Autor: Anabel

Hans H. Luik, Printalli omanik: trükiajakirjandus peab taandumislahingut, aga trükitööstus seda kindlasti ei tee

Kommunikatsioonibüroo In Nomine annab teada, et Eesti trükitööstuse suurim ettevõte Printall sai septembri keskel 55 aastaseks. Trükikoja omanik Hans H. Luik lubab, et kuigi trükiajakirjandus peab taandumislahingut, siis trükitöötus kindlasti seda ei tee ning Printall töötab veel kaua. Eksporditakse kaks kolmandikku toodangust ja digitrükiga valmistutakse väiksemate tiraažide ja paindlikuma tootmise kasvuks.

Eesti suurim trükikoda Printall tegutseb täna üha rahvusvahelisemal turul ning käibest 65 protsenti saadakse välismaalt. Lisaks Eesti väljaannetele trükib ettevõte ajalehti, ajakirju, katalooge ja teisi trükiseid klientidele Skandinaavias, Hollandis, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal. Ettevõtte 2025. aasta käive oli veidi üle 26 miljoni euro. Printalli käive on viimase kümne aasta jooksul püsinud valdavalt 21–28 miljoni euro vahel.

Viis aastat tagasi Printalli Ekspress Grupilt ära ostnud Hans H. Luik ütleb, et ost oli talle meeldiv üllatus. „Ajakirjandusdiplomiga väljaandjana ei ole ma ennast kunagi töösturina ette kujutanud, kuid täna olen Printalli vaadates seda rõõmsam. Perspektiivi mõttes veel eriti rõõmus, sest kuigi trükiajakirjandus peab taandumislahingut, siis trükitööstus seda kindlasti ei tee.“

Trükitööstus ei ole ainult ajakirjandus, Luige sõnul on see materiaalne baas, mis lubab hoida masinad käimas ka paljude muude valdkondade tarbeks. „Meil on Printallis võimas Heidelberg, trükimasinate Rolls-Royce, kahekorruseline hiiglane Koenig & Bauer, aga ka kaks moodsat digitrükimasinat, mis sümboliseerivad trükitööstuse uut maailma. Me teenindame Prantsusmaa katoliiklikke väljaandjaid, Saksamaa ettevõtteid, trükime TalTechi teadustöid ning kõike muud, mida on mõistlik ja sobiv trükkida,“ loetleb Hans H. Luik

Eesti turul tulevad Printalli masinatest teiste seas Eesti Ekspress ja Maaleht. Soome turule trükitakse näiteks Sanoma grupile kuuluvat ajakirja Gloria ning Rootsis tehakse koostööd Bonnieri grupiga. Suur osa Printalli toodangust läheb Skandinaaviasse, kuid olulised turud on ka Holland, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa.

Hans H. Luik on seda meelt, et Printalli konkurentsieelis ei seisne siiski vaid masinates, sest sarnaseid trükimasinaid on täna paljudes trükikodades. „Oluline oskus on neid masinaid hooldada ja juhtida, aga veelgi tähtsam on oskus vältida vigu. Trükimasin ja järeltöötlus peavad töötama ühe tervikuna, värvilahutus peab klappima ning tootmine peab toimima ilma tohutu paberi- ja ajakaota. Kui vaadata, kuidas siinne tootmine ja logistika ööpäeva ringselt täisvõimsusel töötavad, siis on selge, et Printall trükib veel kaua ja palju.“

Printalli tegevjuht Alo Ivask nimetab trükitööstuse arengu võtmesõnaks digitrükki. Ettevõte on investeeritud digitaalsetesse trükimasinatesse, mis võimaldavad toota senisest väiksemaid tiraaže kiiresti ja paindlikult. Samuti on tootmise juhtimises kasutusel tehisintellekt ning tootmises kasutatakse roboteid.

„Kui välistellija on meie juurde töö toonud, siis hindab ta meie kvaliteeti ning Eesti puhul ka korrektset ja kiiret asjaajamist. Ning kui klient on rahul, levib hea sõna ning aitab uusi kliente võita,“ räägib Ivask ja lisab: „Peame olema iga päev natuke kiiremad, paindlikumad ja efektiivsemad. Just müügi ja tootmise kiiruses, paindlikkuses ning efektiivsuses saame alati edasi areneda. Meil on väga hea seadmete baas, kogenud inimesed ja tahe areneda. See on meie vundament, millele me tulevikku ehitame.“ Väiksemad tiraažid ei tähenda tegevjuhi kinnitusel taandumist, vaid vajadust oma teenust edasi arendada.

Printallis töötab 180 inimest ning ettevõtte pikima staažiga töötaja on seal olnud koguni 53 aastat. Alo Ivask ütleb, et trükikoda on väga mitmekesine tööandja ning vaja on nii mehaanikuid, elektroonikuid ja IT-spetsialiste kui ka automatiseerimise, tootmise, müügi, turunduse ja finantside inimesi.

