In Nomine teatas Smarten Logisticsi kasumisse jõudmisest. Möödunud aasta elektrienergia ja kütuse hinnatõus olid Smarten Logisticsi juhi Mark Pavesi sõnul valus löök kogu Eesti logistikasektorile. Smarten Logistics reageeris kiirelt ja vähem kui aastaga tuldi pooleteise miljonilisest „august“ välja ning jõuti ligi 400 000 eurosesse kasumisse. „Tegime otsuseid väga kiirelt, vahetasime jooksu pealt tosse ja kohati oli tunne, et võtame teerulliga 90-kraadiseid kurve. Kaheksa kuuga jõudsime mullusest kahjumist kasumisse,“ räägib Mark Paves.
Mark Pavesi sõnul oli kasumisse jõudmiseks esimene samm mõista, mis on kauba mahtude dünaamikas muutunud ja milliseid mõõdikuid seoses sellega peab logistikafirma kohendama. „Nägime, et kõik muutub kiirelt, aga selle info analüüsimiseks andmeid napib, ehk pidime minema oluliselt rohkem „online“. Võtsime kasutusele uue tarkvara ja testime masinõpet, et juhtidele otsustamiseks vajalikke andmeid reaalajas visualiseerida. See oli oluline murdepunkt, saime selguse ja teha kiiremaid otsuseid, kuhu tähelepanu suunata.“
Jõudsime ka selgusele, et renditöötajate laotöös ja komplekteerimises kasutamine ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. „Renditööjõudu kasutame viimases hädas, kuna nad on kallimad ja nende õpikõver efektiivseks tööks logistikasektoris on liiga pikk,“ ütleb Mark Paves. Renditööjõu asemel pööratakse Smarten Logisticsis nüüd senisest veelgi suuremat tähelepanu seniste ja uute töötajate arendamisele ja motiveerimisele, selleks on käima pandud mentorprogrammid.
In Nomine poole pöördus meie pikaaegne koostööpartner ja palus edastada tähtsa teate. Nimelt, alates 17. oktoobrist alustas Elektrum Eesti OÜ juhatuse esimehe ja tegevjuhina tööd Agnes Makk. Andrus Liivand jätkab tööd ettevõtte juhatuses. Juhatuse laienemine on seotud ettevõtte arendamise ja turupositsioonide tugevdamisega.
Elektrum Eesti nõukogu esimees Dmitrijs Juskovecs: “Uute ärisuundade arenedes on ettevõtte juhtkonna laienemine loomulik samm, mis aitab tulevikus kaasa kiiremale ja dünaamilisemale kasvule, aidates tugevdada Elektrumi positsiooni mitte ainult Eesti, aga ka kogu Baltikumi turul.”
Kasvu saavutamine Elektrum Eestis eeldab orgaanilist kasvu, mis on uue juhatuse esimehe eestvedamisel ettevõttele väljakutsete rohke ülesanne tiheda konkurentsiga Eesti turul. Juhatuse liikme Andrus Liivandi põhiülesanded saavad olema seotud täiendavate ärikasvuvõimaluste arendamisega, sh ühinemised ja uute ettevõtete omandamine, erinevad uued taastuvenergia ärisuunad, samuti Elektrum Drive Baltikumi-ülese elektriautode laadimisvõrgu laiendamine Eestis. Tugevnenud juhatus viib koos ellu ettevõtte kasvustrateegiat, tagamaks Elektrum Eesti jätkuva edu energiasektoris.
Agnes Makil on 28-aastane kogemus ja tulemusele ning kasvule orienteeritud lähenemine panganduses, finantstehnoloogias, infotehnoloogias ja ringmajanduses. Oma karjääri jooksul on ta Balti turul juhtinud eluasemelaene, tarbimise finantseerimist ja krediitkaarte ning Eesti turul investeerimis- ja pensionifonde. Agnes Makki varasem töö- ja juhtimiskogemus on seotud uute toodete turule toomisega, äri kiire kasvatamise, ekspordi ja uute turgude arendamisega. Agnes on töötanud juhatuse esimehena Swedbank Investeerimisfondides, Maksekeskuses, Bertelsmanni kontsernis ning Foxways.
Alates 2012. aastast, mil Eestis elektriturg liberaliseeriti ning konkurents klientide valikul kohalike elektrimüüjate ja uute pakkumiste vahel kasvas kiiresti, on Elektrum olnud järjepidevalt Eesti elektrikaubanduse valdkonnas liidripositsioonil. Elektrum Eesti on viimastel aastatel jätkanud äritegevuse arendamist Eesti turul mitmetes uutes ärisuundades. Lisaks elektrimüügile tegeleb ettevõte maagaasi, päikesepaneelide ja küttelahenduste jaemüügi, taastuvenergia projektide arendamise ja Elektrumi elektriautode laadimisvõrgu loomisega. Elektrum Eesti on ka omandanud Eestis mitmeid ettevõtteid.
