Autor: administra

Ajastul, mil energia tarbimine üleilmselt muudkui suureneb, tootmisvõimsusi aga tuleb juurde visalt, on peagi käes aeg, kui igaühest meist saab elektritootja, olgu allikaks siis päike, tuul või kütuseelement. Lõuna-Eesti metsade keskele kodu rajanud Indrek Kuldkepp on selle mure enda jaoks nutikalt ära lahendanud.

Indrek Kuldkepp teenib raha oma firmas Avrame tehasemajade ehitamisega, täpsemalt öeldes ettelõigatud puitkarkassmajade valmistamisega. Need on A-Frame majad ehk A-tähe kujulised puitmajad, millel – üllatus-üllatus – pole seinu. Õigemini, seinad küll on, aga need ei paista välja, näha on vaid kolmnurkne, harjast maani ulatuv katus. Puitmaju on Kuldkepp tootnud ja müünud nüüdseks juba üle kahekümne aasta, alustas ta 1998. aastal Elvas oma isa firmas, edasi tuli juba oma ettevõtte loomine ja toodete juurutamine. A-majad on lihtsalt varasemast tegevusest välja kasvanud tootearendus.

Kuldkepp müüb oma A-maju põhjamaadesse, aga ka Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Argentiinasse, Vahemere saartele ja viimasel ajal eriti hästi Kanadasse. Sealmail on puitarhitektuur suure au sees, et kohalikud ettevõtted ei jõua neid lihtsalt nii palju toota, kui rahvas nõuab. Isegi hind ei olevat kuigi oluline, peaasi, et maja oleks kvaliteetne ja nii on kanadalased valmis soetama endale Eestis tehtud maja isegi mõnevõrra kallima hinna eest, kui selle saaks kohapealse tootja käest.

Enda valmistatud kolmekordses kolmnurkses majas elav Indrek Kuldkepp on kõva downsizing-eluviisi pooldaja, mistõttu loobus ta juba eos üldise elektrivõrguga liitumise mõttest. Seda enam, et võrgufirma küsis selle eest mitukümmend tuhat eurot. Umbes sama raha eest pani ta püsti oma off grid-elektrisüsteemi, kus tal on kõik detailideni läbi mõeldud.

Loe rohkem TööstusESTi kodulehelt: https://toostusest.ee/uudis/2022/03/15/automaatmustandindrek-kuldkepp-muukis-lahti-koige-praktilisema-maja-saladuse/

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teavitab, et Kalamajas valmib sügisel lasteaia Kelluke uus, miljööväärtuslikku piirkonda sobiv hoone, kus kohti on 270 lapsele. Hoone on saavutanud oma kõrguse ja Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap ning Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos võtsid hoonelt sarikapärja.

„Kui nurgakivi asetamisel tänavu jaanuaris võis maja suuremalt jaolt vaid ette kujutada, siis nüüd, ainult paar kuud hiljem, on hoone juba peaaegu katuse all ja ruumid ootamas siseviimistlust. Tänan Mapri Ehituse tublisid töötajaid, kes vaatamata keerulistele aegadele ehitusmaastikul on teinud oma tööd hästi ja püsinud graafikus,“ sõnas abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos märkis naljatades, et lasteaed Kelluke saab kindlasti valmis, aga ehitaja ei ütle millal ja mis see maksma läheb. „Tulevikus maksavad lasteaiad ja koolid rohkem, ka Kellukese lasteaia hind on juba suhtelistelt korralik. Viie aasta eest oleks selle raha eest saanud kaks lasteaeda, ajad on selles mõttes huvitavad. Mapri ehitab praegu kaht lasteaeda, teine on Põltsamaal ja mõlemad saavad sügiseks valmis,“ lubas Roos.
Kalamaja arhitektuuriga harmoneeruv uus maja on rühmade kaupa jagatud mitmeks kaldkatusega osaks, millest igaüks on ise värvi. Katusele tulevad päikesepaneelid ja hoone saab tõhusa ventilatsioonisüsteemi. Majja tulevad lift ja tänapäevane köök.

