Rubriik: 2018

Muusikakriitikud on rääkinud ja kirjutanud – Tallinna Kammerorkester on hetkel parimas vormis ning 26-aastane orkester rõõmustab kuulajaid iga kavaga. Orkester on tänulik, et muusikalist pingutust ja rõõmu muusikast on märgatud! Selgi hooajal on ettekantud palju Eesti muusikat ja antud kontserte Eesti Vabariigi sajandi tähistamiseks maailma eri paigus. Kontserte on olnud aga ka Rakveres-Paides-Viljandis, Jõhvist, Pärnust, Tartust ja Triigi Filharmooniast rääkimata. See on oluline, sest kõlas ju ka koos Eestri Filharmoonia Kammerkooriga antud juunikuiste suvekontsertide pealkiri – „Siin on ilus elada!“

Tallinna Kammerorkester on kodusele publikule vastuvõtu eest tänulik. Kuidas oma tänu näidata? Orkester kingib muusikasõpradele, kes on Tallinna Kammerorkestri 2018/19 hooaja eesseisvast viiest nn omakontserdist vähemalt nelja kuulamas käinud tänutäheks kohtumise orkestriga ja priipileti 26. hooaja lõppkontserdile!

Kontsertidel sarjas TIPPSOLISTID esinevad peadirigent Risto Joosti kutsel tippviiuldajad ja dirigendid Janne Nisonen, Kolja Blacher ja Peter Spissky. Sarjas TALENDID KODUS soleerib Berliinis Kolja Blacheri klassis õppiv Robert Traksmann, orkestrit juhatab meie esimene külalisdirigent Juha Kangas. Viimaste hooaegade maiuspala, kontserdisarja KÕIKVÕIMAS peateos on Arnold Schönbergi melodraama Kuu-Pierrot, kõnelaulu kandvas rollis kütkestav sopran Iris Oja, juhatab Risto Joost.

TALENDID KODUS: Robert Traksmann, Juha Kangas 15. detsembril Mustpeade majas.
TIPPSOLISTID: solist ja dirigent Janne Nisonen 12.jaanuaril Mustpeade majas.
KÕIKVÕIMAS – KUU-PIERROT. Solist Iris Oja, dirigent Risto Joost 14. veebruaril Mustpeade majas.
TIPPSOLISTID: solist ja dirigent Kolja Blacher 2. märtsil Estonia kontserdisaalis.
TIPPSOLISTID: Peter Spissky (barokkviiul). Barokikava. Solist metsosopran Tuuli Dede. 21. märtsil Mustpeade majas.
26. hooaja lõppkontserdil 21. juunil Mustpeade majas esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost. Maailma esiettekandes kõlab Tõnu Kõrvitsa uudisteos.

Tallinna Kammerorkester on üks Eesti viiest professionaalsest orkestrist, mille asutas 1993. aastal Tõnu Kaljuste. Orkestri peadirigent alates 2013. aastast on Risto Joost.

Lisalugemist: (www.)tko.ee ja facebook.com/TallinnaKammerorkester
Kohtumisteni muusikas!

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid professor Peep Veski stipendiumifondist välja järjekorras viienda 1000 eurose stipendiumi. Selle sai Tartu Ülikoolis farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas uurimistöö kaitsnud proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilane Ebe Vaarmets. Stipendiumi sündmusel Tartu Ülikooli muuseumis rääkis kuraator Lea Leppik õnne valmemist, mille hulk aega tagasi pani kirja Parrot.

Varem turundusmaastikul tegutsenud Mai Sillamäe alustas novembri lõpus tööd In Nomines. Saame tuttavaks!

Mai lõpetas 2016. aastal Tallinna Ülikooli bakalaureuseõpingud suhtekorralduse erialal ja keskendus oma lõputöös pressiteadete loetavuse ja tõhususe uurimisele. “Tahes-tahtmata erineb õpikutarkus elukogemustest ja selle analüüsimine oli mu jaoks väga huvitav!

Oma kolm praktikakuud tegutses Mai Ida-Tallinna Keskhaigla turundustiimis, mille fookus oli tekstiloomel – sisekommunikatsiooni ja trükimeedia haldamisel. Praktika lõppedes alustas Mai tööd Uber Estonias ja korraldas enam kui kaks aastat peamiselt ettevõtte üritusturundust ja kommunikatsiooni.

