Autor: administra

Euroopa Raudteeaasta parima rongilaulu valimised võitis helilooja Šainski „Helesinine vagun“, tuntud kui laul Krokodill Gena ja Potsataja multikatest. Laulu esitab uues võtmes rokkansambel Wiiralt. Laulule „Helesinine vagun“ järgnevad Rein Rannapi „Vana vaksal“ Ivo Linna esituses ja Riine Pajusaare „Kui jaamast lahkub rong“ Dave Bentoni esituses.

Martin Saaremägi ansamblist Wiiralt räägib, et originaalis slaavipärase meloodiaga „Helesinist vagunit“ oli Wiiralti Ameerika juurtega helipilti küllaltki keerukas viia. „Tegime viis eri versiooni, üks kõlas nagu Vennaskond, teine nagu Meie Mees. Väljakutsed meeldivad meile, bänd ei jätnud jonni ja „Helesinine vagun“ Wiiralti moodi sai mõtlik. Meloodia loomisele andis korraliku tõuke novembripimedus ja Heldur Karmo eestikeelsele laulule kirjutatud sõnad ning nii jäimegi lõpuks selle versiooni juurde. Mulle enesele tuleb silme ette rongi tasane liikumine enne hoo üles võtmist kuskil Valga kandis, akendest paistab pimedus ja mõni üksik tuli mööduvate majade akendes.“ Martin Saaremägi lubab, et peatselt läheb laivi ka laulu vaguni videoklipp.

„Helesinine vagun“ ansambli Wiiralt esituses on kuulatav Spotifys

Raudteeaasta Fondi kolleegiumi esimees Tamo Vahemets ütleb, et hääletajate valik on talle ootuspärane, kuigi ta ise ootas salamisi teiseks tulnud „Vana vaksali“ võitu. „Wiiralt on oma seadega ära tabanud meeleolu ja mõtlik „Helesinine vagun“ sobib väga hästi selle aasta lõppu. Laulu kuulamine pani mind mõtlema varasemate aegade ahjuküttega raudteejaamale, kus oli soe rongi oodata ja eesootavale teekonnale mõelda – teele nüüd, pikk on tee.“ Vahemetsa sõnul on rongisõidud ja -laulud küll seotud nostalgiaga, kuid rongid on tulevikutransport ja kindlasti ootavad meid ees uued kogemused ja laulud neist. „Kutsun Raudteeaasta Fondi nimel käesolevat aastat rahulikult lõpetama ja võtma tuleval aastal ette rongiretki üle Eesti.“

Üheksateist rongilaulu koos saadud häältega on välja toodud Operation Lifesaver Estonia veebilehel www.ole.ee/rongilaul

Raudteeaasta Fond toetab raudtee valdkonda puudutavaid ning seda populariseerivate projektide elluviimist. Fondi fookuses on projektid ja tegevused, mis annavad põhjalikuma arusaama raudtee rollist ning tulevikusuundadest ja toovad välja rongiga reisimise eelised – ohutuse, kiiruse, mugavuse, keskkonnamõju – võrreldes teiste transpordivahenditega.

Raudteeaasta Fondi on loonud Eesti Raudtee, AS Operail, Edelaraudtee AS, AS GoRail, OÜ Rail Baltic Estonia, Operation Lifesaver Estonia MTÜ ning Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Helesinine vagun

Sõnad: Heldur Karmo

Asjata ehk solvasime sõpru häid,

ajapikku seegi meelest läeb.

Seiklusteta elu peagi tüütaks meid –

ruttu, vedur, ära seisma jää!

Teele, jah, teele nüüd!

Pikk on tee, pikk on tee –

algust ja lõppu sel varjab silmapiir.

Tundmatust lubades

vagun suur, sinine

veereb ja igaüht

kaugustesse viib.

Taevakarva vagun kärmelt mõõdab maad,

hoogu iga ratas lisab veel…

Ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab?

Miks ei kesta terve aasta see?

Teele, jah, teele nüüd!

Pikk on tee, pikk on tee –

algust ja lõppu sel varjab silmapiir.

Tundmatust lubades

vagun suur, sinine

veereb ja igaüht

kaugustesse viib.

Näitus „Kunda ajalugu klaasnegatiividel“ on 3. detsembrist avatud Rakvere Kroonikeskuses.

Kundas tsemendi tootmise alustamise 150. aastapäeval panid AS Kunda Nordic Tsement ja Viru-Nigula vallavalitsus Kunda linna arhiivist leitud 19. saj. viimase veerandi – 20. saj. esimese veerandi fotodest kokku Kunda linna, tsemendivabrikut ja inimesi tutvustava väljapaneku.

Näituse kuraator: ajaloolane Uno Trumm, SA Virumaa Muuseumid,
Kujundus: Üllar Leete, Portfell OÜ,
Projekti juht: Toomas Kään, In Nomine OÜ.

Näitus oli novembris eksponeeritud Tallinna Tehnikaülikooli peahoones.
Rakvere Kroonikeskuses on näitus avatud 10. jaanuarini 2022. Edasi liigub näitus Jõhvi.

Tallinnasse Kalamajja tuleb uus, miljööväärtuslikku piirkonda sobiv Kellukese lasteaed, mille 12 rühmas hakkab käima 270 last. Ehitustööd on alanud ja lasteaed saab valmis tuleva aasta sügisel.

