Turu sadama uuendus edendab rohelist laevanduskoridori

Kui Viking Line’i laevad saabuvad Turu sadamasse, ootab ees tempokas tund enne järgmist väljumist. Käimasolevad enam kui 200 miljoni euro suurused sadamainvesteeringud, sealhulgas ühise terminali Fregatti rajamine, parandavad tegevuste tõhusust. Koos Viking Line’i algatustega aitavad need investeeringud kiirendada Turu ja Stockholmi vahelise rohelise laevanduskoridori arengut.

Turu sadam koos teiste osapooltega investeerib sadamaala arendusse üle 200 miljoni euro. Alates 2028. aastast hakkab uus Fregatti terminal teenindama päevas kuni 8000 reisijat, kes sõidavad laevadega Viking Glory ja Viking Grace. Iga väljumise veoautode kolonn ulatub ligikaudu 1,5 kilomeetrini. Veidi enam kui tunnise sadamas viibimise ajal tangitakse, varustatakse ja puhastatakse Viking Line’i laevu.

„Kui meie laevad on Turu sadamas, ei lähe raisku ükski minut ja iga sadamas säästetud minut vähendab kütusekulu merel. Seetõttu on sujuv sadamategevus meie jaoks väga oluline. Sadama suurima kliendina oleme väga rahul, et seda uuendatakse täielikult, et vastata nii tänastele kui ka tulevastele vajadustele,“ ütleb Viking Line’i kommunikatsioonidirektor Johanna Boijer-Svahnström.

Alates 2028. aastast hakkavad nii Viking Line’i kui ka Tallink Silja laevad väljuma uuest Fregatti terminalist. Senise kahe eraldi terminali ja sõidukiala asendamine lihtsustab ning parandab tegevust. Viking Line’i tulevane kaikoht S2 varustatakse vaakumtehnoloogial põhinevate automaatsete sildumissüsteemidega, mis kiirendavad laevade saabumisi ja väljumisi.

Uued lahendused parandavad liiklusvoogu
Igal aastal läbib Turu sadamat ligikaudu 80 000 veoautot ja 230 000 sõiduautot. Pärast ümberarenduse valmimist viib kai aladele kuni 48 paralleelset sõidukirada. Ligipääs sadamale muutub selgemaks tänu Turu linna kehtestatavatele liikluskorralduse lahendustele ning sadamas kasutusele võetavale uuele tehnoloogiale.

„Tulevikus saavad reisijad sõita sadamasse, kus nende sõiduk tuvastatakse automaatselt ja suunatakse digitaalselt õigele sõidurajale. Paranevad ka ühistranspordiühendused, kuna sadamat teenindavate rongide perroon, bussipeatus ja tulevane trammiühendus paiknevad terminali kõrval. Eesmärk on muuta ligipääs sadamale kasutajate jaoks võimalikult sujuvaks ja lihtsaks,“ ütleb Turu sadama tehniline direktor Markku Alahäme.

Roheline merekoridor sünnib koostöös
Viking Line, Turu sadam ja Stockholmi sadamad teevad tööd selle nimel, et luua 2035. aastaks Turu ja Stockholmi vahele fossiilivaba laevanduskoridor.

Viking Line on investeerinud kokku 450 miljonit eurot Turu liini kliimatarkadesse laevadesse Viking Glory ja Viking Grace ning tangib neisse praegu juba poole ulatuses biogaasi (bio-LNG) ja poole ulatuses veeldatud maagaasi (LNG). Mõlemad kütused tekitavad väga vähe kahjulikke väävli- ja tahkete osakeste heitmeid. Ettevõte viib praegu läbi eeluuringut laevadele akude paigaldamise kohta.

„Pole liialdus öelda, et Turu on laevanduse heitmete vähendamisel maailmas esirinnas. Tänu meie investeeringutele Turu liini laevadesse saame juba praegu pakkuda kõigile oma reisijatele ja kaubaveoklientidele täielikult fossiilivaba alternatiivi. Sadama ümberarendus aitab rohelisel laevanduskoridoril astuda suure sammu edasi. Kui liiklusvoog sadamasse paraneb ja autotekke saab tõhusamalt laadida, vähenevad heitmed nii linna liikluskoridorides kui ka sadamaalal,“ ütleb Johanna Boijer-Svahnström.

Kestlikud lahendused on integreeritud ka terminalihoonesse. Hoones kasutatakse fossiilivaba kaugkütet ja -jahutust ning süsinikuneutraalset elektrit. Eesmärgiks püütakse saavutada kõrge tase Soome keskkonnaklassifikatsioonis.

Weiss tahab ehitada sada aastat kestvaid põllumajandushooneid

In Nomine teatab, et Pärnumaale kerkib üle seitsme aasta taas uus lüpsikarjalaut. Sealne põllumajandusettevõte Weiss OÜ pani nurgakivi ja võttis sarikapärja 670 pealist lüpsikarja ja 300 pealist noorkarja mahutama hakkavalt laudakompleksilt. Häädemeeste valda Laadi külla rajatav laudakompleks valmib täielikult tuleval suvel.

