Rubriik: Määratlemata

In Nomine pikaaegse koostööpartneri Viking Line’i laevade jaoks on juba praegu igapäevane reaalsus kasutada sadamas oleku ajal maapealset elektrivarustust, kuigi seadus selle reguleerimiseks jõustub alles 2030. aastal. Nüüd on ettevõte läinud üle ainult taastuvenergiast pärineva rohelise elektri kasutamisele. Kokku vähendab see laevafirma aastast kasvuhoonegaaside heitkogust kuni 780 tonni võrra.

Viking Line ühendas oma laevad esimest korda kaldalähedase elektriga Stockholmi Stadsgårdeni sadamas juba 1980ndatel aastatel. Sellest ajast alates on kaldavooluühendused paigaldatud ka Maarianhamni, Helsingi ja Tallinna sadamatesse. Nüüdseks on Viking Line kõigis neis sadamates tuulest, päikesest või biogaasist toodetud rohelist elektrit.

“Meie laevade aastane süsinikdioksiidi heitkogus on kuni 780 tonni võrra väiksem kui siis, kui nad toodaksid sadamas olles elektrit oma mootoritest. Tänu kaldalt saadavale elektrile väheneb oluliselt ka laevade peenosakeste heide ning mootorite müra,” ütles Viking Line’i jätkusuutlikkuse juht Dani Lindberg.

Maapealne elektrienergia on laevaomanike ja sadamate ühine jõupingutus, sest see nõuab mõlemalt märkimisväärseid investeeringuid. Viking Line on aastate jooksul paigaldanud kaldatoiteühendused kõigile oma laevadele, mis sõidavad Helsingist Stockholmi või Tallinnasse, viimati 2021. aastal Viking XPRSile. 

“Meie uusimate laevade energiatõhusus on tänu tehnoloogilistele uuendustele juba praegu maailma tipptasemel. Näiteks on Viking Gloryl energiakasutussüsteem, mis muundab mootorite jääksoojuse elektriks ja kasutab LNG-kütuse jääksoojust külmutusseadmete ja ruumide jahutamiseks. Parandame kõigi oma laevade energiatõhusust kogu nende elutsükli jooksul, ajakohastades ja uuendades regulaarselt tehnilisi lahendusi,” ütleb Dani Lindberg.

Foto: Triin Raa

Kommunikatsioonibüroo In Nomine aitas Eesti Akadeemilisel Farmaatsia Seltsil (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaalil anda välja kümnenda 1000-eurose stipendiumi. Selle sai Tartu Ülikooli proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilane Karoliina Inno, kes uuris, kuidas 3D prinditud tableti kuju ja välispindala muutmine aitab raviainel kiiremini vabaneda. Tulevikus saab toota tablette, kus on koos mitu patsiendile sobivat ravimit.

Karoliina Inno uurimistöö kannab pealkirja „Tableti disaini ja abiainete mõju raviaine vabanemisele 3D-prinditud tablettidest“. Stipendiaat ise kirjeldab oma uurimistööd nii: “Näiteks laste ja lemmikloomade ravimiannused sõltuvad sageli kehakaalust ja igas annuses ei saa ega ole mõistlik ravimit tavaliste meetoditega toota. Selliste ravimite üheks probleemiks on raviaine aeglane vabanemine, vajalik annus ei jõua patsiendini. Uurisingi seda, kas tableti kuju ja välispindala muutmine või teistsuguste abiainete lisamine tableti koostisesse aitab raviainel kiiremini vabaneda. Uurimistöö tulemused andsid täpsemat infot konkreetsete tableti disainide ja abiainete kasutamise kohta nii selle osas, kas need kiirendavad raviaine vabanemist kui ka selle kohta, kas selliseid aineid sellistes kombinatsioonides üldse 3D-printida saab.

Tablettide 3D-printimine on minu arvates praegu väga paljulubav uurimissuund. Lisaks sellele, et see võimaldab toota ravimeid mistahes annuses, võiks selle abil olla tulevikus võimalik toota ka tablette, kus on koos mitu patsiendile sobivat ravimit. Selle arvelt väheneks võetavate päevaste tablettide arv ning võiks paraneda ka patsientide ravijärgimus ja ravitulemused.“

Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán tunnustab proviisoriüliõpilasi, kes Richteri stipendiumiprogrammi raames on viimase kümne aasta jooksul teinud uurimistöid, mis käsitlevad praktilist ravimitootmist. „Meie soov on toetada farmatseutiliste tehnoloogiate innovatsiooni, mille seas on nii elektrospinnimine, uudsed haavakatted ja tablettide 3D printimine. Ma loodan, et tublide apteekrite kõrval kasvab siin aastatega ka rahvusvahelise tegijaid, kes viivad Eestis loodud teadmised maailma.“ 

Stipendiaadid 2014-2022 on Maarja Vokk, Annela Toom, Georg-Marten Lanno, Ailen Ringe, Ebe Vaarmets, Brigitta Ergma, Kristjan Olado, Valeria Maandi, Marina Tihhonova.

In Nomine käis vaatamas, kuidas samal päeval võeti sarikapärg ja pandi nurgakivi. Värskelt renoveeritud Vana-Narva maantee ja Saha-Loo tee ristmikule kerkiv 4300 ruutmeetrine ärihoone valmib 2024. aasta suvel. Investeeringu suurus on ligikaudu 4 miljonit eurot. Maja arendab Poolsaare Ärimaja, arhitektuurne osa pärineb Guru Projektilt, keskuse ehitab Mapri Ehitus. 

Tarmo Küla, Poosaare Ärimaja juhatuse liikme sõnul on Iru Ärimaja ehitus kulgenud plaanipäraselt. „Oleme ehitustegevusega graafikus, isegi võib öelda, et pisut graafikust ees. Koostöö Mapri Ehitusega on sujunud hästi ja erinevad ettetulnud takistused oleme lahendanud operatiivselt.“

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos usub, et soodne tulevik on kohalikel hea ligipääsetavusega ärikeskustel, kuhu on kogunenud inimestele ja ettevõtetele vajalikud teenused, mida saab tarbida ilma linna sisse sõitmata. „Sarnaste objektide ehitamise tempo püsib stabiilsena ja tuleval aastal ehitame neid 3-4 tükki. Näen tulevikus kesklinnast eemale tekkimas ka co-working ruume, ühiskontoreid,“ lisab Tarmo Roos.