Hans H. Luik, Printalli omanik: trükiajakirjandus peab taandumislahingut, aga trükitööstus seda kindlasti ei tee
Kommunikatsioonibüroo In Nomine annab teada, et Eesti trükitööstuse suurim ettevõte Printall sai septembri keskel 55 aastaseks. Trükikoja omanik Hans H. Luik lubab, et kuigi trükiajakirjandus peab taandumislahingut, siis trükitöötus kindlasti seda ei tee ning Printall töötab veel kaua. Eksporditakse kaks kolmandikku toodangust ja digitrükiga valmistutakse väiksemate tiraažide ja paindlikuma tootmise kasvuks.
Eesti suurim trükikoda Printall tegutseb täna üha rahvusvahelisemal turul ning käibest 65 protsenti saadakse välismaalt. Lisaks Eesti väljaannetele trükib ettevõte ajalehti, ajakirju, katalooge ja teisi trükiseid klientidele Skandinaavias, Hollandis, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal. Ettevõtte 2025. aasta käive oli veidi üle 26 miljoni euro. Printalli käive on viimase kümne aasta jooksul püsinud valdavalt 21–28 miljoni euro vahel.
Viis aastat tagasi Printalli Ekspress Grupilt ära ostnud Hans H. Luik ütleb, et ost oli talle meeldiv üllatus. „Ajakirjandusdiplomiga väljaandjana ei ole ma ennast kunagi töösturina ette kujutanud, kuid täna olen Printalli vaadates seda rõõmsam. Perspektiivi mõttes veel eriti rõõmus, sest kuigi trükiajakirjandus peab taandumislahingut, siis trükitööstus seda kindlasti ei tee.“
Trükitööstus ei ole ainult ajakirjandus, Luige sõnul on see materiaalne baas, mis lubab hoida masinad käimas ka paljude muude valdkondade tarbeks. „Meil on Printallis võimas Heidelberg, trükimasinate Rolls-Royce, kahekorruseline hiiglane Koenig & Bauer, aga ka kaks moodsat digitrükimasinat, mis sümboliseerivad trükitööstuse uut maailma. Me teenindame Prantsusmaa katoliiklikke väljaandjaid, Saksamaa ettevõtteid, trükime TalTechi teadustöid ning kõike muud, mida on mõistlik ja sobiv trükkida,“ loetleb Hans H. Luik
Eesti turul tulevad Printalli masinatest teiste seas Eesti Ekspress ja Maaleht. Soome turule trükitakse näiteks Sanoma grupile kuuluvat ajakirja Gloria ning Rootsis tehakse koostööd Bonnieri grupiga. Suur osa Printalli toodangust läheb Skandinaaviasse, kuid olulised turud on ka Holland, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa.
Hans H. Luik on seda meelt, et Printalli konkurentsieelis ei seisne siiski vaid masinates, sest sarnaseid trükimasinaid on täna paljudes trükikodades. „Oluline oskus on neid masinaid hooldada ja juhtida, aga veelgi tähtsam on oskus vältida vigu. Trükimasin ja järeltöötlus peavad töötama ühe tervikuna, värvilahutus peab klappima ning tootmine peab toimima ilma tohutu paberi- ja ajakaota. Kui vaadata, kuidas siinne tootmine ja logistika ööpäeva ringselt täisvõimsusel töötavad, siis on selge, et Printall trükib veel kaua ja palju.“
Printalli tegevjuht Alo Ivask nimetab trükitööstuse arengu võtmesõnaks digitrükki. Ettevõte on investeeritud digitaalsetesse trükimasinatesse, mis võimaldavad toota senisest väiksemaid tiraaže kiiresti ja paindlikult. Samuti on tootmise juhtimises kasutusel tehisintellekt ning tootmises kasutatakse roboteid.
