Autor: Mariann Saar

Viking Line valmistub tihedaks suvehooajaks Tallinna–Helsingi liinil, lisades sõiduplaani kaks reisilaeva – Viking Cinderella ja Gabriella. Helsingi–Stockholmi liini teenindavad laevad teevad suvel iga päev edasi-tagasi reisi ka Helsingist Tallinna. Koos liinil sõitva Viking XPRS-iga on 18. juunist kuni 10. augustini sõiduplaanis kuus väljumist päevas, reedeti ja pühapäeviti seitse väljumist.

Eesti – soomlaste suvelemmik

Eesti on jätkuvalt soomlaste seas ülekaalukalt populaarseim suvine sihtkoht. Selle tõestuseks nimetas Soome Turismiliit (SMAL) Eesti 2025. aasta rahvusvaheliseks reisisihtkohaks. Viking Line’i Tallinna–Helsingi liinil teenindati mullu 732 000 reisijat, mis oli ettevõtte jaoks uus rekord.

Ka Eesti Panga 2025. aasta esimese kvartali reisistatistika kinnitab huvi kasvu: välismaalaste reiside arv Eestisse suurenes mullusega võrreldes 4 protsenti. Kokku külastas tänavu esimeses kvartalis Eestit 775 200 turisti, kellest ligi 320 000 ehk 41 protsenti olid soomlased.

Taskukohane puhkus jätkuvalt hinnas

„Majandusolukord võib olla ebakindel, kuid inimeste soov reisida ei ole kuhugi kadunud – eriti kui tegu on lihtsa, mugava ja soodsa puhkusevõimalusega. Ootame taas väga edukat suve Eesti–Soome liinil. Mitmed väljumised on juba praegu välja müüdud, kuigi tavaliselt broneeritakse pileteid viimasel hetkel,“ kommenteerib Viking Line’i kommertsdirektor Minna Tuorila. „Soovitame reisid varakult ette broneerida, eriti kui plaanitakse reisida kindlal kuupäeval või võtta kaasa auto.“

Tuorila sõnul ei paista Eesti positsioon soomlaste eelistatuima suvepuhkuse sihtkohana kusagilt ohustatud. „Stockholm on kindlalt teisel kohal ja alles seejärel tulevad kaugemad lennusihtkohad. Märkimisväärselt on kasvanud ka nende reisijate hulk, kes võtab kaasa oma auto. Kui eelmisel aastal jäi Pärnu ja Ida-Eesti suuremast turismivoost eemale, siis tänavu usume, et inimesed sõidavad ka Tallinnast kaugemale, et avastada uusi paiku ja nautida soodsamaid puhkusevõimalusi.“  

Ka eestlased avastavad Soomet

Üha rohkem Eesti inimesi seab oma suveplaanid Soome. Meie põhjanaaber pakub mitmekülgseid puhkusevõimalusi – alates looduskaunitest saartest ja peresõbralikest lõbustusparkidest kuni suviste festivalide, moodsate disainipiirkondade ja loomulikult ehtsa Soome saunakultuurini.

Iga päev Tallinnast Stockholmi

Gabriella ja Viking Cinderella suvised lisaväljumised võimaldavad alustada Tallinnast pealelõunal kruiisi Helsingi kaudu Rootsi pealinna, kuhu laev jõuab järgmisel hommikul. Stockholmi kesklinn ja olulisemad vaatamisväärsused asuvad Viking Line’i terminalist lühikese jalutuskäigu või paadisõidu kaugusel.

Seikluste Saar ootab lapsi pardale

Suvel muutuvad Viking Line’i laevade konverentsialad tõelisteks mängumaadeks – Ville Vikingi Seikluste Saar pakub tegevusi igas vanuses lastele: LEGO® toad, interaktiivsed mängud, minigolf, diskoõhtud ja palju muud. Iga laeva mänguala ja programm on veidi erinevad, kuid kõigil on ühine eesmärk – pakkuda suvisel koolivaheajal elamusterohket ajaveetmist lastega peredele. Viking XPRS-i tõmbenumbriks on Circus Triorella etendused, mis toovad pardale akrobaatika, žongleerimise ja hularõngaste show’d.

