Rubriik: Uudised

Dacia tutvustas oma uut elektriautot Dacia Spring’i, millest saab kõige odavam elektriauto turul.

Sõiduulatus on (WLTP kombineeritud tsüklis) 230 km ja linnatänavatel (WLTP linnatsüklis) 305 km. Elektriautol on erinevad laadimisvõimalused: 220 V kodune pistikupesa või Green’Up pistik Flexichargeri kaabliga (režiim 2), 7,4 kW Wallbox vastava kaabliga (režiim 3) või 30 kW DC terminal sisseehitatud laadimiskaabliga. Viimasega saavutab 100% täituvuse 1,5 tunniga.

33 kilovatise täiselektrilise mootoriga kompaktne linnamaastur jõuab Eestisse septembris ning hinnad algavad 16 790 eurost.

In Nominel on hea meel tutvustada meie praktikanti Kristel Rannalat. Kristel õpib Tallinna Ülikooli bakalaureuse teisel kursusel reklaami ja suhtekorraldust ning tuli meile, et tutvuda ka kommunikatsiooni köögipoolega. “Olles teise aasta reklaami ja suhtekorralduse tudeng, olen teooriat omandatud juba rohkelt, kuid esmakordselt saan värskeid teadmisi rakendada ka praktikas. Praktikal saadavad kogemused aitavad kindlasti ka edaspidi õpitut paremini omandada.

Valisin suhtekorralduse eriala, kuna naudin kirjutamist, ürituste korraldamist ning loovlahenduste mõtlemist. Kommunikatsiooni valdkond tundub selleks täpselt õige valik.

Tulevikus soovin kasutada ülikoolist saadud teadmisi mõnes kihvtis ettevõttes, mis tegeleb keskkonnasäästlike ja moodsate lahendustega. 

Igapäevaselt hoian end maailmas toimuvaga kursis läbi veebi- ja trükimeedia, peamiselt Eesti Päevalehe ja Postimehe kaudu. Uut ja huvitavat informatsiooni ammutan ka sotsiaalmeediast, eelkõige Facebooki ja Instagrami kaudu. 

Praktikal olles loodan saada kogemusi üritusturundusest ning sotsiaalmeedia haldusest. “

Varasemalt on Kristel toimetanud Pimedate ööde filmifestivali ridades PÖFF TV projektijuhina. Lisaks sellele meeldib talle väga maalida.

Gedeon Richteri kontsern teatas, et ettevõtte 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 1,6 miljardit eurot ja kasv võrreldes 2019. aastaga oli 11,6%. Olulised saavutused olid Vraylari (kariprasiin) edu USAs ja Evra transdermaalsete rasestumisvastaste plaastrite äri omandamine Janssenilt, Johnson & Johnson tütarfirmalt. 

Tänavu 120 aastaseks saava Gedeon Richteri tegevjuht Gábor Orbán rõhutas aastaaruandes, et Richter täitis oma missiooni 2020. aastal vaatamata rasketele oludele: eelmisel aastal suudeti kogu maailmas pakkuda piisavas koguses taskukohaseid ja kvaliteetseid tooteid. Ta lisas, et müük ja marginaalid olid plaanitud või kõrgemad, milles lisaks põhitegevuse kasumlikkuse paranemisele mängis erilist rolli Vraylari tõus USAs, Richteri jaoks väga olulisel turul.

Samuti teatas tegevjuht aruandes, et pärast Johnson & Johnsoni tütarettevõttelt Janssenilt Evra transdermaalse rasestumisvastaste plaastrite äri omandamist on Richterist saanud maailma suurim naiste rasestumisvastaste vahendite pakkuja.

Euroopa Liidus kasvas Gedeon Richteri müügitulu 0,7% ja ulatus 389,9 miljoni euroni. See summa ei hõlma Ungarit.

Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán ütleb, et müügitulu aastane kasv  Eestis oli möödunud aastal 4,18%. “Richteri toodete müük saavutas 96% võrreldes eelmise aasta tulemusega ja me täitsime 93% müügiplaanist, mis on rasketes oludes hea tulemus. Sotsiaalministeeriumi soovil kindlustasime retseptiravimite kahe kuu ravimivaru, millega aitasime pandeemia ajal tagada ravimite kättesaadavuse piisavas koguses.” Ka Eestis on Richter István Báni kinnitusel saanud suurimaks naiste tervise parandamiseks mõeldud preparaatide pakkujaks.

Gedeon Richteri 10 enim müüdud ravimit 2020. aastal

miljonit eurot

Suukaudsed kontratseptiivid    307,2              

Vraylar/Reagila         258,7

Mydeton                     49,5

Bemfola                     47,5

Panangin                  46,1

Verospiron                42,1

Cavinton                    37,5

Groprinosin              36,7

Aflamin                      30,2

Lisonorm                  27,5

Allikas: Gedeon Richteri 2020. aasta aruanne.

Viking Line korraldab koostöös Hanko sadama ja linnaga ning Kotka sadama ja linnaga kaks ainulaadset kruiisi. Juulis viib Viking Gabriella Tallinnast Hankosse ja Kotkasse. Hanko läänesadamas kohtab Gabriella-suurusi reisilaevu harva.

„See on ainulaadne võimalus nii Viking Line’i reisijatele kui ka kohalikele elanikele. Kruiisireisijad saavad laevaga uusi sadamalinnu külastada ja linnaelanikud näevad Gabriellat lähedalt. Usun, et pärast pikka talve otsivad inimesed vaheldust igapäevaellu ja soovivad puhata koduõuest kaugemal. Kruiis nendesse Soome sihtkohtadesse on väga turvaline valik,” ütleb Viking Line’i müügidirektor Kaj Takolander.

Gabriella saabub Hankosse traditsioonilise Hanko regati ajal, mil linn on sündmustest tulvil. Reisijad sõidutatakse laevalt otse kesklinna, kus neil on aega veeta terve päev. Viking Line’i laevareisijad saavad lisaks osaleda giidiga linnaekskursioonil. Hanko kasiino restoranis pakutakse soovijatele lõunabufeed.

“See on uus ja põnev võimalus Hanko linna näidata. Päeva jooksul on külalistel piisavalt aega jalgsi Soome kauneimat suvekuurorti avastada. Hanko regatt pakub mitmekülgset mereprogrammi, linn on täis kaasahaaravat ajalugu ning 30 kilomeetrit liivarandu ootab rannapäevast unistavaid peresid,” ütleb Hanko linnapea Denis Strandell.

29. juulil heidab Viking Gabriella ankrusse Kotka Kantasatamas, mis asub lühikese jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Samal ajal peetakse Kotkas ka merepäevi.

“Viking Line’i reisijad saavad Kotkas jalutada kaunis Sapokka veepargis või minna giidiga jalgsiekskursioonile läbi Kotkansaari veetlevate parkide. Rahvusvahelised kruiisilaevad on meid ka varem külastanud, kuid Gabriella on esimene suur Soome kruiisilaev. Viking Line’i aluse sildumine meie sadamas on suur au. Visiit on eriti teretulnud neil erakordsetel aegadel,” ütleb HaminaKotka Sadama tegevjuht Kimmo Naski.

Erikruiis Hanko regatile 8.-10. juulil

Tallinn–Hanko                         20.30–10.00

Hanko–Tallinn                         19.00–9.00

Erikruiis Kotka merepäevadele 28.-30. juulil

Tallinn–Kotka                          20.30–10.00

Kotka–Tallinn                          19.00–8.30

Suvekruiiside lisainfo: www.vikingline.ee/laevareisid/kruiisid/suvised-erikruiisid/

Soome turistide arvu vähenemine Eestis näitab kahe riigi kaugenemist teineteisest. Kui võtaks õige ette ja teeks mõnest järgmisest aastast Eesti-Soome sõpruse aasta, kirjutab Heikki Sal-Saller Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.Pealkiri on pretensioonikas, kuid samasse suurusjärku mahub Soome turistide heal aastal Eestisse jäetav summa. Peaksime kindlasti tegelema selle summa säilitamise ja kasvatamisega järgnevatel aastatel, sest Eesti ja Soome on majanduslikel, geograafilistel ja ajaloolistel põhjustel kaks teineteisele kõige lähedasemat riiki. Lihtsalt öeldes: meil tuleb Eesti põhjanaabritele atraktiivsemaks muuta.

