Rubriik: 2023

In Nomine aitas teavitada, et ventilatsioonilahenduste tootja ETS NORDi uus, tuleval aastal valmiv 9000 ruutmeetrine tootmisüksus Tallinnas Peterburi teel sai nurgakivi. Ehituse kogumaht on 15 miljonit eurot ja peatöövõtjaks valiti Mapri Ehitus. Uue tehasehoonega tahetakse kasvatada müügikäivet 2027. aastaks tänaselt 70 miljonilt eurolt 125 miljonini.

ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie prognoosib, et uues tehasehoones hakatakse tootma aastas ligi 20 miljoni euro väärtuses ventilatsiooniseadmeid, mis suurendab ettevõtte ekspordipotentsiaali. „Praegu läheb meie toodangut 50 miljoni eest Skandinaaviasse, Eestisse 12 miljoni muudesse riikidesse 8 miljoni eest. Me oleme 25 aastaga kasvanud järjekindlalt, täna on meil esindused lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis  ja Araabia Ühendemiraatides. Uue hoone valmides on meil Lasnamäel 29 000 ruutmeetrit tootmis- ja laopinda,  aga kui alustasime siin 18 aastat tagasi tootmist, tundus 2800 ruutmeetrine tehas hiigelsuur,“ räägib ta. 

Uue tehase ehitaja, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos kinnitab, et tipptegijale tehasehoone ehitamine nõuab väga korralikku tööd. „Eesti on teadagi väike ja enamasti ehitavad tellijad endale, suhtleme selliste nõudlike tellijatega kogu ehitusprotsessi jooksul pea igapäevaselt. Oleme ehitanud mitukümmend tuhat ruutmeetrit tehaseid ja meid valiti ehituspartneriks mitte odavaima hinna, vaid meie kogemuste järgi.“

ETS NORD AS annab Eestis tööd 325 inimesele, aga koos Skandinaavia ja Araabia Ühendemiraatidega on töötajaid kokku ligi 500. Ettevõtte 2022. aasta käive oli 70 miljonit eurot.

Erik Riikoja fotod.

In Nomine viis Tallinna ajakirjanikud Jõelähtme prügilat vaatama. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ASi Jõelähtme prügila on Eesti suurim biojäätmetest komposti tootja. 

Kui 2022. a. ladustati prügilasse veel 63 000 tonni jäätmeid ja võeti taaskasutusse 109 600 tonni, siis 2030. aastaks loodetakse ladustatavat vähendada 10 000 tonnile – kõik peab minema taaskasutusse!

In Nomine kommunikatsioonibüroo teavitab seal aastal välja antavast stipendiumist. Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal kuulutasid Tartu tähetornis välja üheksanda 1000-eurose stipendiumi. Stipendium antakse tänavu detsembris ühele Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilasele välja Peep veski fondist.

Ain Raal, Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi esimees on seda meelt, et stipendium on edasiviiv jõud, ta on proviisoriõppe üliõpilasele sama vajalik kui teadusele on olnud vajalik Tartu tähetorn. „Me näeme, milleni on tähetornid viinud inimkonna – teooriast ja uurimisest reaalse muutuseni elus, inimese esimese sammuni Kuul ja ma loodan, et meie noored kolleegid astuvad esimesi samme uute kõrguste poole,“ ütles Ain Raal. 

István Bán, Ungari ravimifirma Gedeon Richter Eesti filiaali juht peab stipendiumi proviisoriks saada tahtvate üliõpilaste seas positiivse konkurentsi tekitajaks. „Olen stipendiaatidelt kuulnud, et nad on stipendiumi toel käinud rahvusvahelistel konverentsidel, aga ka kasutanud uue arvuti ostmiseks. On selge, et viiendale kursusele jõudes on senine arvuti juba ajalooks saamas. Praktilised ravimitehnoloogia tudengid teavad ise, mis neile õpingutes kõige vajalikum on ja me toetame nende arengut meelsasti,“ lisab István Bán.

