Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid professor Peep Veski fondist kahele Tartu Ülikooli üliõpilasele välja järjekorras seitsmenda stipendiumi, kokku 2000 eurot. Stipendiumi said farmatseutilise tehnoloogia ja füüsikalise farmaatsia valdkonnas uurimistöid kaitsnud Kristjan Olado ja Valeria Maandi. Uurimistööd käsitlesid 3D printimist ja uudseid haavakatteid.
Stipendiaat Kristjan Olado uurimistöö nimetus on „3D-prinditud polüetüleenoksiidstruktuuride in situ ja post-print UV-ristsidumine“. Olado selgitab töö iseloomu ja praktilist kasutust nii: „3D-printimine on farmaatsia tulevikusuund, mille fookus on suunatud personaalmeditsiinile ehk personaalsete ravimite, uudsete ravimikandursüsteemide valmistamisele. Uurisin UV-ristsidumise mõju 3D-prinditud polüetüleenoksiidstruktuuridele. Ristsidumine on protsess, mille käigus polümeeriahelate vahel moodustatakse sidemed ning seda kasutatakse polümeermaterjalide omaduste parandamiseks. Näiteks, kui viia ristsidumise protsess läbi PEO polümeeris, siis lahustamise asemel hakkab polümeer punduma. Pundumine võib anda võimaluse modifitseerida raviaine vabanemist 3D-prinditud struktuurist. Samuti muutub polümeeri struktuur tugevamaks ja vastupidavamaks tõmbejõududele. Need omadused võivad kasulikuks osutada põlve- või küünarliigesele kasutatavates haavakatetes. Ühtlasi väldib polümeeri tugev struktuur ja pundumisvõime polümeeri kleepumist haava külge, sest kleepuv haavakate võib takistada haava paranemist.“
Kristjan Olado lisab, et kui ta on kogunud piisavalt teadmisi 3D-printimise valdkonnas, siis saab neid edasi anda ja olla üheks eestvedajaks 3D-printeri kasutamisel farmaatsia valdkonnas Eestis.
Stipendiaat Valeria Maandi uurimistöö kannab nimetust „Raviaine difusiooni ja permeaabluse uurimine Franz difusioonirakus“. Maandi sõnul põhjustab viimastel aastatel suurenenud krooniliste haiguste esinemine ka suurema krooniliste haavade esinemissageduse: „Üks haavade ravi võimalus on uudsed elektrospinnitud antimikroobsed haavakatted, mille toime peab esmalt testima in vitro ja ex vivo tingimustes ja alles peale seda tehakse in vivo katseid loomadel. Hetkel aga ei ole optimaalset raviaine vabanemise testi haavakatete uurimiseks, mis jäljendaks in vivo biorelevantseid tingimusi. Haavakatete uurimiseks saab kohandada eksperimenti Franz difusioonirakus, mida traditsiooniliselt kasutatakse pooltahkete ravimvormide – kreemide, geelide ja pastade uurimiseks. Antud test lubab uurida lisaks raviaine vabanemisele ka difusiooni ja penetratsiooni läbi erinevate nii polümeersete membraanide kui ka ex vivo naha preparaatide,“ räägib stipendiaat. Lisaks sellele oli uurimistöö eesmärk koostada juhend Franz difusiooniraku kasutamise kohta, mis aitaks edaspidi farmaatsia instituudi üliõpilasi ja töötajaid.
Daisy Volmer, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor ja EAFS juhatuse esimees on rahul ravimifirma eeskujuga toetada farmatseutilise tehnoloogia uurimist ülikoolis. „Järjekorras seitsmes Gedeon Richteri stipendium näitab korralikku järjepidevust. Lisaks teadushuvile on stipendium kindlasti hea motivaator kvaliteetsete uurimistööde teostamiseks farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas. Üliõpilased on stipendiumi kasutanud erialaseks enesetäiendamiseks, näiteks osalemiseks rahvusvahelistel konverentsidel.“
István Bán, Gedeon Richteri Eesti filiaali juhataja „Tänavu 120-aastaseks saanud Gedeon Richter tegeleb Ungaris ravimite arendusega ja mitmed meie biotehnoloogilised preparaadid on maailmas nõutud. Toetades praktilist ravimiarendust näen, et startuppide poolest tuntud Eestis võiks olla oma innovaatiline ravimitootja. Tartus farmaatsiat õppivate üliõpilaste tase annab alust sellele mõelda! Andsime juubeli puhul välja kaks stipendiumi.“
