Eesti vanimal ehitusvõistlusel osaleb 22 ehitist üle terve riigi ja Soomestki. Kümneliikmeline žürii asus tööle. Võitjad hõigatakse välja märtsikuisel Betoonipäeval.
Vaata nominente siit.
In Nomine aitab korraldada ja kajastada.

Eesti vanimal ehitusvõistlusel osaleb 22 ehitist üle terve riigi ja Soomestki. Kümneliikmeline žürii asus tööle. Võitjad hõigatakse välja märtsikuisel Betoonipäeval.
Vaata nominente siit.
In Nomine aitab korraldada ja kajastada.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine aitas Elektrumil avada Tallinnas Balti Jaama turu juures Balti riikide suurima elektriautode laadimisvõrgustiku. Laadimisvõrgustikus Elektrum Drive on 2030. aastaks planeeritud rajada rohkem kui 3000 laadimispunkti, millest ligi 1000 rajatakse Eestisse.
Käesoleval aastal on Eestis registreeritud elektrisõidukite oodatav koguarv ligikaudu 5700 elektriautot ning praegu rahuldab avalike laadimispunktide arv ka laadimisvajaduse. Elektrum vaatab tulevikku ja valmistub elektriautode arvu märgatavaks kasvuks meie tänavatel. Nii avatakse Tallinnas, Tartus ja Narvas 2024. aastal Elektrum Drive laadimisvõrgus kokku ligi 100 laadimispunkti. 2027. aastaks on Eestisse planeeritud rajada 500 laadimispunkti ning kümnendi lõpuks ligi 1000, samal ajal rajatakse Balti riikides kokku rohkem kui 3000 laadimispunkti.
Andrus Liivand, Elektrum Eesti juhatuse liige: “Kuigi elektrisõidukite arv ei ole hetkel absoluutarvudes suur, kasvab ta kiirenevas tempos ja peaks sellel kümnendil saavutama märkimisväärse taseme. See eeldab meie poolt laiaulatusliku elektrisõidukite laadimisvõrgu rajamist, samuti tekivad uued ärivormid, mis pakuvad lisaks elektromobiilsuse teenusele erinevaid lisateenuseid. Prognoosid näitavad, et 2025. aastal võib Eestis olla ligi 17 000 elektrisõidukit, 2030. aastal aga juba vähemalt 50 000 elektrisõidukit. Ühes elektromobiilsuse laienemisega laienevad ka laadimisvõimalused – 2030. aastaks on iga 10–15 elektriauto kohta vaja vähemalt ühte avalikku laadimisakohta kas kontori lähedal või kiiremaks laadimiseks maanteel sõites. Koduseid laadimispunkte võiks meie nägemusel aga olla vähemalt 40 000.”




In Nomine annab teada, et Inchcape Motors Estonia alustas pikaajalist koostööd laulja Stefaniga ja andis tema kasutusse Mazda värskeima mudeli CX-60. Stefanil on teisigi häid uudiseid, jaanuari lõpus ilmub tal uus lugu “Katkine tee”. Laulu saab esmakordselt saab kuulda 1. veebruaril Eesti Muusikauhindade galal, mille üks juhtidest Stefan on.
„Ma arvan, et uue Mazdaga pole katkised teed enam takistuseks,“ ütleb Stefan naljatades ja lisab, et Mazda on tema jaoks täitsa uus mark, varem pole ta sellega kokku puutunud ja teadis vaid, et tegu on jaapani autoga.
”Sõidan Mazdaga enamasti esinemistele ja kasutan autot pere tarbeks. Auto mugavus ja mahutavus on mulle väga olulised ning loomulikult on hea, kui auto on ökonoomne. Aga tähtsaim on väljanägemine ja Mazda CX-60 on ilus auto.“ Proovisõidul meeldis auto ka Stefani abikaasa Victoriale, kelle hinnangul teeb parkimise eriti mugavaks parkimiskaamera.
Inchcape Motorsi turundusjuht Madis Eesmaa ütleb, et koostööd asuti tegema just Stefaniga, kuna sooja südamliku ja positiivsust kiirgava lauljaga on varemgi koostööd tehtud ja ta sobib oma vaadetega Mazdat esindama. „Mazda mudelid on perede poolt hinnatud ja kindlasti hindavad Mazda CX-60 ruumikust ja turvalisust Stefani abikaasa ja pisike beebi.“



Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit tähistas enda 30. sünnipäeva visiooniseminariga Kai kunstikeskuses. Seminari teljeks sai paneeldiskussioon „Ehitusmaterjalid 30 aasta pärast?“.
In Nomine aitas sünnipäeva korraldada ning tegi ka videoülesvõtte:

Betooniühingu lühifilmid sotsiaalmeedias „Betoon 1 minutiga“ on sellel aastal keskendunud keskkonnateemadele. Filmid on nähtavad Facebookis, Instagramis, YouTube’is ning Betooniühingu kodulehel.
In Nomine teostus.