2022. aastal anti Peep Veski fondist Marina Tihhonova 3D-prinditud ravimeid käsitlenud uurimistöö eest. Uurimistöö kandis nimetust „Raviaine vabanemine ekstrusioonitehnoloogiaga valmistatud 3D-prinditud tablettidest.“ Tulevikus saab apteegist 3D-prinditud ravimeid, prooviprinterid on juba katsetamisel.

In Nomine juurde tuli uhiuus ettevõte Fusiocell ja asi pakkus paljudele huvi. Nimelt, Fusiocell on Rootsi firma Capture Energy Balti riikide esindaja, kes hakkab pakkuma PowerBox akukonteinereid, mis aitavad ettevõtetel juhtida energiatarbimist ning elektrienergia müüjatel jagada võrgu koormust elektribörsi hindadest lähtuvalt.

Fusiocelli juht Lauri Lotamõis räägib, et sõsarfirma Energiapada on kaks aastat pakkunud eratarbijaile akulahendusi ning nõudlus nende järele on elektrihinna kasvades suurenenud. Nüüd on hakatud küsima ka äriklientidele mõeldud elektrienergia salvestamise lahendusi ja nutikaid seadmeid, mis lubavad kasutada energiat tõhusamalt. Fusiocelli akukonteinerid on kohandatavad ning sobivad nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete ja tööstussektori jaoks. Seadmed sobivad energiatootmise ja müügiga tegelejatele, suure elektrienergiatarbega tootmisettevõtetele, aga ka näiteks kalakasvandustele, kus pumba seiskumine mõjub kaladele lühikese ajaga saatuslikult. Kütusemüüjatel võib tekkida vajadus valvetankla järele, kus varutoide tagab kütuse saadavuse suuremahulise elektrikatkestuse korral.

Lauri Lotamõis toob näite akukonteineri kasutusest: „Päikese- ja tuulepargid toodavad elektrit siis, kui päikest või tuult on piisavalt. Akukonteinerise saab üle jäävat energiat salvestada ning vajadusel hiljem kasutada või ka võrku tagasi müüa. Nii on meil suurem kontroll oma energiakasutuse üle ning elektriseadmed saavad töötada aegadel, mil elektrihind on madalam.“ Elektrienergia müüjad saavad aga akukonteinereid kasutada võrgus pakutava ja saada oleva elektrihulga stabiliseerimiseks ja seeläbi võrgu koormuse reguleerimiseks.

Lauri Lotamõis ütleb, et Fusiocell soovib saada Balti riikide akulahenduste liidriks äriklientidele. Tema kinnitusel räägitakse täna läbi Alexelaga ja konsulteeritakse Tallinna lennujaama. Megavatise võimsusega akukonteineri hind on Lotamõisa sõnul umbes 600 000 eurot ja esimene taoline seade jõuab Eestisse tänavu kolmandas kvartalis.

ASi Tallinna Lennujaam taristu arenduse ja halduse valdkonna juhi Tõnu Mühle sõnul tarbivad Tallinna ja regionaalsed lennujaamad tunnis kokku 2 MW elektrienergiat. Lennujaamal on Eestis üles pandud päikesepaneele koguvõimsusega 6,5 MW. Tema sõnul on elektri salvestusseadmete kasutusele võtuks hulk põhjuseid: „Üle jäävat elektrienergiat salvestades saame tõsta varustuskindlust, et reisiterminal töötaks, lennuvälja lennuradade tuled ei kustuks ja lennuliiklus ei katkeks. Peamine eesmärk on seatud kliimaeesmärkide täitmine ja süsinikuheidete vähendamine, kuid oleme leidnud rohepöörde majanduslikult kasuliku poole – saame müüa päeval kogutud elektrit siis, kui hind on kallim.“

PowerBox akukonteinerid

Capture Energy valmistatud akukonteiner PowerBox koosneb akupakkidest koos jahutussüsteemi, kontrolleri ja alalisvoolu vahelduvoluks muutva inverteriga. Võimsamad neist on paigutatud merekonteinerisse, mis lubab seadet transportida, konteinerid on lihtsalt paigaldatavad ja kasutatavad ning neid on eri võimsuste ja funktsioonidega.1 MWh varutoite seadmed on valmistatud kasutamiseks suuremates ettevõtetes, tööstuslikes seadmetes, päikesejaamades ja päikeseparkides. Akukonteinerid aitavad suurfirmadel täna teha mõistlikke ning tulusaid otsuseid, teades börsihinda 24 tundi varem. Samas annavad akukonteinerid turvatunde läbi pakutava energiasõltumatuse.

