Rubriik: 2022

Kes poleks unistanud maale kolimisest ja linnamürast põgenemisest? Veel enam, kui sealjuures saaks veel ka sõltumatu olla ja ise elektrit toota, siis oleks ju meel eriti rahul. Just nii otsustas käituda Ivi Larsen, Võrust pärit naine, kes viimased pea veerandsada aastat on jaganud oma elu Eesti ja Norra vahel.

Ivi otsustas panna oma Prillimäel asuva korteri müüki. Takkajärele võib öelda, et tal vedas – sedamaid ilmus keegi huviline, ei teinud pikka juttu ja elamine vahetas kiiresti omanikku. Ivi Larsen on avala jutuga ega tee saladust, et sai korteri müügist 40 000 eurot – just selline summa, mis kulus pere välja valitud nn A-maja karbi püstitamiseks krundile, mis leiti ja osteti umbes 15 km kaugusel Prillimäelt Purila külast.

Muide – õigem oleks nimetada neid maju A-Frame’i majaks, sest just sellise nime all müüb neid Indrek Kuldkepp, kes selliseid maju oma ettevõttes Avrame valmistab. Need on ettelõigatud puitkarkassmajad ehk A-Frame’i majad – A-tähe kujulised puitmajad, millel polegi tegelikult seinu. Õigemini seinad küll on, aga need ei paista välja, näha on vaid kolmnurkne, harjast maani ulatuv katus. Kõige tüüpilisem A-Frame’i maja on kahekorruseline Duo 120, milles 68,5 m² suurune põrandapind ja mille hind on ca 40 000 eurot. Aga võimalik on ka tellida näiteks topeltsuurt maja, see on siis justkui kaks maja koos, see tuleb pikem ja on sisuliselt kaks korda suurem.

Puitmaju on Indrek Kuldkepp tootnud ja müünud nüüdseks juba üle kahekümne aasta. Ta elab ka ise sellises metsa sees paiknevas A-majas ning temagi ei kasuta võrguelektrit.

Loe lähemalt Ivi Larseni kogemusest Avrame majaga siit – https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120035898/tee-jarele-perekond-ehitas-metsaservale-elektrilevist-soltumatu-koigi-mugavustega-maja

Kaarel Oraste on 20-aastane noormees Tallinnast. Ta õpib Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.

Kaarel tuli kommunikatsioonibüroosse In Nomine praktikale, et saada rohkem aimu kommunikatsioonist. „Ülikooli esimesel aastal olid enamik aineid seotud just ajakirjandusega ning seetõttu jäi mulle üsna segaseks, mida kommunikatsioon endast täpsemalt kujutab. Selleks, et selgust saada, otsustasin kohe esimesel suvel suunduda kommunikatsioonibüroosse praktikale. Tahtsin kommunikatsioonipraktikale, et tegeleda erinevate teemadega ning iga uus päev siin sisaldab endas mingit uut aspekti. In Nomine kommunikatsioonibüroo jäi mulle silma pikaajalise töökogemuse ja varasemalt tehtud tööde tõttu.“

Praktikalt loodab Kaarel saada kogemusi, mis aitaksid teda nii ülikooliõpingutes kui ka edasises tööelus. „Minu jaoks on praktika oluline seetõttu, et aitab inimesel mõista, kas valitud eriala teda tegelikult ka huvitab ning milline võib välja näha igapäevane töö sel erialal. Lisaks võimaldab praktika end proovile panna ning rakendada oma seniseid teadmisi.
Hetkel pakub enim huvi turunduskommunikatsioon ning ilmselt soovin seda ka tulevikus viljeleda, aga nagu noore inimesega ikka, siis on kõik veel lahtine,“ räägib ta.

Kaarel mängib vabal ajal jalgpalli ja tennist ning on väikest viisi filmifanaatik. Eesti jalgpallureist peab ta lugu Henri Anierist, maailma tennisistidest jälgib ta Rafael Nadali tegemisi. Tema lemmikfilm on Christopher Nolani „Tähtedevaheline“.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab, et Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) üldkoosolek valis liidule uue laiapõhjalisema juhatuse. Nüüdsest kuulub juhatusse 9 liiget elektriala erinevatest ettevõtetest. Juhatus valis esimeheks Harju Elekter Grupi ettevõtte Energo Veritas juhi Kristo Reinholdi ning aseesimeheks sai E-Service ASi tegevjuht Krister Peetmaa. Uuenenud koosseisuga juhatuse strateegilised suunad on liidu kiire areng, valdkonna maine ja kvaliteedi parendamine ning eriala ja selles tegutsemise jätkusuutlikkus.

