In Nomine rääkis liikuvast pildist

In Nomine hommikuseminaril rääkisime lühifilmide tegemisest kommunikatsioonitegevuste võtmes. Liikuva pildi tegemisest ja kasutamisest rääkisid eri nurga alt Politsei- ja piirivalveameti nõunik Tuuli Härson, In Nomine loovjuht Erik Riikoja ja In Nomine konsultant Toomas Kään.  

Kõigil peale 1. oktoobrit registreeritud uutel Mazdadel on kuueaastane garantii

In Nomine proovib taas kätt autotööstuse teemadel. Kõigile uutele, peale 1. oktoobrit registreeritud Mazda sõidukitele kehtib garantii 6 aastat või 150 000 läbisõidu kilomeetrit, olenevalt sellest, kumb enne täitub. Mazda varasem garantiiaeg oli kolm aastat. Uue auto garantiid täiendavad 12-aastane läbi roostetamise ning kolmeaastane värvi- ja pinnakorrosioonigarantii. Enamust Euroopa riike hõlmava pikendatud garantii annab Mazda Corporation.

Uue auto garantii katab kõik materjali- ja tootmisdefektid ning võtab garantiiajal enda kanda auto vigastatud komponentide parandamise või asendamise kulud. Sõiduki edasi müümisel garantiiaja kestel rakendub kaitse järgmisele omanikule järelejäänud garantiiaja või läbisõidu ulatuses. Garantii ei kehti kuluosadele nagu rehvid, piduriklotsid jt.

Roman Zablotski, Inchcape Motors Estonia müügijärgse teeninduse juht ütleb, et kuueaastane garantii annab inimestele kindluse, et selle aja jooksul autoga midagi ei juhtu või kui juhtubki, siis see parandatakse Jaapani autotootja Mazda Corporation kuludega. „Kalkulatsioonid on näidanud, et suudame senise kolme aasta asemel pakkuda kaks korda pikemat garantiiaega. Kinnitan, et tehas hoolib Mazda kasutajatest tootes sõidukeid, mis kestavad kaua ja me eeldame, et pikk garantiiaeg mõjutab müüki positiivselt.“ räägib Zablotski. 

Mazda uue auto garantiid täiendavad 12-aastane läbi roostetamise ning kolmeaastane värvi- ja pinnakorrosioonigarantii. Akuga elektrisõidukitele ja pistikühendusega hübriidelektrisõidukite kõrgepingeakudele annab Mazda Corporation kaheksa aastase garantii kuni 160 000 kilomeetrini.

Foto: Mazda Corporation

Smarten Logisticsi juht Mark Paves: Kuidas kiirelt püsti tõusta ja kaheksa kuuga kasumisse jõuda

In Nomine teatas Smarten Logisticsi kasumisse jõudmisest. Möödunud aasta elektrienergia ja kütuse hinnatõus olid Smarten Logisticsi juhi Mark Pavesi sõnul valus löök kogu Eesti logistikasektorile. Smarten Logistics reageeris kiirelt ja vähem kui aastaga tuldi pooleteise miljonilisest „august“ välja ning jõuti ligi 400 000 eurosesse kasumisse. „Tegime otsuseid väga kiirelt, vahetasime jooksu pealt tosse ja kohati oli tunne, et võtame teerulliga 90-kraadiseid kurve. Kaheksa kuuga jõudsime mullusest kahjumist kasumisse,“ räägib Mark Paves. 

Mark Pavesi sõnul oli kasumisse jõudmiseks esimene samm mõista, mis on kauba mahtude dünaamikas muutunud ja milliseid mõõdikuid seoses sellega peab logistikafirma kohendama. „Nägime, et kõik muutub kiirelt, aga selle info analüüsimiseks andmeid napib, ehk pidime minema oluliselt rohkem „online“. Võtsime kasutusele uue tarkvara ja testime masinõpet, et juhtidele otsustamiseks vajalikke andmeid reaalajas visualiseerida. See oli oluline murdepunkt, saime selguse ja teha kiiremaid otsuseid, kuhu tähelepanu suunata.“

Jõudsime ka selgusele, et renditöötajate laotöös ja komplekteerimises kasutamine ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. „Renditööjõudu kasutame viimases hädas, kuna nad on kallimad ja nende õpikõver efektiivseks tööks logistikasektoris on liiga pikk,“ ütleb Mark Paves. Renditööjõu asemel pööratakse Smarten Logisticsis nüüd senisest veelgi suuremat tähelepanu seniste ja uute töötajate arendamisele ja motiveerimisele, selleks on käima pandud mentorprogrammid.