60 aastat taastatud laevaliikluse algusest

Tänavu suvel tähistame ka märgilist sündmust Eesti ja Soome ühises ajaloos – täitub 60 aastat Tallinna–Helsingi regulaarse laevaliikluse taastamisest. 7. juulil 1965 väljus Tallinna Kaubasadamast lipuehteis mootorlaev Vanemuine, millega sai alguse uus ajajärk kahe riigi vahelises mereliikluses.  

Vanemuine tegi 1965. aasta juulis 16 reisi ning reisijate arv kõikus olenevalt päevast – 30 inimesest kuni 170-ni. Koos Soome laevadega Vellamo ja Silja II sõitis esimesel kuul Tallinnast Helsingisse 3196 reisijat ja Helsingist Tallinnasse 3070 reisijat.

Valgjärvel kasutatakse veis ära põskedest sabani

Tartu restoran Lihuniku Äri ja restoran Kodas teevad sel suvel koostööd. Valgjärvel asuvas restoranis saab alates 14. juunist laupäeviti ja pühapäeviti Lihuniku Äri kohalikust toorainest roogasid, esindatud on nii liha, kala kui ka taimne valik. Peakokk Eerik Kõutsi sõnul kasutatakse veis ära nii-öelda põskedest sabani.

Lihuniku Äri juht Katrin Noorkõiv ütleb koostööst rääkides, et mõlemat restorani ühendab eriline oskus: „See on Eestis ikkagi harukordne, et me pakume süüa ja juua toorainest, mida oleme ise kasvatanud ja ise toodanguks ehk suupäraseks valmistanud. Lihuniku Äri maheveise liha tuleb kohalikust veisekasvatusest ja Kodase käsitööjoogid valmivad sealsamas Valgjärvel. Alustame sel laupäeval ja mitmed kohad on täna juba ette kinni pandud.“ Tartus Ülikooli tänaval tegutseva Lihuniku Äri restorani uksed on lahti tavalistel aegadel.

Sulev Nõmmanni, Kodase tegevjuhi kinnitusel seob Lihuniku Äri ja Kodast pikk koostöö. „Me oleme vastastikku toorainet ja tooteid kasutanud palju aastaid. Need on olnud meie klientidele meele järele ja seetõttu otsustasime sel suvel teha sammu teineteisele lähemale ning veiseliha kohtub meie juures jookidega. Alates restorani avamisest viie aasta eest oleme tahtnud pakkuda eristuvaid maitseid ja toiduelamusi, mida varem ehk kogetud ei oldagi.“ Lisaks söögielamusele on külalistel võimalus tutvuda kaasaegse joogi- ja toidutööstusega ja tutvuda Otepää kuppelmaastikul laiuvate 10 000 õunapuuga õunaaedadega.

Suveks Kodasesse siirduv Lihuniku Äri peakokk, menüü autor Eerik Kõuts kinnitab koostööd kommenteerides, et pakutavad joogid ja veiseliha sobivad hästi kokku. „Menüüd koostades rõhusin veiselihale, viis rooga on sellest toorainest ja meie toorvorstides on üle 80% veiselihast. Kasutame veise ära nii-öelda põskedest sabani, veisepõse arancinidest valmistatud eelroast kuni veisesabasupini.“  

Pearoogade menüüs on veiseliha burger ja kuivlaagerdatud veisesteik, käsitöö toorvorstid serveeritakse mitmekesise lisandivalikuga. Karilatsi forell tuleb koos hooajaliste köögiviljadega ning taimne risotto on kerge roog, millele saab soovi korral lisada krevette. Kõik toidud on läbimõeldud maitsekombinatsioonidega ja kasutavad valdavalt kodumaiseid koostisosi.