Esimene trükis Printalli eelkäija EKP Keskkomitee Trükikojas, mis toona asus ajakirjandusmaja taga aadressil Pärnu maantee 67a, oli 1971. aasta 14. septembril ajaleht Rahva Hääl. Seal ilmus ka vastav lugu.

Tänane ajaleht uuest trükikojast

Kui lugeja tänase, veel trükivärvi järgi lõhnava «Rahva Hääle» numbri lahti lööb, mis kannab XXXII aastakäigu 14. septembri kuupäeva, siis võib-olla esimesel pilgul ei taba ta ajalehe välisilmes mingit erilist muutust. Toob ju ka seekordne number temani värskeid uudiseid meilt ja välismaalt, jutustab üheksanda viisaastaku töödest-tegemistest ettevõtetes, põllumajanduses, kultuuriasutustes jm.

Meile, ajalehetegijaile, ning paljudele trükitöölistele, kes on aastaid olnud seotud «Rahva Hääle» väljalaskmisega, on aga tänase numbri ilmumine sündmus omaette. Nimelt jõuti nädalavahetuseks uues, vabariigi suurimas ja moodsamas, EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikojas Pärnu maanteel seadmete ning masinate häälestamisega nii kaugele, et tänase ajalehe kogu keeruline valmimistsükkel sai teoks siinsetes avarates ja valgusküllastes ruumides.

Uus trükikoda on varustatud igati kaasaegse sisseseadega, mis tagab ajalehtede ja ajakirjade trükitehnilise kvaliteedi paranemise ning kiirendab senisega võrreldes nende valmimisprotsessi. Mitmeid ajalehti ja ajakirju hakatakse esmakordselt vabariigis trükkima ofsetrotatsioonimasinal. Ofsett-trüki vooruseks on seejuures trükipildi puhtus ja rikkalik värvide kasutamise võimalus. Arvatavasti on «Spordilehe» lugejad nimetatud muutust märganud, sest viimased kolm «Spordilehte» on juba trükitud ofsetmasinal.

Lähemas tulevikus hakatakse uues 5-korruselises trükikojas trükkima peaaegu kõiki Tallinnas ilmuvaid ajalehti ja ajakirju. See omakorda muudab üsna suuresti ka nende väliskuju ja -ilmet. 4 kõrgtrüki- ja 2 ofsettrotatsioonimasinat hakkavad siis iga päev välja laskma ligi pool miljonit eksemplari «Rahva Häält», «Sovetskaja Estoniat», «Noorte Häält», «Õhtulehte» jt. väljaandeid.

Toimetusmaja Vineeri- ja Mööblikombinaadi ning Kiirabijaama vahel valmib plaanikohaselt tuleva aasta lõpul. Seniks aga jääb toimetus põhiliselt ikkagi endistesse ruumidesse. Küll aga võime täna suur aitäh öelda trükikoja «Kommunist» töökale kollektiivile, kes ligi kolm aastakümmet päevast päeva kandis hoolt «Rahva Hääle» häireteta ilmumise eest.
U. TULP

Pildiallkirjad:
Küljendajad Mihkel Niinepuu ja Vello Lind seadsid tänase ajalehe tinaridadest kokku (parempoolsel pildil).
Roto-stereotsehhi seadistaja-trükkija Hugo Sepp ja mehaanik Evald Paulson teevad ettevalmistusi «Rahva Hääle» trükkimiseks.
G. Lossi fotod

Printalli tegevjuht Alo Ivask

Rapla Tallinna-poolse sissesõidu äärde tuleb 2300 ruutmeetrine Saula spordi- ja ärihoone, kus hakkavad tegutsema jõusaal, tantsustuudio ning aia-, metsa-, moto- ja ehitustehnika müüja. Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab ka, et investeeringu suurusjärk on 2,5 miljonit eurot, hoonet arendab Saula Arendus ja ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus.

Saula Arenduse juhatuse liige Karlis Bollverk räägib, et 24/7 Fitness koos Rapla Tantsustuudioga annavad Rapla spordielule uue hingamise. Mehka toob Raplasse aia-, metsa-, moto- ja ehitustehnika ühes varuosade, hoolduse ja teenindusega. „Kui meie inimesed saavad käia kodulinnas taskukohases jõusaalis või tantsustuudios ning siinne ettevõtja saab vajaliku tehnika ja teeninduse Raplast, siis oleme selle arendusega saavutanud, mida soovisime. Lisaks luuakse ka töökohti,“ lisab Bollverk.