Uusi väljakutseid kommenteerib Mai nii: “Töö kommunikatsiooniettevõttes paelub mind väga, sest koostöös erinevate partneritega saab ja tuleb enda silmaringi pidevalt avardada. Iga päev õpetab midagi uut!”

Baltikumis ning Euroopa riikides finantstehnoloogia ja e-arvete lahendusi pakkuv Fitek laieneb Suurbritannia turule. Ettevõttel on valmis ka sealsele turule sobiv arvehalduse lahendus, tänaseks kontor avatud ja esimesed töötajad leitud.

„Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi parimateks osutusid Rakvere Gümnaasiumi, Jõhvi Vene Põhikooli, Võru Kreutzwaldi Kooli, Valga Põhikooli ning mitme Tallinna kooli õpilased. Kõigi finaali pääsenud koolide nimekiri kinnitab, et ettevõtlikud ja kaasavad ollakse üle Eesti.

7-10-aastaste õpilaste parim sotsiaalne tegu oma kogukonnale on Rakvere Gümnaasiumi 3.a ja 4.a klassi õpilaste projekt „100 lille, 100 sõpra“ ehk oma koolimaja esise kaunistamine lilledega. Äritegude kategooria noorima vanusegrupi parim on Jõhvi Vene põhikooli 4.c klassi õpilane Emili Matjušenko, kes valmistas plastikust helkureid.

11-15-aastaste õpilaste kogukonnale tehtud sotsiaalsete tegude seas võitis I koha Võru Kreutzwaldi Kooli 7.b klass, kes koostab, harjutab ja esitab luulekavasid ningäritegude kategoorias pälvisid selles vanuserühmas esikoha Valga põhikooli 9. klassi õpilased Morris Tann, Janely Rein ja Rasmus Susi oma toodetud meevõidega. Eriauhinna parima teenuse müügi eest sai Türi põhikooli õpilane Kirke Perillus, kes pakub mängujuhtimise teenust.
16-26- aastaste õppurite sotsiaalse teo kategoorias võitis I koha viie gümnaasiumiõpilase – Katarina Raud, Anastasia Beljajeva, Anna Aron, Silvaliis Karu ja Greete Kõrvel –vaimse tervise probleemide teadvustamise projekt „Ma Ei Ole Uhhuu“. Finantsgeeniuse eriauhinna pälvis Kristiina Saaron Valga Gümnaasiumis UNESCO koolide võrgustiku raames loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmise eestvedamise eest.

Äritegude kategoorias võitsid vanemas vanuserühmas esikoha Tallinna 21. Kooli õpilased Merilin Priilinn-Türk, Triin Mänd, Bert Palts ja Kristjan Pekk, kes toodavad Best Ice Kalevi kommidega jäätist.
Auhindadeks on TalTech Mektory poolt spetsiaalselt konkursi finalistidele disainitud inspiratsioonipäev, Ettevõtlusküla koolitused, sTARTUp Day piletid, samuti olid auhindade seas populaarsed tehnikavahendid: tasakaaluliikurid, kõrvaklapid jm.

Kõigi finalistide seas valitud loosiauhinna – STIGO ratta said endale Rakvere Gümnaasiumi õpilased, kes korraldasid loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks. Kõik finalistid said võimaluse külastada ka Energia Avastuskeskust, et oma ideedele uut energiat laadida.
Konkurss toimus ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Fotode autor Kalev Lilleorg.

Pärnumaal sai valmis Selja laudakompleks, kuhu Estoveriga seotud omanikud investeerisid 1,8 miljonit eurot. Uuendatud farmis on kohti 1200 lüpsilehmale. Laudakompleksi ehitas Mapri Ehitus, projekteerija oli Pekko Projekt.

René Eespere „Augustuse“ aluseks on Hermann Hesse jutustus, kus uuritakse, mis on armastus ja mis on õnn, kuidas neid ära tunda ning mis juhtub siis, kui sinu saatuse üle otsustab keegi teine? Maailmaesiettekanne kõlas Mustpeade maja Valges saalis 27. oktoobril kell 14.

Kontsertetendus räägib sellest, kas armastus on privileeg või tuleb see välja teenida? Mis saab siis, kui armastus saab otsa? René Eespere sõnul on see lugu mõistukõne nii noortele kui ka täiskasvanutele. Eespere sõnul on ta “Augustuse” ideed endas kandnud tosin aastat ja kui Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Risto Joost pakkus Eesperele võimalust kirjutada muusikaline etendus noortele, Tallinna Kammerorkestri sarjale Noorte Filharmoonia, millega külastatakse uuel aastal ka koole, oli ta rõõmuga nõus.