Kodas on saanud Põlva maakonnalt tunnustuse Põlvamaa pärl, mis omistatakse ettevõtetele, kelle tuntus ulatub kaugele väljapoole maakonna piire. Sellele lisaks oldi aastal 2023 Eesti Ettevõtlusauhindadel Turismi Edendajate TOP 10 seas. Ettevõttel on hulgaliselt medaleid rahvusvaheliselt siidrite konkursilt International Cider Challenge – üks kuld, kaks hõbedat ja kaks pronksi.

Restoran asub Valgjärvel, Lõuna-Eesti nelja maakonna kokkupuute kohas.  Vaid 12 minutilise autosõidu kaugusele jääb Otepää, Tartust Valgjärvele on 30-40 minutit, Riia 180 km ja Tallinn 225 km kaugusele. 

Logistikaettevõtte DSV Eesti uus terminal sai nurgakivi – see rajatakse Tallinna ringtee äärde Vaelasse. 2026. aasta sügisel valmiv hoone hõlmab 9000 ruutmeetrit kaubapinda ja 1500 ruutmeetrit büroopinda. Projekti maksumus on 18 miljonit eurot ning terminali ehitavad GRIK Ehitus ja Ehitustrust.

Terminali ehitus sai tõuke DSV ja Schenkeri ühinemisest, mis viiakse lõpule 2025. aasta teisel poolel. Ühinemisloa saamisel muudeti oluliselt esialgset projektiplaani – nii lao- kui ka büroopinda suurendati 50% võrra, et ühinenud ettevõtte vajadused ära mahutada. Uude terminali tuleb 100 laadimisalust, lisaks külglaadimisestakaadid ja sissesõiduvõimalused.

DSV Eesti  tegevjuht Alvar Tõruke sõnas, et ühinenud ettevõte hakkab kandma DSV nime, kuid hetkel tegutsevad mõlemad ettevõtted veel paralleelselt. „Euroopa Liidu ja USA konkurentsiametite heakskiit saabus 30. aprillil. Kuigi lõplik ühinemine pole veel toimunud, teeme juba tihedat koostööd – lahendamisel on veel juriidilised ja maksutehnilised küsimused,“ selgitas Tõruke. „Ühinemisega sünnib üleilmne liider lennu- ja merevedudes ning Euroopa liider maanteetranspordis. Schenkeri tugevus on hästi toimiv jaotusvõrk Euroopas, DSV omakorda paistab silma osa- ja täiskoormate veol. Me ühendame kaks tugevat süsteemi, pakkudes suurepäraseid lahendusi nii suurtele kui väikestele klientidele. Meie prioriteet kogu protsessi vältel on hoida teenused toimivana ja tagada tarneahelate katkematu töö – nii et klient ei peaks mõtlema, kas tema kauba toob Schenker või DSV.“

Tõruke lisas, et uuest terminalist saab DSV Eesti maanteetranspordi keskus, mille kaudu liiguvad nii saabuvad kui väljuvad grupi- ja osakaubad võimalikult tõhusalt üle kogu riigi. DSV tegutseb üldekspedeerijana, käsitledes kõiki temperatuuri mittetundlikke kaupu, näiteks toorainet, rõivaid ja elektroonikat.

Priit Põldmäe, Kiili valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja ning abivallavanem ütleb, et mööblimüüja IKEA ja Luige ristmiku vaheline ringtee äärne ala on justkui valla fassaad või visiitkaart. Tema sõnul on seega rahvusvaheliste firmade valda tulek väga tervitatav, sest neil on pikk vaade ja väärtused paigas. Samas võib valla kiire arengu tõttu hakata tulevikus vajaka jääma taristust – vesi, kanalisatsioon ja sademevee juhtimine. Valla soov on elu- ja tööstuspiirkonnad lahus hoida, et näiteks ringtee äärde rajatavad tööstuspargid ei tooks täiendavat liikluskoormust elukeskkonna tänavatele. Samuti moodustavad ringtee äärde rajatavad tööstushooned parima mürasummutava müüri meie elanikele.