Karlis Bollverki sõnul saab hoone valmis jaanuari lõpuks. „Peatöövõtja ehitab tempokalt ning liigub töödega plaanipäraselt edasi. Rentnikud saavad sisse kolida alates veebruari algusest.“ Arendaja lubab oma edasistest plaanidest rääkida peale Saula äri- ja spordihoone valmimist.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos peab heaks märgiks, et väiksemates linnades on järjest rohkem investeerida ja areneda soovivaid ettevõtteid „Saula spordi- ja ärihoone on selle hea näide, kus ühe katuse alla koonduvad organisatsioonid, mis annavad piirkonna majandusele täiendavat hoogu. Loodan väga, et meie majanduse kasv jõuab üha enam investeerimisotsustesse ning annab niimoodi hoogu eri piirkondade arengule.“

Mapri Ehituse projektijuht Silver Sein ütleb, et hoone vundament on valmis ja alustatakse teraskonstruktsiooni monteerimist. „Tähtajaga on kiire taga nagu tavaliselt, aga me oleme ajagraafikus. Oleme ehitanud siia ka Espaki keskuse ja ehitajana meeldib mulle, et uued objektid valmivad meil Tallinna ja Tartu kõrval ka väiksemates kohtades.“ 

Eesti süvatehnoloogia iduettevõte New Standard Oil ühendas Saksa rakendusuuringute organisatsiooni Fraunhofer biomassi termilise väärindamise tehnoloogiad ühtseks modulaarseks platvormiks ning käivitas esimese tööstusliku prototüübi. Eesmärk on muuta seni kasutamata biojäätmed üle Euroopa väärtuslikeks taastuvateks toodeteks, annab teada kommunikatsioonibüroo In Nomine

Üleminek ringsele süsinikumajandusele vajab tehnoloogiaid, mis väärindavad biomassiressursse taastuvateks materjalideks, kemikaalideks ja energiatoodeteks, näiteks funktsionaalseks biosöeks, kvaliteetseks bioõliks, kütuste sünteesiks sobivaks gaasiks või funktsionaalseteks valkudeks. Kuigi biomassi töötlemiseks on olemas hulk üksiktehnoloogiaid, on nende ühendamine majanduslikult elujõuliseks tööstuslikeks süsteemideks, mis loovad konkurentsivõimelise hinnaga tooteid, metallurgia-, keemia-, ehitusmaterjali-, põllumajandus- ja energiasektoris, endiselt väga suur väljakutse.

New Standard Oil, Fraunhoferi liidestehnika ja biotehnoloogia instituut (IGB) ning Fraunhoferi keskkonna-, ohutus- ja energiatehnoloogia instituut (UMSICHT) üheskoos on alustanud kontseptsiooni UNIFORMER esimese TRL6-taseme prototüübi valideerimist.

Projekt on kolme partneri mitmeaastase koostöö tulemus. Fraunhofer IGB panustab ülekuumutatud auruga töötlemise ja biomassi väärindamise kompetentsiga, Fraunhofer UMSICHT aga termo-katalüütilise reformimise (TCR) ja teiste termokeemiliste protsesside oskusteabega. New Standard Oil on keskendunud süsteemiintegratsioonile, reaktorite arendamisele ja tehnoloogia kommertsialiseerimisele ning on kujundanud platvormi UNIFORMER^© arhitektuuri, millel praegune prototüübiprogramm põhineb.

UNIFORMER projekti raames uurivad partnerid, kuidas olemasolevaid biomassi väärindamise tehnoloogiaid saab siduda ühtseks tööstuslikuks tervikuks. Erinevalt tavapärastest süsteemidest, mis on enamasti optimeeritud ühe konkreetse töötlemisahela jaoks, lubab UNIFORMER^© kohandada protsessi vastavalt kättesaadavate biomassi ressursside omadustele. Tulevikus aitab see ettevõtetel leida senisest parema tasakaalu majandusliku tasuvuse, ressursitõhususe ja keskkonnamõju vahel.

Projektis hinnatakse ka New Standard Oili välja töötatud ja patenditaotlusega kaitstud protsessiintegratsiooni meetodit ja seadet, millega saab termokeemilised tehnoloogiad ühendada pidevasse tootmisprotsessi. Lüüsisüsteemide ja mehaaniliste üleminekupunktide kõrvaldamine vähendab biomassi väärindamise omahinda ning lisab energeetilist paindlikkust.

Projektipartnerite kommentaarid

Tommy Biene, New Standard Oil asutaja ja tegevjuht:
„Eduka valideerimise korral aitab meie platvorm muuta miljonid tonnid seni kasutamata biojäätmeid üle Euroopa väärtuslikeks taastuvateks toodeteks. Saame täna uurida, kuidas atmosfäärilt ja temperatuurilt erinevaid termilise lagundamise tehnoloogiaid saab ühendada üheks pidevaks protsessiks. Meie eesmärk on demonstreerida paindlikku platvormi, mida saab kohandada erinevate biomassi lähteainete ja tulevaste tööstuslike rakenduste vajadustele.”