Mariann Saar on lõpetanud Tallinna Ülikooli suhtekorralduse eriala ning õppinud ka Sussexi Ülikooli Brightoni Kaasaegse Muusika Instituudis. Ta on töötanud Vaba Lava müügi- ja turundusspetsialistina ja nii on tema kogemustepagasis eelkõige kultuurialane turundus ja reklaam. “Iga uus päev In Nomine tiimiliikmena toob uusi väljakutseid ning ma tahan kommunikatsioonibüroo tegemistesse palju panustada. Ja nagu alati, ka palju juurde õppida. Naasen rõõmuga tagasi kommunikatsiooni juurde, kuid kultuuri naudin endiselt täiel rinnal!” Mariann Saar toonitab ka, et väärtustab sooja ja professionaalset tööalast õhkkonda.
In Nomine partner Heikki Sal-Saller on seda meelt, et uued inimesed toovad alati endaga organisatsiooni kaasa hulga uusi mõtteid, värskeid tuuli ja tööülesannetega uutmoodi hakkamasaamist.
„Kommunikatsioon, suhtekorraldus, PR – ükskõik, mismoodi me seda nimetame, on suhtlemine ning koostöö vahvate inimestega. Meie oleme In Nomines üle 20 aasta teinud ägedaid asju ägedate inimestega: ajakirjanike, sotsiaalmeedia tegijate, erasektori koostööpartneritega.“
In Nomine kommunikatsioonibüroo asutati 2001. aastal ja siin tegeletakse auto-, ehitus-, jäätmekäitluse, logistika-, tehnika- ning turismiala ettevõtete mainekujunduse, meediasuhete, sotsiaalmeedia ja digiturunduse projektidega, samuti sündmuste korraldamise ning foto- ja videotöödega.
Milline on elektrivärkide müüja Esvika Elektri 30. sünnipäev? Loomulikult Oktooberfest ühes muusika, meelelahutuse ja õllega. Viimast assisteerisid Schweineaxe, Bratwurst, Apfelstrudel ja teised baieri köögi hõrgutised. Sündmuse dresskood oli Lederhosen und Dirndl ja sellest peeti väga hästi kinni! DJ Dr. Siren viis külalised ekraanide vahendsuel otse Saksamaale, positiivselt laadisid rahvast Marko Matvere ja VLÜ. Pinget hoidsid ülal seltskonna- ja õnnemängud – õllekasti hoidmine, naelte löömine, heinapalli-korvpall, õnneõhupallide purustamine. Päevale pani lõpupaugu Siimude vägev trommelshow. Õhtut vedasid Dr. Olof Wassenwuffel ning tema wunderbar Mädchen Birgit und Katerine.
Ülemiste keskuse katusele paigutati sel kevadel mesitarud. Esimene meesaak on sealt juba saadud ja seda peetakse veel maitsvamaks, kui maalt korjatud mett. Alguses paigaldati katusele kuus taru, igaühes 20 000 mesilast.
„See on umbes sama palju, kui iga päev käib Ülemiste keskuses külastajaid,“ naerab Tiiu Nõmm, Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht. Nüüdseks on linnamesinik Sander Noormägi sõnul samal katusel juba rohkem mesilasi: kuus põhiperet ja neli iduperet – igaühes umbes 50 000 mesilast.
Väike-Maarjast Karusauna talust pärit buckfasti tõugu mesilased, kes keskuse katusele kolisid, on kirjelduse järgi nii rahulikud, et mesinik võib taru juures töötada ka kaitsevarustuseta ja suitsu andmata. Läbi ristamiste on buckfasti mesilastele eri tõuliinidelt üle võetud parimad mee tootmise omadused ja nad on head korjemaa otsijad.