Lastele on uues majas tagatud arendav, hubane ja turvaline keskkond. Hoones on suured ja avarad rühmaruumid, kuhu pääseb ka otse õuest, ühendatav spordi- ja muusikasaal ning huviklass. Fuajeesse on planeeritud suur näituste- ja mänguala, kuhu läbipaistev katus lisab valgust ja avarust. Hoovile rajatakse liiklusõppe linnak, õuesõppe paviljonid, õppeaed ja kasvuhoone. Luuakse mitmeid õues sportimise ja mängimise võimalusi.

Lasteaia Kelluke tööde tellija on Tallinna Linnavaraamet, hoone projekteeris Nord Projekt ja seda ehitab Mapri Ehitus. Omanikujärelevalvet teeb P.P. Ehitusjärelevalve. Tööde kogumaksumus on 8,17 miljonit eurot. Hoone avatakse eeldatavasti oktoobris 2022.

Mille jaoks Eesti ja Soome üksteist vajavad? Mida tähendab majanduse lõimumine ja uus kaksmaisus? Missuguseid võimalusi meie ei näe või ei kasuta? Kuidas tugevdada ühist tegutsemispiirkonda? Kas oleme osanud ajas uueneda? Neid küsimusi hakkab arutama uus Eesti-Soome mõttekoda. See on võrgustik, mis koondab Soome ja Eesti tulevikuvõimalustest huvitunuid üle lahe.

Mõttekoja käima lükanud arutelu toimus Tallinnas 21. aprillil 2022 ja sinna oli palutud osalema inimesed eri valdkondadest, kel huvi, nägemus ja arenguideed Soome-Eesti tulevikust. Arutelu algatuseks peeti ümarlaud, kus rääkisid Kirsti Narinen (Tuglase Selts), Sari Sopanen (Soome-Eesti Kaubanduskoda FECC), Indrek Tammeaid (ettevõtja), Jaak Aaviksoo (koostööraporti üks autoreid), Tuuli-Emily Liivat (Soome Eesti noored). Arutelu kutsus kokku Soome Instituut Eestis koos Eesti fennofiilidega.

“Mõttekoda teenib kolme eesmärki: peame ambitsioonikalt vaatama, mis on kasutamata potentsiaal meie omavahelistes suhetes. Teiseks, peame tuvastama probleemid piiriüleses tegevuses, mida pole seni sõnastatud. Ja lõpuks on vaja, et head mõtted viidaks ka ellu,” tõdeb üks mõttekoja algatajatest, Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.

“Eesti-Soome suhteid tuleb vaadata uue nurga alt, sest Naapurivisa, Mehukatti ja Karhu tossud on magus minevik. Kui aga tahta, et suhteid hakkaksid vedama nooremad inimesed, peavad olema noori kõnetavad tegevused ja kasu neile. Uus Eesti-Soome ühistöö raport toob näiteks välja FinEst Startup Hubi ja ühised haridusalased tegevused,” räägib teine mõttekoja idee algataja Heikki Sal-Saller kommunikatsioonibüroost In Nomine.

Renault maasturite valik täieneb uhiuue Renault Australiga. See toetab jõupingutusi naasta C-segmenti, mis moodustab ülemaailmse autoturu tuumiku. Uus Austral on osa „autod elamiseks“ traditsioonist ja tähistab uut verstaposti C-segmenti naasmises, mida alustasid Renault Arkana ning uus Megane E-Tech Electric. Uue laine „Nouvelle Vague’i“ eesmärk on muuta bränd tehnoloogia, puhta energia ja teenuste valdkonna etaloniks.

Renault Austral on kooskõlas Renaulution plaaniga. Juba selle nimi manab silme ette pildid lõunamaa otsatult avaratest maastikest ja on lubadus lõpututest võimalustest, mis on brändi DNA tunnusmärk.

Sellest tulenevalt on Australi väliskujundus omane maasturitele üldiselt, kuid on lisaks sportlik, sensuaalne ja tehnoloogiline. Esmakordselt Renault’ sõidukite puhul on see saadaval ka eksklusiivses Esprit Alpine versioonis, mis pakub sportlikumat välimust, dünaamilisi ja põnevaid disainifunktsioone.