Pop-up saunu leidub kõikjal – Eurovisioonil, rahvusvahelises meedias. Saun on praegu kuum trend, kuid välisauna Läänemere lainetel pole seni kogetud. Kuni tänavu suveni, mil Viking XPRS-i päikesetekil avatakse kuuekohaline tünnisaun.

In Nomine teavitab, et sel suvel saavad reisijad Helsingi ja Tallinna vahelisel laevaliinil nautida Läänemere kõige eksootilisemaid leile. 6. juunil avatakse Viking XPRS-i päikesetekil tünnisaun, kus korraga kuni kuus inimest võib ühest pealinnast teise sõites saunamõnusid nautida. Saun on avatud igal Viking XPRS-i väljumisel ja on soe juba hetkest, kui laev sadamast lahkub. Saunal on oma terrassiala, kus saab lamamistoolis merevaadet nautida ja jahtuda.

„Uusi ja põnevaid saunalahendusi sünnib Soomes pidevalt – miks mitte ka Läänemerel? Idee sündis küll aprillinaljana, kuid meie koostööpartner Hartwall haaras mõttest kinni ja aitas selle ellu viia. 7. tekil asuv ainulaadne XPRS Original Long Drink Sauna sai oma kuju longero-purgi järgi. Kahetunnise saunabroneeringu hinnas on ka ämber sama joogiga,” räägib Viking Line’i joogikategooria juht Ossi Ruusunen.

Saun tuleb koos reisiga ette broneerida. Paketti kuulub ka kajut, kus saab duši all käia ning hommikumantli mugavalt oma riiete vastu vahetada.

„Usun, et laevasaun köidab nii sõpruskondi kui ka peresid. Saunatrend on praegu üleilmne ning Tallinna-Helsingi liini välisturistide arv kasvab pidevalt. Nüüd saavad meie külalised ühendada kaks ehtsat Eesti ja Soome elamust – laevareisi ja saunamõnud,” ütleb Ossi Ruusunen.

XPRS Original Long Drink Sauna 
Kus: Viking XPRS-i 7. tekil laeva tagaosas
Millal: Alates 6. juunist 2025

• Saunaseansi kestus 2 tundi, hind 60 eurot
• Vajalik eelbroneering (võimalik broneerida ka laeval, kui on vabu aegu)
• Korraga kuni 6 saunalist
• Eraldi VIP-ala laua, pinkide ja lamamistoolidega
• Kajut riiete vahetamiseks ja duši kasutamiseks (saadaval 2,5 tunni jooksul)
• Hommikumantlid ja sussid
• Hinnas sisaldub ämber kuue Original Long Drinki’iga

Ka teras ja betoon, klaas ja puit vajavad AI-teadmisi. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit korraldas ehitusmaterjalide tootjatele päevase AI-koolituse Mustamäe Riigigümnaasiumis.

Koolitaja – Kristo Peterson.

Fotod: Erik Riikoja

PR-firma In Nomine koos maailma suurima võrguseadmete tooja Ciscoga korraldas IT spetside seas hinnatud sündmuse, Cisco Tech Clubi. Seekordne tehnoloogiaklubi toimus mõnevõrra erilisemas kohas, nimelt küberõppekeskuses, sihtasutuses CR14. Sissepääsul kontrolliti kõigi poolesaja osaleja ID kaarte ja paluti hoones liikuda vaid teatud ruumides. Paljuski küberturvalisusele keskendunud sündmus päädis turundusjuht Martin Hansoni esitlusega, kus ta kirjeldas meid ähvardavaid ohtusid. Sel päeval ei teatud veel midagi Hispaanias aset leidnud massiivsest elektrikatkestusest, kuid Hanson maalis sellisest pildi ja tõi välja tegevused valmisolekuks.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine on juba pool aastat olnud veiseliha usku. Tegelikult kauemgi. Meie pajas on podisenud mitte lihtsalt liha, vaid rohumaa veiseliha, mille maitse ja kvaliteet ei jäta külmaks ka kõige nõudlikumat lihasõpra. Inspiratsiooniks ja koostööpartneriks on olnud Tartus Ülikooli tänaval tegutsev Lihuniku Äri ja Resto, kust leiab Eesti parima valiku veiselihast – ja seda me ei ütle lihtsalt suusoojaks.