Ühendkuningriigi B2B PR-agentuuri Napier tegevjuht Mike Maynard liitub Eurocom Worldwide’i juhtkonnaga. Eesti esindaja Eurocom Worldwide’is on kommunikatsioonibüroo In Nomine.
Napier on juhtiv PR- ja turundusagentuur B2B tehnoloogiaettevõtetele. Napieri peakorter asub Chichesteris, Ühendkuningriigis ning selle asutas Mike Maynard rohkem kui 20 aastat tagasi. Napier liitus Eurocom Worldwide’iga 2020. aastal Ühendkuningriigi ja Iirimaa liikmesagentuurina.
Mike Maynard kommenteeris oma uut ametikohta: “Mul on au saada Eurocom Worldwide’i aseesimeheks koos oma kolleegi Christoph Schwartziga Saksamaalt. Oleme juba mitu aastat saanud kasu Napier’i liikmelisusest selles võrgustikus ning ootan võimalust aidata Eurocom Worldwide’il saavutada veelgi suuremat edu, toetades rahvusvahelist koostööd meie liikmesagentuuride vahel, et pakkuda kampaaniaid maailma juhtivatele B2B-brändidele.”
Mike ühineb Eurocom Worldwide’i praeguse võrgustiku juhtkonnaga, kuhu kuuluvad võrgustiku esimees Robin Baker, Christoph Schwartz, kes on Saksamaa Schwartz Public Relations’i aseesimees ja tegevjuht, ning võrgustiku direktor Isabel Radwan.
Eurocom Worldwide on üks suurimaid sõltumatuid PR- ja turunduskommunikatsioonivõrgustikke, mis keskendub eelkõige tehnoloogia-, tööstus- ja kaubandussektoritele. Võrgustik asutati 2002. aastal ja praegu kuulub sellesse 31 agentuuri 54 büroos, mis hõlmavad rohkem kui 90 riiki kõigil viiel kontinendil.

In Nomine pikaaegse koostööpartneri Viking Line’i laevade jaoks on juba praegu igapäevane reaalsus kasutada sadamas oleku ajal maapealset elektrivarustust, kuigi seadus selle reguleerimiseks jõustub alles 2030. aastal. Nüüd on ettevõte läinud üle ainult taastuvenergiast pärineva rohelise elektri kasutamisele. Kokku vähendab see laevafirma aastast kasvuhoonegaaside heitkogust kuni 780 tonni võrra.
Viking Line ühendas oma laevad esimest korda kaldalähedase elektriga Stockholmi Stadsgårdeni sadamas juba 1980ndatel aastatel. Sellest ajast alates on kaldavooluühendused paigaldatud ka Maarianhamni, Helsingi ja Tallinna sadamatesse. Nüüdseks on Viking Line kõigis neis sadamates tuulest, päikesest või biogaasist toodetud rohelist elektrit.
“Meie laevade aastane süsinikdioksiidi heitkogus on kuni 780 tonni võrra väiksem kui siis, kui nad toodaksid sadamas olles elektrit oma mootoritest. Tänu kaldalt saadavale elektrile väheneb oluliselt ka laevade peenosakeste heide ning mootorite müra,” ütles Viking Line’i jätkusuutlikkuse juht Dani Lindberg.
Maapealne elektrienergia on laevaomanike ja sadamate ühine jõupingutus, sest see nõuab mõlemalt märkimisväärseid investeeringuid. Viking Line on aastate jooksul paigaldanud kaldatoiteühendused kõigile oma laevadele, mis sõidavad Helsingist Stockholmi või Tallinnasse, viimati 2021. aastal Viking XPRSile.
“Meie uusimate laevade energiatõhusus on tänu tehnoloogilistele uuendustele juba praegu maailma tipptasemel. Näiteks on Viking Gloryl energiakasutussüsteem, mis muundab mootorite jääksoojuse elektriks ja kasutab LNG-kütuse jääksoojust külmutusseadmete ja ruumide jahutamiseks. Parandame kõigi oma laevade energiatõhusust kogu nende elutsükli jooksul, ajakohastades ja uuendades regulaarselt tehnilisi lahendusi,” ütleb Dani Lindberg.
Foto: Triin Raa