EETELi tegevjuht Kaarel Jänes ütleb, et elektritööde ettevõtjate liit peab olema elektrivaldkonna eestkõneleja, kujundaja ja peamine partner Eestis, aga ka liikmetele suunanäitaja ambitsiooniks välisturgudel. „Riik ja teised tellijad peavad hakkama elektritööde ettevõtjad kuulama, kaasama, meiega arvestama. EETELi liikmed tunnevad, et elektriala ettevõtteid ühendavasse liitu kuulumine annab võimaluse ärikeskkonda kujundada ning areneda. Me oleme kvaliteedimärk ja liikmesettevõtetele platvorm koostööks ning äritegemise toetamiseks,“ räägib tegevjuht.

EETELi juhatus valis üksmeelselt esimeheks Kristo Reinholdi, kes oli samal positsioonil ka eelmises koossisus. „Elektrivaldkond on suurtes muutustes ja erinevad osad ei toimi enam eraldi, vaid sünergiana. Selleks oleme kaasanud EETELi arengusse laiemapõhjalise juhatuse, kes neid erinevaid osi omavahel kokku liidavad. Meie eesmärk on, et tulevikus räägiksid tellijad, projekteerijad, materjalide tootjad ja maaletoojad, ehitajad kuni elektriala õppeasutusteni välja sama keelt,“ ütleb Reinhold.

Eelmisest koosseisust jätkavad EETELi juhatuses Mart Aguraiuja, Jevgeni Lištšina, Krister Peetmaa, Kristo Reinhold, Janek Sulev ning uued liikmed on Marti Mäevere, Innar Pinn, Indrek Reinsalu ja Timo Raimla.

Nagu tõelised oma maa peremehed? Vähemalt autoajakirjanikud on hakanud.
Vaata Elmar Otsa artiklit Autolehes/Autogeeniuses ja selle järge. Samuti Autolehe juhtkirja:

Tänava aasta aprillis toimusid ajaloolises Poola sadamalinnas Gdanskis elektrilise Renault Mégane E-Techi rahvusvahelised testisõidud. Kohal oli autoajakirjanikke Eestist, Lätist, Leedust ja mujalt üle Euroopa, et heita pilk Renault uusimale täiselektrilisele Mégane’ile. Kohalolijad said lisaks uudistamisele ka autodega omajagu sõita, et tunda, millised on masina sõiduomadused ja kasutajakogemus.

Testisõidud toimusid 26. – 27. aprillini Gdanskis ja selle ümbruses. Eestist olid kohal kolm ajakirjanikku ning nende päev algas juba üsna varakult, kui nad Tallinnast lennukile astusid. Keskpäevaks oldi juba Poolas, kus neile pakuti lõunast kehakinnitust. Pärast seda tutvustati lühidalt autosid ning edasi läkski juba sõiduks. Õhtul seevastu võõrustati külalisi uhkes FINO restoranis Gdanski südalinnas. Järgmine hommik saadi korra veel kokku, söödi hommikust ning algas teekond tagasi Tallinna poole.

Täiesti uus Mégane E-Tech Electric on tehnoloogia laps, Renaulution kava laps. See on esimene mudel, mis on 100% “Valmistatud ElectriCitys”, mis on Renault Grupi Põhja-Prantsusmaal asuv uus tööstuskeskus ja Euroopa liider elektrisõidukite tootmises. Tõelise prantsuse kultusautona kaunistab selle esiklaasi kuke siluett, mis sümboliseerib sõiduki Prantsuse päritolu ja tootmist. Täiesti uus Mégane E-Tech Electric, mis on valmistatud Euroopa südames peamiselt Euroopa materjalidest (70% kogukaalust), on kompaktne elektriauto, mis on loodud Euroopa kliente silmas pidades.

In Nomine aitas nõu ja jõuga Eesti ajakirjanike valikul, neile pressimaterjalide koostamisel ning ühtlasi organiseeris transpordi Poolasse ja tagasi.

Eha ja Tõnis Kaasiku eestvõttel sai Saka mõisa park uue mälestusmärgi. Mathias Rusti Moskva Punasele väljakule lendamise 35. aastapäeva eel avati ajaloolisele lennule pühendatud mälestusmärk.

Hendrik Agur’i Cessna tegi üsna Rustilikke kaari ning Küllo Arjakas luges ette kõik kindralid, kes selle lennu tõttu sule sappa said.

