Autor: Mariann Saar

Starship Technologies toob robotite valmistamise Mustamäe tee algusse

Kommunikatsioonibüroo In Nomine pakuks pealkirjaks Starship Technologies toob robotite valmistamise Mustamäe tee algusse. Aga nii ongi: ärikinnisvara arendaja EKE jätkab WoHo kvartali arendamist Mustamäe tee alguses, Telia ja Pipedrive hoonetele lisandub 2026. aasta lõpuks aadressile Mustamäe tee 5a üle 7000-ruutmeetrine büroo- ja tootmishoone. Ja seal ongi ankurüürnik on tarnerobotite valmistaja Starship Technologies! Rekonstrueeritava maja arhitektuurne lahendus pärineb Guru Projektilt ja investeeringu kogusuurus on 15 miljonit.

EKE tegevjuht Karl Ader räägib, et WoHo kvartal, kus seni on ankurüürnikud Telia ja Pipedrive, jätkab pärast pikemat pausi laienemist. „Nõudlust on aastate jooksul olnud küll, kuid meie hinnangul on just nüüd õige aeg ehitustegevuse jätkamiseks. Mustamäe tee 5a tuleb kahekorruseline äri- ja tootmishoone, kus on pinda üle 7000 ruutmeetri ja sellest üle poole, ligi 4800 ruutmeetrit, saab omale robotite valmistaja Starship Technologies“.

Aderi sõnul on vakantseid pindu hoone ehitamise alguseks jäänud minimaalselt ja see näitab, et Mustamäe tee alguse piirkond on ärikliendile äärmiselt atraktiivne. 

Hoone ehitamisel säilitatakse hoone algne raamistik ja sellest tulenevalt saavutatakse ruumide puhaskõrguseks kuni 12 meetrit.

Heidy Kerma, Starship Technologiesi juhtkonna liige ütleb, et ettevõte on tegutsenud kulusid vastutustundlikult juhtides ning investeerinud kaalutletult peaasjalikult inimestesse, arendusse ja teenustesse eri riikides. Toetamaks edasist kasvu on aga jõutud järeldusele, et vajalikud sammud on peakontori laiendamine ja kaasajastamine ning tuleval aastal kolitaksegi Mustamäe teaduspargist WoHo kvartalisse.

Kerma sõnul on Starship Technologiesi eesmärk koos Lumia sisearhitektidega luua kaasaegsed kvaliteetsed töötingimused uues praktilises kontoris. Töökeskkonna loomisel peetakse silmas, et see võimaldaks inimestel töötada efektiivselt, pakuks senisest paremaid koostöövõimalusi ja soodustaks kiiret kommunikatsiooni.

„Töökeskkonna planeerimine Starshipis nõudis nutikat läbimõtlemist, sest lisaks tarkvara loomisele ja arendusele käib meil igapäevaselt ka robotite tootmine ja testimine. Uude hoonesse tuleb robotite testimisala, kus saame neid 24/7 proovile panna. Lisaks loome erinevad testimislaborid riistvara arenduseks,“ räägib Heidy Kerma.

Eestis 200 inimesele tööd andev Starship Technologies arendab autonoomseid tarneroboteid, mis on loodud toidu, toidukaupade ja pakkide kohale toimetamiseks minutitega. Tarnerobotid on läbinud üle 20,5 miljoni kilomeetri ja teostanud 9,5 miljonit autonoomset tarnet üle maailma. Starshipi asutasid Ahti Heinla (Skype’i peaarhitekt) ja Janus Friis (Skype’i kaasasutaja). www.starship.xyz

Ärikinnisvara arendaja EKE on viimastel aastatel arendanud ja loonud uusi äripindu 40 000 ruutmeetri jagu, samal ajal on pindu ümber ehitatud või kvaliteedi taset tõstetud ligi 10 000 ruutmeetri ulatuses. www.eke.ee

In Nomine andis teada, et Saaremaal valmivale Tahula biogaasijaamale pandi nurgakivi ning sellelt võeti sarikapärg. Jaama ehitus on edenenud jõudsalt, ning ehitaja, Mapri Ehitus tahab selle üle anda tuleval suvel. Siis hakkab 14,5 miljonit euot maksma minevast jaamast saama biometaani, soojust ja elektrit. Jaama protsessid hakkavad käima kinnistes süsteemides, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust.

