Tartusse tuleb Mööbliaida 6000 ruutmeetrine keskus

Tartu Mööbliait laieneb ja avab suvel linna piiril Vahi alevikus tänasest kaks korda suurema, 2000 ruutmeetrise poepinnaga mööblikeskuse. Lisaks tuleb keskusesse 4000 ruutmeetrit laopinda. Uue keskuse ehitab Mapri Ehitus.

Mööbliait soetas Tartu vallas Vahis kinnistu Astelpaju 1, kuhu rajatakse praegusest kaks korda suurem mööblipood ning koondatakse kesklaoks kokku üle linna paiknevad laod. Seni asusid Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Elu Sõna kogudusele kuulunud mahajäetud hooned.

Mööbliaida juhataja Urmas Koorits hindab asukohta Tartu linna piiril suurepäraseks. “On privileeg olla mööblikeskusega linna piiril asuva suure maantee ääres. Kinnistu on piisavalt suur ja meil on ruumi laieneda, kui meil selleks vajadus peaks tekkima.”

Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuht ütleb, et uue keskuse ehitamisega kaovad tee äärest koledad hooned. “Ehitame vanade hallide asemele kaasaegse välimusega mööblikeskuse ja Tartu linna sissesõit muutub palju viisakamaks.” 

Heikki Sal-Saller: kuidas hoida ja kasvatada poolt miljardit eurot

Soome turistide arvu vähenemine Eestis näitab kahe riigi kaugenemist teineteisest. Kui võtaks õige ette ja teeks mõnest järgmisest aastast Eesti-Soome sõpruse aasta, kirjutab Heikki Sal-Saller Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.Pealkiri on pretensioonikas, kuid samasse suurusjärku mahub Soome turistide heal aastal Eestisse jäetav summa. Peaksime kindlasti tegelema selle summa säilitamise ja kasvatamisega järgnevatel aastatel, sest Eesti ja Soome on majanduslikel, geograafilistel ja ajaloolistel põhjustel kaks teineteisele kõige lähedasemat riiki. Lihtsalt öeldes: meil tuleb Eesti põhjanaabritele atraktiivsemaks muuta.


Veel aasta tagasi saime rõõmsalt tõdeda, et turismiga olid meil asjad vägagi korras. 2019. aastal käis meil enim Soome turiste, neid oli koguarvust kolmandik, kuigi sealt pärit turistide osakaal oli tunamullu viimase kümne aasta madalaim. Eesti Panga andmetel kulutasid turistid Eestis 2019. aastal 1,4 miljardit eurot.
Eelmisel, koroona-aastal moodustas Euroopa Liidu elanike reiside arv siia kolmandiku 2019. aasta arvust. Iga teine turist tuli Soomest, kuid nende arv vähenes aastaga 63 protsenti. Eesti Panga kogutud andmete põhjal jäi Eestil koroonakriisi tõttu 2020. aastal saamata miljard eurot.
Kui võtame arvesse, et soomlaste osakaal on umbes kolmandik, siis väga jämedat arvutust tehes võiks põhjanaabrite heal aastal siia jäetav summa olla umbes 460 miljonit eurot. Päris korralik, kas pole?


Oleme küljega Soome poole
Toodud jämedale arvutusele toetudes saame öelda, et selle summa taastamise ning kasvatamise nimel tasub vaeva näha. Soome on lähiriikidest kõrgeima sisemajanduse kogutoodanguga inimese kohta, umbes 43 000 eurot. Eestis on sama näitaja 21 000 eurot inimese kohta. Teadagi, mida suurem SKP per capita on, seda paremini elavad inimesed selles riigis. Piltlikult öeldes oleme ma soomlastest kaks korda vaesemad, mistõttu suudame odavamalt kaupu-teenuseid pakkuda ja olla turismimaana atraktiivsed.
Viimastel aastatel on räägitud Soome turistide arvu vähenemisest. Meediast oleme saanud kuulda, et selle üks põhjusi on hindade kallinemine ja teenuste kvaliteedi halvenemine siinmail. Usun, et see võib täitsa tõsi olla. Käisin isegi ühel suvel Muhumaal ja mind hämmastas 15 eurone praad veinitalus, Tallinna vanalinnast rääkimata. Ja võibolla ei soovi hooajaks tööle palgatud noored piisavalt head teenindajad olla. Koroona on muidugi tänaseks hindu korrigeerinud ja tööturul luuda keerutanud ning täitsa mõistlikke hindu kohtab isegi pealinna turistilõksudes Raekoja platsil.
Väidan, et Soome turistide arvu vähenemine näitab kahe riigi kaugenemist teineteisest. Eestlaste üheksakümnendate aastate alguse Soome ihalus on koos reisivõimaluste laienemisega muutunud ja vaadatakse teiste ilmakaarte poole.
Soome poole ei olda päris seljaga, pigem küljega. Teiselt poolt on ka soomlasi nörritamas meie kallimad hinnad. Usun, et peaksime ponnistama, et teha kaks riiki taas teineteisele lähedasemaks.

