Rubriik: 2020

Juhi kommunikatiivsus ehk sõnakus eri kanalites on seotud ettevõtte edukusega, selgub firma FTI Consulting uuringust. Eestis vastavat uuringut tehtud ei ole, kuid kogemustele toetudes saab kinnitada, et “pildis” olek on ärile kasulik.

Kas juhi sõnakus ja firma edukus on omavahel seotud? Selgub, et on. FTI Consulting hindas uuringus “Juhi bränd ja selle mõju ärile” 100 kiirelt kasvava aktsiahinnaga ettevõtte kommunikatsiooni ajavahemikul 2015-2019 ja selgitas välja huvitava seose. Kuigi ettevõtte kasvu ja väärtust mõjutavad paljud tegurid, leiti, et 81 protsenti kõige kiiremini arenevatest ettevõtetest veavad tegevjuhid, kes seavad oma kohustuste seas esikohale kommunikatsiooni. Viimase viie aasta jooksul on kiiresti kasvavad ettevõtted kommunikatsiooni üha enam võtnud oma kasvu toetamise vahendiks.

Uuring käsitleb ka juhi niiöelda kaubamärki, mille juht oma töö ja suhtlusega loob. Eristuva kaubamärgiga tegevjuhid pidasid paremini vastu koroonakriisi negatiivsele mõjule, kaitstes USAs aktsionäride vara 260 miljardi dollari väärtuses. Ilma eristuva kaubamärgita juhid, kelle kommunikatsioon ei ulatunud väljapoole oma tööstusharu või valdkonda, hoidsid aktsiahindade näitajaid lähemal oma tööstusharu keskmistele.

Uuringus vaadeldud 15 edukaimast ettevõttest oli 12 eristuva brändiga juhid. Kiirelt arenevate ettevõtete tipus on biotehnoloogiafirma Argenx, tehnoloogiafirmad AMD, Games Workshop, Nvidia. Kõigi nende ettevõtete aktsia kasvas 5 aastaga enam kui 1000 protsenti. Uuringuga märgati ka, et tehnoloogiafirmade juhid on kommunikatiivsemad.

Ja veel: kõik naised, kes olid oma ettevõttes kõrgeimal positsioonil, pidasid kommunikatsiooni juhtimise oluliseks osaks. Ehkki uuringus osalenud 128 tegevjuhist olid ainult 6 naised (4,7%), oli kõigil neil selge bränd ja suhtlemisstiil.

Oleme täheldanud, et Eestis on kommunikatiivsuse või sõnakuse skaalal kaks äärmust. Ühel pool on need, kes hea meelega meedias sõna võtavad, küsimustele vastavad, kommenteerivad. Nad on avatud ja meediale koostööaltid partnerid, neid kohtab ka sotsiaalmeedias. Siin on omal kohal heas mõttes edevus ja soov oma kordaminekutest rääkida.

Teisel pool on aga niisugused firmajuhid, kes ühel või teisel põhjusel meediasse ei kipu. Põhjuseks võib olla asjaolu, et tahetakse enda asju ilma kärata ajada, ehk natuke peljatakse meediat ka. Nad võivad öelda, et “kui vaja, siis räägin”. See on ka koroona-ajastu tendents.

Me ei saa üldistada, et neil Eesti juhtidel, kes on varmad suhtlema väljapoole, läheb paremini. Paljud ajavad asju vaikselt ning nende äri on väga kasumlik. Küll aga toonitame, et meedia ja kitsamalt ka sotsiaalmeedia on parim vahend heade sõnumite paljude inimesteni viimiseks. Sotsiaalmeediat saab lausa ise teha, et pea ootama ajakirjaniku e-kirja või kõnet. Lisaks on hulk digitaalseid kanaleid, mille hulgast saab valida ettevõttele kõige sobilikumad. Kindlasti tuleb aga ajakirjanike päringuteks valmis olla muudatuste või kriisi korral, nagu see on meil märtsist alates. Järjekindel “pildis” olek on mainekujunduse jaoks hädavajalik

“Pildis” oleku plussid

Aitab juhil arvamusliidriks saada ja brändi kujundada

Tuntud inimesel on lihtsam asju ajada

Sõnumid on võimendatud ja jõuavad pärale

Firma maine läheb paremaks

Töötajaid on lihtsam leida

Tuntud firmal ei löö ühekordne libastumine jalgu alt

Miinused

Halvad uudised juhiga avalikkuse luubi all

Halvad uudised firmaga avalikkuse luubi all

Negatiivsel infol on pikaajaline mõju

Pidev avalikkuse tähelepanu tekitab stressi

Autor: Heikki Sal-Saller

Allikas: kommunikatsioonibüroo In Nomine 

Mille järgi oma praktika töökoha valiku tegid?
In Nomines käisin praktikal juba eelmisel aastal. Sel suvel pidin aga sooritama kohustusliku praktika ning kuna varasem koostöö mulle meeldis, siis otsustasingi taaskord In Nominesse tulla.