„Täiesti uus Austral on täiuslik C-segmendi maasturi kehastus ja näitab, mida Renault suudab pakkuda“, sõnab Renault Grupi tegevdirektor Luca De Meo.

Australi elegantne ja kõrgtehnoloogiline interjöör pakub Renault’ ajalugu tähistanud peremudelite väärilist mugavuse taset. Avara ja külalislahke interjööri krooniks on OpenR ekraan, mis kuvab nii armatuurlaua näidikuid kui ka navigatsiooni- ja multimeediasüsteeme, ühendades samal ajal Google’i teenused ja rakendused. Kaks suurt 12-tollist ekraani ja 9,3-tolline silmade kõrgusel asuv ekraan moodustavad kokku ligi 1000 cm², et saavutada intuitiivne, kaasahaarav ja ühendatud sõidukogemus.

Uuel mudelil Renault’ tootenimekirjas on kokku 32 juhiabi (ADAS), MULTI-SENSE seaded ja Renault uusim neljaratta roolisüsteem 4CONTROL Advanced.

Ühtlasi on Austral ka esimene Renault’ sõiduk, mis on konstrueeritud alliansi raames välja töötatud 3. põlvkonna CMF-CD platvormil. Lisaks on sel uusim ja tõhusam versioon E-TECH süsteemist „Full Hybrid“ ja kaks 48 V või 12 V „Mild Hybrid“ bensiinimootorit.

Täiesti uue Renault Australi tellimine algab 2022. aasta keskel ja müük algab sügisel.

Rohkem infot uuest Renault Australist leiab SIIT.

Eesti Betooniühing kuulutas võistluse „Aasta betoonehitis 2021“ võitjaks Tallinna sadama Kruiisiterminali. Arhitektuur: Salto AB ja Stuudio Tallinn, ehituse peatöövõtja: YIT Eesti AS. 

Tallinna Vanasadama kruiisiterminalis toimunud üleriigilisel betoonipäeval said kohaletulnud aimu sellest väljapaistvast uuest betoonehitisest, millega Tallinna Sadam AS avas linlastele ja linna külalistele sajandijagu suletud olnud pika tüki ranna-alast.

In Nomine aitas Eesti vanimat ehitusvõistlust korraldada ning Betoonipäeva läbi viia.

Unifiedpost käivitas Euroopas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele uue arvelduslahenduse Banqup, mis lihtsustab arveldust, kiirendab raha liikumist ja hoiab kokku ettevõtete aega.

Andrus Kaarelson, Unifiedposti tegevjuht räägib, et Eestis on olnud puudus kaasaegsetest väikeettevõtete arvelduslahendustest ning arvetega seotud tegevusi on tehtud käsitööna, seda aga ei saa tänases IT-maailmas enam heaks kiita.

„Ettevõtted on huvitatud sujuvast arveldusest, kus esitatud arved kinnitataks ja tasutaks õigeaegselt. Unifiedpost võtab Euroopas kasutusele uue arvelduslahenduse Banqup, millega kiireneb raha liikumine ostjalt müüjale märkimisväärselt. Uue lahenduse kasutajad saavad alustada arvete loomisest ja saatmisest, seejärel hakata arveid digitaalselt vastu võtma ja tasuma, tšekke digiteerima ja arveid arhiveerima. Kuna tegu on meie loodud e-arvete saatmise keskkonna arved.ee järeltulijaga, siis esimesed kasutajad on senised kliendid, ent teenus on avatud ka kõigile teistele,“ lisab Banqupi ärijuht Marek Laanisto.

Raha õigeaegse laekumise kõrval toob Marek Laanisto välja teise ettevõtjale olulise teguri, ajavõidu: „Selle asemel, et arveid käsitsi sisestada ja raamatupidajaga jagada, toimub e-arvelduses kõik automaatselt. Meie arvutuste järgi hoitakse väiksemates ettevõtetes arvetega tegelemiselt kuu jooksul kokku üle 13 tunni, suuremates firmades on ajavõit märkimisväärselt suurem. Me anname ettevõttele võimaluse investeerida üle jäävat aega ja raha arengusse, automatiseeritud kiire arvemajandus laseb kasvada ja areneda.“

Saue Tehnoparki tuleb kinnisvaraarendaja Vintselle stock-office tüüpi 3000 ruutmeetrine büroo-, tootmis- ja laohoone, mille ehitab Mapri Ehitus. Oma kõrguse saavutanud hoonelt võeti sarikapärg, kommunikatsioonibüroo In Nomine oli kaamerate ja mikrofonidega platsis.