Kodude ja väiksemate ettevõtete tarbeks valmistatud seadmed sobivad energiasõltumatuse suurendamiseks. Kui elektriautode laadijaid on rohkem, kui võimaldab peakaitse, siis jaotavad akukonteinerid laadimisvoolu ühtlaselt ja tagavad tõhusa laadimise. Seega, kui on vaja rohkem energiat kui võrgust saab, siis saab puudujääva osa võtta akudelt.

Akukonteinerite kasutamisest Eestis ja Skandinaavias

Eramu Kakumäel tarbib ööpäevas 2-300 kWh elektrienergiat ning kasutab akulahendust ööpäevase tarbimise ajatamiseks soodsaima elektriga kas enda päikesejaamast või võrgust odavat elektrit ostes. 

Taanis Naestvedis asub 1 MWh akukonteiner, mis on paigaldatud puhtalt investeeringuna osalemaks elektristabiilsusturul.

Rootsis Habos kasutab suur päikesepark 1 MWh akukonteinerit päikeseenergia salvestuseks, et seda võrku tagasi müüa kõige kallimatel tundidel.

Suhtekorraldusfirma In Nomine annab teada, et Eesti juhtiva telefonimüügifirma Müügimeistrid käive tõusis aastaga 5%, ulatudes 3,21 miljoni euroni. Vaatamata ennustatud taandumisele on telefoniturunduse tulevik ere ja mahud on järjepidevalt kasvanud, katsetatakse tehisintellekti ning plaanitakse panustada eri tehnoloogilistesse võimalustesse.

Eesti, Läti ja Leedu turul tegutsev Müügimeistrite AS on käivet kasvatanud. Kui 2021. aastal oli käive 3,06 miljonit, siis möödunud aastal ulatus see 3,21 miljonini ehk käive on kasvanud 5%. Samuti oli käesoleva aasta esimese kvartali käive 19% kõrgem kui mullu samal ajal.

Telefoniturunduse allakäiku on ennustatud juba omajagu aastaid, kuid Müügimeistrite kinnitusel on otseturunduse tulevik ere ja seda näitab ettevõtte käibe järjekindel kasv. Juhatuse liige Tarmo Laus on ettevõtte 2022. aasta majandustulemustega üldjoontes rahul: „Käive tõusis meil 3 miljonilt 3,2 miljonini, kasum on säilinud samal tasemel, mis 2021. aastal. Juba 2001. aastal ennustati, et lähima kümne aasta jooksul sureb telefonimüük välja. Kui kunagi e-maili turundus tuli, siis väideti samamoodi, et müük läheb e-maili peale, aga läks umbes viis aastat ja e-müügikirjade vastamisprotsent langes väga madalale tasemele.“

Värskel müügidirektoril Egle Tamlakul on telefonimüügi tulevikuks kindel plaan. „Lühidalt kolm asja: müügikõnede efektiivsuse tõstmine, rohkem järelteenindust ning tehnoloogia rakendamine müügitegevuse parendamisse. Võiksime arendada ka oma meiliturunduse suunda ning ühtlasi keskenduda B2B poolele, millega on viimastel aastatel vähem tegeletud. Kui telemarketing Eestis lansseeriti, siis tehtigi tööd valdavalt B2B sektoris, pärast 2007.-2008. aasta majanduskrahhi liikus meie fookus rohkem B2C sektorisse. Ärikliendi suuna arendamine aitab meil tulevikus laieneda.“

Ka tehisintellektil on müügikõnede tegemisel oma roll mängida. „Me oleme siin pool naljatlemisi proovinud tehisintellekti abil müügikõnesid luua ja see on äraütlemata põnev. Andsin müügiinfo sisse ning lasin müügiskripti kirjutada. Ütlen julgelt, et lauseehitus, kasutatud väljendid, tehisintellekti loodud müügikõne tervikuna on päris huvitavad. Tõenäoliselt on tehisintellekt tulnud müügivaldkonda, et jääda ja arvan, et me saame seda oma äris ära kasutada,“ ennustab Egle Tamlak.

