Rubriik: 2018

13. oktoobril toimus esimene rahvusvaheline e-jäätmete päev, et edendada elektri- ja elektroonikaseadmete taaskasutamist kogu maailmas. E-jäätmete päeva eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust e-jäätmete taaskasutusest.

Maailmas taaskasutatakse igal aastal vaid 20% e-jäätmetest. See tähendab, et aastas jõuab 40 miljonit tonni e-jäätmeid prügilatesse, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus puuduvad nõuetele vastavad käitlusvõimalused. Kuigi 66% maailma elanikkonnast elavad riikides, kus kehtivad e-jäätmeid reguleerivad õigusaktid. Selle tagajärjeks on tarneahelas olulise ja kriitilise tooraine kadu. Jäätmete ebaseadusliku saatmisega arenguriikidesse põhjustatakse tõsiseid tervise-, keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme.

„Tarbijad mängivad olulist rolli e-jäätmete taaskasutuses. See saab alguse õigesse kohta ja õigetele isikutele e-jäätmete üleandmisest,” sõnas EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vetsa. „Kasutuks muutunud elektril töötavate asjade, alates puldiautost ja lõpetades külmkapiga, koht ei ole prügikastis või selle kõrval. Olenevalt suurusest ootavad nad ostukohta või jäätmejaama toimetamist,” lisas Vetsa.

E-jäätmete päeva eel toimus 12. oktoobril meediale pressireis Rahumäe jäätmejaama ja Eesti ainukesse elektroonikaseadmete ümbertöötlemistehasesse WeeRec OÜ.

Rahvusvahelise e-jäätmete päeva kutsusid ellu WEEE Forum (rahvusvaheline e-jäätmete tagasivõtusüsteemide ühendus) ja nende 26 liiget, kaasatakse umbes 40 erinevat organisatsiooni 20 erinevas riigis üle maailma.

Osalevate organisatsioonide algatustega soovitakse suurendada tarbijate teadlikkust
e-jäätmete taaskasutamisest. Erinevaid üritusi toimub üle maailma. Eestis käivitab WEEE Forumi liige EES-Ringlus kuuajalise teabekampaania, kutsudes inimesi kasutama kuhuviia.ee mobiilirakendust, leidmaks endale lähim koht e-jäätmete äraandmiseks.

Tulivee salapiirituse keskus, mis hõlmab muuseumi, välilava ja vaatetorni, sai novembris nurgakivi. Muuseumi eesmärk on jutustada salapiirituseveo lugu Soome keeluseaduse aastatel. Muuseumi ehitab Mapri Ehitus.

Peep Roosmann kuulutati „Betoonisõbraks 2018” – betooni kui materjali mitmekülgse kvaliteetse kasutamise, betoonile uute kunstiliste väljundite leidmise ja betooni propageerimise eest kogukondlikul tasandil.

„Kus aga midagi huvitavat betoonist tehakse – seal on Peep Roosmann platsis,” sõnas Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Ta on oma tegemiste kaudu propageerinud betooni kui materjali paljusid häid omadusi, aga ka betoonehitajaid, kui kvaliteetse töö mehi,” lisas Roots.

Tegemist on Eesti Betooniühingu uue aunimetusega.
Esimesele Betoonisõbrale Peep Roosmann’ile tegi kunstnik Jüri Mildeberg ka spetsiaalse auhinna.

10. oktoobril toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis järjekordne Betooni Tehnoloogiapäev.
Esinesid Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Mati Laurson, Savekate OÜ-st,
Deniss Ivanenko, Prefabcon OÜ-st, Martin Vaga, YIT Infra Eesti AS-st, Joonas Sarapuu, Innopolis Insenerid OÜ-st ja Tanel Seppel, RIMER Konsult OÜ-st.
In Nomine aitas kajastada.

In Nomine kollektiiv kutsus Soome-Eesti Kaubanduskoja liikmeid hommikukohvile, et vestelda kommunikatsiooni ja meedia teemadel.

Milleks minu ettevõttele PR? Mida kasulikku ta annab? Mis see maksab? – Nendele ja paljudele teistele küsimustele andsid vastuseid In Nomine konsultandid Heikki Sal-Saller, Epp Alatalu, Heikki Sal-Saller ning Greta Lüiste.

Toomas Sildam tegi ülevaate Eesti meedia hetkeseisust ning võrdles ajakirjaniku tööd tänasel päeval ning 12 aastat tagasi.

Suve algul ajateenistusest tulnud Siim Palu alustas septembris tööd In Nomine kommunikatsiooniagentuuris. Praktika on lõppenud, aga Siimu jaoks algab nüüd tõeline töö.