Kolm ideed paljudest
Kui võtaks õige ette ja teeks mõnest järgmisest aastast Eesti-Soome sõpruse aasta, mille kestel kaks riiki suhtleks teineteisega eri tasanditel senisest hulga intensiivsemalt. See oleks projekt, millesse panustavad nõu ja rahalise jõuga mõlemad riigid, sealhulgas ka tulu kasvatamisest huvitatud erasektori ettevõtted. Eesmärk oleks pikaajalisem majandusliku, kultuurilise ja inimeste vahelise läbikäimise süvendamine. Oleksid plaan ja mõõdikud, mille tulemusena sünniks paljuräägitud Talsinki ja sünergia, aastatega äkki ka uut sorti, kahe riigi baasil tekkiv majandusime.
Mismoodi see välja võiks näha? Pakun välja kolm ideed paljudest.
Kõigepealt: ettevõtlus. Mõlemas riigis on kogemusi, mille vahetamine avardab arenguvõimalusi, saadakse vastus paljudele “kuidas”-küsimustele. Eesti ettevõtted külastavad Soome omi ja vastupidi. Töötavad koos projektide kallal, vahetavad kogemusi ja teenivad rohkem raha. Tegelikult on seda juba üheksakümnendate alguses viljeletud ühisettevõtete näol, nüüd siis uus lähenemine.
Teiseks: turism. Soomlased on kurtnud, et hinnad on kallid ja teenindus käib alla. Viimane aasta andis võimaluse meie HoReCa sektoril järele mõelda. Miks mitte ei võiks soomlastele õlu Raekoja platsil paar eurot odavam olla ja restoranides saaksid põhjanaabrid “Terve” üteldes viiendiku alla. Või näitaksid mobiiliekraanilt spetsiaalselt sõprusaasta vinjetti.
Kolmandaks: kommunikatsioon kõikides kanalites. Kunagised Eesti-Soome tele-raadioprojektid Sävelsilta ja Naapurivisa olid omas ajas populaarsed. Tänane kanalite rohkus pakub märksa rohkem võimalusi ja laseb mõelda ka noorematele inimestele, sest nende arvates ei ole Soome seksikas.

Päike südaööl
Sõprusaasta olgu mõlemasuunaline, me ei saa sirutada kätt Soome turismiraha järele midagi vastu andmata. Seega, Soome-Soome, Anud-Mardid-Tiiud-Heinod! Viking Line, Tallink ja Eckerö sõidavad kahes suunas ja meil on Tallinnast Helsingisse minna lihtsam kui Riiga. Kel on rattaretk Ahvenamaal tegemata, Turu saarestikus või Särkänniemi lõbustuspargis käimata, võtku ette. Oulus näeb suvel päikest südaööl, kui ilm on selge. Ja sügisel tasub sõita Kuusamo lähistele vaatama, mis on ruska. Küll ka Soome leiab vahendeid, et eestlasi, kuigi neli korda väiksemas mahus, külla kutsuda.
Igal juhul on pool miljardit atraktiivne summa, et sellega saamise ja kasvatamisega tegeleda. Mis see maksaks? Kui võtta tagasihoidlik üks protsent, siis ligi 5 miljonit.
Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, US Real Estate’i ja Swedbanki arvamuslugude konkurss. NB! Konkurss on lõppenud. Võitjad kuulutame välja aprilli lõpus.
Attachments area