Kommenteerides inimeste reageerimise muutusi müügikõnedele ütleb müügidirektor: „Turg võtab meid täna palju paremini vastu. Ei ole pahandamist telefonis juba ammu-ammu. Otseturunduse parandamiseks sai loodud ka Eesti Otseturundus Liit, millega on liitunud suured kohalikud tegijad ning jälgitakse ühiselt vastu võetud telefonimüügi head tava.“

Eesti Energia Tartu büroohoone Tähtveres Rohelises Pargis sai nurgakivi. Hoone arendaja on Cesana Grupp, selle ehitab Mapri Ehitus, arhitektuurne osa pärineb Kadarik, Tüür. Arhitektidelt, sisearhitektuur PIN Arhitektidelt. Kommunikatsioonibüroo In Nomine andis Eesti rahvale teada nurgakivi panekust.

Alanud on uus etapp Tartu Rohelise Pargi arenduses. Värske büroohoone Roheline tänav 16/18 lisandub tänaseks juba seal tegutsevaile kodu- ja aianduskeskusele Gardest, veterinaarravimite ja -toodete hulgimüüjale Dimedium ja rasketehnika müüjale Intrac. Eesti Energia Tartu töötajad saavad ehitaja kinnitusel kolida uude büroosse käesoleva aasta lõpuks.

Rohelise Pargi arendaja Cesana Grupi juhatuse esimees Raul Jeets räägib, et pargi ideoloogia on kujundatud koos Rootsi arhitektuuribürooga Wingårdhs, kes 2022. aasta alguses peetud arhitektuurikonkursi võidutöös põimis kokku enda rohelisele mõtteviisile tuginevad kogemused ning Rohelise Pargi väärtused.

Hoone arhitektuurne kandev idee on energiatõhus büroohoone, mis loob meeldiva töökeskkonna. Hoone pikem külg on Emajõe poole, et tagada atraktiivsed kaugvaated. Maja on tõstetud tänavast kõrgemale, see lubab luua pääsu esimesel korrusel asuvasse parklasse ilma pikka betoonrampi rajamata. Maja on otsesele päikesevalgusele avatud igast küljest. Kogu hoone on üles ehitatud avatud korrustega kandepostidel karkassmajana, et saaks maksimaalselt muuta korruste konfiguratsiooni vastavalt ajas muutuvatele rentnike vajadustele. 

Renault on tõmmanud katte uuelt Cliolt, mis on senisest efektsem nii seest kui ka väljast. Clio on olnud müügimenuk alates selle turuletoomisest 1990. aastal ja neid on praeguseks müüdud rohkem kui 16 miljonit eksemplari. Seda on nimetatud Prantsusmaa lemmikautoks, see on saanud rahvusvaheliseks bestselleriks ja võitnud Euroopas kaks aasta auto auhinda. Clio on olnud üks sümboolsemaid linnaautosid turul juba viis põlvkonda. Nüüd on see taas uuenenud, saades suurepäraseks näiteks Renault brändi uuest lainest, mis on täis uusimaid läbimurdeid.

Auto uus stiil on veelgi mõjuvam ja elegantsem ning selle šikk ja silmapaistev interjöör juhatab sisse uue tsükli koos brändi värske disainikeele esmakordse rakendamisega.

