Renault tugevdas 2021. aastal oma positsiooni Euroopa elektriautode turul. E-Tech valik moodustas möödunud aastal 30% Renault sõiduautode müügist Euroopas (2020. aastal 17%). Elektriliste sõiduautode turul on Renault Euroopas kolmandal kohal ja mudelite seas on Zoe 2. kohal. C-segmendis oldi samuti tugevad. Alates turuletoomisest 2021. aasta juunis on Euroopas tellitud rohkem kui 60 000 Renault Arkanat. 2022. aastal esitletakse täiesti uut elektrilist Megane E-Techi ja uut Australi.
Renault müügiedu tagas eelmisel aastal elektrifitseerimine, suurendades Euroopas elektri- ja hübriidsõidukite müügiarvu 52% võrra. 2021. aastal moodustas E-Tech tootevalik 30% Renault sõiduautode müügist Euroopas, kus elektrisõidukite turuosa on 26%. Euroopa lõikes on Renault elektrisõidukite müügis esikolmikus: Prantsusmaal (1. koht), Itaalias (2. koht) ja Saksamaal (3. koht).
2012. aastal müügile jõudnud Renault Zoe säilitab Prantsusmaal elektrisõidukite segmendis turuliidri positsiooni ja on Euroopas 2. kohal. Ka hübriidsõidukite müügivalikus näitab Renault tugevat tulemust: Clio 19%, Captur 24% ja Arkana 56%.
Väikeste tarbesõidukite turul saavutas Renault mitme mudeli turuletoomisega Euroopas juhtpositsiooni. Valikus on uus Express Van, Kangoo Van ja Trafic. Kangoo Van pälvis ka 2022. aasta kaubiku tiitli.
Euroopas saavutati väikeste tarbesõidukite segmendis turuosa 15,7% (+1% vs 2020). Renault oli väikeste kaubikute segmendis 1. kohal ja keskmiste/suurte kaubikute segmendis 2. kohal.
Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu betoonehitiste konkursile on väärikaid nominente esitatud üle Eesti – Ida-Virumaalt ja Lääne-Virumaalt, Pärnust ja Tartust, kolmest Harjumaa vallast (Harku vald, Rae vald, Saku vald) ja viiest Tallinna linnaosast: Kesklinnast, Lasnamäelt, Mustamäelt, Nõmmelt, Põhja-Tallinnast. Žürii töötab.
PR-agentuur In Nomine aitas kauaaegse koostööpartneri Saint-Gobaini Elva autoklaasitehase parimate töötajate kommunikatsiooniüritust korraldada. Meeles peeti neid, kes on töötanud tehases 5, 15, 20, 25 ja isegi 30 aastat. Jah, on ka neid, kes juba Elvexist saati on tehases ametis olnud. Sündmust juhtis Inga Lunge, tandemina abikaasa Toomasega tuli see neil eriti hästi välja! Tublisid inimesi jäädvustas hoogsalt Elva fotograaf Esta Metsik.
Getter õpib teisel kursusel Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Esimese kooliaasta lõpus sai Getter kindlustunde, et kommunikatsioon on just see, millest ta enim huvitub. Õppimine kommunikatsiooni erialal annab väga laiahaardelised oskused, mis tulevad kasuks igas valdkonnas. Koolist on Getter omandanud palju teoreetilisi teadmisi ning In Nomines on tal võimalik kommunikatsioonitööd ka praktiliselt proovida.
Getter arvab, et „praktika annab võimaluse korda saata päris asju, tehes seda nii-öelda turvaliselt, saades abi kogenud kolleegidelt. Eriti hea on aga ennast proovile panna pika ajalooga kommunikatsioonibüroos, kust avaneb kaunis vaade Tallinnale.“
Tulevikus soovib Getter kommunikatsiooni siduda enda suure armastuse spordiga ja tegeleda spordikommunikatsiooniga.
Näitus „Kunda ajalugu klaasnegatiividel“ on jõudnud Jõhvi. Jõhvi Pargi Keskuses on võimalik näitusega tutvuda kuni 14. veebruarini. AS Kunda Nordic Tsemendi ja Viru-Nigula vallavalitsuse ühisnäituse korraldamine – PR-agentuur In Nomine.