In Nomine aitas korraldada, teavitada ja jäädvustada.

Olümpiakomitee kuulutasid pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2022“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: ACE Logistics Estonia, A. Le Coq, Audi Eesti, Mapri Ehitus, Terminal OIL, Standard AS, SYNLAB, Wolf Group OÜ, Raul Kirjanen, Viljo Vetik.

Tänuauhinnad – kunstnik Kalli Seina klaasskulptuuri – andsid ühiselt üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Tiit Terik ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Kultuuriminister Tiit Terik ütles, et sporti toetavad inimesed kõnetavad teda väga sügavalt. „Mul on hea meel tänada neid ettevõtjaid ja üksikisikuid, kes on sporditegemist ja paljude sangarite saavutusi toetanud. Spordivaldkonna rahastamine saabki toimuda vaid siis kui paneme jõud kokku. Just nii saame pakkuda võimalikult palju seda, mida spordi tegemiseks vaja läheb,“ ütles Terik.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on tänuväärne, et spordi arengusse panustab väga palju Eesti ettevõtteid. „Spordisõbra sündmusega tahame tänusõnu öelda tegelikult tuhandetele toetajatele. Suur aitäh, et te olemas olete!”

Mapri Ehitus on olnud aastaid erinevate Eesti spordivõistkondade, näiteks TÜASK korvpallimeeskond, JK Tallinna Kalev, Team Ampler-Tartu 2024 ja ka individuaalsportlaste (Lucas Leok) selja taga. Juhatuse esimees Priit Jaagant ütleb, et Mapri Ehituse ligi 150 liikmeline tiim on väga spordilembene. Eelmisel aastal keskenduti triatlonile: sellega algasid ettevõtte suvepäevad ja Ironman Tallinnast võttis osa 22 inimest.

„Spordisõber“ on Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee poolt 2019. aastal ellu kutsutud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. Spordisõbra tiitliga tänatakse neid, kes on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka ühiskonna arengut laiemalt.

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal kuulutasid välja järjekorras kaheksanda 1000-eurose stipendiumi.

Stipendiumi saavad Peep Veski fondist taotleda Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilased, kes on teostanud uurimistöö farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas või sellega lähedalt seotud valdkonnas ja kaitsnud selle edukalt.

István Bán, Ungari ravimifirma Gedeon Richter Eesti filiaali juht on seda meelt, et ajal, kus meie elu on täis ebakindlust, pakub stipendium parasjagu kindlust. „Anname sel aastal välja kaheksanda stipendiumi, mille minevik on soliidne ja tahame järgnevatel aastatel jätkata,“ lisab István Bán.

Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi juht, Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal hindab stipendiumi kasu üliõpilastele kahest vaatepunktist. „Esiteks, stipendium tekitab proviisoriõppe üliõpilaste seas elutervet konkurentsi, kus mitme taotleja esitatud tööde seast valitakse üks. Teiseks, stipendium paneb pingutama, kuna žürii koosneb oma ala tippasjatundjatest. Konkureerimine on paratamatu ja väga vajalik ka tööturule sisenemisel,“ räägib ta. Lisaks on stipendium teadvustanud teadustöö tegemise vajadust. Proviisoriõppe lõpetanud lähevad tööle jaeapteekidesse – sinna on neil siseneda lihtne, kuna proviisoritest on Ain Raali sõnul puudus. Tööle on mindud ka haiglaapteekidesse, samuti ravimiametisse ning mõned doktorikraadi taotlejad on ametis ülikooli juures.

Lepingule kirjutasid alla Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi juht Ain Raal ja Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán.

2021. aastal anti Peep Veski fondist kahele Tartu Ülikooli üliõpilasele Gedeon Richteri 120 sünnipäeva puhul korraga välja kuues seitsmes stipendium, kokku 2000 eurot. Stipendiumi said farmatseutilise tehnoloogia ja füüsikalise farmaatsia valdkonnas uurimistöid kaitsnud Kristjan Olado ja Valeria Maandi. Uurimistööd käsitlesid 3D printimist ja uudseid haavakatteid.

Ajastul, mil energia tarbimine üleilmselt muudkui suureneb, tootmisvõimsusi aga tuleb juurde visalt, on peagi käes aeg, kui igaühest meist saab elektritootja, olgu allikaks siis päike, tuul või kütuseelement. Lõuna-Eesti metsade keskele kodu rajanud Indrek Kuldkepp on selle mure enda jaoks nutikalt ära lahendanud.