Nagu seitse aastat tagasi ehitatud 1000-pealisele karjale mõeldud laudahoone, tuleb ka seekordne betoonist. Tellija, Weiss OÜ juhtkond tahab ehitada vähemalt sada aastat kestvaid põllumajandushooneid.

Firma senises neljas laudakompleksis on kaks lauta lüpsikarjale ja kaks noorloomadele. Tänavu kevadel osteti viies kompleks noorkarja tarvis ja ka maakasutus laienes 5400 hektarini.

„Ehitame uue, eelmisest Vahtra farmist natuke väiksema nõukaajast töötava lauda külge ja päris valmis saab see tuleval suvel. Betoonlaut tuleb  tänapäevastest klassikalistest külmlautadest poole kallim,“ räägib Weissi juhatuse liige Kalmer Metsaoru. Küsimusele, millal on õige aeg ehitada vastab mees, et 33 aasta jooksul pole ta õiget aega näinud, praegust  uut ehitama pani vana lauda kasutuskõlbmatuks muutumine.

Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuht: “Me oleme Weissile seni ehitanud kolm lauta. Hea on, et püsitellija soovib meiega ehitada ja me tahame teha hea asja. Hetkel on meil Eestis käsil kaheksa lauta ja arvestades, et piimahind ei ole praegu tootjaile hea, on nii paljude põllumajandusettevõtjate julgus investeerida väga positiivne. Kui vaadata pikka statistikat, siis kogenud põllumajandusehitajana näen, et ehitushind ei ole odavnenud ja mida varem ehitada, seda parem.“

Mapri Ehituse projektijuht Marko Joa kinnitab, et tööd sujuvad hästi ja koostöö tellijaga on hea. „Vahepeal oli pikk vihmaperiood, mis tõi kaasa ootamatusi aga ei midagi lahendamatut ja uus vihmaperiood on ees. Laudakompleksi ehitamisel on pidevalt uusi nüansse, millega peame tööde teostamisel arvestama ja me õpime igapäevaselt. Kuna ehitame uut lauta toimiva lauda kõrvale, siis on mõned korrad juhtunud, et lehmad on tulnud uue laudaga tutvuma.“

Weiss on põllumajandusettevõte, mille laudakompleksides on 1400 lüpsilehma ja 1300 noorlooma, haritavat maad on ettevõttel 5600 hektarit. Ligi 10 miljonilise aastakäibega ettevõttes töötab 70 inimest.

Pildid: Erik Riikoja

Tartusse kerkib seitsme väljakuga padeli- ja ärikeskus maksumusega 8 miljonit

PR-firma In Nomine näeb, et padelimängu populaarsuse kiire kasv paneb arendajaid mitmel pool Eestis rajama padeliväljakuid. Nii ka Tartus, kus Mapri Ehitus ehitab Tammetõru tänavale R82 Padeli- ja ärikeskuse ning kuhu tuleb kokku seitse väljakut. Kolmel korrusel kokku üle 5600 ruutmeetrit ehitatavat pinda, esimese korruse klaasfassaadide taha tulevad äripinnad, teisele ja kolmandale padeliväljakud. Arendaja KA Varad investeerib keskusesse üle 8 miljoni euro. Sarikapärja võtsid maha Tartu abilinnapea Kertu Vuks, keskuse arendaja Ivo Kasak ja Mapri Ehituse objektijuht Raven Haabma. Esmakordselt maailmas mängisime ehitusplatsi padelit!

Hoone fassaadi kujundus on mõjutatud Tartu-Maarja kihelkonna kirivöö mustrist – stiliseeritud musta, tumehalli ja kuldsega ruudustikust. Ärikeskuse arhitektuurne osa pärineb HG Arhitektuurilt. Hoone enam kui 2 500 m² suurusel esimesel korrusel paiknevad kaubandus- ja teeninduspinnad, millest suurimal alal alustab sügisel tööd Noto Tartu viimistlussalong. Vabu pindasid on täna veel.

Teisele ja kolmandale korrusele tuleb Lõuna Eesti suurim ja moodsaim padelikeskus seitsme väljakuga ning olmeplokk koos laste mänguruumiga. Padelikeskuse opereerimiseks on sõlmitud leping Padel+ kollektiiviga. Padeli kasvavat populaarsust näitab see, et Eestis on üle 50 000 padelientusiasti ja seda mängu mängivad ka poolsada maprikat.

KA Varad juhatuse liige Ivo Kasak ütleb, et arendajana usub ta padelimängu kasvavasse populaarsusesse ning rajatava keskuse lisandumine Tartus aitab kindlasti kaasa spordiala arengule. “Padel+ on operaatorina meie jaoks hea ja turvaline partner, kellega koos julgeme selle investeeringu ette võtta,” kinnitab ta. Koos esimese etapi ehitusloaga on väljastatud samas mahus hoone ehitusõigus veel teiselegi ärikeskusele.

Padel+ juhataja Laur Kivistik räägib, et rajatav seitsme väljakuga padelikeskus saab nimeks Padel+ Uus Maa ja see on teadaolevalt Tartu suurim. Sinna tuleb ka üks single väljak, kus tavapärase nelja asemel saavad mängida kaks mängijat.