Protsessi uuris lähemalt meie loovjuht Erik ning loomulikult on tulemuseks väike lühifilm:
Smarten Logistics tuli välja uudsete töökuulutustega ja varustas oma kaheksa kõikjal Eestis sõitva veoki furgoonid viie eri sõnumiga, piltide ja tekstidega, mis innustavad inimesi logistikaettevõttesse tööle tulema. Üks hoogsamaid neist on, et „Erinevalt jõuluvanast on meil pakkidega abi vaja aastaringselt. Tule meile tööle!“
Smarten Logisticsi personaliosakonna juht Mari-Liis Kreem räägib, et varem olid konkreetsemad töökuulutused veokitel, neis oli palju teksti ja nad elasid oma aja ära. Nii mõeldigi teha midagi uut ja pöörduti disainer Reimo Õuna poole. „Leidsime originaalse käekirjaga disaineri, kes pakkus lahendust, mis meile kohe sobis. Naljakas juhtum oli, et jõuluvanaga kujunduses oli algselt küsimus „No mis kuradi nali see on?“ kuid logistikafirma konservatiivsus pani meid vandesõna välja võtma.“
Igapäevaselt jookide valmistaja Nudist tiimis ametis olev Reimo Õun ütleb, et ta sai ülesande joonistada üldine töökuulutus eri logistikamotiividega nagu pakkimine, kastid, laotöötajad. Motiivi „Me näitame, mida kastidega veel teha saab“ kommenteerides sõnab ta, et esmalt tuli jahipidamise idee, kõik on näinud, kuidas jäneste püüdmiseks pannakse servast pulgaga üles tõstetud kasti alla porgand. Ja seejärel tuli ta silme ette kelmikas lahendus, kuidas seda logistikaga siduda. „Proovin huumoriga visualiseerida, meeldib nali. On hea tunne, et pakutud lähenemine Smartenile sobis, nad on ju märksa tõsisemad kui Nudist,“ ütleb Õun.
„Üldine tagasiside veoautodel eksponeeritavate sõnumite kohta on olnud positiivne, isegi tuttavad läkitavad pilte, et neile meeldivad muhedad sõnumid veokitel,“ räägib Mari-Liis Kreem. Me soovime tööandja brändi hulga silmapaistvamaks teha, ütleb Mari-Liis Kreem. „Me võtame kindlama suuna ja kasutamine samu elemente ka töökuulutustel, plaan on paar aastat kasutada sama kujundust bänneritel, flaieritel. Kavatseme jõuda sinna, et inimene tunneb meid ära ka ilma nime lugemata, pilti vaadates.“
Nykäse Matti süüdimatu lausung sobib kirjeldama ka Eesti ja Soome suhteid. Ka värske Eesti ja Soome ühise tuleviku mõttekoda „Paja“ ajab taga iga tsäänsi ehk kõik olukorra (p)arendusvõimalused tuleb ära kasutada.
Kes on pikemalt Eesti-Soome vahel toimetanud tajub, et Sinisilla kuldajastu jäi lähiminevikku ning oleme teineteisest kaugenenud. Ka Soome Instituudi 30. juubeliürituse ettekannetes tõdeti, et me – Soome ja Eesti, soomlased ja eestlased – oleme lihtsalt vahepeal vaadanud rohkem mujale. Aga riikidevahelised ametlikud suhted on täna tugevamad, kui ealeski varem.
Soome lahe „laienemine“ ja kahe rahva üksteisest kaugenemine pani allakirjutanud tõdema, et asjad võiksid tõesti paremas seisus olla ja midagi muutmata jätkub Soome lahe kallaste vaikimisi „kaugenemine“ ning ainus selgelt positiivne ja tuleviku suhtes julgustav areng on suure arvu hargmaisete tekkimine nooremate põlvkondade seas.
Eesti ja Soome suhtestiku võtmenõrkus paistab peidus olevat selles, et soomlastel on mitmeid Eestis ja Soomest Eesti suunas aktiivselt tegutsevaid institutsioone, eestlastel aga on praegu nii lage seis, et soomlastel ei olegi eriti kellegagi riigi ja tavakodaniku vahele jäävas poolformaalses ruumis institutsionaalselt kokku saada ja koostööd teha.
Samas kolme Eesti ja Soome koostööraportit kokku pannes leiab nii mastaapi, ambitsiooni, konteksti, suunda ja detaili, kuid need raportid on kui omaette õhku riputatud – harvad on kummagi riigi strateegiadokumendid, mis ka naabrit käsitlevad ja strateegilisi ühisvaateid ei leia.
Nähes viga, mida laita, otsustasime aidata kutsudes kokku Soome ja Eesti kultuurilise, majandusliku ja ühiskondlikku kerksuse ning Soome lahe piirkonna elujõulisuse arendamise eesmärgiks võtnud Soome-Eesti mõttekoja „Paja“.