Tahula biogaasijaama projektijuht ning valmides selle juhatajaks saav Lauri Jasmin on seda meelt, et ehituse kulg on kõiki ootusi ületanud. „Asjad liiguvad, tööd on palju,“ kommenteerib ta ja selgitab Tahula jaama erinevust teistest Eesti jaamadest: „Terasest ja betoonist lamekatusega kääritite katusele saab minna, kasutada eri tüüpi segajaid ja hooldus on lihtsam. Meie käärititel on suured hooldusluugid, mille kaudu pääseme hooldustehnikaga nende sisemusse ning vähendame seeläbi hooldusele kuluvat aega.“

Keskkonnasõbraliku biogaasi valmistamise toorainet saadakse Saaremaa farmidest. „Meilt hakkab saama biogaasi, soojust ja elektrit,“ lubab Jasmin. Tulevikus tahetakse hakata soojusega varustama Kuressaare linna, gaasi hakkavad tarbima jaama teenindavad veokid ja elektritarbijatest tema sõnul puudust ei ole ei täna ega tulevikus. Jasmini sõnul teeb läga käitlemine biogaasijaamas Saaremaa õhu laotusperioodidel puhtamaks, põldudele laotatakse siis töötlemisjääki, digestaati. Lauri Jasmin lubab ka, et kuna jaama protsessid hakkavad käima kinnistes süsteemides, on lõhnaeritus väga minimaalne.

Projekt loob Saaremaale uusi töökohti, kuni 12 nii jaama töös kui ka sellega seotud sektorites. Pikas perspektiivis säilib põllumajanduses kuni 1000 töökohta. Lauri Jasmin kinnitab, et jaam töötab vähemalt 30 aastat. Jaama tellija on Mereranna Põllumajandusühistu, ehitatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Karl Rei, Greenbit Energy tegevjuht räägib, et tema kui arendaja jaoks sai biogaasiga tegelemise teekond alguse neli aastat tagasi. „Meie projekt ühendab endas mitmeid erinevaid ettevõtlusvaldkondi ja väga erineva taustaga inimesi ja ma pean kõige olulisemaks ühesuguse mõtteviisiga inimeste kostöös tekkivat energiat. Me oleme olnud seotud nelja biogaasijaama arendamisega Saaremaal. Esimeses projektis olime partnerid, kahes järgmises juba ise vedajad ja arendajad. Siia jõudmine pole olnud kerge ning meenutab mulle hetke Eesti spordiajaloost, kui Erki Nool sai Sydney olümpiamängudel kolmandal katsel ketta korralikult lendama ja võitis kümnevõistluse kuldmedali. Ja just kolmandal katsel oleme meiegi jõudnud nurgakivi panekuni.“

Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi räägib, et projektiga liikuma saamine oli alguses keerukavõitu, inimesed kahtlesid ja levis NIMBY ehk mitte-minu-tagahoovis sündroom. „Kui omavalitsus detailplaneeringu kehtestas, saime kohe ka ehitusloa ja ehitus läks ülikiirelt käima ning kõik tuli korraga ära teha. Aga me oleme sellega harjunud ja tuleval suvel on jaam valmis,“ kinnitab Väärsi.

Mapri Ehitusele on Tahula viies biogaasijaam, varem on rajatud Maardu ja Estoveri jaamad ning osaletud üldehituse partnerina ka Aravete ja Ilmatsalu jaamade ehitusel.

Alar Truu fotod.

PR-firma In Nomine annab kõikidele logistikaga seotutele teada, et DSV ja Schenkeri juriidiline ühinemine Eestis viidi lõpule ja selle tulemusena loodi siin suurim logistikaettevõte. 

DSV ja Schenkeri juriidiline ühinemine on lõpule viidud ning DSV Road AS ja DSV Estonia AS jätkavad tegevust DSV brändi all. DSV Road pakub maanteetransporti, ladustamist ja tolliteenuseid, DSV Estonia AS aga õhu- ja meretransporti, projektiveo- ja kullerteenuseid (DSV XPress).

DSV ja Schenkeri vahel 30. aprillil 2025 sõlmitud 14,3 miljardi euro suurune ülemaailmne ülevõtmisleping ühendab ligi 160 000 töötajat enam kui 90 riigis. Eestis oli kahe ettevõtte ühine käive 2024. aastal 124 miljonit eurot.

Ühinevate ettevõtete mõju Eesti logistikasektorile kinnitab ka DSV Road ASi tegevjuht Alvar Tõruke: „Fakt on see, et Eestis tekib kõige suurema võrgustiku ja mahuga logistikaettevõte.“ 

Ühinemine toob kasu ettevõtte Eesti klientidele. Maanteetranspordis ühendatakse kaks teineteist täiendavat transpordivõrku – DSV tugevad Skandinaavia marsruudid ja Schenkeri tugev grupikaubavedude süsteem Euroopas. 