Dr Antoine Dalibard, Fraunhofer IGB:
„Ülekuumutatud auruga kuivatamine ja torrefitseerimine pakuvad tõhusat võimalust biogeensete jääkide, näiteks heina või kääritusjääkide ettevalmistamiseks edasiseks termokeemiliseks töötlemiseks. Materjali homogeniseerimine ja sihipärane kerge termiline eeltöötlus loovad eeldused stabiilseks ja tõhusaks pürolüüsiks või termo-katalüütiliseks reformimiseks (TCR). UNIFORMER^© projektis uurime, kuidas need tehnoloogiad saavad aidata kaasa kvaliteetsete taastuvate süsinikutoodete tootmisele.”

Dr Robert Daschner, Fraunhofer UMSICHT:
„Ringne süsinikumajandus vajab lahendusi, mis ühendavad protsessitõhususe, ressursipaindlikkuse ja tööstusliku skaleeritavuse. See koostöö annab võimaluse uurida, kuidas üksteist täiendavaid väärindamistehnoloogiaid saab ühendada üheks terviklikuks süsteemiks.”

Panus bioökonoomia arengusse

Ühendades erinevaid biomassi väärindamise tehnoloogiaid modulaarsesse platvormi, soovivad projektipartnerid suurendada piirkondlike biomassiressursside tekke koha peal kasutust. Käimasoleva valideerimisprogrammi tulemused aitavad hinnata esialgu kahe integreeritud biomassi väärindamise lahenduste tehnilist ja majanduslikku potentsiaali tulevases tööstuslikus kasutuses. Plaanis on veel kahe uue süsteemiarhitektuuri testimine.

Järgmised sammud

Praegu tehakse Tallinnas prototüüpsüsteemi katseid. Katsetuste tulemused aitavad määrata järgmise arendusetapi suuna ning toetada tulevasi pilootprojekte ja tööstuspartnereid. Samuti hindab New Standard Oil võimalusi tulevaseks koostööks Baieri bioökonoomia ökosüsteemis, sealhulgas võimalikke tegevusi Straubingi sadama BioCampuse piirkonnas.

Fraunhofer IGB

Fraunhoferi liidestehnika ja biotehnoloogia instituut (IGB) arendab ja skaleerib protsessitehnoloogiaid biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia ja bioökonoomia valdkonnas. Instituudil on ulatuslik kogemus biomassi väärindamises, ressursitõhusates tööstusprotsessides ning ülekuumutatud auruga töötlemise tehnoloogiates biogeensete toorainete ettevalmistamiseks. Rakendusuuringute ja tööstuspartnerluste kaudu toetab Fraunhofer IGB jätkusuutlike biopõhiste tootmissüsteemide arengut.

Fraunhofer UMSICHT

Fraunhoferi keskkonna-, ohutus- ja energiatehnoloogia instituut (UMSICHT) on üks Saksamaa juhtivaid rakendusuuringute keskusi jätkusuutlike energiasüsteemide, ringmajanduse lahenduste ja ressursitõhusate tööstustehnoloogiate valdkonnas. Instituut arendab uuenduslikke termokeemilisi protsesse, sealhulgas TCR-tehnoloogiat, mis võimaldab toota taastuvaid kütuseid, süsinikumaterjale ja keemiatööstuse tooraineid biomassi- ja jäätmevoogudest. Fraunhofer UMSICHT teeb tihedat koostööd tööstusettevõtetega, et viia teadustulemused praktiliste rakendusteni.

New Standard Oil

New Standard Oil on Eesti süvatehnoloogia iduettevõte, mis arendab ringbioökonoomia ja taastuvate süsinikumaterjalide tootmise tehnoloogiaid. Ettevõte arendab UNIFORMER tehnoloogiaplatvormi, mis põhineb patenditaotlusega kaitstud protsessiintegratsiooni kontseptsioonil ning võimaldab ühendada mitu biomassi väärindamise tehnoloogiat üheks pidevaks tööstuslikuks protsessiks. Koostöös teadus- ja tööstuspartneritega töötab New Standard Oil selle nimel, et võimaldada taastuvate süsinikumaterjalide, kemikaalide ja kütuste tootmist piirkondlikest biomassiressurssidest.