Veel aasta tagasi saime rõõmsalt tõdeda, et turismiga olid meil asjad vägagi korras. 2019. aastal käis meil enim Soome turiste, neid oli koguarvust kolmandik, kuigi sealt pärit turistide osakaal oli tunamullu viimase kümne aasta madalaim. Eesti Panga andmetel kulutasid turistid Eestis 2019. aastal 1,4 miljardit eurot.
Eelmisel, koroona-aastal moodustas Euroopa Liidu elanike reiside arv siia kolmandiku 2019. aasta arvust. Iga teine turist tuli Soomest, kuid nende arv vähenes aastaga 63 protsenti. Eesti Panga kogutud andmete põhjal jäi Eestil koroonakriisi tõttu 2020. aastal saamata miljard eurot.
Kui võtame arvesse, et soomlaste osakaal on umbes kolmandik, siis väga jämedat arvutust tehes võiks põhjanaabrite heal aastal siia jäetav summa olla umbes 460 miljonit eurot. Päris korralik, kas pole?

Oleme küljega Soome poole
Toodud jämedale arvutusele toetudes saame öelda, et selle summa taastamise ning kasvatamise nimel tasub vaeva näha. Soome on lähiriikidest kõrgeima sisemajanduse kogutoodanguga inimese kohta, umbes 43 000 eurot. Eestis on sama näitaja 21 000 eurot inimese kohta. Teadagi, mida suurem SKP per capita on, seda paremini elavad inimesed selles riigis. Piltlikult öeldes oleme ma soomlastest kaks korda vaesemad, mistõttu suudame odavamalt kaupu-teenuseid pakkuda ja olla turismimaana atraktiivsed.
Viimastel aastatel on räägitud Soome turistide arvu vähenemisest. Meediast oleme saanud kuulda, et selle üks põhjusi on hindade kallinemine ja teenuste kvaliteedi halvenemine siinmail. Usun, et see võib täitsa tõsi olla. Käisin isegi ühel suvel Muhumaal ja mind hämmastas 15 eurone praad veinitalus, Tallinna vanalinnast rääkimata. Ja võibolla ei soovi hooajaks tööle palgatud noored piisavalt head teenindajad olla. Koroona on muidugi tänaseks hindu korrigeerinud ja tööturul luuda keerutanud ning täitsa mõistlikke hindu kohtab isegi pealinna turistilõksudes Raekoja platsil.
Väidan, et Soome turistide arvu vähenemine näitab kahe riigi kaugenemist teineteisest. Eestlaste üheksakümnendate aastate alguse Soome ihalus on koos reisivõimaluste laienemisega muutunud ja vaadatakse teiste ilmakaarte poole.
Soome poole ei olda päris seljaga, pigem küljega. Teiselt poolt on ka soomlasi nörritamas meie kallimad hinnad. Usun, et peaksime ponnistama, et teha kaks riiki taas teineteisele lähedasemaks.