„Schenkeri grupikaupade mudel on kõrgel tasemel välja töötatud, see on väga kindlate reeglitega, mis tagavad täpsed tarnegraafikud ning kindla ja mõõdetava kvaliteedi. Kõik kokku annab suurema efektiivsuse ning klientidele parema ligipääsetavuse turgudele, kus nad soovivad ja saavad aktiivselt tegutseda, “ kinnitas Tõruke.

Kahe ettevõtte ühinemise järel jätkatakse digitaalsete lahenduste rakendamist. Ühine broneerimis- ja transporditellimuste süsteem muudab klientide jaoks kasutamise lihtsamaks, selgemaks ja kiiremaks. Kuigi tehniliste süsteemide integreerimine võtab veel paar kuud aega, on eesmärk pakkuda kogu teenuste portfelli jaoks ühtset tellimuste akent.

Ühinemisprotsess Baltikumis liigub edasi erineva ajagraafikuga: Eestis on struktuur paigas, Lätis ja Leedus viiakse juriidiline ühinemine lõpule 2026. a esimeses kvartalis. Regionaalselt hakkab DSV pakkuma senisest ühtsemat teenusekatvust, eriti transiitvedudes, mis liiguvad läbi Baltikumi.

Alvar Tõruke rõhutab, et teha on veel palju: „Kaks ettevõtet, mõlemal on pikk ajalugu ja oma kultuur – need tuleb kokku viia. Excelis saab numbreid kokku liita, aga tegelikku tööd teevad ikka inimesed.“ Ta kinnitab ka, et ühinemine ei mõjuta vedajaid – kõik partnerid jätkavad tööd ja DSV logistika võrgustik vajab iga vedaja ressursse.

DSV – ülemaailmne transport ja logistika

DSV eesmärk on tagada klientide tarneahelate sujuv toimimine. Me veame igal aastal klientidele miljoneid saadetisi, tagades pidevalt muutuvas maailmas usaldusväärsed ja tõhusad transpordi- ja logistikateenused õhu-, mere-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meie visioon on luua pikaajaline, jätkusuutlik kasv ja väärtus oma klientidele, töötajatele, aktsionäridele ja ühiskonnale. Ligi 160 000 töötajat enam kui 90 riigis töötab usinalt, et pakkuda suurepärast kliendikogemust ja kvaliteetseid teenuseid. Pühendumus jätkusuutlikele äritavadele on meie üldise äristrateegia keskne element. 

Erik Riikoja fotod.

Ene-Maris Tali eestvedamisel valmis aasta tagasi 8-osaline saatesari „Loodud kestma“ – Eesti betoonarhitektuurist ja betoonehitusest.

Betooniühing tunnustas Ene-Maris Talit „Betoonisõbra“ tiitliga. In Nomine oli ka asja juures.

Fotod: Erik Riikoja, In Nomine.

PR-firma In Nomine annab särasilmselt teada, et hiljuti 20. sünnipäeva tähistanud Eesti suurim teraviljaühistu KEVILI plaanis tänavu jõuda 200. liikmeni ja plaan täitus oktoobris. Värske liige on Pajo Ranch OÜ – Raplamaa põllumajandusettevõtte, mille peatähelepanu on teraviljakasvatusel ja maaelu arendamisel. 

Pajo Ranch tegeleb lisaks ka metsamajanduse ning mahe lihaveiste kasvatamisega. Väiksemas mahus toodetakse ettevõttes ka maheteravilja. Kokku haritakse ligikaudu 1000 hektarit maad, millest 60% on teraviljakultuurid nisu, kaer, raps ja hernes ning 40% rohumaad silo ja heina tootmiseks.

Pajo Ranch OÜ jaoks oli liitumine KEVILI ühistuga loogiline samm. Ettevõtte juhatuse liikme Madis Pajo sõnul oli vajadus praktiline – teravilja kuivatamise võimekust oli tarvis suurendada ning KEVILI võimaldas seda teha mõistlikel tingimustel.

Madis Pajo rõhutab, et KEVILIiga liitumise peamine märksõna on koostöö. „Üheskoos saame liikuda kiiremini ja tulemuslikumalt  – olgu selleks sisendite ühishanked, toodangu müük, faktooring või lihtsalt heade ideede ning kogemuste vahetamine. Lisaks on ühistus palju kogenud põllumehi, kellelt on tore õppida, kuidas veelgi paremaid tulemusi saavutada,“ räägib ta.