Detsembrini on veel veidi aega, kuid jõuluootusele võib mõelda juba praegu. Ka sel aastal on essence ja Catrice loonud advendikalendrid, mis muudavad pühade-eelse aja 24 väikese iluüllatuse võrra põnevamaks. Vaata lähemalt, mida tänavused kalendrid endas peidavad.

essence Baked with Love:
pühadeaegne sära
kogu pühadehooaja vältel 🎀🍬

Kui ilutooted kohtuvad jõuluküpsetiste maailmaga, on õhus tunda puhast elevust. essence’i „baked with love“ advendikalender muudab jõulude ootamise magusamaks 24 piiratud koguses iluüllatusega. Alates säravast ja huultele volüümi andvast huuleõlist elegantses kuldses pakendis ning armsa lipsukese ripatsiga põsepuna-särapuudrist kuni uue pärlmutterläikega Juicy Bombi versiooni ja piimja näopraimerini – täiuslik pühadesära ja särav jõululoog on garanteeritud.
Olgu see enda soovinimekirja jaoks või kingituseks lähedasele, kolmeosalist komplekti saab nii välja panna kui ka üles riputada ning see toob jõulude magusa võlu otse iga iluhuvilise koju.

Catrice The House of Gold:
Catrice’i THE HOUSE OF GOLD avab uksed maailma, kus pidulik luksus kohtub kaasaegse ilumaagiaga.

Kõigi 24 ukse taga ootab piiratud koguses iluüllatusi, mida saadab eriline sõnum, mis lisab jõulude ootamisele veelgi rohkem sära. Päev päeva järel avaneb uus tahk House of Goldi maailmast, mis on külluslik, särav ja täis inspiratsiooni.
24 kvaliteetsest ja eksklusiivsest tootest koosnev advendikalender sisaldab kõike, mida vajad, et muuta pühadeaeg veelgi glamuursemaks, alates pilkupüüdvatest ripsmetuššidest ja säravatest särapuudritest kuni mitmekülgse lauvärvipaletini.
See on midagi enamat kui lihtsalt advendikalender. See on kutse kuldse sära, luksuslike hetkede ja piduliku maagia maailma, olgu see kingitus iseendale või läbimõeldud üllatus kellelegi erilisele.

Juunist augustini reisis Viking Line’i laevadel ligi 1,8 miljonit reisijat ning rahvusvahelised turistid aitasid suvehooaega pikendada septembri alguseni. Nende arv kasvas võrreldes eelmise suvega 10 protsenti.

Viking Line’i viis laeva vedasid juunist augustini kokku 1 776 787 reisijat. Reisijate arv jäi peaaegu samale tasemele kui eelmisel suvel, mil ettevõtte laevadel reisis 1 780 094 inimest. Suvel suurenes Viking Line’i reiside maht märkimisväärselt tänu Viking Cinderella ja Gabriella lisareisidele Helsingi–Tallinna liinil, mida opereeriti kõrghooajal 17. juunist kuni 9. augustini.

Rahvusvaheliste reisijate huvi Läänemere laevareiside vastu jätkas kasvu. Juunist augustini reisis Viking Line’iga 10 protsenti rohkem rahvusvahelisi turiste kui eelmisel suvel. Suurim kasv oli Helsingi–Tallinna liinil, kus reisijate arv suurenes 14,7 protsenti, ning Helsingi–Mariehamni–Stockholmi liinil, kus kasv ulatus 13,7 protsendini. Rahvusvaheline turism pikendab laevadel suvehooaega septembrini.

Juunist augustini veeti Viking Line’i laevadel kokku 215 460 sõiduautot, mis on 1,4 protsenti rohkem kui 2025. aasta suvel.

„Oleme lõppenud suve tulemustega rahul. Nõudlus meie reiside järele on stabiilne ning meie liinid pakuvad huvi nii lähiriikide reisijatele kui ka kaugemalt tulijatele. Eriti rõõmustab meid rahvusvaheliste turistide ja autoga reisijate arvu kasv,“ ütles Viking Line’i tegevjuht Marcus Risberg.

Kevadel avaldatud EPSI Ratingu uuringu „Laevaliiklus 2026“ kohaselt on Viking Line’il reisilaevafirmade seas kõrgeim kliendirahulolu. Ettevõte ületab valdkonna keskmist kõigi peamiste näitajate, sealhulgas kliendilojaalsuse, maine ja teenuse kvaliteedi poolest.

„Ka meie suvised NPS-uuringud näitavad, et kliendid hindavad kõrgelt pakutavat reisikogemust. Meie laevameeskonnad ja kaldapersonal tegid aasta kõige kiirematel nädalatel suurepärast tööd,“ sõnas Marcus Risberg.

Möödunud suvehooaja uudisena pakkus Viking Line ainsa laevafirmana Eestist Helsingisse naasvatele reisijatele võimalust ööbida Tallinna sadamas laeva pardal.

„Uus teenus võeti väga hästi vastu. Öö Viking XPRS-i pardal annab rohkem aega neile, kes soovivad veeta päeva Tallinnas, ning pakub lisamugavust autoga pikemalt reisilt naasjatele. Puhkuseelamusele panevad täiusliku punkti laeva hommikusöök ja kaunid merevaated,“ ütles Viking Line’i kommunikatsioonidirektor Johanna Boijer-Svahnström.

