohal ka Eesti edasimüüjate esindajad.

Renault saavutas 2022. aastal Baltimaade era- ning tarbesõidukite müügis 4. koha, müües kokku 4363 sõiduautot ning tarbesõidukit. Eriti hästi läks LCV müügis, kus saavutati lausa esikoht tänu Masteri ning Traficu jätkuvale edule. Populaarseim sõiduauto oli seevastu Arkana, mida müüdi kolmes riigis kokku 458 tükki.

Dacia Baltimaade müügiedu andis brändile viienda koha ning saavutati 4,4%-line turuosa. See on 1,4% kõrgem kui 2021. aastal. Enimmüüdud Dacia Balti riikides oli vaieldamatult Duster 1348 müüdud sõidukiga, asetades selle C-segmendi maasturite segmendis 5. kohale. Järgnes 837 müüdud eksemplariga Sandero, mis saavutas B-segmendi luukpärade segmendis Eestis kolmanda, Lätis teise ning Leedus lausa esimese koha. Eelmise aasta uustulijat Joggerit müüdi 274 tükki.

2023. aastal soovib Renault turule tuua posu mudeliuuendusi ning mudeleid. Nende seas elektrilised Kangoo ning Traficu kaubikud, mahehübriidse ja täishübriidse Australi ning 2024. aasta Clio ja Arkana. Samuti näeb ilmavalgust ka kuuenda põlvkonna Espace.

Dacia seevastu toob aasta teises pooles turule hübriidse Dacia Joggeri. Ühtlasi jätkab Dacia oma müügivõrgustiku visuaalse identiteedi uuendamist.

Automeedia kuulab autoplaane