Fotodel näituse koostaja, ajaloolane Uno Trumm Jõhvi Pargi Keskuses seletusi jagamas.
Tallinnasse Kalamajja kerkiva lasteaia Kelluke nurgakivi sai asetatud, ehitustööd on graafikus ning hoone valmib selle aasta sügisel.
Lasteaia Kellukese nurgakivi asetasid abilinnapea Vadim Belobrovtsev, Põhja-Tallinna vanem Manueal Pihlap, lasteaia direktor Tamara Borsuk ja Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos. Ajakapslisse pandi nurgakivi asetamise kuupäevaga Postimees, lasteaia ehitusplaanid, euromündid, lasteaia head soovid tuleviku põlvkonnale ning laste joonistatud pildid.
Abilinnapea Vadim Belobrovtsev arvab, et vana lasteaia maja oli ajale jalgu jäänud ning kuna Kalamajja lisandub üha rohkem noori ja lastega peresid, tekib ka suurem vajadus lasteaiateenuse järele.
Kellukese lasteaeda ehitab meie kommunikatsioonibüroo koostööpartner Mapri Ehitus. Ettevõtte tegevjuht Tarmo Roos arvab, et lasteaed saab olema täiesti uudne ja kaasaegne ning kogu ümbruskonnaga hästi haakuv hoone. „Lasteaiale nurgakivi pannes ei kujuta küll veel täpselt ette, milline see tuleb. Kuid ma usun, et siinsed õpetajad ja lapsed saavad täiesti uue lasteaiakogemuse ning olen kindel, et ka lastevanemad jäävad rahule kõigega, mis siia tuleb,“ ütles Tarmo Roos.
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid professor Peep Veski fondist kahele Tartu Ülikooli üliõpilasele välja järjekorras seitsmenda stipendiumi, kokku 2000 eurot. Stipendiumi said farmatseutilise tehnoloogia ja füüsikalise farmaatsia valdkonnas uurimistöid kaitsnud Kristjan Olado ja Valeria Maandi. Uurimistööd käsitlesid 3D printimist ja uudseid haavakatteid.
Stipendiaat Kristjan Olado uurimistöö nimetus on „3D-prinditud polüetüleenoksiidstruktuuride in situ ja post-print UV-ristsidumine“. Olado selgitab töö iseloomu ja praktilist kasutust nii: „3D-printimine on farmaatsia tulevikusuund, mille fookus on suunatud personaalmeditsiinile ehk personaalsete ravimite, uudsete ravimikandursüsteemide valmistamisele. Uurisin UV-ristsidumise mõju 3D-prinditud polüetüleenoksiidstruktuuridele. Ristsidumine on protsess, mille käigus polümeeriahelate vahel moodustatakse sidemed ning seda kasutatakse polümeermaterjalide omaduste parandamiseks. Näiteks, kui viia ristsidumise protsess läbi PEO polümeeris, siis lahustamise asemel hakkab polümeer punduma. Pundumine võib anda võimaluse modifitseerida raviaine vabanemist 3D-prinditud struktuurist. Samuti muutub polümeeri struktuur tugevamaks ja vastupidavamaks tõmbejõududele. Need omadused võivad kasulikuks osutada põlve- või küünarliigesele kasutatavates haavakatetes. Ühtlasi väldib polümeeri tugev struktuur ja pundumisvõime polümeeri kleepumist haava külge, sest kleepuv haavakate võib takistada haava paranemist.“
Kristjan Olado lisab, et kui ta on kogunud piisavalt teadmisi 3D-printimise valdkonnas, siis saab neid edasi anda ja olla üheks eestvedajaks 3D-printeri kasutamisel farmaatsia valdkonnas Eestis.