Vintselle arendusjuht Kristjan Seiman räägib, et Saue stock-office on ettevõttele esimene mitme üüripinnaga objekt Saue Tehnopargis, mis pakub paindlikke võimalusi erinevate suuruste ja soovidega äridele. „On näha, et ladu-büroo tüüpi hoonete vastu on nõudlus turul jätkuv. Meie Saue stock-office’i potentsiaalsed rentnikud on siinsed ettevõtted, kes oma amortiseerunud pindadelt soovivad energiatõhusamasse hoonesse tulla,“ kinnitab Seiman

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos ütleb, et kliendid küsivad üha enam projekte, mis on paindlikud kasutuses ja kus on pööratud tähelepanu ergonoomikale. Neile kahele omadusele tuleb kindlasti mõelda ehitise planeerimisel. „Mis puutub aga moodsatesse ladu-büroo tüüpi hoonetesse, siis ehitajana tundub mulle, et neile jagub nõudlust ja ruumi linnade ümbruses,“ lisab Tarmo Roos.

Saue tootmis- ja laohoones on 14 boksi suurusega 150 – 300 m2 ja neid saab vajadusel ka liita. Hoone valmib 2022. aasta juunis.

Vintselle on 1995. aastal asutatud kinnisvaraarendus- ja haldusettevõte, mille portfelli kuulub umbes 50 000 m² üüripinda Eestis ja Lätis, kus täna tegutseb üle 180 kliendi.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teeb koostööd Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liiduga (EETEL), mille uueks tegevjuhiks sai alates 1. märtsist Kaarel Jänes. Suurimas jaotusvõrguettevõttes Elektrilevi töötanud ja Eesti Elektroenergeetika Seltsi juhtinud Kaarel Jänes hakkab ellu viima EETELi uut strateegiat.

EETELi juhatuse esimees Kristo Reinhold ütleb, et organisatsioon on teinud läbi arengu ning on aeg muutusteks, mis viivad erialaliitu hoogsalt edasi. „Meil on olemas selge visioon EETELi rollist valdkonna eestvedajana ja oleme paika pannud järgnevate aastate strateegia. Uue juhi esmane ülesanne ja eesmärk on planeerida konkreetsed tegevused ja need ellu viia. Üks oluline tegevus on kogu valdkonna kutsestandardite uuendamine, mis tagab valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahel ausa konkurentsi ja professionaalsed tegijad.

Teine tõsine väljakutse on, et tellijad ja peatöövõtjad ei annaks ehituses järele elektritööde kvaliteedis ja ei lähtuks ainult odavamast hinnast. Paljud tulekahjud hoonetes saavad alguse just elektrisüsteemist ja elektritöödelt ei tohiks säästa ühtki senti,“ räägib Reinhold.

Energeetika magistriharidusega Kaarel Jänese sõnul on elektritööde ettevõtjaid ühendava EETELi tegevjuhtimine põnev ja atraktiivne väljakutse, kus nauditavat arengut jagub aastateks. „EETELil on ambitsioonikas juhtkond, kes juba mõnda aega on tegelenud uue strateegiaga ning täna on neil põhjendatud ootus organisatsiooni tugevdamiseks ja värskendamiseks. Mul on rohkesti kogemuslikke ning realiseerimist ootavaid ideid alates ühisest innovatsiooni ning ärikeskkonna arendamisest ja koostöö kasvatamisest kuni seadusloomes regulaarse kaasa rääkimise ning valdkonna eestkõnelejaks saamiseni. Samuti tahan seista hea liikmeskonna ja liikmete arvu kasvatamise eest,“ kinnitab ta.