KEVILI tegevjuht Hannes Prits möönab, et tänavu 20 aastaseks saanud ühistu areng on olnud muljetavaldav: „Meie ühistu on kujunenud mõttekaaslaste unistusest Eesti suurimaks põllumajandusühistuks. Enamik meie arengukavas seatud ambitsioonikatest sihtidest on nüüdseks täidetud – liikmeid on juba 201, oleme rajanud Mäosse uue terminali ning jõudnud seda juba ka laiendada. KEVILI turuosa liigub 30% suunas. Siit edasi vaadates saab meie suurimaks väljakutseks uute, ambitsioonikate, kuid realistlike eesmärkide seadmine. Ja mis peamine – kunagi ei tohi unustada meie väärtusi: usaldust, koostööd ja tulemuslikkust.“ 

KEVILI on alati olnud peremeeste ühistu ja peremees on nagu kapten laevas, lisab Prits.

Selle aasta ilmastikuolud panid Pajo Ranchi meeskonna proovile. Liigniiskus muutis koristuse keerukamaks ning osa saagist jäigi koristamata. „Ometi saime hakkama ning soovin tunnustada meie meeskonda tubli ja pühendunud töö eest. Saagiaasta oli kokkuvõttes ikkagi stabiilne ja eelmistest kahest aastast veidi parem,“ kinnitab Pajo.

Madis Pajo hinnangul on Eesti põllumajandus märksa enamat kui ainult toidutootmine – see on osa riigi strateegilisest kindlusest: „Kui suudame toota kvaliteetset, ekspordivõimelist toodangut jätkusuutlikult ja keskkonda hoides, on see panus kogu riigi tulevikku. Meie edu sõltub sellest, kui kiiresti suudame ühendada traditsioonid ja tehnoloogia: täppisviljelus, süsiniku jalajälje vähendamine ja mulla tervise hoidmine ei ole enam loosungid, vaid ellujäämisstrateegiad. Eesti eelis on paindlikkus ja oskus kiiresti kohaneda.“ 

Preemiad said Daniel Tootsman ja Karmen Langi Tallinna Tehnikaülikoolist ning Margo Pädam Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Ülõpilastööde preemiad anti üle „Betooni tehnoloogiapäeval“ Taltechis.

In Nomine aitas korraldada.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine aitas Stokkeril läbi viia tiimi koolitus- ja strateegiasündmust Stokkeri Kärajad, kus kahe päeva jooksul kogunes ligi 300 inimest.

Tiina Saar Veelmaa jagas naerusuiselt tööõnne ning endine tippsõudja ja tänane motivatsioonikoolitaja Allar Raja esitas auditooriumile superküsimuse: Kas see, mis ma täna teen, paneb mu paadi kiiremini liikuma? 

Kaamerat hoidis ja pärast montis Erik Riikoja.

In Nomine annab teada, et Jõhvi filmilinnaku ehitus, mille valmimise eest seisab hea Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, jõudis sarikapeoni. Filmistuudio hoonelt võtsid sarikapärja sihtasutuse juht Teet Kuusmik ja ehituse peatöövõtja Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos. Õiglase ülemineku fondi toel valmiva linnaku maksumus on 16 miljonit eurot. 

Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige ütles, et septembri lõpus tehtud akti järgi on valmis 46% töödest. „Täna aga oleme oktoobri keskpaigas, filmilinnak on saavutanud oma kõrguse ja võib juba öelda, et pool tööst on valmis. Ja traditsiooniliselt, kui sarikapeo ajaks ei ole tellija ja ehitaja riidu läinud, siis 99 protsendilise tõenäosusega võib öelda, et et see ehitus saab lõpuni valmis. Ehitustöödega on meil aga aega kuni 2026. aasta juulini ja niipalju, kui Mapri Ehituse projektijuht Urmas Adson on rääkinud, oleme täna graafikust ees.“

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht on rahul, et on edenetud väga heas tempos. „Tundub, et palju on tehtud, aga palju on veel ees. Ma tänan meie meeskonda, kes on alati number üks motivatsiooniga ja positiivsetele lahendustele orienteeritud.“ Humoristlikus võtmes küsib ta, et kas teate, miks on kruvil keere? Aga sellepärast, et kui kruvi haamriga seina lööd, on seda pärast hea kruvikeerajaga välja keerata.

Filmilinnaku sarikapeol näidati ka filmides kasutatavaid eriefekte, projektijuht Urmas Adson vajutas nupule ja eemal väljal käisid efektsed paugud, kerkisid suits ja leegid. 