Foto: Erik Riikoja

Elektrum Eestit asub juhtima Agnes Makk

In Nomine poole pöördus meie pikaaegne koostööpartner ja palus edastada tähtsa teate. Nimelt, alates 17. oktoobrist alustas Elektrum Eesti OÜ juhatuse esimehe ja tegevjuhina tööd Agnes Makk. Andrus Liivand jätkab tööd ettevõtte juhatuses. Juhatuse laienemine on seotud ettevõtte arendamise ja turupositsioonide tugevdamisega.

Elektrum Eesti nõukogu esimees Dmitrijs Juskovecs: “Uute ärisuundade arenedes on ettevõtte juhtkonna laienemine loomulik samm, mis aitab tulevikus kaasa kiiremale ja dünaamilisemale kasvule, aidates tugevdada Elektrumi positsiooni mitte ainult Eesti, aga ka kogu Baltikumi turul.”

Kasvu saavutamine Elektrum Eestis eeldab orgaanilist kasvu, mis on uue juhatuse esimehe eestvedamisel ettevõttele väljakutsete rohke ülesanne tiheda konkurentsiga Eesti turul. Juhatuse liikme Andrus Liivandi põhiülesanded saavad olema seotud täiendavate ärikasvuvõimaluste arendamisega, sh ühinemised ja uute ettevõtete omandamine, erinevad uued taastuvenergia ärisuunad, samuti Elektrum Drive Baltikumi-ülese elektriautode laadimisvõrgu laiendamine Eestis. Tugevnenud juhatus viib koos ellu ettevõtte kasvustrateegiat, tagamaks Elektrum Eesti jätkuva edu energiasektoris.

Agnes Makil on 28-aastane kogemus ja tulemusele ning kasvule orienteeritud lähenemine panganduses, finantstehnoloogias, infotehnoloogias ja ringmajanduses. Oma karjääri jooksul on ta Balti turul juhtinud eluasemelaene, tarbimise finantseerimist ja krediitkaarte ning Eesti turul investeerimis- ja pensionifonde. Agnes Makki varasem töö- ja juhtimiskogemus on seotud uute toodete turule  toomisega, äri kiire kasvatamise, ekspordi ja uute turgude arendamisega. Agnes on töötanud juhatuse esimehena Swedbank Investeerimisfondides, Maksekeskuses, Bertelsmanni kontsernis ning Foxways. 

Alates 2012. aastast, mil Eestis elektriturg liberaliseeriti ning konkurents klientide valikul kohalike elektrimüüjate ja uute pakkumiste vahel kasvas kiiresti, on Elektrum olnud järjepidevalt Eesti elektrikaubanduse valdkonnas liidripositsioonil. Elektrum Eesti on viimastel aastatel jätkanud äritegevuse arendamist Eesti turul mitmetes uutes ärisuundades. Lisaks elektrimüügile tegeleb ettevõte maagaasi, päikesepaneelide  ja küttelahenduste jaemüügi, taastuvenergia projektide arendamise ja Elektrumi elektriautode laadimisvõrgu loomisega. Elektrum Eesti on ka omandanud Eestis mitmeid ettevõtteid.

Foto: SeeSee Studio

In Nominega liitus konsultant Mariann Saar

Mariann Saar on lõpetanud Tallinna Ülikooli suhtekorralduse eriala ning õppinud ka Sussexi Ülikooli Brightoni Kaasaegse Muusika Instituudis. Ta on töötanud Vaba Lava müügi- ja turundusspetsialistina ja nii on tema kogemustepagasis eelkõige kultuurialane turundus ja reklaam. “Iga uus päev In Nomine tiimiliikmena toob uusi väljakutseid ning ma tahan kommunikatsioonibüroo tegemistesse palju panustada. Ja nagu alati, ka palju juurde õppida. Naasen rõõmuga tagasi kommunikatsiooni juurde, kuid kultuuri naudin endiselt täiel rinnal!” Mariann Saar toonitab ka, et väärtustab sooja ja professionaalset tööalast õhkkonda.

In Nomine partner Heikki Sal-Saller on seda meelt, et uued inimesed toovad alati endaga organisatsiooni kaasa hulga uusi mõtteid, värskeid tuuli ja tööülesannetega uutmoodi hakkamasaamist. 