Mis olid sinu peamised tööülesanded?
Tegelesin kaks nädalat Boschi ja Sony kommunikatsiooniga. Sain hallata nii sotsiaalmeediat kui ka kirjutada pressiteateid. Samuti nägin esimest korda, kuidas näeb välja ühe pakkumise koostamine suurürituse korraldamiseks.

Mida sulle kõige rohkem meeldis teha?
Mulle meeldis luua sotsiaalmeedia postitusi. Sain aru, et postitused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud ja eesmärgipärased, kuna ei ole tulemuslik midagi niisama postitada. Igal postitusel peab olema mõte.

Mida uut õppisid ja endaga siit praktikalt kaasa võtad?
Praktika ajal õppisin paremini tundma kommunikatsioonibüroo olemust ning sain rohkem aimu igapäevastest tööülesannetest. Ka tutvusin põhjalikumalt In Nomine klientide ja nende tegevusega. Praktika käigus mõistsin, et kommunikatsioon on mulle sobiv ala ning soovin sellega igapäevaselt tegeleda ka peale ülikooli lõppu.

Kuidas nägid kommunikatsioonimaailma enne praktikale tulekut versus nüüd?
Kommunikatsioonimaailm on veelgi avaram, kui ma arvasin! Kommunikatsioonibüroos praktikal käimine andis mulle kindlasti aimu sellest, kui paljude erinevate ülesannetega võib kommunikatsiooni õppinud inimene tegeleda: meediasuhete, sotsiaalmeedia haldamise, ürituste korraldamise, brändingu, kirjastamise ja palju muuga.

Kas agentuuritöö on selline, nagu seda ette kujutasid?
Esimest korda praktikale minnes ei olnud mul agentuuritööst mitte mingit ettekujutust. Nüüd teisel aastal mõistan aga palju rohkem agentuuritöö sisulist poolt. Eriti meeldib mulle see, et siin saab teha koostööd paljude erinevate ettevõtetega. 

Milline oli kõige meeldejäävam seik praktika ajast?
Olin õnnelik, kui mulle usaldati kaheks nädalaks suurettevõtete Boschi ja Sony kommunikatsiooniga tegelemine. Sel ajal oli tunne, nagu oleksin ettevõtte täisväärtuslik meeskonnaliige.

Sinu õpingud kommunikatsiooni erialal ei ole veel lõppenud. Millisena näed seda valdkonda viie aasta pärast? 
Kui vaadata konkreetselt sotsiaalmeediat, siis ma usun, et see on viie aasta pärast veelgi olulisem osa kommunikatsioonitööst. Usun, et kindlasti luuakse veel mitmeid uusi sotsiaalmeedia platvorme.

Millised on sinu tulevikuplaanid?
Aasta pärast plaanin lõpetada oma bakalaureuseõpingud Tartu Ülikoolis. Seejärel kavatsen enne magistriõpingute alustamist ehk mõned aastad kommunikatsiooni valdkonnas töötada.

Käesolev aasta on lisaks kõigele muule eriline ka selle poolest, et kommunikatsioonibüroo In Nomine kutsus appi koguni kaks parktikanti.

Meie teine praktikant Eliise on alates sügisest Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng ja In Nomines on ta praktikal juba teist suve. Tema sõnul on praktikal käimine hea võimalus heita sügavam pilk kommunikatsioonimaailma, lisaks aitab see ka koolis õpitavat paremini mõista. „Praktikal saad sa teha just neid asju, millest on koolis räägitud, kuid milles sa ei ole ise saanud veel kätt proovida,“ arvab Eliise ise.

Kui eelmisel aastal õnnestus Eliisel praktika käigus kirjutada oma esimene pressiteade, siis sel aastal soovib ta panustada ka ürituse korraldamisse ja sotsiaalmeedia haldamisse. Peale ülikooli lõppu on tema soov suunduda tööle just nimelt kommunikatsiooni valdkonda.

Huvitav lugemine! In Nomine refereerib: Sanna Kranjc kirjutab Soome kommunikatsiooni professionaale koondavas veebis viestijat.fi uuenenud suundadest PRi mõõtmisel.

Rahvusvaheline kommunikatsiooni mõõtmise ja hindamise ühing AMEC on uueks kümnendiks värskendanud kommunikatsiooni mõõtmise standardeid. Põhimõtted pakuvad juhiseid kommunikatsiooni spetsidele organisatsiooni eesmärkide edukaks seadmiseks ja mõõtmiseks.

Esmakordselt kümme aastat tagasi avaldatud kommunikatsiooni mõõtmise Barcelona põhimõtteid on uuendatud, seekordne versioon on 3.0. Regulaarsed uuendused järgivad kiireid muudatusi kommunikatsioonivaldkonnas. Viimane värskendus rõhutab kommunikatsiooni mõju laiemat hindamist, kõigi kanalite tuvastamist ja mõõtmistavade läbipaistvust.