Kommunikatsioonibüroo In Nomine aitas Eesti Akadeemilisel Farmaatsia Seltsil (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaalil anda välja kümnenda 1000-eurose stipendiumi. Selle sai Tartu Ülikooli proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilane Karoliina Inno, kes uuris, kuidas 3D prinditud tableti kuju ja välispindala muutmine aitab raviainel kiiremini vabaneda. Tulevikus saab toota tablette, kus on koos mitu patsiendile sobivat ravimit.
Karoliina Inno uurimistöö kannab pealkirja „Tableti disaini ja abiainete mõju raviaine vabanemisele 3D-prinditud tablettidest“. Stipendiaat ise kirjeldab oma uurimistööd nii: “Näiteks laste ja lemmikloomade ravimiannused sõltuvad sageli kehakaalust ja igas annuses ei saa ega ole mõistlik ravimit tavaliste meetoditega toota. Selliste ravimite üheks probleemiks on raviaine aeglane vabanemine, vajalik annus ei jõua patsiendini. Uurisingi seda, kas tableti kuju ja välispindala muutmine või teistsuguste abiainete lisamine tableti koostisesse aitab raviainel kiiremini vabaneda. Uurimistöö tulemused andsid täpsemat infot konkreetsete tableti disainide ja abiainete kasutamise kohta nii selle osas, kas need kiirendavad raviaine vabanemist kui ka selle kohta, kas selliseid aineid sellistes kombinatsioonides üldse 3D-printida saab.
Tablettide 3D-printimine on minu arvates praegu väga paljulubav uurimissuund. Lisaks sellele, et see võimaldab toota ravimeid mistahes annuses, võiks selle abil olla tulevikus võimalik toota ka tablette, kus on koos mitu patsiendile sobivat ravimit. Selle arvelt väheneks võetavate päevaste tablettide arv ning võiks paraneda ka patsientide ravijärgimus ja ravitulemused.“
Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán tunnustab proviisoriüliõpilasi, kes Richteri stipendiumiprogrammi raames on viimase kümne aasta jooksul teinud uurimistöid, mis käsitlevad praktilist ravimitootmist. „Meie soov on toetada farmatseutiliste tehnoloogiate innovatsiooni, mille seas on nii elektrospinnimine, uudsed haavakatted ja tablettide 3D printimine. Ma loodan, et tublide apteekrite kõrval kasvab siin aastatega ka rahvusvahelise tegijaid, kes viivad Eestis loodud teadmised maailma.“
Stipendiaadid 2014-2022 on Maarja Vokk, Annela Toom, Georg-Marten Lanno, Ailen Ringe, Ebe Vaarmets, Brigitta Ergma, Kristjan Olado, Valeria Maandi, Marina Tihhonova.



In Nomine käis vaatamas, kuidas samal päeval võeti sarikapärg ja pandi nurgakivi. Värskelt renoveeritud Vana-Narva maantee ja Saha-Loo tee ristmikule kerkiv 4300 ruutmeetrine ärihoone valmib 2024. aasta suvel. Investeeringu suurus on ligikaudu 4 miljonit eurot. Maja arendab Poolsaare Ärimaja, arhitektuurne osa pärineb Guru Projektilt, keskuse ehitab Mapri Ehitus.
Tarmo Küla, Poosaare Ärimaja juhatuse liikme sõnul on Iru Ärimaja ehitus kulgenud plaanipäraselt. „Oleme ehitustegevusega graafikus, isegi võib öelda, et pisut graafikust ees. Koostöö Mapri Ehitusega on sujunud hästi ja erinevad ettetulnud takistused oleme lahendanud operatiivselt.“
Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos usub, et soodne tulevik on kohalikel hea ligipääsetavusega ärikeskustel, kuhu on kogunenud inimestele ja ettevõtetele vajalikud teenused, mida saab tarbida ilma linna sisse sõitmata. „Sarnaste objektide ehitamise tempo püsib stabiilsena ja tuleval aastal ehitame neid 3-4 tükki. Näen tulevikus kesklinnast eemale tekkimas ka co-working ruume, ühiskontoreid,“ lisab Tarmo Roos.