Laur Kivistiku sõnul hoogustus padelibuum Eestis 2024. aastal, kui avati mitmed uued klubid. Padel+ omanikud on selle ala maaletoojad ja esimene nelja väljakuga klubi avati Tallinnas Rocca al Mares 2017. aasta septembris ehk järgmine aasta saadakse esimest väikest juubelit pidada. „Me loodame, et Tartu padelisõbrad võtavad uue klubi hästi vastu ja sellest tekib siinne esindusklubi, kus saame korraldada kõige kaalukamaid võistlusi ning korraldada ka Eesti meistrivõistluste etappe. Hakkame pakkuma ka padeliõpet, meie klubis hakkavad tööle ka treenerid. Lisaks on meie asukoht Riia maantee viadukti juures suure parklaga.

Mapri Ehituse Tartu üldehitustööde valdkonna juht Tarmo Siimsaare on rahul, et kodulinna lisandub sportimisvõimalusi ning on omal nahal tundnud, et padelimängu aegu on Tartus õhtusel ajal keerukas leida. “Kui tahtsime lastega õhtul mängima minna, olid saada väga varased ja väga hilised ajad ja need meile ei sobinud. Padel on hea hüppelaud tervisespordiga alustamiseks, ei vaja suurt pingutust või pikamaajooksu. Ja aitab töömõtted peast puhuda, meil Mapri Ehituses on poolsada harrastajat,” räägib Siimsaare, kes ise tegeleb aastaid triatloniga. Tal on ka südamel, et 20-30 aastased tuleks kättpidi tervisespordi juurde tuua.

Jassu Hertsmanni fotod.

DSV investeeris Eestis 20 miljonit eurot uude logistikaterminali

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab elevusega, et rahvusvaheline logistikaettevõte DSV lõpetas juunis Tallinna ringtee äärde Vaelasse rajatud uue logistikaterminali ehituse, kuhu ettevõte investeeris ligikaudu 20 miljonit eurot. Uus keskus võimaldab oluliselt kasvatada kaupade käitlemisvõimekust ning parandada klientidele pakutavate logistikateenuste kiirust ja kvaliteeti. Terminali ehitasid GRIK Ehitus ja Ehitustrust. DSV on peale Schenkeri omandamist maailma suurim transpordi- ja logistikaettevõte. Avamissündmusele andis vürtsi tantsutrupp Fine 5, kokkutulnute rõõmuks rokkis Ollie. Sündmust vedas Katariina Tamm.

Terminalis on 9000 ruutmeetrit kaubapinda, 100 laadimisalust, külglaadimise estakaadid ning sissesõiduvõimalused. Töötajad saavad omale 1500 ruutmeetrit bürooruume.

Terminali operatiivtegevused, sealhulgas kaupade vastuvõtt ja väljastamine, viiakse senisest asukohast üle järk-järgult augusti jooksul.

DSV Road tegevjuhi Alvar Tõrukese sõnul on tegemist investeeringuga, mis loob ettevõttele kasvuvõimalusi aastateks ette. „Uus terminal on rajatud DSV rahvusvahelist kogemust ja tulevikuvajadusi silmas pidades. Võrreldes senise terminaliga Pärnu maanteel kahekordistame laadimissildade arvu, mis võimaldab samaaegselt teenindada märkimisväärselt rohkem veokeid ning kiirendada kaupade liikumist läbi kogu tarneahela. See tähendab kiiremat ja kvaliteetsemat teenust ka meie klientidele,“ ütles Tõruke.

Uue terminali oluline eelis on avar tugipostideta laoala, mis võimaldab siselogistikat paindlikult korraldada. Lisaks võetakse kasutusele automaatsed mahu- ja kaalu mõõtmise süsteemid, mis parandavad saadetiste käsitlemise täpsust ning tõhustavad protsesse.

Tallinna ringtee ääres asuv logistikakeskus pakub ettevõtte hinnangul optimaalset ühendust pealinna äripiirkondade, sadamate ja Eesti peamiste transpordikoridoridega.

„Olen veendunud, et uuest terminalist võidavad kõige rohkem meie kliendid. Paraneb viimase miili teenuste kvaliteet, kaupade jaotus muutub kiiremaks ning uus taristu annab meile võimaluse pakkuda veelgi usaldusväärsemat teenust kogu Eestis,“ ütles Tõruke. Tema sõnul näitab investeering ka DSV omanike usku Eesti turu tulevikku.

DSV tegutseb enam kui 90 riigis ning on peale Schenkeri omandamist maailma suurim transpordi- ja logistikaettevõte. Eestis peab ettevõte end üheks valdkonna juhtivaks turuosaliseks. 2025. aastal kujunes DSV Eesti ühendatud ettevõtete DSV Road ja DSV Air & Sea kogukäibeks 129 miljonit eurot.  DSV kontsern täitis mullu üleilmselt oma finantseesmärgid, kogukäive ulatus 33 miljardi euroni, samuti investoritele antud kasumilubadused.