1. Eesmärkide seadmise eeltingimuseks on kommunikatsiooni kavandamine ja mõõtmine.
Ilma eesmärkideta on võimatu hinnata, kas suhtlemine on edukas või ebaõnnestunud ning need tuleks määratleda enne hindamise meetmete alustamist. Lühend, mis aitab määratleda eesmärki (ing. k. SMART), põhineb sõnadel konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiratud.

2. Mõõtmine ja hindamine peaks tuvastama väljundid, tulemused ja potentsiaalse mõju.
Väljundeid üksi ei tohiks indikaatoritena kasutada, vaid koos mõjuga peaksid need hindamisest kaugemale minema. Seega ei tohiks mõõta ainult tasulise reklaami ulatust, veebisaidi külastajate või meediumiklippide arvu, vaid ka hinnata, kuidas need on mõjutanud kindlat sihtrühma. Kas publiku suhtumine teenusesse või tootesse on muutunud?  Kas veebisaidi külastajad on tellinud uudiskirja? Selle värskendusega on lisatud ka mõjuhinnangu vajadus ning uuendatud põhimõtted julgustavad arvestama kommunikatsioonistrateegia pikaajalist mõju. 

3. Tulemused ja mõju tuleks määratleda sidusrühmade (stakeholders), ühiskonna ja organisatsiooni perspektiivist. 
Kui algselt soovitasid Barcelona põhimõtted mõõta kommunikatsiooni mõju vaid äri tulemuslikkusele, siis nüüd on seda laiendatud ka teistele osapooltele.  Lisaks müügi- ja tootmise numbritele võib osutuda vajalikuks hinnata näiteks töötajate kaasatust, mõju poliitiliste otsuste tegemisel või oma organisatsiooni mainet.

4. Kommunikatsiooni mõõtmine peaks hõlmama nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Kommunikatsiooni mõõtmise eesmärk on hinnata, kuidas kommunikatsioon edastas soovitud sõnumid, jõudis soovitud sihtrühmani ning mõjutas neid. See nõuab lisaks kvantitatiivsetele näitajatele ka kvalitatiivseid, mis selgitavad ja avavad kvantitatiivseid tulemusi. Üheks selliseks näiteks on teenitud meedia – see on meedia, mida inimesed loovad väljaspool ettevõtte kanaleid, jagades sotsiaalmeedias linke, rääkides antud kaubamärgist nende lehel või postitades artikleid.  Selle mõõtmiseks saab lisaks klikkide arvule ja potentsiaalsele ulatusele süveneda ka avalikkusesse, täpsustada erinevate osapoolte rolli ja hinnata, kas saavutatud meediumid vastavad eesmärgile. Kvantitatiivne mõõtmine võib näidata edasi liikumist, kuid mitte tingimata seda, kas lõplikud eesmärgid saavutati, sageli tuleb kasutada kvalitatiivset analüüsi.

5. Reklaami väärtuse ekvivalent (AVE) ei ole kommunikatsiooni väärtus.
AMEC mõistab hukka reklaami väärtuse ja seda mõjuval põhjusel. Reklaami väärtus on mõõdetud ostetud meedia, mitte teenitud meedia järgi ja ei ütle reaalsete kommunikatsiooni eesmärkide saavutamise kohta midagi. Kuna reklaam on kommunikatsiooni mõõtmiseks eksitav viis, siis ei näita see kui palju maksaks teenitud meedium. Reklaami väärtus kirjeldab ainult kujuteldavat kulutust, mitte lõpptulemust. Ei saa tõestada, et see oleks mingil moel seotud sihtrühma jõudmisega või sellega, kui suur mõju sel avalikkusele on. 

6. Põhjalik kommunikatsiooni mõõtmine hõlmab kõiki võrgusiseseid ja -väliseid kanaleid.
Suhtluse mõõtmine ei peaks piirduma traditsioonilise meediaga, vaid andmeid tuleks koguda ja analüüsida ka seoses sotsiaalmeedia, otsingumootorite, tasulise reklaami, uuringute ja sidusrühmade kaasamisega. AMEC rõhutab, et mõõtmine peaks pidevalt katma teenitud, omandis, jagatud ja tasulisi kanaleid. Suhtluse eesmärkide seadmisel tuleks välja selgitada ja arvestada kõigi kanalitega.

7. Suhtluse mõõtmine põhineb aususel ja läbipaistvusel, et edendada õppimist ja teadmisi.
Usaldusväärne ja järjekindel mõõtmine nõuab ausat lähenemist ja läbipaistvust. Suhtluse mõõtmine ei seisne ainult andmete kogumises ja jälgimises, vaid selle eesmärk on omandada mõõtmise kaudu uus arusaam ning rakendada seda ka edaspidise suhtluse kavandamisel.  Mõõtmistava peaks olema läbipaistev, kehtiv ja korratav. Samuti peaks arvestama andmete kogumise eetikaga, aga ka andmekaitse küsimustega nagu GDPR. Samuti on oluline kindlaks teha tegurid, mis võivad põhjustada ebausaldusväärsust ja proovida neid väljakutseid oma võimaluste piires minimeerida. Näiteks valim, erinevused inimese tõlgendamises või tehisintellekti kasutamine.