Foto: Viking Line

Kommunikatsioonibüroo In Nomine korraldas kolmandat korda Haridustrefi kutsehariduse osa ehk „teemapesa“. Haridustrefi kutsehariduse programmis arutleti selle üle, mida ootavad tööandjad kutsehariduselt, milline võiks olla kutsehariduse roll järgmise riigikogu valitsemisperioodi jooksul ning kuidas muuta kutseharidus noorte seas atraktiivsemaks ja ühiskonnas väärtustatumaks.

Arutelus tööandjate ootused kutseharidusele olid ettevõtete juhid ja erialaliitude esindajad Raul Vene (Wermo), Arno Kolk (Eesti Elektroonikatööstuse Liit), Henri Loodmaa (Eesti Hotellide ja Restoranide Liit) ning Hannela Viigi (Foxway). Vestlust juhtis Eveli Kuklane, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse EWERS juht.

Poliitikute nägemusi kutseharidusest järgmisel valitsemisperioodil ehk millist rolli peaks kutseharidus mängima Eesti majanduses ja haridussüsteemis? Kuidas tagada kutsehariduse areng ja rahastamine? Arutelus osalesid Tõnis Lukas (Isamaa), Anneli Ott (Keskerakond), Ismail Mirzojev (Sotsiaaldemokraadid), Mart Laidmets (Parempoolsed) ja Margit Sutrop (Reformierakond). Vestlust juhtis Kuno Rooba, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juht.

EWERSi ja VOCO õpilased vastasid küsimusele, miks ma läksin kutsekooli? Vestlust juhtis robootikaspets Pärtel Kukk.

Kutsehariduse tuleviku, populariseerimise ja rahastamine arutelu vedas Tallinna tehnoloogiakolledži juht Ott Pärna.

Kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultandina asus tööle Anabel Vähejaus.
Anabel on lõpetanud Tallinna Ülikooli reklaami- ja suhtekorralduse eriala.

„In Nomine tiimiga liitumine on minu jaoks põnev võimalus rakendada seniseid teadmisi ja kogemusi igapäevases kommunikatsioonitöös,“ sõnas In Nomine konsultant Anabel Vähejaus. „Kommunikatsioonitöös meeldib mulle eelkõige selle mitmekesisus. See valdkond nõuab head sõnastamisoskust, täpsust ja võimet kiiresti erinevatesse teemadesse sisse elada.“

Anabel Vähejaus:
Oma loomult olen uudishimulik ning mulle sobib töö, kus ükski päev ei ole eelmisega päris sarnane. Olen püüdnud alati olla pisut nagu kommunikatsioonitöö ise: mitmekesine, sõnasepp, täpne ja kiire. Just selline tegutsemine annab mulle energiat ja pakub sisemist rahulolu.

Võimalus pidevalt midagi uut õppida, areneda ja uusi teadmisi kohe ka praktikas rakendada ongi see, mis mind suhtekorraldusvaldkonna juures kõige enam köidab. Arengul on hea omadus hoida inimest värskena. Kuna minu jaoks pakub seda just kommunikatsioonitöö, usun, et olen leidnud endale õige eriala.

„Muutustega kaasas käiva konsultatsiooniettevõttena on meile oluline omada arusaamist erinevatest elanike vanusegruppidest,“ ütles In Nomine konsultant ja partner Toomas Kään. „Seepärast tervitame meelsasti endi ridades värskelt koolipingist saabunud Anabeli.“

Kommunikatsioonibüroo In Nomine annab teada, et elektro-optiliste seadmete arendamise ja tootmisega tegelev Hevi Optronics laieneb ja saab Tallinna külje alla Tabasallu uue tehase. Uues hoones ei suurendata ainult tootmismahtu, vaid luuakse ka võimekus uute toodete arendamiseks, testimiseks ja seeriatootmiseks. Tehase arhitektuurse lahenduse tegi Kontsept Arhitektuuribüroo, ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus.

Lauri Valdmann, Hevi Optronicsi tootmisjuht räägib, et Euroopa julgeolekukeskkonna muutumine on toonud kaasa väga suure vajaduse kaitsevõimekuse kasvatamiseks. Samas ei vaata me uue tootmishoone investeeringut ainult tänase geopoliitilise olukorraga seoses. Elektro-optilised süsteemid on muutumas üha olulisemaks eri platvormidel nii maal, merel kui ka õhus. Kaasaegsed mehitamata süsteemid, seirelahendused ja muud kaitseotstarbelised platvormid vajavad Valdmanni kinnitusel järjest paremaid sensoreid, stabiliseerimist, pilditöötlust ja automatiseerimist.