See on nii protsess kui üsna vaba perioodiliselt kogunev võrgustik, mis koondab Eesti ja Soome ühistest tulevikuvõimalustest huvitunuid – seni veidi üle 30 kaasatu näol – lahe mõlemal kaldal, mis on seni kokku kogunenud küll Soome Instituudi tiiva, aga mitte egiidi all ehk „Paja“ ei ole instituudi oma, vaid on instituudi üks projektilaadne tegevus, millel hetkel puudub isegi juriidiline-äriõiguslik vorm ning kui see vorm peaks tekkima, siis kindlasti sõltumatuna instituudist.
Ühe mõttena pandi „Paja“ lauale viimati ametisse asunud valitsuste tähelepanu juhtimine, et ka riikide suhete väga hea olemise ajal on selle kõrval asju, mis võiksid kas veel paremad olla või mis vajavad parendust ehk hoopis uue või unustatud teemana koostöölauale tõstmist.
See on n.ö rahvaalgatuse vormis teatud kogukonnana kaasamõtlemine, mis peaks andma praegustele ametlikele tegutsejatele uusi vaateid juurde, üldse mitte aga pretendeeriks nende töölaualt millegi ära või ülevõtmisele. Ehk siis veel kord – juurde, mitte ära!
Kümme teesi Eesti-Soome asja taas suureks tegemiseks
1. Oleks vaja sõnastada 2035+ Soome lahe ruumi visioon ja stsenaariumid, mille võiksid panna kokku SITRA ja Riigikogu Arenguseire keskus.
2. Riikidele tuleks luua ametlik koostööagenda seniste raportite põhjal – strateegilises vaates kuni aastani 2035, taktikalises vaates järgmise suhteraportini, operatiivses aga iga-aastase tegevuskavana. Lisaks võiks kummalgi pool lahte olla Eesti ja Soome asju proaktiivselt koordineeriv võimalikult kõrge ametiisik – töönimetusega “sinisillaminister”.
3. Regulaarselt peaks kogunema kahepoolne valitsuste-parlamentide tasemel töörühm, mille iga sessiooni agendas oleks ülevaade kogu olukorrast ja sellele lisaks leiaks iga kord sügavuti käsitlemist üks võtmeteema lähtestatuna valdkonna arvamusliidrite sisendiga.
4. Kordamööda kummalgi pool Soome lahte võiks toimuda iga-aastane koostööfoorum.
6. Kultuur, ajalugu ja keel. Kultuurikoostöö vajab “ühismaa” ehk ühtse tegevusala loomist, mille raames toetataks Soomes eesti keele ja Eestis soome keele õpetamist. Ülelahe võrgustikkõrgkool tuleks lõpuks asutada. Meie suhete ja suhtlemise lugu tuleb kokku ja lahti kirjutada.
7. Eelkõige noorematest põlvkondadest hargmaised on sidemeid tugevdav ühine tulevikuressurss, mitte tänane jagatud probleem.
8. Asjaajamise sujuvus vajab parandamist.
9. Mitteametlik/ühiskondlikülelahe ühistegevuse agenda vajab ka riikide tuge.
10. Regionaalne ja kogukondlik koostöö – näiteks Talsinki kaksikpealinna metropolipiirkonnas toimuva näitel – vajab nii analüüsimist, tunnustamist kui toetust.
Allikas: Eesti-Soome mõttekoda „Paja“
Kui alustasime Mattiga, siis kuulugu talle ka lõppsõna: „Kui inimene magab, ei juhtu midagi. Aga kui ta ei maga, võib kasvõi kala saada.“
Ain Hinsberg ja Heikki Sal-Saller kirjutasid Postimehes Soome lahe laienemisest ja kahe rahva teineteisest kaugenemisest ning pakkusid valitsusele välja 10 teesi olukorra parendamiseks.
Oma toodangust 95% eksportiv Höhle alustas Eesti omanikega järk-järgulist kasvu 2015. aastal, tänavu aprillist on ettevõttel aga uus omanik, kaablitarvikute valmistaja HellemannTyton. Esimeste tootmisliinide paigaldamisega tahetakse alustada aasta lõpus, esimene mikrotorude trummel veereb välja tuleva aasta aprillis. Höhles tahetakse aastast tootmismahtu suurendada 3-4 korda, aga mitme aastaga see tulemus saavutatakse, on veel vara öelda, tõdes ettevõtte juht Toomas Koobas.
Mapri Ehituse projektijuht Urmas Adson kinnitab, et aasta lõpuks on suurem osa uue tootmisüksuse ehitustöid tehtud. „Katusetööd on lõpetamisel, põrandavalu oktoobri alguseks, siis läheme edasi asfalteerimisega väljas, seejärel saab transport normaalselt liikuda. Raudbetoonist soojustatud seinapaneelid on ka soojust salvestavate omadustega. Ehitada 10 000 ruutmeetrit on Eesti mõistes suur maht,“ märgib Adson lisades, et suuremaid objekte ongi huvitavam ehitada.