Elektritöödes on aasta esimestel kuudel määramatus

In Nomine alustas koostööd Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liiduga (EETEL). Liidu liikmed, elektrimaterjalide müüja, tootja ja võrkude ehitaja prognoosivad käimasoleva aasta elektritööde turu arengut. Eratellijad on tõmmanud investeeringuid koomale, aasta esimestel kuudel on määramatus suur probleem. Lisaks kummitab elektritööde turul pikka aega kutsekompetentsi nappus.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) tegevjuht Märt Viilebergi sõnul müüsid liidu liikmetest  elektrikaupade hulgimüüjad 2020. aastal elektrimaterjale ja -seadmeid kokku 9% rohkem kui 2019. aastal, mis kaudselt annab kinnitust elektritööde mahu kasvu kohta samas ulatuses. Eriti kasvas müük I kvartalis 16% ja IV kvartalis 14%, mis peegeldab hästi koroonast tulenenud käibe langust II ja III kvartalis ning sellele järgnenud tõusu aasta lõpu poole. Eelmise aasta lõpp ja käesoleva aasta algus sisendasid optimismi, kuid veebruaris ja eriti märtsis on tunda tellijate ebakindlust. On jäädud ootama, kas ja millal viirus taandub ja kuidas sellest tulenevalt ärimaailm muutub. EETELi liikmete 2020. aasta kogukäive ulatus üle 900 miljoni euro. Mida arvavad alanud aastast liidu liikmetest ettevõtjad?

Vaidlused hinna üle venitavad aega

Elektrimaterjalide müüja, Harju Elektri tütarettevõtte Energo Veritas juhataja Kristo Reinhold räägib, et eelmine aasta oli pigem positiivne ja ettevõte kasvatas käivet ligi kümnendiku, kuigi hinnasurve tellijate poolt oli selgelt tunda. “Turusituatsioon oli ostjatele väga soodus ja elektrikaupade sektoris käis kõva andmine. Nii tugevat konkurentsi ja võitlust iga projekti pärast, kui oli mullu, ma oma 22 aastase karjääri jooksul ei mäletagi,” märgib Reinhold. Muret teeb heade müügiga tegelevate inimeste nappus, kes sellistes tingimustes kergema töö peale kipuvad minema. Arvestades tänast olukorda, siis ei saa välistada, et kunagi hakatakse elektrimaterjale ka pakiautomaadist müüma.

Üle ekraani on tootjal tellijat raske veenda

Mart Aguraiuja, elektrijaotusseadmeid tootva Elrato juht räägib, et möödunud aastal läks elu käima kolmandas kvartalis ja käivet teeniti kokku 4 miljonit. Käesoleva aasta käimaminekus on näha ebalust, klientide poolt ei tule otsuseid ja projektid ei liigu. “Zoomi koosolekul oleme tellijatega vastastiku ekraanide taga, aga need lõppevad tihti ilma otsusteta. Projektide eelarved ei lähe kokku, kooskõlastused viibivad, pool aastat kulub tegelemise peale, arvete esitamiseni ei jõuta.” Aguraiuja hinnangul võib otsustamatuse üks süü olla ka “päris” koosolekute puudumine. “Kui tellija kõhkleb, siis me ei suuda teda “üle televiisori” veenda, aga koosolekuruumis saab toote funktsioonid ka kätega selgeks teha. Või siis ei osaleta koosolekul või kaob internetiühendus ära.”

Õunu on palju, kõik väikesed ja kibedad

Elektri- ja sidevõrkude ehitaja Pluvo Eesti tegevdirektor Jevgeni Lištšina ütleb, et 2020. aasta lõpetati sama hästi nagu 2019, käibes ja kasumis kukkumisi ei olnud. Pluvo Eesti 2020. aasta müügikäive oli 4,8 miljonit eurot.

“Elektri- ja sidevõrkude ehitus on konservatiivne valdkond, kus investeeringuid planeeritakse aastaid ette. Teatud asjadele tõmmati mullu küll pidur peale, aga ka meie valdkonna teistel ettevõtetel on hästi läinud. See aasta? Ei oska prognoosida – eratellijad on tõmmanud investeeringuid koomale, turg väheneb, 20% on võibolla suur kukkumine. Osa inimesi on haiged, osa lähikontaktsed, me ei saa teha tööd,” kommenteerib Lištšina võrkude ehitajate olukorda. Võrkude tellija on valdavalt avalik sektor ja kohalikud omavalitsused, praegu rajatakse operaatorineutraalset sidevõrku ning tegeletakse ulatuslike tänavavalgustuse renoveerimise projektidega.