„Kommunikatsioon, suhtekorraldus, PR – ükskõik, mismoodi me seda nimetame, on suhtlemine ning koostöö vahvate inimestega. Meie oleme In Nomines üle 20 aasta teinud ägedaid asju ägedate inimestega: ajakirjanike, sotsiaalmeedia tegijate, erasektori koostööpartneritega.“

In Nomine kommunikatsioonibüroo asutati 2001. aastal ja siin tegeletakse auto-, ehitus-, jäätmekäitluse, logistika-, tehnika- ning turismiala ettevõtete mainekujunduse, meediasuhete, sotsiaalmeedia ja digiturunduse projektidega, samuti sündmuste korraldamise ning foto- ja videotöödega.

Korraldasime Esvika Elektri Oktooberfesti!

Milline on elektrivärkide müüja Esvika Elektri 30. sünnipäev? Loomulikult Oktooberfest ühes muusika, meelelahutuse ja õllega. Viimast assisteerisid Schweineaxe, Bratwurst, Apfelstrudel ja teised baieri köögi hõrgutised. Sündmuse dresskood oli Lederhosen und Dirndl ja sellest peeti väga hästi kinni! DJ Dr. Siren viis külalised ekraanide vahendsuel otse Saksamaale, positiivselt laadisid rahvast Marko Matvere ja VLÜ. Pinget hoidsid ülal seltskonna- ja õnnemängud – õllekasti hoidmine, naelte löömine, heinapalli-korvpall, õnneõhupallide purustamine. Päevale pani lõpupaugu Siimude vägev trommelshow. Õhtut vedasid Dr. Olof Wassenwuffel ning tema wunderbar Mädchen Birgit und Katerine.

Ülemiste keskuse katusele kolisid mesilased

Ülemiste keskuse katusele paigutati sel kevadel mesitarud. Esimene meesaak on sealt juba saadud ja seda peetakse veel maitsvamaks, kui maalt korjatud mett. Alguses paigaldati katusele kuus taru, igaühes 20 000 mesilast.

„See on umbes sama palju, kui iga päev käib Ülemiste keskuses külastajaid,“ naerab Tiiu Nõmm, Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht. Nüüdseks on linnamesinik Sander Noormägi sõnul samal katusel juba rohkem mesilasi: kuus põhiperet ja neli iduperet – igaühes umbes 50 000 mesilast.

Väike-Maarjast Karusauna talust pärit buckfasti tõugu mesilased, kes keskuse katusele kolisid, on kirjelduse järgi nii rahulikud, et mesinik võib taru juures töötada ka kaitsevarustuseta ja suitsu andmata. Läbi ristamiste on buckfasti mesilastele eri tõuliinidelt üle võetud parimad mee tootmise omadused ja nad on head korjemaa otsijad.

Protsessi uuris lähemalt meie loovjuht Erik ning loomulikult on tulemuseks väike lühifilm:

Smarten Logistics kasutab uudsete töökuulutustena oma veokeid

Smarten Logistics tuli välja uudsete töökuulutustega ja varustas oma kaheksa kõikjal Eestis sõitva veoki furgoonid viie eri sõnumiga, piltide ja tekstidega, mis innustavad inimesi logistikaettevõttesse tööle tulema. Üks hoogsamaid neist on, et „Erinevalt jõuluvanast on meil pakkidega abi vaja aastaringselt. Tule meile tööle!“

Smarten Logisticsi personaliosakonna juht Mari-Liis Kreem räägib, et varem olid konkreetsemad töökuulutused veokitel, neis oli palju teksti ja nad elasid oma aja ära. Nii mõeldigi teha midagi uut ja pöörduti disainer Reimo Õuna poole. „Leidsime originaalse käekirjaga disaineri, kes pakkus lahendust, mis meile kohe sobis. Naljakas juhtum oli, et jõuluvanaga kujunduses oli algselt küsimus „No mis kuradi nali see on?“ kuid logistikafirma konservatiivsus pani meid vandesõna välja võtma.“

Igapäevaselt jookide valmistaja Nudist tiimis ametis olev Reimo Õun ütleb, et ta sai ülesande joonistada üldine töökuulutus eri logistikamotiividega nagu pakkimine, kastid, laotöötajad. Motiivi „Me näitame, mida kastidega veel teha saab“ kommenteerides sõnab ta, et esmalt tuli jahipidamise idee, kõik on näinud, kuidas jäneste püüdmiseks pannakse servast pulgaga üles tõstetud kasti alla porgand. Ja seejärel tuli ta silme ette kelmikas lahendus, kuidas seda logistikaga siduda. „Proovin huumoriga visualiseerida, meeldib nali. On hea tunne, et pakutud lähenemine Smartenile sobis, nad on ju märksa tõsisemad kui Nudist,“ ütleb Õun.