„Clio on meid vaimustanud iga uue põlvkonnaga: see on alati rahuldanud meie soove ja vajadusi, olnud kursis päevatrendidega ja hoidnud seda, mis teeb sellest Clio. Meie jaoks oli oluline jääda truuks väärtustele, mida see kultusauto tähistab. Nii võtsime need kõik arvesse ja tõlkisime need tänapäevale vastavaks ja tutvustasime Renault’ uut inimese- ja tehnikakeskset disaini. Uus Clio ühendab edukalt lopsakad vormid tehniliste, struktureeritud, täpsete ja tõhusate joontega,“ sõnab Renault’ disaini asepresident Gilles Vidal.

Uus tehniline esiosa kiirgab jõulisust, valgustus on täielikult uuendatud ja rõhutab brändi identiteeti ning täpsed ja tõhusad jooned annavad uuele Cliole silmatorkavama iseloomu ja emotsionaalsema tunnetuse, muutes selle pulbitseva elu sümboliks.

Uues Clios on värskendatud ka tehnoloogiat, näiteks digitaalne armatuurlaud on lisatud kõikidesse varustustasemetesse. Sellel on laiem jõuallikate valik kui ühelgi teisel selle kategooria autol, nii et igaüks saab valida oma vajadustele vastava konfiguratsiooni. Silmapaistvaim neist on 145 hj E-Tech Full Hybrid, mis ühendab sõidunaudingu säästlikkusega.

Uus Clio on saadaval mitmes varustustasemes, sealhulgas Esprit Alpine. Viimase ainulaadne sportlik, tehniline ja stiilne välimus lisab sõidukile intensiivsust, mis sisaldab kõike, mida esindab Renaulution.

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (TJT) alustas aprillist Tallinna Mustamäe linnaosas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist. Riigihanke tulemusena vahetunud 5-aastase lepingu sõlminud teenuse osutaja toob kaasa uued prügimahutid, uued keskkonnasõbralikud prügiautod ning mustamäelastele loodetavalt lihtsama asjaajamise prügiveofirmaga. 

In Nomine toetas fotode, filmi & pressiteatega eesti ja vene keeles.

Sony pildimistehnika on taaskord saanud tunnustust maailma juhtivate fotoajakirjade ühenduselt TIPA (Technical Image Press Association). Kaks objektiivi ning kaks kaamerat on troonitud oma kategoorias aasta parimateks.

Parim täiskaader-profikaamera: Sony Alpha 7R V

TIPA toimetajad valisid ühehäälselt Alpha 7R V aasta parimaks täiskaader-profikaameraks. Nad märkisid, et tegu on muljetavaldava, kiire ja paindlike võimalustega kaameraga, mis tõstab profifotograafide jaoks lati kõrgemale. Sel on 61-megapiksline täiskaadersensor ning pakub 8K-videosalvestust ja 8-stopilist pildistabilisaatorit. Lisaks pakub see oma täiustatud AI-võimekusega autofookussüsteemi abil enneolematut täpsust ja kiirust erinevate subjektide liikumise jälgimisel.

Parim profi-vlogimiskaamera: Sony ZV-E1

Kompaktne täiskaadersensoriga ZV-E1 on mõeldud nõudlikele sisuloojaile, kes soovivad sisu filmida nii liikvel olles kui ka staatiliselt ilma meeskonna või mahuka järeltöötluseta. Kaamera pakub uusi Al-funktsioone liikuvate subjektide jälgimiseks, saab hakkama mitme subjekti interaktsioonidega ning seda saab ka seadistada visuaalsete efektide ja meeleolude jaoks arvukate filmiliste vlogi seadete abil.

Parim normaal-fiksobjektiiv: Sony FE 50mm F1.4 GM

Ülikiire f/1.4 maksimaalse avaga fiks-objektiiv sobib hästi hämaras pildistamiseks. Sel G Master-objektiivil on 11-labaline diafragma ja on ideaalne üldotstarbeline objektiiv, mis suudab pakkuda hämmastavalt sujuvat tausta ja rikkalikku bokeh-efekti. TIPA toimetajatele avaldasid muljet uue disaini ja juhtimisfunktsioonide lisamine, mis teevad sellest hea tööriista nii filmimiseks kui ka pildistamiseks, sealhulgas kaks fookuse hoidmise nuppu ja Linear Response manuaalse fookuse rõngas, millega saab fookust peenelt juhtida.