“Me tahame, et meie elektripädevuste süsteem oleks kaasajastatud, et väärtustada inseneriharidust. Eesti on üks väheseid riike, kus insenerihariduseta inimene saab elektrilahendusi projekteerida.” Jevgeni Lištšina võrdleb elektrivaldkonna pädevuseta töötajaid metsikute õuntega: “Õunu on palju, kõik väikesed ja kibedad. Kui inimene läheb poodi, tahab ta punast ja magusat.”

Mapri Ehitus ehitab Põltsamaale uue lasteaia

Põltsamaa uus, kuni 300 last mahutav kärjekujulistest moodulitest lasteaed hakkab paiknema endise lauluväljaku alal. Ligi 3500 ruutmeetrine kaasaegne lasteaed valmib 2022. aastal, arhitektuurse projekti tegi Projektibüroo ja selle ehitab Mapri Ehitus.

Ehitaja leidmiseks korraldas Põltsamaa Vallavalitsus projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke. Soodsaima pakkumise tegi Mapri Ehitus, kes ehitab 15 kuu jooksul 3 395 820 euro eest lasteaia senise lauluväljaku kohale. Vald plaanib umbes 200 tuhande euro eest lasteaia juurde rajada mänguväljaku. 

Hoone kuju on kärjekujulistest moodulitest, mis omavahel ühendades moodustavad kompleksi. Plaanilahendus tekitab kärgedest lille kuju, kus ühe rühma kärg moodustab kuuerühmalisest grupist ühe mooduli. Rühma kärg on planeeritud selliselt, et igal rühmal on eraldi või kahe rühma peale üks sissepääs, kuhu sisenedes on saapapesu ja riiete kuivatamise võimalused ning sealt edasi hargnevad lapsed oma rühmadesse. Lasteaeda on planeeritud 10 tavarühma ja 4 väikerühma.  

Lauluväljaku kinnistu asub Põltsamaa kesklinna vahetus läheduses vaikses ja väga rohelises piirkonnas.

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht ütleb, et tänapäevased ja hästi korraldatud tööga lasteaiad on toeks meie kõige töökamale ressursile, noortele peredele. “Kaasaegses lasteaias käivate laste tulevik on rõõmsam ja vanematel on vähem muresid. Ehitusfirmana on meile meelt mööda kasvavates maakonna- ja linnakeskustes lasteaedade, koolide, spordihoonete ja teiste ühiskondlikult vajalike arendustega tegelemine.”

Context Public Relations liitus Eurocomiga

Ülemaailmne suhtekorraldusvõrgustik Eurocom Worldwide, kuhu ka In Nomine kuulub, sai ühe liikme võrra rikkamaks.

Nimelt ühines Eurocomiga UK suhtekorraldusfirma Contex, kes keskendub just IT- ja tehnoloogiasektorile, sealhulgas Suurbritannias ja Iirimaal.

Context aitab tehnoloogiaettevõtetel oma äri kasvatada meediasuhete, sisuturunduse, sotsiaalmeedia ja sissetulevate turundusprogrammide kaudu, mis põhinevad 28-aastasel kogemusel ja teenindavad üle 200 siseriikliku ja rahvusvahelise tehnoloogiakliendi.
Meeskond on tegelenud rahvusvaheliste suurettevõtete jaoks ülitundlikest küsimustest alates ühinemistest ja ülevõtmistest kuni turvarikkumiste ja tooteohutuse probleemideni. Kontekst on ka Ühendkuningriigi PRCA liige, näidates oma pühendumust standarditele ja eetikale.

Tere tulemast Eurocomi, Context!

Context Public Relations in the UK joins Eurocom Worldwide

Eurocom Worldwide, the global PR network, is strengthening its representation in the UK  market with the appointment of Context Public Relations alongside its existing member  Napier. Founded in 1992 by Frank Smith near Manchester, Context is focussing on the IT &  technology sector including Consumer Tech, HealthTech and FinTech in the UK and Ireland.  Napier will continue to act as Eurocom Worldwide’s lead member for the B2B industry whilst  Context will handle all incoming B2C clients and prospects.  