„Üldine tagasiside veoautodel eksponeeritavate sõnumite kohta on olnud positiivne, isegi tuttavad läkitavad pilte, et neile meeldivad muhedad sõnumid veokitel,“ räägib Mari-Liis Kreem. Me soovime tööandja brändi hulga silmapaistvamaks teha, ütleb Mari-Liis Kreem. „Me võtame kindlama suuna ja kasutamine samu elemente ka töökuulutustel, plaan on paar aastat kasutada sama kujundust bänneritel, flaieritel. Kavatseme jõuda sinna, et inimene tunneb meid ära ka ilma nime lugemata, pilti vaadates.“

„Iga tsääns on võimalus“ ehk kuidas teha Eesti-Soome asi jälle suureks

Nykäse Matti süüdimatu lausung sobib kirjeldama ka Eesti ja Soome suhteid. Ka värske Eesti ja Soome ühise tuleviku mõttekoda „Paja“ ajab taga iga tsäänsi ehk kõik olukorra (p)arendusvõimalused tuleb ära kasutada.

Kes on pikemalt Eesti-Soome vahel toimetanud tajub, et Sinisilla kuldajastu jäi lähiminevikku ning oleme teineteisest kaugenenud. Ka Soome Instituudi 30. juubeliürituse ettekannetes tõdeti, et me – Soome ja Eesti, soomlased ja eestlased – oleme lihtsalt vahepeal vaadanud rohkem mujale. Aga riikidevahelised ametlikud suhted on täna tugevamad, kui ealeski varem.

Soome lahe „laienemine“ ja kahe rahva üksteisest kaugenemine pani allakirjutanud tõdema, et asjad võiksid tõesti paremas seisus olla ja midagi muutmata jätkub Soome lahe kallaste vaikimisi „kaugenemine“ ning ainus selgelt positiivne ja tuleviku suhtes julgustav areng on suure arvu hargmaisete tekkimine nooremate põlvkondade seas.

Eesti ja Soome suhtestiku võtmenõrkus paistab peidus olevat selles, et soomlastel on mitmeid Eestis ja Soomest Eesti suunas aktiivselt tegutsevaid institutsioone, eestlastel aga on praegu nii lage seis, et soomlastel ei olegi eriti kellegagi riigi ja tavakodaniku vahele jäävas poolformaalses ruumis institutsionaalselt kokku saada ja koostööd teha.  

Samas kolme Eesti ja Soome koostööraportit kokku pannes leiab nii mastaapi, ambitsiooni, konteksti, suunda ja detaili, kuid need raportid on kui omaette õhku riputatud – harvad on kummagi riigi strateegiadokumendid, mis ka naabrit käsitlevad ja strateegilisi ühisvaateid ei leia. 

Nähes viga, mida laita, otsustasime aidata kutsudes kokku Soome ja Eesti kultuurilise, majandusliku ja ühiskondlikku kerksuse ning Soome lahe piirkonna elujõulisuse arendamise eesmärgiks võtnud Soome-Eesti mõttekoja „Paja“

See on nii protsess kui üsna vaba perioodiliselt kogunev võrgustik, mis koondab Eesti ja Soome ühistest tulevikuvõimalustest huvitunuid – seni veidi üle 30 kaasatu näol – lahe mõlemal kaldal, mis on seni kokku kogunenud küll Soome Instituudi tiiva, aga mitte egiidi all ehk „Paja“ ei ole instituudi oma, vaid on instituudi üks projektilaadne tegevus, millel hetkel puudub isegi juriidiline-äriõiguslik vorm ning kui see vorm peaks tekkima, siis kindlasti sõltumatuna instituudist.

Ühe mõttena pandi „Paja“ lauale viimati ametisse asunud valitsuste tähelepanu juhtimine, et ka riikide suhete väga hea olemise ajal on selle kõrval asju, mis võiksid kas veel paremad olla või mis vajavad parendust ehk hoopis uue või unustatud teemana koostöölauale tõstmist. 