Indrek Kuldkepp teenib raha oma firmas Avrame tehasemajade ehitamisega, täpsemalt öeldes ettelõigatud puitkarkassmajade valmistamisega. Need on A-Frame majad ehk A-tähe kujulised puitmajad, millel – üllatus-üllatus – pole seinu. Õigemini, seinad küll on, aga need ei paista välja, näha on vaid kolmnurkne, harjast maani ulatuv katus. Puitmaju on Kuldkepp tootnud ja müünud nüüdseks juba üle kahekümne aasta, alustas ta 1998. aastal Elvas oma isa firmas, edasi tuli juba oma ettevõtte loomine ja toodete juurutamine. A-majad on lihtsalt varasemast tegevusest välja kasvanud tootearendus.

Kuldkepp müüb oma A-maju põhjamaadesse, aga ka Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Argentiinasse, Vahemere saartele ja viimasel ajal eriti hästi Kanadasse. Sealmail on puitarhitektuur suure au sees, et kohalikud ettevõtted ei jõua neid lihtsalt nii palju toota, kui rahvas nõuab. Isegi hind ei olevat kuigi oluline, peaasi, et maja oleks kvaliteetne ja nii on kanadalased valmis soetama endale Eestis tehtud maja isegi mõnevõrra kallima hinna eest, kui selle saaks kohapealse tootja käest.

Enda valmistatud kolmekordses kolmnurkses majas elav Indrek Kuldkepp on kõva downsizing-eluviisi pooldaja, mistõttu loobus ta juba eos üldise elektrivõrguga liitumise mõttest. Seda enam, et võrgufirma küsis selle eest mitukümmend tuhat eurot. Umbes sama raha eest pani ta püsti oma off grid-elektrisüsteemi, kus tal on kõik detailideni läbi mõeldud.

Loe rohkem TööstusESTi kodulehelt: https://toostusest.ee/uudis/2022/03/15/automaatmustandindrek-kuldkepp-muukis-lahti-koige-praktilisema-maja-saladuse/

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teavitab, et Kalamajas valmib sügisel lasteaia Kelluke uus, miljööväärtuslikku piirkonda sobiv hoone, kus kohti on 270 lapsele. Hoone on saavutanud oma kõrguse ja Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap ning Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos võtsid hoonelt sarikapärja.

„Kui nurgakivi asetamisel tänavu jaanuaris võis maja suuremalt jaolt vaid ette kujutada, siis nüüd, ainult paar kuud hiljem, on hoone juba peaaegu katuse all ja ruumid ootamas siseviimistlust. Tänan Mapri Ehituse tublisid töötajaid, kes vaatamata keerulistele aegadele ehitusmaastikul on teinud oma tööd hästi ja püsinud graafikus,“ sõnas abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos märkis naljatades, et lasteaed Kelluke saab kindlasti valmis, aga ehitaja ei ütle millal ja mis see maksma läheb. „Tulevikus maksavad lasteaiad ja koolid rohkem, ka Kellukese lasteaia hind on juba suhtelistelt korralik. Viie aasta eest oleks selle raha eest saanud kaks lasteaeda, ajad on selles mõttes huvitavad. Mapri ehitab praegu kaht lasteaeda, teine on Põltsamaal ja mõlemad saavad sügiseks valmis,“ lubas Roos.
Kalamaja arhitektuuriga harmoneeruv uus maja on rühmade kaupa jagatud mitmeks kaldkatusega osaks, millest igaüks on ise värvi. Katusele tulevad päikesepaneelid ja hoone saab tõhusa ventilatsioonisüsteemi. Majja tulevad lift ja tänapäevane köök.

Lastele on uues majas tagatud arendav, hubane ja turvaline keskkond. Hoones on suured ja avarad rühmaruumid, kuhu pääseb ka otse õuest, ühendatav spordi- ja muusikasaal ning huviklass. Fuajeesse on planeeritud suur näituste- ja mänguala, kuhu läbipaistev katus lisab valgust ja avarust. Hoovile rajatakse liiklusõppe linnak, õuesõppe paviljonid, õppeaed ja kasvuhoone. Luuakse mitmeid õues sportimise ja mängimise võimalusi.

Lasteaia Kelluke tööde tellija on Tallinna Linnavaraamet, hoone projekteeris Nord Projekt ja seda ehitab Mapri Ehitus. Omanikujärelevalvet teeb P.P. Ehitusjärelevalve. Tööde kogumaksumus on 8,17 miljonit eurot. Hoone avatakse eeldatavasti oktoobris 2022.