Parim standardsuumobjektiiv: Sony FE 20-70mm F4 G

Kaasaegsed objektiivid peavad vastama nii video, sealhulgas vlogimise, kui ka fotograafide vajadustele. Sony FE 20-70mm vastab mõlemale ning on lisaks sellele suurepärane tavaobjektiiv, mis laiendab universaalset 24-70mm suumivahemikku 20-70mm-ni. Videograafidele pakub laialt suumitud objektiiv ulatuslikku vaatevälja selfie-, maastiku- ja ürituste pildistamiseks koos suurepärase teravusega servast servani, samas kui “portree” 70mm pikkus on ideaalne POV-, intervjuu- ja detailitööde jaoks, kusjuures 9-labaline diafragma tagab pehme bokeh.

2022. aasta, nagu ka sellele eelnev, oli erakordne nii kogu maailma kui ka Viking Line’i jaoks. Pandeemia tõttu oli tegevuskeskkond aasta alguses väga ebasoodne, veebruaris mõjutas Venemaa agressioonisõda Ukrainas kütusehindade tõusu ja turu ebakindlust. Samal ajal tekkis taas nõudlus reisimise järele, eriti kohalikul tasandil. Oktoobris müüdi Amorella ja detsembris saavutati kokkulepe Rosella müümiseks. Märtsis alustas liiklust uus kliimasõbralik laev Viking Glory. Kokku reisis 2022. aastal Viking Line’i laevadega ligi 5 miljonit reisijat, mis on 114 protsenti rohkem kui aasta varem.

Viking Line’i reisijate arv 2022. aastal oli 4 945 564 (aasta varem 2 315 137), mis tähendab 114% kasvu võrreldes 2021. aastaga.

Suurim kasv oli Turu–Ahvenamaa–Stockholmi liinil, kus Viking Line’i turuosa oli 64% ja kahe laev laevaga kokku veeti 1 955 988 (904 321) reisijat (+116,3%). Helsingi–Ahvenamaa–Stockholmi liinil sõitis aasta jooksul ainult Gabriella, mille reisijate arv oli 515 445. Suvel tegi laev mitmeid erikruiise. Viking Cinderellal, mis tegi kruiisireise Stockholmi ja Mariehamni vahelisel liinil, oli reisijaid 517 354 (256 344) ja laev tegi aasta jooksul ka erikruiise mitmesse Rootsi sihtkohta. Mariehamni ja Kapellskäri vahet sõitval Rosellal oli 464 375 (348 209) reisijat. Helsingi ja Tallinna liinil oleva Viking XPRSi reisijate arv oli 1 266 642 (586 354).

Kaubaveoühikute arv oli 117 777 ja reisijate sõidukite arv 630 651.

“Lõppenud aasta oli meie jaoks erakordselt sündmusterohke. Otsustasime viia Viking XPRSi Soome lipu alla, oktoobris müüsime Amorella, detsembris saavutasime kokkuleppe Rosella müügiks ja märtsis alustas liiklust uus Viking Glory. Oleme rahul Viking Glory eduka turule tulekuga, mis on mõjutanud nii rahvusvahelist laevandust kui ka meie tegevuspiirkonda Läänemerel. Laev on turul populaarne, toimib hästi ning on juba andnud olulise panuse ettevõtte tulemustesse. Viking Glory miljonenda reisijani jõuame 2023. aasta jaanuaris,” võtab aasta kokku Viking Line’i tegevjuht Jan Hanses.

“Uus, 2023. majandusaasta kujuneb väljakutsuvaks ja kaasahaaravaks. Jälgime tähelepanelikult äritsüklite arengut ja kohaneme väljakutsetega – eriti seoses uute keskkonnastandarditega, millega silmitsi seisame. Samal ajal vaatame optimistlikult tulevikku,” lisab Jan Hanses.