Kolm ideed paljudest
Kui võtaks õige ette ja teeks mõnest järgmisest aastast Eesti-Soome sõpruse aasta, mille kestel kaks riiki suhtleks teineteisega eri tasanditel senisest hulga intensiivsemalt. See oleks projekt, millesse panustavad nõu ja rahalise jõuga mõlemad riigid, sealhulgas ka tulu kasvatamisest huvitatud erasektori ettevõtted. Eesmärk oleks pikaajalisem majandusliku, kultuurilise ja inimeste vahelise läbikäimise süvendamine. Oleksid plaan ja mõõdikud, mille tulemusena sünniks paljuräägitud Talsinki ja sünergia, aastatega äkki ka uut sorti, kahe riigi baasil tekkiv majandusime.
Mismoodi see välja võiks näha? Pakun välja kolm ideed paljudest.
Kõigepealt: ettevõtlus. Mõlemas riigis on kogemusi, mille vahetamine avardab arenguvõimalusi, saadakse vastus paljudele “kuidas”-küsimustele. Eesti ettevõtted külastavad Soome omi ja vastupidi. Töötavad koos projektide kallal, vahetavad kogemusi ja teenivad rohkem raha. Tegelikult on seda juba üheksakümnendate alguses viljeletud ühisettevõtete näol, nüüd siis uus lähenemine.
Teiseks: turism. Soomlased on kurtnud, et hinnad on kallid ja teenindus käib alla. Viimane aasta andis võimaluse meie HoReCa sektoril järele mõelda. Miks mitte ei võiks soomlastele õlu Raekoja platsil paar eurot odavam olla ja restoranides saaksid põhjanaabrid “Terve” üteldes viiendiku alla. Või näitaksid mobiiliekraanilt spetsiaalselt sõprusaasta vinjetti.
Kolmandaks: kommunikatsioon kõikides kanalites. Kunagised Eesti-Soome tele-raadioprojektid Sävelsilta ja Naapurivisa olid omas ajas populaarsed. Tänane kanalite rohkus pakub märksa rohkem võimalusi ja laseb mõelda ka noorematele inimestele, sest nende arvates ei ole Soome seksikas.

Päike südaööl
Sõprusaasta olgu mõlemasuunaline, me ei saa sirutada kätt Soome turismiraha järele midagi vastu andmata. Seega, Soome-Soome, Anud-Mardid-Tiiud-Heinod! Viking Line, Tallink ja Eckerö sõidavad kahes suunas ja meil on Tallinnast Helsingisse minna lihtsam kui Riiga. Kel on rattaretk Ahvenamaal tegemata, Turu saarestikus või Särkänniemi lõbustuspargis käimata, võtku ette. Oulus näeb suvel päikest südaööl, kui ilm on selge. Ja sügisel tasub sõita Kuusamo lähistele vaatama, mis on ruska. Küll ka Soome leiab vahendeid, et eestlasi, kuigi neli korda väiksemas mahus, külla kutsuda.
Igal juhul on pool miljardit atraktiivne summa, et sellega saamise ja kasvatamisega tegeleda. Mis see maksaks? Kui võtta tagasihoidlik üks protsent, siis ligi 5 miljonit.
Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, US Real Estate’i ja Swedbanki arvamuslugude konkurss. NB! Konkurss on lõppenud. Võitjad kuulutame välja aprilli lõpus.
Attachments area

In Nomine alustas koostööd Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liiduga (EETEL). Liidu liikmed, elektrimaterjalide müüja, tootja ja võrkude ehitaja prognoosivad käimasoleva aasta elektritööde turu arengut. Eratellijad on tõmmanud investeeringuid koomale, aasta esimestel kuudel on määramatus suur probleem. Lisaks kummitab elektritööde turul pikka aega kutsekompetentsi nappus.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) tegevjuht Märt Viilebergi sõnul müüsid liidu liikmetest  elektrikaupade hulgimüüjad 2020. aastal elektrimaterjale ja -seadmeid kokku 9% rohkem kui 2019. aastal, mis kaudselt annab kinnitust elektritööde mahu kasvu kohta samas ulatuses. Eriti kasvas müük I kvartalis 16% ja IV kvartalis 14%, mis peegeldab hästi koroonast tulenenud käibe langust II ja III kvartalis ning sellele järgnenud tõusu aasta lõpu poole. Eelmise aasta lõpp ja käesoleva aasta algus sisendasid optimismi, kuid veebruaris ja eriti märtsis on tunda tellijate ebakindlust. On jäädud ootama, kas ja millal viirus taandub ja kuidas sellest tulenevalt ärimaailm muutub. EETELi liikmete 2020. aasta kogukäive ulatus üle 900 miljoni euro. Mida arvavad alanud aastast liidu liikmetest ettevõtjad?