Siim on õppinud Tallinna Ülikoolis suhtekorraldust ja omandanud bakalaureusekraadi. Ülikooli ajal oli ta praktikal reklaamiagentuuris, kus kirjutas sisuturundusartikleid ja viis läbi intervjuusid.
Pärast kõrghariduse omandamist suundus ta ajateenistusse, kus teenis Pioneeripataljonis. Teenistuse lõpuks saavutas ta lipniku auastme.
Innustatud militaarsest edust, asus Siim ka tsiviilelus tarkusi omandama. Kogemus maksab ja miski ei anna kogemust rohkem kui enda erialal töötamine.

„In Nomines praktikal olles õppisin iga päev midagi uut. Suhtlemine, kirjutamine, organiseerimine – need oskused on sel alal töötamiseks vajalikud. Õppimine ei ole kaugeltki veel läbi ja töötades jätkan enda erialase meisterlikkuse lihvimist.“

Pioneeritööd ja suhtekorraldust seob Siim nõnda: „Suhete loomine ja hoidmine on nagu silla ehitamine: kui maatoed on nõrgad, variseb see esimese raskuse all kokku“.

Kinos Artis esilinastub 2. oktoobril Jaanus Nõgisto autorifilm Risto Joostist „Päikesepoiss“. Sellise süvenemisastmega muusikafilme ja -saateid me nüüdsel ajal sageli ei näe, arvab filmi autor, „selle filmi jaoks ei kirjutanud keegi esmalt stsenaariumi, see ei ole mingi visuaalne autahvel,“ ütleb Nõgisto.

Idee dirigent ja kontratenor Risto Joostist film teha sai Nõgisto 2016. aastal, kontserdil, kus Tallinna Kammerorkester ja multiinstrumentalist Tiit Kikas mängisid Mozartit nii tõsiselt kui huligaanselt remixides. Nõgisto sõnul on oluline Risto Joosti oskus keskenduda ja positsioneerida end otsiva ja loova muusikuna. „Mind paelus Risto Joosti isiksus, julgus seigelda ilma tagasihoidlikkusse takerdumata muusikakosmoses, “ ütleb ta. Filmi jaoks on protsessi mõtestanud veerandsada Eesti muusikategelast alates Tõnu Kaljustest, Erkki-Sven Tüürist, Neeme Järvist Anneli Peebo, Igor Garšneki ja Tõnu Kõrvitsani.

Filmi produtsent on Toomas Lepp (Artefilm). Jaanus Nõgisto ja Toomas Lepa koostöös on valmimas ka eepiline muusikafilm Tallinna Kammerorkestri 25 aastast.

Filmi esilinastus on osa Tallinna Kammerorkestri 26. hooaja avaüritustest: kui 30. septembril osaleb orkester Mustpeade majas keskpäeval algaval ja pärastlõunase soovikontserdiga lõppeval perepäeval, 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval on kontsert Tallinna Teletornis, 2. oktoobril on filmilinastus, 3. oktoobril on Mustpeade maja Valges saalis värskeima Beethoveni konkursi laureaadi Alberto Ferro soolokontsert ning 4. oktoobril Tallinna Kammerorkestri hooaja avakontsert, kus solistidest Alberto Ferro ja Leho Karin, maailmaesiettekandel Helena Tulve „Tundmatuis vetes“ tšellole ja orkestrile. Dirigeerib Risto Joost.

Lisainfo:
www.tko.ee
www.facebook/tallinnakammerorkester

Elektrimootorite ja –seadmete valmistaja AS Konesko pani 12. septembril nurgakivi Türi-Allikule ehitatavale tõsteseadmete komponentide tehasele.

Senistele Koeru, Põltsamaa ja Türi-Alliku toimivatele tehastele lisaks valmib uus tootmine, 10 miljonit maksev ja 50 inimesele tööd andev Türi-Alliku üksus 2019. aasta kevadeks.

In Nomine aitas detsembris korraldada Saint-Gobain Glassi laste jõulupeo, mis seekord peeti Tartu tantsulubis Shate. Üle 300 lapse said õppida tantsu, meisterdada, vaadata multikaid ja lugeda salme Väga Suurele Jõuluvanale.

Elektrivärkide parim asjatundja Esvika Elekter tähistas 31. augustil Kultuurikatla Katelde saalis oma 25. sünnipäeva.

Juubelipidu algas Toomas Savi heli- ja valgusinstallatsiooniga, millele järgnes Kadri Kuusleri elektritemaatikast inspireeritud pisut ulmelise alatooniga moedemonstratsioon. Pinget kruvis ansambel Caater ning tehnoloogiakommentaari jagas Peeter Marvet.

Õhtu edenedes astus lavale legendaarne ansambel Karavan. Varaste hommikutundideni sai tantsu lüüa DJ Inder Sireni videodisko saatel.

Sünnipäevakingituste asemel paluti toetada Vähiravifondi “Kingitud elu”.