Meie pikaajaline kogemus Liivimaa Lihaveise ja nüüd Lihuniku Äri toodetega on kinnistanud veendumuse: veiseliha on nii maitsev kui kasulik. Lihuniku Äri perenaine Katrin Noorkõiv on tegelenud veisekasvatusega üle 20 aasta ja kinnitab seda igati – nii taldrikul kui tootmisahelas.

In Nomine roll on olnud see maitsev sõnum viia sisuloome kaudu ja sotsiaalmeedia vahendusel otse inimesteni, kes hoolivad toidu kvaliteedist.

Proovi meie lemmikut – veiseliha salatit värske kartuli ja meekastmega:
👉 Retsept siin

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit pidas üldkoosolekut – külastati liikmesettevõtte ETS Nord AS uut tehast, kuulati Swedbanki ehitusmaterjalitootjate turu ülevaadet, tutvuti Eesti EPD-de andmebaasiga ning kinnitati liidu 2024. a. tegevusaruanne. Valiti kaks uut juhatuse liiget – Indrek Ellamaa, Muuga Betoonelement AS ja Karl-Martin Rammo, Lasita Aken AS. 

Fotol on jäädvustatud EETLi uus juhatus, revident ning tegevtöötajad.

Foto: Kalev Lilleorg. 

Sel nädalal siblib In Nomine kommunikatsioonibüroo koos vabapidamisel broileritega ehk Eesti suurim toiduainetööstus Maag Food saab Lääne-Virumaale Uudekülasse kaks uut kanalat, mis lubab lindude arvu tõsta miljoni võrra. Tänavu investeeritakse selleks 5 miljonit eurot ja uued kanalad ehitab Mapri Ehitus. 

Kanalaid, nagu kõiki ettevõttele kuuluvate farme, hakkab igapäevaselt opereerima Maag Foodi tütarettevõte Maag Agro (endise nimega Rakvere Farmid). Maag Agro on Eesti suurim sea- ja broilerikasvataja ning ühtlasi Eesti suurim põllumajandusettevõte. Priit Dreimann, Maag Food OÜ juhatuse liige räägib, et praegu kasvatatakse seitsmes linnufarmis, kus on kokku 77 halli, kuni 14 miljonit lihakana ehk broilerit aastas. „Kui kaks uut halli valmivad, kasvatame oma kaheksas linnufarmis kokku 15 miljonit broilerit aastas. Kahe halli rajamine toob piirkonda ka mõned uued töökohad.“  

Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuht, peab Maag Foodi otsust laieneda heaks tõendiks Eesti ettevõtete kasvavast julgusest investeerida toidutootmisse. See omakorda tagab kodumaal toodetud korraliku toidu jõudmise meie toidulaudadele. „Oleme Uudekülas lammutanud vanad lagunenud kanalad ja nende asemele tuleb täiesti uue tehnoloogiaga broilerifarm, kus on erilist rõhku pööratud hoonete puhtuse hoidmisele, mis välistab võimalike haiguste tekkimise ja leviku,“ lisab Väärsi.