Stipendiaat Valeria Maandi uurimistöö kannab nimetust „Raviaine difusiooni ja permeaabluse uurimine Franz difusioonirakus“. Maandi sõnul põhjustab viimastel aastatel suurenenud krooniliste haiguste esinemine ka suurema krooniliste haavade esinemissageduse: „Üks haavade ravi võimalus on uudsed elektrospinnitud antimikroobsed haavakatted, mille toime peab esmalt testima in vitro ja ex vivo tingimustes ja alles peale seda tehakse in vivo katseid loomadel. Hetkel aga ei ole optimaalset raviaine vabanemise testi haavakatete uurimiseks, mis jäljendaks in vivo biorelevantseid tingimusi. Haavakatete uurimiseks saab kohandada eksperimenti Franz difusioonirakus, mida traditsiooniliselt kasutatakse pooltahkete ravimvormide – kreemide, geelide ja pastade uurimiseks. Antud test lubab uurida lisaks raviaine vabanemisele ka difusiooni ja penetratsiooni läbi erinevate nii polümeersete membraanide kui ka ex vivo naha preparaatide,“ räägib stipendiaat. Lisaks sellele oli uurimistöö eesmärk koostada juhend Franz difusiooniraku kasutamise kohta, mis aitaks edaspidi farmaatsia instituudi üliõpilasi ja töötajaid.
Daisy Volmer, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor ja EAFS juhatuse esimees on rahul ravimifirma eeskujuga toetada farmatseutilise tehnoloogia uurimist ülikoolis. „Järjekorras seitsmes Gedeon Richteri stipendium näitab korralikku järjepidevust. Lisaks teadushuvile on stipendium kindlasti hea motivaator kvaliteetsete uurimistööde teostamiseks farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas. Üliõpilased on stipendiumi kasutanud erialaseks enesetäiendamiseks, näiteks osalemiseks rahvusvahelistel konverentsidel.“
István Bán, Gedeon Richteri Eesti filiaali juhataja „Tänavu 120-aastaseks saanud Gedeon Richter tegeleb Ungaris ravimite arendusega ja mitmed meie biotehnoloogilised preparaadid on maailmas nõutud. Toetades praktilist ravimiarendust näen, et startuppide poolest tuntud Eestis võiks olla oma innovaatiline ravimitootja. Tartus farmaatsiat õppivate üliõpilaste tase annab alust sellele mõelda! Andsime juubeli puhul välja kaks stipendiumi.“
Renault annab detsembris Eesti Toidupangale kasutada sõiduauto Renault Captur, et abistada Toidupanga vabatahtlikke toiduvedudel abivajajatele. 90% toidupanga tööst tehakse ära vabatahtlike poolt.
Prantsuse autotootja annab sõiduauto Renault Captur kasutada Eesti Toidupangale. Autot kasutatakse väiksemate toiduvedude tegemiseks üle kogu Eesti. Iga nädal jagab Toidupank toitu rohkem kui 13 tuhandele abivajajale. Kõige kiiremad ajad on tavaliselt aasta lõpus.
“See abi on meie jaoks väga oluline. Just detsembris peame transportima ohtralt toidukotte, et jõuda inimesteni üle kogu Eesti. Praegu on meil keskmiselt 13 500 klienti nädalas ja sel aastal jagame umbes 3 miljonit kilogrammi toitu,” sõnab Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.
“Meie ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia üks alustala on kaasamine. Jõuluaeg on lootusrikas aeg, mil ümberringi leiab kaasamist hulgi. Tahame teha oma osa ning seetõttu annamegi meelsasti Eesti Toidupanga vabatahtlikele kõige kiiremal ajal kasutada meie sõiduauto Renault Captur. Toidupangad üle kogu maailma mängivad ühiskonnas asendamatut rolli, et teha head puudust kannatavatele inimestele. Kui saame Eestis abiks olla, siis on meil ainult hea meel,” ütleb koostöö kohta Renault Polska Balti riikide äritegevuse juht Pawel Nowicki.
Renault Captur on Toidupanga kasutada 2.-21. detsembrini.