Eurocom Worldwide is one of the largest independent PR and marketing communications  networks with its particular focus on key technology, industrial and commercial sectors.  Founded in 2002, it currently comprises 26 member agencies in 40 offices covering over 70  countries across all five continents.  

“We have joined Eurocom Worldwide because more and more of our clients are demanding  international PR activities and we want to offer them the same standard of service on a global  scale as they get from us in the UK and Ireland”, says Frank Smith, founder and MD of Context.  “Eurocom is the perfect match for us since its members are all independent, mid-sized and  focus on IT & technology sectors all over the world.” 

Context helps technology companies grow their business through media relations, content  marketing, social media and inbound marketing programmes based on 28 years’ experience,  servicing over 200 national and international technology clients.  

The team has handled highly sensitive issues for major international companies from mergers  and acquisitions to security breaches and product safety issues. Context is also a member of  the UK PRCA, demonstrating their commitment to standards and ethics. 

“We are excited to welcome Context to our global PR network”, says Robin Baker, Chairman  of Eurocom Worldwide. “The UK is a crucial market for us that generates excellent leads and  is also very attractive for many international clients to set foot in. Therefore, we are well  positioned now with our two members Napier and Context who cover the whole range of B2B  and B2C clients and prospects for our network.” 

Uus Dacia Sandero ja Sandero Stepway jõudsid Eestisse

Dacia andis möödunud aasta lõpus teada, et kolm mudelit, Sandero, Sandero Stepway ja Logan saavad uue põlvkonna. Dacia eesmärk on jätkata taskukohaste ning praktiliste autode pakkumisega tegemata järeleandmisi kasutajate põhivajadustes.

Autod andsime ajakirjanikele kätte Oru Hub hotelli hommikusöögi buffees ja sealt võeti ette pikem proovisõit Valkla randa. Varakevadised teeolud pakkusid parajalt võimalusi auto omadustega tutvuda.

Möödunud nädalal näitasime mudeleid ka ajakirjanikele. Kuidas neile meeldis? Seda saame lugeda juba peagi!

Ajaloolised postitused Kunda tsemendist

Sel aastal tähistame 150 aasta möödumist Kundas tsemendi tootmise alustamisest.

Kunda Nordic Tsemendi Facebookist leiab 150 aasta juubelile pühendatud sotsiaalmeedia postitused, mis viivad lehe jälgijad tagasi aega ja meenutuste juurde. Postitustest saab teada, miks tsementi just Kundas tootma hakati ja läbi milliste protsesside valmib tsement, kes on aluse pannud Eestis tsemendile ja palju muud huvitavat on alles tulemas!

Facebookiga saab lähemalt tutvuda siin: https://www.facebook.com/KundaNordicTsement

Mapri Ehituse raamat: meie inimesed on maailma parimad

Mapri Ehitus andis välja raamatu 10 aasta jooksul ehitatust, millest raamatukaante vahele jõudis vaid murdosa. Juhatuse esimees Priit Jaagant kinnitab, et ettevõttes töötavad maailma parimad inimesed! Ja needsamad inimesed saavad raamatus sõna. Palju juttu on ehitustöö rõõmudest ja natuke ka sellest, kuidas saada hakkama keeruliste olukordadega, mida vahel ikka ette tuleb.

Kommunikatsioonibüroo In Nomine kirjastatud raamatu tekstide autorid on Paavo Kangur, Heikki Sal-Saller. Fotod: Kristian Kruuser, Vallo Kruuser, Aldo Luud, Erik Riikoja, Raivo Tiikmaa. Raamatu kujundas Andres Tali.

FinEst-Hall Factory kaasas 319 000 eurot

Kellel on huvi investeeringute kaasamise kommunikatsiooni vastu, küsige! 

In Nomine osales kommunikatsiooni poolel meeskonnas, mis korraldas Eesti suurima PVC-hallide tootja FinEst-Hall uue tehase seadmete finantseerimise. 319 000 eurot koos Fundwise’ga!

Ettevõtte omanik Jaanus Laane tänab kõiki kampaaniale kaasa elanuid ja uusi osanikke firmasse uskumast. “Tere tulemast tiimi!” ütleb ta.