„Kui välistellija on meie juurde töö toonud, siis hindab ta meie kvaliteeti ning Eesti puhul ka korrektset ja kiiret asjaajamist. Ning kui klient on rahul, levib hea sõna ning aitab uusi kliente võita,“ räägib Ivask ja lisab: „Peame olema iga päev natuke kiiremad, paindlikumad ja efektiivsemad. Just müügi ja tootmise kiiruses, paindlikkuses ning efektiivsuses saame alati edasi areneda. Meil on väga hea seadmete baas, kogenud inimesed ja tahe areneda. See on meie vundament, millele me tulevikku ehitame.“ Väiksemad tiraažid ei tähenda tegevjuhi kinnitusel taandumist, vaid vajadust oma teenust edasi arendada.
Printallis töötab 180 inimest ning ettevõtte pikima staažiga töötaja on seal olnud koguni 53 aastat. Alo Ivask ütleb, et trükikoda on väga mitmekesine tööandja ning vaja on nii mehaanikuid, elektroonikuid ja IT-spetsialiste kui ka automatiseerimise, tootmise, müügi, turunduse ja finantside inimesi.
Esimene trükis Printalli eelkäija EKP Keskkomitee Trükikojas, mis toona asus ajakirjandusmaja taga aadressil Pärnu maantee 67a, oli 1971. aasta 14. septembril ajaleht Rahva Hääl. Seal ilmus ka vastav lugu.
Tänane ajaleht uuest trükikojast
Kui lugeja tänase, veel trükivärvi järgi lõhnava «Rahva Hääle» numbri lahti lööb, mis kannab XXXII aastakäigu 14. septembri kuupäeva, siis võib-olla esimesel pilgul ei taba ta ajalehe välisilmes mingit erilist muutust. Toob ju ka seekordne number temani värskeid uudiseid meilt ja välismaalt, jutustab üheksanda viisaastaku töödest-tegemistest ettevõtetes, põllumajanduses, kultuuriasutustes jm.
Meile, ajalehetegijaile, ning paljudele trükitöölistele, kes on aastaid olnud seotud «Rahva Hääle» väljalaskmisega, on aga tänase numbri ilmumine sündmus omaette. Nimelt jõuti nädalavahetuseks uues, vabariigi suurimas ja moodsamas, EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikojas Pärnu maanteel seadmete ning masinate häälestamisega nii kaugele, et tänase ajalehe kogu keeruline valmimistsükkel sai teoks siinsetes avarates ja valgusküllastes ruumides.
Uus trükikoda on varustatud igati kaasaegse sisseseadega, mis tagab ajalehtede ja ajakirjade trükitehnilise kvaliteedi paranemise ning kiirendab senisega võrreldes nende valmimisprotsessi. Mitmeid ajalehti ja ajakirju hakatakse esmakordselt vabariigis trükkima ofsetrotatsioonimasinal. Ofsett-trüki vooruseks on seejuures trükipildi puhtus ja rikkalik värvide kasutamise võimalus. Arvatavasti on «Spordilehe» lugejad nimetatud muutust märganud, sest viimased kolm «Spordilehte» on juba trükitud ofsetmasinal.
Lähemas tulevikus hakatakse uues 5-korruselises trükikojas trükkima peaaegu kõiki Tallinnas ilmuvaid ajalehti ja ajakirju. See omakorda muudab üsna suuresti ka nende väliskuju ja -ilmet. 4 kõrgtrüki- ja 2 ofsettrotatsioonimasinat hakkavad siis iga päev välja laskma ligi pool miljonit eksemplari «Rahva Häält», «Sovetskaja Estoniat», «Noorte Häält», «Õhtulehte» jt. väljaandeid.
Toimetusmaja Vineeri- ja Mööblikombinaadi ning Kiirabijaama vahel valmib plaanikohaselt tuleva aasta lõpul. Seniks aga jääb toimetus põhiliselt ikkagi endistesse ruumidesse. Küll aga võime täna suur aitäh öelda trükikoja «Kommunist» töökale kollektiivile, kes ligi kolm aastakümmet päevast päeva kandis hoolt «Rahva Hääle» häireteta ilmumise eest.
U. TULP













