Innovatsiooni võimalikkusest logistikasektoris rääkis Äripäeva lugejaile Mark Paves, Smarten Logisticsi tegevjuht. Tegime sellest kokkuvõtte.
Kuni me enesele veel toitu ei prindi ning murutraktor õuemurule ei teleporteeru, on logistika möödapääsmatu. Õnneks. Eesti logistika ei ole suures pildis veel väga automatiseerunud ning sinnamaani, kus protsessid ise toimima hakkavad, läheb veel pisut aega. Vaatame, missugused küsimused lahendamist vajavad.
Esmalt, tehnoloogia on seni kallis olnud ja logistikasektori palgatase on selline, mis ettevõtteid hoogsalt automatiseerima ei pane. Nüüd aga on laosektoris palgad kasvama hakanud, keskmiselt 5%, aga tööjõudu napib ikkagi ning see soosib innovatsiooni.
Innovatsioon tähendab enamasti kulusid. Kui vaatame otsa tehnoloogia tasuvusele näeme, et automaatsete laotõstukite tasuvusaeg on praegu liiga pikk, rohkem kui 8 aastat. Kasumlikuks soetamiseks peaks tasuvusaeg tulema vähemalt 5 aasta peale.
Elementaarne tehnika nagu kaubaaluse kiletamismasin oli veel viis aastat tagasi primitiivne abiline. Nüüd aga on saadaval tark masin, mis tunneb ära, kas pakendab pudeleid või saiu ega suru viimaseid laiaks.
Üks logistika alustalasid on täpne töö- ja kaubamahtude prognoosimine. Kuna paljud meie kliendid väga täpseid ennustusi ei tee, siis oleme võtnud selle töö ise ette. Meil on olemas viimase 16 aasta mahuandmed ligi 100 kliendi kohta ja masinõppe abil suudame 99% protsendilise täpsusega kuuprognoosile toetudes öelda, millises mahus tööjõuressurssi meil järgmisel nädalal vaja on.
Üks oluline oht kummitab transpordisektorit: lähitulevikus on tulemas vedajate kriis. Kui igal aastal läheb Balti riikides pensionile 5000-7000 autojuhti, kuid noori peale ei tule, siis see omakorda nõuab kiiret tehnoloogilist või sektoripõhist innovatsiooni. Nii et tööjõukriis ei kao kuhugile. Vahepeal oli olukord stabiilsem, aga nüüd on logistikajuhtidel vaja kiirelt tegutseda.
Veel käsitööst rääkides – veinisõbrad on kindlasti näinud veinipudelitel Nautimuse kleepse – me oleme neid kleepinud käsitsi, kuid oleme õnnelikud kleepimistehnoloogia odavnemise ja nutikamaks muutumise üle – lähiajal käivitame meie esimene automaatse kleepsuliini.
Tõepoolest, käsitöö jääb ajale jalgu, aga mis takistab meil täisautomaatset ladu kasutamast? Eestis juba paar tükki sääraseid on, kuid üle maailma kasutatakse neid palju. Automaatne ladu nõuab aga standardseid kastimõõte ja neid olla mitte rohkem kui ütleme, kümme. Et selline ladu saaks töötada, peavad teised tarneahela osad ikkagi pakkima käsitsi ette antud suurusega kastidesse. Seda teeme täna paraku ka meie, sest mahud on määravad ja pakitavad kaubad väga erineva suurusega.
Kuidas automatiseerimine mõjutab tootjat-jaemüüjat ja kuidas lõpptarbijat? Eestis on hästi väike turg ja siin on väga keeruline spetsialiseeruda. Meil Smartenis on lisaks toidukaupadele riiulitel kaupu hambaharjast murutraktorini ja me oleme klientide logistikaosakond. Nad tavatsevad küsida: mida te teete, et logistikakulud oleksid kolm aastat kontrolli all. Kui sisendkulud kasvavad 20%, siis on üsna selge, et me ei saa hindasid samavõrra tõsta. Lõpptarbija peaks olema rõõmus, kui harjunud sortiment pidevalt saada on ja hind ei kerki. Seega needsamad digitaliseerimine ja automatiseerimine on võtmeküsimused.
Aga mis saab inimestest, kelle töö automatiseerimise käigus muutub? Eesmärk on, et saame suunata nad põnevamale tööle. Selle nimi on meaningful workplace, sisukas töökoht. Näiteks komplekteerija hakkab vastutama kolme või kümne automaatse tõstuki töö eest.