Euroopa Raudteeaasta parima rongilaulu valimised võitis helilooja Šainski „Helesinine vagun“, tuntud kui laul Krokodill Gena ja Potsataja multikatest. Laulu esitab uues võtmes rokkansambel Wiiralt. Laulule „Helesinine vagun“ järgnevad Rein Rannapi „Vana vaksal“ Ivo Linna esituses ja Riine Pajusaare „Kui jaamast lahkub rong“ Dave Bentoni esituses.
Martin Saaremägi ansamblist Wiiralt räägib, et originaalis slaavipärase meloodiaga „Helesinist vagunit“ oli Wiiralti Ameerika juurtega helipilti küllaltki keerukas viia. „Tegime viis eri versiooni, üks kõlas nagu Vennaskond, teine nagu Meie Mees. Väljakutsed meeldivad meile, bänd ei jätnud jonni ja „Helesinine vagun“ Wiiralti moodi sai mõtlik. Meloodia loomisele andis korraliku tõuke novembripimedus ja Heldur Karmo eestikeelsele laulule kirjutatud sõnad ning nii jäimegi lõpuks selle versiooni juurde. Mulle enesele tuleb silme ette rongi tasane liikumine enne hoo üles võtmist kuskil Valga kandis, akendest paistab pimedus ja mõni üksik tuli mööduvate majade akendes.“ Martin Saaremägi lubab, et peatselt läheb laivi ka laulu vaguni videoklipp.
„Helesinine vagun“ ansambli Wiiralt esituses on kuulatav Spotifys
Raudteeaasta Fondi kolleegiumi esimees Tamo Vahemets ütleb, et hääletajate valik on talle ootuspärane, kuigi ta ise ootas salamisi teiseks tulnud „Vana vaksali“ võitu. „Wiiralt on oma seadega ära tabanud meeleolu ja mõtlik „Helesinine vagun“ sobib väga hästi selle aasta lõppu. Laulu kuulamine pani mind mõtlema varasemate aegade ahjuküttega raudteejaamale, kus oli soe rongi oodata ja eesootavale teekonnale mõelda – teele nüüd, pikk on tee.“ Vahemetsa sõnul on rongisõidud ja -laulud küll seotud nostalgiaga, kuid rongid on tulevikutransport ja kindlasti ootavad meid ees uued kogemused ja laulud neist. „Kutsun Raudteeaasta Fondi nimel käesolevat aastat rahulikult lõpetama ja võtma tuleval aastal ette rongiretki üle Eesti.“
Üheksateist rongilaulu koos saadud häältega on välja toodud Operation Lifesaver Estonia veebilehel www.ole.ee/rongilaul
Raudteeaasta Fond toetab raudtee valdkonda puudutavaid ning seda populariseerivate projektide elluviimist. Fondi fookuses on projektid ja tegevused, mis annavad põhjalikuma arusaama raudtee rollist ning tulevikusuundadest ja toovad välja rongiga reisimise eelised – ohutuse, kiiruse, mugavuse, keskkonnamõju – võrreldes teiste transpordivahenditega.
Raudteeaasta Fondi on loonud Eesti Raudtee, AS Operail, Edelaraudtee AS, AS GoRail, OÜ Rail Baltic Estonia, Operation Lifesaver Estonia MTÜ ning Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Näitus „Kunda ajalugu klaasnegatiividel“ on 3. detsembrist avatud Rakvere Kroonikeskuses.
Kundas tsemendi tootmise alustamise 150. aastapäeval panid AS Kunda Nordic Tsement ja Viru-Nigula vallavalitsus Kunda linna arhiivist leitud 19. saj. viimase veerandi – 20. saj. esimese veerandi fotodest kokku Kunda linna, tsemendivabrikut ja inimesi tutvustava väljapaneku.
Näituse kuraator: ajaloolane Uno Trumm, SA Virumaa Muuseumid, Kujundus: Üllar Leete, Portfell OÜ, Projekti juht: Toomas Kään, In Nomine OÜ.
Näitus oli novembris eksponeeritud Tallinna Tehnikaülikooli peahoones. Rakvere Kroonikeskuses on näitus avatud 10. jaanuarini 2022. Edasi liigub näitus Jõhvi.