See on n.ö rahvaalgatuse vormis teatud kogukonnana kaasamõtlemine, mis peaks andma praegustele ametlikele tegutsejatele uusi vaateid juurde, üldse mitte aga pretendeeriks nende töölaualt millegi ära või ülevõtmisele. Ehk siis veel kord – juurde, mitte ära!

Kümme teesi Eesti-Soome asja taas suureks tegemiseks

1. Oleks vaja sõnastada 2035+ Soome lahe ruumi visioon ja stsenaariumid, mille võiksid panna kokku SITRA ja Riigikogu Arenguseire keskus. 

2. Riikidele tuleks luua ametlik koostööagenda seniste raportite põhjal – strateegilises vaates kuni aastani 2035, taktikalises vaates järgmise suhteraportini, operatiivses aga iga-aastase tegevuskavana. Lisaks võiks kummalgi pool lahte olla Eesti ja Soome asju proaktiivselt koordineeriv võimalikult kõrge ametiisik  – töönimetusega “sinisillaminister”

3. Regulaarselt peaks kogunema kahepoolne valitsuste-parlamentide tasemel töörühm, mille iga sessiooni agendas oleks ülevaade kogu olukorrast ja sellele lisaks leiaks iga kord sügavuti käsitlemist üks võtmeteema lähtestatuna valdkonna arvamusliidrite sisendiga. 

4. Kordamööda kummalgi pool Soome lahte võiks toimuda iga-aastane koostööfoorum.

5. Vajame ühist meediaruumi rahvusringhäälingute koostegevusena.

6. Kultuur, ajalugu ja keel. Kultuurikoostöö vajab “ühismaa” ehk ühtse tegevusala loomist, mille raames toetataks Soomes eesti keele ja Eestis soome keele õpetamist. Ülelahe võrgustikkõrgkool tuleks lõpuks asutada. Meie suhete ja suhtlemise lugu tuleb kokku ja lahti kirjutada. 

7. Eelkõige noorematest põlvkondadest hargmaised on sidemeid tugevdav ühine tulevikuressurss, mitte tänane jagatud probleem. 

8. Asjaajamise sujuvus vajab parandamist.

9. Mitteametlik/ühiskondlik ülelahe ühistegevuse agenda vajab ka riikide tuge

10. Regionaalne ja kogukondlik koostöö – näiteks Talsinki kaksikpealinna metropolipiirkonnas toimuva näitel – vajab nii analüüsimist, tunnustamist kui toetust.

Allikas: Eesti-Soome mõttekoda „Paja“

Kui alustasime Mattiga, siis kuulugu talle ka lõppsõna: „Kui inimene magab, ei juhtu midagi. Aga kui ta ei maga, võib kasvõi kala saada.“


Ain Hinsberg ja Heikki Sal-Saller kirjutasid Postimehes Soome lahe laienemisest ja kahe rahva teineteisest kaugenemisest ning pakkusid valitsusele välja 10 teesi olukorra parendamiseks.

Võtsime sarikapärja Höhle 10 000 ruutmeetriselt tehaselt

Taas sarikapärg! Tulevaks kevadeks valmib fiiberoptiliste kaablite paigaldamiseks vajalike mikrotorude tootja Höhle uus, Raplamaal Lõiusel ehitatav tootmisüksuse laiendus. 

Oma toodangust 95% eksportiv Höhle alustas Eesti omanikega järk-järgulist kasvu 2015. aastal, tänavu aprillist on ettevõttel aga uus omanik, kaablitarvikute valmistaja HellemannTyton. Esimeste tootmisliinide paigaldamisega tahetakse alustada aasta lõpus, esimene mikrotorude trummel veereb välja tuleva aasta aprillis. Höhles tahetakse aastast tootmismahtu suurendada 3-4 korda, aga mitme aastaga see tulemus saavutatakse, on veel vara öelda, tõdes ettevõtte juht Toomas Koobas.

Mapri Ehituse projektijuht Urmas Adson kinnitab, et aasta lõpuks on suurem osa uue tootmisüksuse ehitustöid tehtud. „Katusetööd on lõpetamisel, põrandavalu oktoobri alguseks, siis läheme edasi asfalteerimisega väljas, seejärel saab transport normaalselt liikuda. Raudbetoonist soojustatud seinapaneelid on ka soojust salvestavate omadustega. Ehitada 10 000 ruutmeetrit on Eesti mõistes suur maht,“ märgib Adson lisades, et suuremaid objekte ongi huvitavam ehitada.