Ettevõtte hinnangul on Euroopas tekkinud pikaajaline vajadus kasvatada kohalikku kaitsetööstuse tootmisvõimekust ja vähendada sõltuvust väljaspool Euroopat asuvatest tarneahelatest. Hevi Optronicsi põhiturg on rahvusvaheline ning ettevõtte edasise kasvu peafookus on Euroopa. Ettevõtte kliendid ja koostööpartnerid on eelkõige kaitse- ja julgeolekutööstuse ettevõtted ning süsteemiintegraatorid, kelle lahendustesse integreeritakse arendatud ja toodetud elektro-optilisi süsteeme ning komponente. Eesti on ettevõttele oluline nii koduturu kui ka kaitsetööstuse ökosüsteemina, kuid valdav osa kasvust tuleb ekspordist. 

Lauri Valdmann tõdeb, et viimastel aastatel on ettevõte väga kiiresti kasvanud ning tänased mitmes eri hoones laiali olevad tootmis- ja arenduspinnad piiravad juba praegu ettevõtte edasist arengut. „Koondame uude hoonesse sama katuse alla kogu arendus- ja tootmisvõimekuse. Lisaks elektroonika ja süsteemide koostamisele kasvatame märkimisväärselt ettevõttesisest täppismehaanika tootmise võimekust ning loome kaasaegsema testimis- ja arenduskeskkonna. Meie eesmärk on ehitada üles tootmine, mis võimaldab teenindada senisest suuremaid Euroopa programme ning samal ajal arendada järgmise põlvkonna elektro-optilisi süsteeme ja olla üks Euroopa juhtivaid arendajaid ja tootjaid.“

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos: „Selleks, et kodumaised kõrgtehnoloogiaettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvaheliselt konkureerida, on vaja kaasaegseid tootmis- ja arenduskeskkondi. Hevi Optronicsi Tabasallu rajatav tootmine on hea näide sellest, kuidas Eesti inseneriteadmised, kõrgtehnoloogiline tootmine ja ehitussektor saavad koos luua eeldused töökohtade tekkeks, majandust kasvatava ekspordi kasvuks ning kogu Eesti kaitsetööstuse tugevnemiseks.“

Hevi Optronics on inseneride juhitud ettevõte, mis on spetsialiseerunud elektro-optiliste ISR-süsteemide arendamisele ja tootmisele. Ettevõtte asutasid 2021. aastal viis inseneri, kel on ulatuslik täppismehhatroonika ja gürostabiliseeritud süsteemide alane kogemus. Ettevõttes kavandatakse ja arendatakse optroonikalahendusi nii standardkonfiguratsioonides kui ka lähtuvalt klientide nõuetest ja spetsifikatsioonidest. 

2025. aasta oli Hevi Optronicsi jaoks väga tugeva kasvu aasta. Ettevõtte müügitulu kasvas ligi 2,7 korda 27,15 miljoni euroni võrreldes 9,94 miljoni euroga aasta varem. Praegu töötab ettevõttes üle 30 inimese.

Mapri Ehitus OÜ tegevusalad on ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine, põllumajandusehitus ning betoonitööde teostamine. Kogu Eestis, Lätis ja Leedus ehitava Mapri Ehituse 2025. aasta konsolideeritud ehitustööde maht ulatus 211 miljoni euroni, ettevõte annab tööd ligi 230 inimesele Baltikumis.

Viking Line toetab ka tänavu John Nurmineni Sihtasutuse tegevust. Koostöö Läänemere kaitsega tegelevate organisatsioonidega on oluline osa laevandusettevõtte ulatuslikust keskkonnatööst.

Läänemere päeva tähistatakse tänavu 27. augustil. Viking Line on osalenud kodumere päeva tähistamisel alates 2020. aastast ning toetab igal aastal organisatsioone, kes tegelevad Läänemere hapra merekeskkonna kaitsmisega.

„On hea meel, et meil on päev, mis juhib tähelepanu meie ainulaadsele merekeskkonnale ja selle kaitseks tehtavale tööle. Oleme alates 1980. aastatest järjekindlalt oma tegevuse keskkonnamõju vähendanud, kuid soovime panustada veelgi laiaulatuslikumalt. Seetõttu teeme koostööd Läänemere kaitsega tegelevate organisatsioonidega, kelle tegevus täiendab meie pingutusi,“ ütleb Viking Line’i jätkusuutlikkuse juht Dani Lindberg.

Viking Line teeb muu hulgas annetuse oma pikaajalisele koostööpartnerile John Nurmineni Sihtasutusele. 1992. aastal asutatud sihtasutuse eesmärk on päästa Läänemeri ja säilitada selle kultuuripärand tulevastele põlvkondadele. Sihtasutuse projektid aitavad vähendada merereostust ja keskkonnariske ning hoida Läänemerd elujõulise ja terve merekeskkonnana.