Filmilinnak hõlmab kolme objekti: loometööstusinkubaatorit koos filmistuudiotega maksumusega 11 miljonit, digi-ja multimeediainkubaatorit maksumusega 4 miljonit eurot ning taristut maksumusega 1 miljon eurot. Kui tavaliselt on filmistuudiod keset asfaldi ja betoonehitistega tööstusparke, siis Jõhvi filmilinnak tuleb metsa vahele jõe äärde. Filmilinnaku projekteerija on Novarc Grupp ja seda ehitab Mapri Ehitus.

Jelizaveta Grossi fotod

In Nomine aitas DSV Estonial korraldada sarikapärja sündmust. Tallinna ringtee ääres Vaelas kerkiv Eesti DSV uus terminalihoone, mille maksumus on 18 miljonit eurot, on saavutanud maksimaalkõrguse ning 2026. aasta suvel valmivasse hoonesse tuleb 9000 ruutmeetrit kaubapinda, 100 laadimisalust, külglaadimise estakaadid ning sissesõiduvõimalused. Lisaks saavad töötajad 1500 ruutmeetrit bürooruume. 

Alvar Tõruke, DSV juht Eestis rääkis kahe suure logistikafirma ühinemisest:

„DSV ja Schenkeri juriidiline ühinemine, mis sundis meid ehitama kaks korda suuremat terminali, toimub Eestis 1. detsembril. Esimene ja kliendile kõige nähtavam muutus on, et Schenkeri nimi kaob. Teenuse lihtsustamise ja ühetaoliseks muutmiseni me 1. detsembriks veel ei jõua. Täna tegutseme mõlemad oma eelarvelistes raamides ning need on pigem konservatiivsed – nii et selle aasta lõpuks on üks pluss üks kindlasti kaks.“

Tõruke meenutas, et 2003. aastal Pärnu maanteel asuva terminali ehitamisel oli tegemist üsna sarnase asukohaga, nagu nüüd Vaelas. Aastate jooksul arenes sinna oluline liiklussõlm koos viaduktide ja peale- ning mahasõitudega.

„Sarnane areng ootab ees ka Vaelas. Logistikaettevõtte vaates suurt vahet ei ole – siit on ligipääs linnale kohati isegi parem, näiteks mööda Viljandi maanteed. Edasi liikudes Tartu maanteele jõuab siit tulevast suvest alates veidi kiiremini. Sadamate kaugused – Paldiski ja Muuga – on enam-vähem samad. Me jääme jätkuvalt ringtee ettevõtteks,“ selgitas ta.

Logistikaturg on endiselt kõikuv

Logistikaturu olukorda kommenteerides tõdes Alvar Tõruke, et ajad on jätkuvalt keerulised: „Viimastel aegadel oleme olnud nagu kiige peal – nokk kinni, saba lahti. On importi, aga pole eksporti; siis jälle eksporti, aga mitte importi. See käib käsikäes üldise majandustunnetusega. Näen, et eksportiv tööstus tunneb end täna pisut kindlamalt, kuid inimeste toimetulek on ärevuse kasvu tõttu halvenenud ja import on vähenenud. Kui tugevnev eksport looks inimestele positiivse sõnumi, et riskid on vähenenud, hakataks taas mõtlema pikemaajalistele kulutustele.“

DSV Eestis 

Ühineva ettevõtte käive Eestis oli 2024. aastal 124 miljonit eurot ning ühenduses saab tööd ligikaudu 300 inimest. DSV Estonia AS põhitegevusalad on maanteeveod, mere- ja lennuveod ning laologistika. DSV grupp on peale liitumist esindatud rohkem kui 90 riigis rohkem kui 3000 kontori ja logistikarajatisega ning grupis töötab 160 000 töötajat.  

In Nomine aitas hiljuti korraldada ühe maailma vanima arvutitootja HP kliendipäeva HP Day, mis toimus sel korral Kultuurikatla Õuetornis. Päev algas stand-up koomik Maiduki vaimuka küsimusega: „Kas te tahate raha?“ — ning soovijaid jagus ohtralt.

Kliendipäeva fookuses oli tulevik. Aruteludes ja ettekannetes käsitleti, millist rolli näeb selles protsessoritootja AMD, tutvustati HP sülearvutite ja printerite uuemaid võimalusi, Poly kõrvaklappide lahendusi ning loomulikult ei jäänud puutumata kõige kuumem teema – AI.

Diana Poudel demonstreeris, milliseid „supervõimeid“ saab tehisaru abil omandada, ning järeldus oli ühene: ilma AI-ta enam ei saa.

Päeva lõpetas Priit Kuusk publikut haarava esinemisega „Miks käin Uhuduuril?“, mis sai osalejatelt sooja vastuvõtu.

Suur aitäh HP-le, samuti Erik Liimile ja Mantas Gabrijolaviciusele!