„Augustuse“ solistid on Priit Volmer (RO Estonia) ja helilooja tütar Aurelia Eespere, kes on Muusikaakadeemia teise aasta ooperilaulu magistrant. Tallinna Kammerorkestrit dirigeerib Andres Kaljuste, kellele helilooja andis ka vastutusrikka sõnalise rolli. Hermann Hesse jutustuse on Eesti keelde tõlkinud Piret Pääsuke, laulutekstide autor on Malle Talvet-Mustonen.
Noorte Filharmoonia on Tallinna Kammerorkestri kontserdisari, mille raames tellitakse igal hooajal üks uudisteos armastatud Eesti heliloojalt. Sellest sarjast pärinevad väga menukad Rasmus Puuri “Sipsik”, Rein Rannapi “Vana saabas” ning Kristo Matsoni “Trikiga küsimus”.

Eesti Arhitektuurimuuseumi peanäitusesaalis avati ülevaatenäitus „100 ehitist – sada aastat. Eesti lugu ehitistes. 1918-2017”. Tegemist on näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul ehitatud märgilistest hoonetest ja rajatistest.
Samuti esitleti täisvärvitrükis 224-leheküljelist samanimelist raamatut, kus kõik tekstid on eesti, inglise ja vene keeles.

Eesti Vabariigi sajandal aastal teostunud projekti algatajateks olid Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Kaks suurt Eesti ehitusala liitu kaasasid omakorda projekti elluviimisesse 35 enda liikmesettevõtet.

Näituse ja raamatu tegijad:
– idee: Toomas Kään
– tekstide autorid: Toomas Kään, Epp Lankots, Maris Mändel, Triin Ojari, Karin Paulus, Sander Sein, Robert Treufeldt, Madis Tuuder, Leele Välja, Mait Väljas.
– kuraator: Leele Välja
– graafiline kujundus: Andres Tali
– ruumiline kujundus: Johan Tali
– projekti juht: Toomas Kään (In Nomine).

18. oktoobril, mil möödus 79 aastat esimese ümberasujate laeva lahkumisest Tallinnas, avati Saka mõisas mälestusmärk Umsiedlungile ja toimus baltisakslaste ümberasumisele pühendatud konverents.
Kõrgel merekaldal on nüüd kuue meetri kõrgustest paokil akendest välja lendamas kolm suurt kurge – nii näevad ümberasumist skulptor Simson von Seakyll (Aivar Simson) ja arhitekt Kalle Rõõmus.

Mälestusmärk Umsiedlungile on Saka mõisaomanike Eha ja Tõnis Kaasiku isiklik kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, meenutamaks baltisakslaste ümberasumist Eestist ja Lätist. Tõnis Kaasiku sõnul juhtigu see mälestusmärk tähelepanu baltisakslaste loodud ja siia mahajäänud pärandile, olgu see siis kultuur või kunstiteosed, ehitusmälestised, enam kui tuhatkond mõisahoonet ja parki nende ümber.
„Baltisakslaste panus ja nende poolt loodu on aidanud rajada Eesti riiki, nii sõdadevahelisel perioodil kui ka viimased 25 aastat,“ ütleb Kaasik. Mälestusmärk on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja tänutäht võimaluse eest elada omas riigis, mille vundamenti aitasid laduda arvukad baltisakslaste põlvkonnad ja kelle toetust oleme tundnud ka oma riigi taas üles ehitamisel, lisas Tõnis Kaasik.

Monumendi avamisel kõnelesid Saksa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichorn ja Sakalt 2-aastase poisina lahkunud Heiner Löwis of Menar, oma tervituse edastas kultuuriminister Indrek Saar ja kohaliku rahva poolt tervitas Toila vallavanem Eve East.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit tähistas enda 25. sünnipäeva Arhitektuurimuuseumis näitusel „100 ehitist- sada aastat. Eesti lugu ehitistes. 1918 – 2017”.

Juhatuse esimees Meelis Einstein: „Meie ehitusmaterjalitööstus on koos Eesti majanduse ja ehitusega astunud reipalt ülesmäge, kogenud sarnaselt nendega ka tagasilööke, kuid on kujunenud tänaseks päevaks meie kohalikke maavarasid ja toormaterjale väärtustavaks ja edukalt eksporti arendavaks tööstusharuks.”

1993. aastal moodustatud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub praegu 64 liiget.