„Läänemere tulevik sõltub meist kõigist ning seetõttu on Viking Line’i toetus meile väga oluline. Kliimamuutused nõrgestavad mere ökosüsteemi ning Läänemere kaitsmine vajab senisest ulatuslikumat ja tõhusamat tegutsemist. Õnneks ei ole veel liiga hilja,“ ütleb John Nurmineni sihtasutuse tegevjuht Annamari Arrakoski-Engardt.

Annetuseks mõeldud raha kogub Viking Line oma laevadel kilekottide müügist, võimaldades nii reisijatel Läänemere kaitsmisse panustada. Annetussummat suurendasid ka ettevõtte töötajad, kes osalesid kümnepäevases treeningrataste väljakutses Viking Glory ja Viking Grace’i pardal.

Viking Line’i toetus ei piirdu keskkonnaprojektidega. Rootsis teeb ettevõte alates 2024. aastast koostööd laste õiguste organisatsiooniga Maskrosbarn, mis toetab 13–19-aastaseid noori, kelle vanematel esineb sõltuvus- või vaimse tervise probleeme või kes kogevad koduvägivalda.

Keskkonnamõju vähendamine sihikindlate meetmetega

Viking Line arendab pidevalt uusi lahendusi oma keskkonnamõju vähendamiseks. Ettevõte parandab laevade energiatõhusust ning vähendab heitkoguseid, energiatarbimist, jäätmeid ja toidujäätmeid. Taastuva biogaasi kasutamise märkimisväärne kasv aitas eelmisel aastal vähendada laevade kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligi 50 000 tonni võrra.

Edusamme tehakse ka laevade restoranides tekkivate toidujäätmete vähendamisel.

„Oleme suutnud vähendada oma Turu liinil sõitvatel laevadel toidujäätmete kogust peaaegu poole võrra ning nüüdseks on projekt käivitunud ka Viking XPRS-il. Järgmisel aastal liituvad algatusega Gabriella ja Viking Cinderella,“ ütleb Dani Lindberg.

Enamik inimesi haarab sääsetõrjevahendi alles pärast esimest hammustust. Just see on aga peamine põhjus, miks sääsed jõuavad tegutseda – suurim hammustusoht on esimese 20 minuti jooksul pärast õue minekut. Kui kaitse on selleks ajaks juba ette valmistatud, võib suure osa hammustustest sootuks ära hoida. Nii selgub kommunikatsioonibüroo In Nomine sääsepeletamise kampaaniast.

Suveõhtud mööduvad paljudel terrassil, aias või järve ääres, kuid just siis on sääsed kõige aktiivsemad. Nende tegevust mõjutavad temperatuur, valgus ja õhuniiskus. Kõige rohkem liiguvad sääsed ringi tund enne ja tund pärast päikesetõusu ning päikeseloojangut. Sel ajal vaibub tuul, õhk muutub jahedamaks ja niiskemaks ning tingimused muutuvad sääskede jaoks ideaalseteks.

Esimesed minutid õues on kõige kriitilisemad kolmel põhjusel. Esiteks leiavad sääsed inimese kiiresti üles, kasutades selleks väljahingatavat süsihappegaasi ja kehasoojust. Teiseks ei ole inimesed selleks hetkeks sageli veel jõudnud kasutada sääsetõrjevahendit. Kolmandaks vajavad ala kaitsvad sääsetõrjeseadmed mõni minut aega, et saavutada maksimaalne tõhusus.

Thermacelli esindaja Baltikumis ja Homeyardi tegevjuht Alari Ilves soovitab mõelda sääsekaitsele samamoodi nagu grilli süütamisele – ettevalmistused tuleb teha enne õue minekut, mitte siis, kui tegevus juba käib.

“Keegi ei peaks sääskede tõttu loobuma õhtusöögist terrassil või perepiknikust metsas. Kui ala kaitsev seade lülitada sisse umbes 20 minutit enne õue minekut, on kaitsetsoon selleks ajaks juba täielikult välja kujunenud ning saab õues viibimist segamatult nautida,“ ütleb Ilves.

Tema sõnul ei pruugi nahale kantav sääsetõrjevahend alati piisata, eriti järvede ääres, suvilates või metsaservas, kus sääski võib olla palju. Sellistes kohtades annab parima tulemuse lahendus, mis loob kaitstud ala kogu seltskonna ümber.

Eksperdi soovitused:

Lülita ala kaitsev seade sisse vähemalt 15–20 minutit enne õue minekut.
Kasuta nahale mõeldud sääsetõrjevahendit juba enne uksest väljumist.
Planeeri pikemad õuesviibimised võimalusel enne päikeseloojangut või hilisemaks õhtuks, kui sääskede aktiivsus on väiksem.
Väldi videviku ajal seisva veega kohti, kus sääsed kogunevad ja paljunevad.
Kanna heledaid ja avaramaid rõivaid, mis katavad võimalikult suure osa kehast.