Vaidlused hinna üle venitavad aega

Elektrimaterjalide müüja, Harju Elektri tütarettevõtte Energo Veritas juhataja Kristo Reinhold räägib, et eelmine aasta oli pigem positiivne ja ettevõte kasvatas käivet ligi kümnendiku, kuigi hinnasurve tellijate poolt oli selgelt tunda. “Turusituatsioon oli ostjatele väga soodus ja elektrikaupade sektoris käis kõva andmine. Nii tugevat konkurentsi ja võitlust iga projekti pärast, kui oli mullu, ma oma 22 aastase karjääri jooksul ei mäletagi,” märgib Reinhold. Muret teeb heade müügiga tegelevate inimeste nappus, kes sellistes tingimustes kergema töö peale kipuvad minema. Arvestades tänast olukorda, siis ei saa välistada, et kunagi hakatakse elektrimaterjale ka pakiautomaadist müüma.

Üle ekraani on tootjal tellijat raske veenda

Mart Aguraiuja, elektrijaotusseadmeid tootva Elrato juht räägib, et möödunud aastal läks elu käima kolmandas kvartalis ja käivet teeniti kokku 4 miljonit. Käesoleva aasta käimaminekus on näha ebalust, klientide poolt ei tule otsuseid ja projektid ei liigu. “Zoomi koosolekul oleme tellijatega vastastiku ekraanide taga, aga need lõppevad tihti ilma otsusteta. Projektide eelarved ei lähe kokku, kooskõlastused viibivad, pool aastat kulub tegelemise peale, arvete esitamiseni ei jõuta.” Aguraiuja hinnangul võib otsustamatuse üks süü olla ka “päris” koosolekute puudumine. “Kui tellija kõhkleb, siis me ei suuda teda “üle televiisori” veenda, aga koosolekuruumis saab toote funktsioonid ka kätega selgeks teha. Või siis ei osaleta koosolekul või kaob internetiühendus ära.”

Õunu on palju, kõik väikesed ja kibedad

Elektri- ja sidevõrkude ehitaja Pluvo Eesti tegevdirektor Jevgeni Lištšina ütleb, et 2020. aasta lõpetati sama hästi nagu 2019, käibes ja kasumis kukkumisi ei olnud. Pluvo Eesti 2020. aasta müügikäive oli 4,8 miljonit eurot.

“Elektri- ja sidevõrkude ehitus on konservatiivne valdkond, kus investeeringuid planeeritakse aastaid ette. Teatud asjadele tõmmati mullu küll pidur peale, aga ka meie valdkonna teistel ettevõtetel on hästi läinud. See aasta? Ei oska prognoosida – eratellijad on tõmmanud investeeringuid koomale, turg väheneb, 20% on võibolla suur kukkumine. Osa inimesi on haiged, osa lähikontaktsed, me ei saa teha tööd,” kommenteerib Lištšina võrkude ehitajate olukorda. Võrkude tellija on valdavalt avalik sektor ja kohalikud omavalitsused, praegu rajatakse operaatorineutraalset sidevõrku ning tegeletakse ulatuslike tänavavalgustuse renoveerimise projektidega.

“Me tahame, et meie elektripädevuste süsteem oleks kaasajastatud, et väärtustada inseneriharidust. Eesti on üks väheseid riike, kus insenerihariduseta inimene saab elektrilahendusi projekteerida.” Jevgeni Lištšina võrdleb elektrivaldkonna pädevuseta töötajaid metsikute õuntega: “Õunu on palju, kõik väikesed ja kibedad. Kui inimene läheb poodi, tahab ta punast ja magusat.”