Priit Dreimann kinnitab, et kõik linnud on vabapidamisel, neil on piisavalt liikumisruumi ja pidev inimlik hoolitsus. „Lisaks toidame neid täisväärtusliku granuleeritud söödaga, mis valmib meie söödatehases Lool, ka söödavilja ostame kohalikelt põllumeestelt. Nii anname tagasi Eesti põllumeestele ja panustame maaelu edendamisse. Tootmisvõimekuse kasvuga toetame Eesti toidujulgeolekut, suurendame tarbijate kindlustunnet ning rikastame inimeste toidulauda.“

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab, et aprillikuus 20-aastaseks saanud põllumeeste ühistu KEVILI kasvatab tulevaks aastaks oma liikmete arvu 200ni ja soovib saada 30% Eesti teraviljaturust. Ühistu liikmete kasutuses on ca 90 000 hektarit Eestis haritavast maast ja keskmiselt kasutab üks liige 500 hektarit põllumaad. 

KEVILI tegevjuht Hannes Prits räägib, et põllumajandus konsolideerub Eestis ja meie põllumajandusettevõtete arv väheneb, aga ühistu tahab jõuda  liikmelt 200 liikmeni. „Meie visioon on, et ühistul võiks olla 30% Eesti teraviljaturust. Selleni on meil lootust jõuda juba 2026. aastal,“ kinnitab Prits.

Asutaja ja tänane nõukogu liige Jaak Läänemets ütleb, et praegu ehk ongi KEVILIs alates asutamisest kõige paremad ajad ja liikmetel on ühistust kõige rohkem abi. Seda vaatamata viljakasvatusse tehtavate kulude kasvule ja põllumeeste elu keerukamaks tegevatele regulatsioonidele. Viljahind ei ole kasvanud ja eriti väiksemad viljakasvatajad peavad tegema põllumajandusväliseid töid.

Hannes Prits on seda meelt, kakskümmend aastat tagasi kokku tulnud ühistu loojatel oli visiooni ja julgust – nad olid kõigile meie põllumajandusettevõtetele eeskujuks. Täna töötab ühistu väga hästi, kuigi on ju teada, et kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust, arutleb ta. „Neli aastat ühistut juhtides olen näinud, kuidas ühistuline ärimudel töötab hästi, meie investeeringud on end tasunud ja liikmeks tullakse meelsasti, kuna edu genereerib edu. Meie liikmete vahel valitseb usaldus. Mõte on, et teeme ausalt, keegi ei saa paremat hinda sõltuvalt suurusest. See tähendab, et nii 100 hektaril kui ka 10 tuhandel hektaril põldu pidavale põllumehele on viljahind sama.“

Jaak Läänemets kinnitab, et KEVILI on kogu Eesti viljakasvatust mõjutanud nähtus. „Kui hunt on metsa sanitar, siis KEVILI on viljakasvatuse sanitar, kes on oluliselt hinnakujundust mõjutanud.“ Temaga nõustub Hanes Prits: „KEVILI muutis ajalooliselt eesti teraviljaturgu – maaletoojate väetise- ja taimekaitsevahendite marginaalid langesid. Meie printsiip on müüa väetist minimaalse marginaaliga. Aastaid tagasi tõi keegi laevatäie väetist, kõik ohkasid ja ostsid 30% marginaaliga. Meil ei ole mõtet enda omanikelt raha ära võtta,“ kinnitab rits.

KEVILI ajalugu

2005. aastal asutasid Põllumeeste ühistu KEVILI 13 põllumajandusettevõtet Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu tegevuste, liikmete, töötajate ja varade baasil. Ühistul vara ei olnud – oli vaid liisinguauto, arvuti, kohviaparaat ja seif – ja need läksid KEVILI-le üle. Samuti vormistati KEVILI palgale Õlikultuuride Ühistu tegevjuht Aivar Altmäe ja raamatupidaja Maie Kikerpill.

Varade asemel olid ühistul suur idee, paika pandud väärtused ja soovid neid ideid arendada ja väärtustest kinni pidada. Ja need on ennast tänaseks õigustanud.

Vaade Mäo terminalile 2025. aasta kevadel. Foto Mart Martis