Kaarel Jänes on magistrikraadiga elektriinsener

Kaarel Jänes on viimased 11 aastat töötanud Eesti suurima jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi heaks. Seal juhtis ta sisseostu ja partnerlepingutega tegevusi ning algusaastail töötas ka võrguehituse peaspetsialisti ja juhtivprojektijuhina. Alates 2017. aastast kuulub ta Eesti Elektroenergeetika Seltsi juhatusse ja 2021. aasta kevadest oli ta seltsi juhatuse esimees. Kaarel Jänes on olnud tegev MTÜs Eesti Tuumajaam ja töötanud Enersense’is ning Eleringis. Tal on Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika magistrikraad ja 7. taseme diplomeeritud elektriinseneri kutsetunnistus elektrivõrkude ja -süsteemide alal. Kaarel on lõpetamas Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistriõpinguid, kus tema uurimisteema on Eesti elektritööde ettevõtete innovatsioonivõimekus.

Massachussets Institute of Technology (MIT) juurtega arhitektuurifirma KVA Architects tegi koostööd Eesti ettelõigatud puitkarkassmajade tootjaga Avrame. Koos uuriti, analüüsiti ja täiustati A-Frame ehk A-kujuliste majade omadusi.

A-kujuliste majade ajalugu on pikk ja mitmekesine. Struktuurne lihtsus muutis selle loogiliseks lahenduseks tuule ja vihma eest varjumisel. 20. sajandi alguses kasutati A-kujulisi maju nii loomade varjualuste kui ka inimeste suvilate ja ajutiste elamutena. Tõeline buum tekkis 1930. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus arhitekt Rudolph Schindler taaselustas A-Frame’id aastaringseks elamiseks.

Avrame’i asutaja Indrek Kuldkepp räägib, et enne MITi panust olid SOLO tüüpi majad väikeste müüginumbritega. “MITi professori Sheila Kennedy ning tudengitega koostööd tehes saime aru, et inimesed tahavad kas suurt mugavat maja või täiesti vastupidi, väikest, detailsete plaanidega ja lihtsalt ise ehitatavat. MITi ekspertidega täiustasime üht meie mudelit, millest sai SOLO+. Selle väikesed mõõtmed lubavad ehitada neil, kel tahtmist ise nokitseda ning kes ei kohku ehitamise ees. Samuti soosivad praegused elamistrendid nagu “Tiny House” ja “Van Living” askeetlikku elamist.”

Avrame’i majad on välja töötatud materjaliteaduse arenguid arvesse võttes. Firma pakub elamispinna lahendusi, mis põhinevad A-Frame majade lihtsusel. Kolm tooteseeriat – SOLO, DUO ja TRIO – on välja töötatud jätkusuutlikkust ja taskukohasust silmas pidades. Lihtsus on samuti prioriteet, mida iseloomustab tõsiasi, et kolmnurkse maja ehitamiseks vajavad materjalid on lihtsalt kohale toimetatavad konteineris või veokil.

Loe lähemalt Äripäeva Ehitusuudiste veebist: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2022/01/20/usa-tippulikool-loi-kaed-kulge-eesti-puitkarkassmajade-taiustamisel-

Sõitsime selle talve esimese lume aegu Dacia Sandero Stepwayga. Sõiduk oli just saabunud Eesti Aasta Auto 2022 sündmuselt, kus ta Opel Mokka järel ja Mercedes-Benz C-klassi ees viiendaks platseerus. Tegu on ühe odavaima uue autoga.

Sõitsime peaasjalikult maanteel Keila-Tallinn, aga sattusime ka Pakri poolsaare ja Keila tagustele künklikele salateedele. Kõvapoolse vedrustusega autole ei meeldinud lamavad politseinikud, mida ta vappudes ületas, kuid üüber-auklikul kõrvalteel oli temaga lust sõita. Sõitmist künklikul teel soodustab ka 20 sentimeetrine kliirens. Teine käik ja anna vaikselt gaasi!

Loe pikemat kokkuvõtet siit: https://www.wroomer.ee/dacia-sandero-stepwayga-kruusateel-ja-mere-aares/.