Kellukese lasteaia uus maja on rühmade kaupa jagatud mitmeks kaldkatusega osaks, millest igaüks on eri värvi. Seega sobib lasteaia hoone väga hästi Kalamaja arhitektuuriga. Lasteaia hoovi tulevad lillepeenrad, õuesõppe paviljonid, õppeaed ja kasvuhoone, hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid.

Lasteaia direktor Tamara Borsuk tunneb heameelt ka õuealale rajatava liiklusõppe linnaku ning uute sportimis- ja mänguvõimaluste üle. „Hoones on suured ja avarad rühmaruumid, ühendatav spordi- ja muusikasaal, huviklass, töötajate kabinetid, köök, lift. Lasteaia fuajees on suur näituste- ja mängimisala. Läbipaistev katus lisab ruumile valgust ja avarust. Kõigisse rühmaruumidesse pääseb nii siseruumist kui ka otse õuest. Kokkuvõtteks võime öelda, et saame maja, millest oleme ammu unistanud,“ ütleb Borsuk.

Lasteaia Kelluke ehitab Mapri Ehitus. Ettevõtte tegevjuht Tarmo Roos lubab, et Kalamaja saab keskkonda sobiva lasteaia, kus on olulist tähelepanu pööratud nii laste kui ka töötajate ergonoomikale ja mugavusele. „Mapri Ehitus lammutas meelsasti vana hoone, et rajada selle asemele kaasaegne keskkond. Lasteaiaõpetajatel on väga suur koormus ning sotsiaalselt oluline roll ning nende töötingimused olgu tipp topp vormis. Mapri Ehituse töötajatel on vähemalt kahe lasteaiarühma jagu tulevikutegijaid ning selle kogemuse kaudu teame me, mis on lapsele hea ning õpetajale oluline. Lapsed on meie tulevik ning ükski euro, mis me panustame nende tuleviku edule, ei lähe raisku,“ kinnitab Tarmo Roos.

Mapri Ehitus võttis kasutusele Eesti IT-firma Hausing Technologies arendatud garantiitööde haldamise rakenduse, millega saab ehitusjärgsel perioodil infot administreerida, osapooltega suhelda ning võimalikele garantiiküsimustele kiiresti reageerida.

Kairi Sülla, Mapri Ehituse arendusjuht on seisukohal, et digitaliseerimise ajajärgul peaks igal ehitusfirmal olema garantiitöid hõlbustav ja kliendile kiireid tulemusi andev lahendus. Mapri Ehituses testiti mitut neist enne, kui Hausinguni jõuti. „Hausinguga saame ehitusjärgsel perioodil infot hallata, eri osapooltega suhelda ning võimalikele garantiiküsimustele operatiivseltreageerida. Samuti saame tänu struktureeritud lahendusele olla kindlad, et ükski teema ei jää kellegi postkasti või info ei lähe kaotsi näiteks inimeste vahetudes. Väga oluline on ka, et seosed puuduste vahel joonistuvad paremini välja ja näeme, kas puudus on seotud vaid kindla töövõtjaga või valitud lahendusega. Selliselt saame järgmisel korral vigu kindlasti vältida,“ räägib arendusjuht.

Kundas tsemendi tootmise alustamise 150. aastapäevaks panid AS Kunda Nordic Tsement
ja Viru-Nigula vallavalitsus kokku näituse „Kunda ajalugu klaasnegatiividel“.
Tegemist on valikuga mõned aastad tagasi Kunda linna arhiivist avastatud klaasnegatiividega,
mis siiani enamuses tundmatud.

Novembris on näitus vaadata Tallinna Tehnikaülikoolis, detsembris liigub näitus edasi
Rakverre ning siis Kundasse.

Näituse kuraator: ajaloolane Uno Trumm.
In Nomine korraldas.

Eesti Betooniühing kuulutas 2021. aasta „Betoonisõbraks” Tallinna linnavalitsuse – betooni mitmekülgse kasutamise eestkõnelejana ning betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutusvaldkondade laiendamise eest.

„Ilma betoonita on tänapäevane linnakeskkond mõeldamatu. Nii meie majad, rajatised, infrastruktuur, linnatänavad, pargid ja sadamad – kõik nad vajavad betooni,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ka viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus välja paistnud betooniteadliku ja -sõbralikuna. Betooniühing on seda märganud ning „Betoonisõbra” tiitli omistamisega tahame Tallinna linnavalitsuse panust betooni kui enamkasutatava kodumaise ehitusmaterjali kasutamisel omalt poolt ära märkida,” lisas Leetma.

Viimaste aastate ehitistest väärivad selles kontekstis esile tõstmist:

• enamik uusi koolimaju, lasteaedu, sotsiaalmaju, tervisekeskuseid;
• Ülemiste liiklussõlm (Aasta betoonehitis 2013), Reidi tee, Haabersti ristmiku viadukt ja tunnelid;
• betoonelementidest Tondiraba jäähall (Aasta betoonehitis 2014), Tondiraba park;
• viimasel kümmekonnal aastal on Tallinnas järjest juurde ehitatud betoonist kestlikke bussitaskuid;
• 2016. aastal rajatud Õismäe betoontee katselõik juba kinnitab betooni kui vastupidava materjali võimalusi tänapäeva teedeehituses, jne jne.

„Betoonisõber 2021” aunimetus kuulutati välja ja vastav auhind anti üle linnapea Mihhail Kõlvartile Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis.