Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatava vanima ehitusvõistluse „Aasta betoonehitis“ peaauhind omistati arhitekt Ülar Mark’ile – Tallinna Jahtklubi sadamahoone loomise eest.
In Nominel oli au konkursi ja Betoonipäeva teokssaamisel abiks olla.
Filmi autor: Erik Riikoja, In Nomine
Eestis tahetakse 2035. aastaks suurendada põhikoolist kutseõppeasutustesse minejate osakaalu 40 protsendini. Väidan, et kutsehariduse jõulisema propageerimisega ja mõne järgmise aasta kutsehariduse aastaks nimetamine aitaksid selle eesmärgi kiiremale saavutamisele kaasa. Ja põhikoolis „kutsekaga“ hirmutamine on kurjast.
Kutseharidus on teelahkmel: põhikoolist kutsekeskharidust saama tulnute õppeaega pikendatakse nelja aastani, seda perioodi nimetatakse rakendusliku keskhariduse õppekavaks ning osa Tallinna kutsekoole liidetakse kutseõppekeskusteks ehk kolledžiteks. Näiteks Tartu kutsehariduskolledži VOCO puhul on see hästi õnnestunud. Õppeaja pikendamisega aga astutakse pikk samm üldhariduse õppekavadele lähemale ja antakse õppuritele võimalus lõplikku eriala valikut veidi edasi lükata, kuna põhikoolist tulnutel ei ole enamasti head ettekujutust oma tuleviku ametist.
Kui sa ei õpi, lähed kutsekasse!
Nõutuks teeb hirmutamine põhikoolis, et „kui sa ei õpi, lähed kutsekasse“. See oli nii kaheksakümnendatel, kui ma põhikoolis käisin ja see on paraku nii ka täna. Lisaks tahavad gümnaasiumid, et „teravamad pliiatsid“ neile jääksid ja põhikoolides ei tegeleta kutseõppe propageerimisega ülemäära palju.
Tallinna Polütehnikumi õppejuht Helen Pärk küsib otse: miks kardetakse kutseharidust kui välku? Aga kes remondib meie auto, kes taastab elektri, kes teeb meile restoranis süüa – kõik need inimesed on kutseharidusega ja nende oskused tagavad meile ellujäämise. Miks kiputakse neid põlastama? Ning lisab: äkki me kõik vajaksime mingit lisaoskust, millega endale leib lauale tuua kui „peenemat tööd“ parasjagu ei ole.
Valmistades ette mulluse Haridustrefi kutseõppe vestlusringi teemal „Kutseõpe avab uksed“ uurisin, kuidas Soomes kutsehariduse populaarsusega lood on. YLE andmetel läheb põhjanaabrite juures peale põhikooli keskkooli ehk lukiosse 46% õpilastest ja kutsekooli ehk ammattikoulusse 45% õpilastest. Meie kutsehariduse reformi eesmärk on, et alles 2035. aastal võiks rakendusliku keskhariduse valida vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest.
Veel huvitavaid numbreid Soomest: mõned aastat tagasi tegid Soome ETLA (Elinkeinoelämän Tutkimuslaitos) teadlased uuringu ja selgus, et paljud gümnaasiumi läinud noored oleksid kutsekooli valides teeninud oma tööelu jooksul rohkem. 33-aastaselt teenivad kutsekooli lõpetanud Soomes 6% rohkem (umbes 2 000 eurot aastas) kui gümnaasiumi lõpetanud.
Aga see on ka Eestis nii. Eveli Kuklane, Võrumaa Haridus- ja Teaduskeskuse Ewers juht märkis Haridustrefil, et kutsekoolist tööle minejate palk on viiendiku jagu kõrgem, kui see on gümnaasiumist tööle minejatel.
Kuseharidusele ei pöörata piisavalt tähelepanu
Räägin ka oma kogemustest. Lõpetasin kaheksakümnendatel 19. kutsekooli telerite remondi eriala ja asusin Mustamäel ABC-6 juures telekaid remontima ning soome hääle- ja värviplokke paigaldama. Täna puudub selle eriala spetside järele suurem vajadus, kuid ühelgi õpingukaaslasel ei ole tänu tehnikateadmistele raskusi tööelus hakkama saamisega.
Olen täna lisaks põhitööle ametis Tallinna Polütehnikumis majanduse ja ettevõtluse aluste külalisõpetajana. Puutun kokku IT ja meediaõpilastega. Tunnetan õpilaste huvi oma eriala vastu ja soovi asuda valitud alal tööle, samas on ka neid, kes plaanivad ülikooli minna.
Väidan, et kutseharidusele ei pöörata piisavalt positiivset tähelepanu. Ta on meil olemas, kuid kipub gümnaasiumi ja kõrghariduse taha ära kaduma. Sellest ei räägi piisavalt ei haridusminister ega ministeerium. Kui oli juttu TI Hüppe tulekust, mainiti kutsekoole vaid väga lühidalt. Tundub, et kutseharidus „on meil ka“.
Kutsehariduse aasta on väga hea lahendus
Mida siis teha, et kutsehariduse mainet tõsta ja jõuda Soomele järele? Väga hea lahendus on kutsehariduse aasta, mis võiks alata näiteks 2026. aastal. Selle aasta jooksul pööratakse kutseharidusele senisest kordades rohkem tähelepanu, tõstetakse esile kutsehariduse plusse, tegeletakse põhikoolis karjäärinõustamisega, jagatakse kutseõppeasutuste nooremate vilistlaste kogemuslugusid kooli tutvustamiseks põhikooliealistele. Kuni palganumbri mainimiseni välja – minu õpilased märkisid majanduse tunni säästmise harjutuses oodatavaks netopalgaks 3000 eurot ja mitmete erialade läbinutel on see lähiaastatel täiesti võimalik. Ettevõtjad peavad julgemini pakkuma praktikakohti koos võimalusega parimatel tööle asuda ja rääkima valjult pakutavast töötasust ja hüvedest. Sellesse ajavahemikku mahuvad Riigikogu valimised ja erakondadel on hea võimalus kutsehariduse arendamine oma plaanidesse lisada ja sellega ka päriselt tegelema asuda.
Haridustrefil rääkis Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin, et tehakse tihedat koostööd Järvamaa põhikoolidega, et õpilastel oleksid peale 9. klassi valikud selged. Ta ütles, et eelmisel kevadel valis 50,5% põhikooli lõpetanutest kutsehariduse. See on parem kui Soomes ja miks me ei võiks samas suunas püüelda, tuues kutsehariduse plusse jõulisemalt esile. Kutseharidus ei ole pelk alternatiiv gümnaasiumile, vaid väärtuslik ja majanduslikult tasuv õppevalik, mis väärib palju suuremat tähelepanu ja tunnustust.
Logistikasektor seisab silmitsi kasvavate kulude ja madala kasumlikkusega. Mark Paves rõhutab, et keerulistel aegadel peavad ettevõtted tegema nutikaid otsuseid, et tagada tugevam positsioon tulevikus. 2023. aastal langes kümne suurema logistikafirma müügitulu 184 miljoni euro võrra ja ekspedeerimisfirmade käive kukkus 30%, samas kui laologistika püsis stabiilne.
Targad otsused hõlmavad efektiivsuse tõstmist ja investeeringuid innovatsiooni. Smarten Logistics tõstis laotöötajate palku, et säilitada teenuse kvaliteet ja motiveerida töötajaid – sest logistikateenuse kvaliteet sõltub inimestest, mitte ainult masinatest. Samuti on võtmetähtsusega automatiseerimine ja digitaliseerimine, mis aitavad vähendada käsitsitööd ja optimeerida tarneahelaid.
Jaekettide, nagu Selver, COOP ja Rimi, oma logistikakeskuste rajamine annab neile suurema autonoomia, kuid võib tõsta väiksemate jaemüüjate kulusid. Sektori edu sõltub ka maksustabiilsusest ja riigi toetustest innovatsioonile, et ettevõtted saaksid teha pikaajalisi investeeringuid. Madalam käibemaks toidukaupadele võiks samuti tarbijatele ja jaekaubandusele leevendust tuua.
Vaata ka siit:
https://www.logistikauudised.ee/arvamused/2025/03/18/mark-paves-targad-otsused-logistikas-annavad-tugevama-positsiooni
Kas otsid head PR-firmat, et pildis olla, tuntust tõsta ja müüki kasvatada? Siin on hea PR-agentuuri 5 omadust, millega võiksid partneri valikul arvestada.
Tugevad meediasuhted
Hea PR-firma on sina peal paljude ajakirjanike, blogijate ja influkatega ja tänu toimivale võrgustikule levivad sõnumid kiirelt ja mõjusalt.
Majasisene võimekus toota teksti- foto ja videomaterjali
Mitmekülgne kommunikatsioonibüroo suudab majasiseselt kirjutada tekste, teha fotosid ja videomaterjali. Sõnumid on lihtsad ja mis peaasi – järjepidevad.
Pädevus sotsiaalmeedias
Kanalite valik, tähelepanu äratav sisu, postitamise aeg ja sagedus, vajadusel postituste võimendamine aitavad kliendil pildil olla.
Strateegiline lähenemine ja tulemuste mõõdetavus
PR-tegevuse tõhusust saab hinnata, kuigi kohati võib see keerukaks osutuda. Hea kommunikatsioonibüroo suudab näidata, millist mõju PR-tegevus teie ettevõttele avaldab.
Sul peab olema aega oma PR-partneri jaoks!
Hea kommunikatsioon sünnib ainult koostöös ja kliendil peab olema mahti kohtuda koosolekutel, vastata telefonile, vaadata üle ja kinnitada materjale.
Kui need viis punkti klapivad teie ootustega, siis võtke In Nominega ühendust, saates e-maili konsultant Mariann Saarele mariann.saar@innomine.ee
Seejärel paneme asjad kiirelt käima!
Miks valida In Nomine?
In Nomine on 2001. aastal asutatud kommunikatsioonibüroo, mis pakub laia valikut suhtekorraldusteenuseid, sealhulgas mainekujunduse konsultatsioone, meediasuhteid, sotsiaalmeedia haldust, kriisikommunikatsiooni, sisuloomet, foto- ja videotöid, kirjastamist ning sündmuste korraldamist. In Nomine on rahvusvahelise sõltumatute suhtekorraldusfirmade võrgustiku Eurocom Worldwide assotsieerunud liige. Ettevõte on teinud koostööd mitmete valdkondade klientidega, sealhulgas auto-, ehitus-, jäätmekäitluse, logistika-, tehnika- ning turismisektoris.
Me teeme oma tööd pühendunult ja koostöös klientidega. Kommunikatsioon pildis ja sõnas.
Tänavusel, 14. augustil peetaval Haridustrefil antakse välja 3000 euro ulatuses uuendusmeelse õpetaja, julge kooli ja julge lasteaia stipendiumid. 2024. aasta stipendiaadid olid Pärnu Ühisgümnaasium ja Veronika Grigorjev Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumist.
Haridustrefi korraldaja Lilian Promet on selle aasta stipendiaatide osas optimistlik: „Mullune stipendiumikonkurss oli meil esimene, taotlejaid jätkus valikute tegemiseks, aga sel aastal ootame taotlejate arvu mitmekordistumist. Lisasime lasteaedade stipendiumi, kuna alusharidus on meie arengu vundament ning väärib seetõttu eraldi tähelepanu.“
Lilian Promet selgitab stipendiumide statuute: uuendusmeelne õpetaja panustab aktiivselt oma õppeaine arendusse, ta on rakendanud viimase kolme aasta jooksul uusi õpetamismeetodeid ning toetanud õpilaste tulevikuoskuste arengut. Julge kool või lasteaed paistab aga silma innovaatiliste lahenduste ja otsustega, mis aitavad lahendada näiteks õpetajate puudust, vähendada nende koormust või muuta hariduspõhimõtteid. „Stipendiumikonkursile on oodatud kõik üldhariduskoolid, kutseõppeasutused ja lasteaiad, kes on valmis uuendusi ellu viima,“ toonitab ta.
Haridustrefi peatoetaja LHV Panga jaepanganduse juht Annika Goroško: „Oleme loonud LHV stipendiumid, sest usume, et haridusse investeerimine on otsene panus Eesti tulevikku. Tunnustades uuendusmeelseid õpetajaid ja julgeid koole, panustame muuhulgas ka järgmise põlvkonna vajadustega arvestavasse haridusse. Kuigi tegutseme majandussektoris, on meie jaoks oluline laiapõhjaline haridus. Tänapäeva panganduses on üha olulisemaks muutunud ka inseneriteadus – nii andmeteaduse kui ka tehnoloogia vallas. Ilma nende valdkondadeta ei ole võimalik tänapäeva finantsmaailmas edukalt tegutseda.”
Stipendiumi žüriis on Haridustrefi korraldaja Lilian Promet, LHV Panga jaepanganduse juht Annika Goroško, Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist Madis Annus, mullune stipendiaat Veronika Grigorjev Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumist ning Kerli Noormänd-Sinimeri Eesti Lasteaednike Liidust.
Stipendiumitaotlusi oodatakse 20. juuniks, info ja statuudid www.haridustreff.ee
Fotol: LHV Panga jaepanganduse juht Annika Goroško ja Veronika Grigorjev Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumist.
Erik Riikoja foto.
Maitsev Tartu kutsus veebruaris ülikoolilinna rahvast restoranidesse nautima erimenüüsid, milles lõi kaasa ka meie sõber Lihuniku Äri ja Resto. Tartu restoranifestival osutus nii populaarseks, et Lihuniku Äri otsustas publiku tungival soovil pikendada erimenüüd kuni 2. märtsini. Viimased lauad täitusid kiiresti hea toidu austajatega.
Lihuniku Äri perenaine Katrin Noorkõiv tunnistas, et veebruar oli erakordne kuu – mahedast rohumaveise lihast osatakse tõeliselt lugu pidada. Maitsva Tartu erimenüü raames serveeriti üle 500 kilo steike. Seda on TÕESTI PALJU!
Mullusel pronksmedalistil Pärnu Võrkpalliklubil on käesolevaks hooajaks suured eesmärgid: võita nii Balti karikas kui ka Eesti meistritiitel, mis laseks hooaja lõpetada kuldse kolmikuga. Klubi uus toetaja on Mapri Ehitus.
“See saab olema keeruline, sest favoriit on endiselt Bigbank Tartu ja nad on hetkel ka rohkem näljased,” märkis klubi juhatuse liige Jaanus Nõmmsalu ja lisas, et tema arvates kõige suurem murekoht Eesti võrkpallis on meeskondade arv, kui neid juurde tuleks, siis paraneks olukord. “Üks-kaks meeskonda juurde, see teravdab konkurentsi või annab võimaluse noortekoondisele. See teadmine on ka Võrkpalliliidus olemas ja väga loodan, et ka töö selles suunas käib,” rääkis Nõmmsalu.
Pärnu Võrkpalliklubi kaudu on otsustanud kohalikku sporti panustada Mapri Ehitus. “Paljude klubide toimimine sõltub eraettevõtete toetusest ja ilma selleta tippsporti Eestis ei eksisteeriks,” rõhutas Nõmmsalu. Ta loodab et ettevõtjad ja kogukonna liikmed mõistavad, et logo saalis tähendab enamat kui pilt väljaku ääres ja ettevõtted järgivad võimaluste piires Mapri Ehituse eeskuju.
Mapri Ehituse tegevjuht, Pärnust pärit Tarmo Roos elab alati suvepealinna võistkondadele kaasa. „Tegutseme Pärnumaa ehitusturul päris pikalt. Kohapealset kogukonda toetada on alati hea ja meil on palju spordi- ja võrkpallihuvilisi. Loodetavasti suudame inspireerida ka teisi ettevõtjaid kasvõi natukene kaasa aitama. Kes siis teine kui mitte meie ise – meie riik, meie reeglid.“
Kommunikatsioonibüroos In Nomine on igal aastal abiks praktikandid. Mullu detsembris saatis meile vahva kirja Liisbeth Pomber, kes õpib Tartu Ülikoolis teisel kursusel ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Aasta esimene kuu on tavaliselt vaiksem, aga sel aastal on jaanuar tegus ning Liisbet tuli ja osales nii kosmeetika, turismi, ehituse kui ka kutsehariduse projektides. Tehisintellekti tekitatavat infomüra vaadates ütleb ta, et kuna valeinfo ja manipulatsioon muutuvad üha lihtsamini levitatavaks, peavad kommunikatsioonieksperdid panustama rohkem faktikontrolli ja autentse info kinnitamisse.
Miks läksid kommunikatsiooni õppima, kuigi tahtsid saada juuksuriks?
Ühiskonna ootuste ja keskkonna survel on lühike vastus… Pikemalt rääkides teadsin, et tahan mingil hetkel ülikooli minna. Juuksuriks õppimine oleks olnud vahepeatus – omandada amet, minna tööle ja töö kõrvalt ülikooli. Pikalt ei teadnud ma, mida täpselt ülikoolis õppida tahan, ja see ajendas ka muid lahendusi otsima. Tundsin ühiskondlikku survet, et ikkagi pean minema ülikooli, ja see tekitas väga palju stressi ning hirmu.
Kandideerisin isegi TalTechi toidu- ja biotehnoloogia erialale, aga see polnud minu tee. Olin kindel, et lähen Tallinnasse õppima, aga siis puhusid elus teised tuuled. Avasin Tartu Ülikooli õppekavade valiku ja esimesena jäi silma ajakirjandus ja kommunikatsioon.
Kas valik on end õigustanud?
Minu valik on ennast õigustanud, kuid vahel siiski mõtlen, mis siis oleks, kui… Minu teekond on arenenud üsna loogilises suunas. Kuna gümnaasiumist on mul majandustaust, siis lisaks kommunikatsioonile omandan ka majandusteadust. Kõige enam tõmbab mind turunduse poole. Tulevikus võiks mul olla turunduse magistrikraad ja ehk kunagi töötan täiskohaga turunduskommunikatsioonis. Aga eks näis, mida elu toob.
Kuidas hindad subjektiivselt Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal pakutavat – kas see on piisav või võiks midagi olulist veel olla?
Olen veidi skeptiline. Meil on esimesel aastal ajakirjandus ja kommunikatsioon koos, kuid ained on üldiselt suunatud ainult ajakirjandusele. See pani mind esimesel aastal palju mõtlema, kas olen ikka õiges kohas.
Teisel aastal on aga rohkem erialaseid aineid ning kommunikatsiooni õpe on väga hästi üles ehitatud. Seega jah, esimesel aastal võiks olla rohkem ka kommunikatsiooni aineid, aga muidu tunnen, et teisel aastal on kõike piisavalt.
Mida sa ütled neile, kes sel kevadel on valiku ees?
Kui sa ei tea, mida sa tahad, siis on täiesti okei võtta paus. Kui aga valid ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala, ole valmis, et pead palju võõrastele inimestele helistama, kirjutama või hoopis kaameraga mööda Tartut ringi jooksma.
Kas oled mõelnud oma lõputöö teema peale ja miks just see teema?
Olen, kuid ei ole veel välja mõelnud midagi, mis mu südant kõditaks ja silmad särama paneks.
Millised meediakanalid on sinu jaoks olulised täna, 2025. aastal?
No ei saa üle ega ümber sotsiaalmeediast, inimeselt inimesele sisu on minu jaoks väga olulisel kohal. Samuti kuulan taskuhäälinguid – nii meelelahutuslikke kui ka uudissisuga.
Klassikalise meedia osas olen pigem ERR-i usku, aga vahel kiikan ka Delfisse. Paberkandjal lehti ma eriti ei loe. Põhjus on see, et paberleht on muutunud luksuskaubaks – kui tahad lugeda mitut väljaannet, on see päris kulukas.
Kas sinu ettekujutus PRist ja praktikal kogetu on erinevad?
Ma ei osanud aimata, et nii palju peab tõlkima, eesti keelest inglise keelde ja vastupidi. Aga muidu, kuna olen õppinud inimestelt, kes seda eriala igapäevaselt praktiseerivad, siis midagi täiesti uut ma veel kohanud ei ole. Pigem olen saanud rohkem teoreetilisi teadmisi päriselus katsetada.
Kas AI on hea või halb ja kuidas sa seda täna kasutad?
Mina leian, et see, kui kiiresti AI areneb, on hirmutav, aga ta on ka väärt abimees. Ta aitab aega kokku hoida, infot grupeerida, kirjavahemärke õigesse kohta panna. Praktika jooksul kasutasin mina tehisintellekti kõige rohkem tõlkimiseks. Kuna ta ei ole inimene, siis emotsiooni temast välja võluda ei ole võimalik, aga ta on väga hea statistikaga ja andmete analüüsimisega. Tulevikus on neil käsi kullas, kes oskavad tehisintellekti oma igapäevatöösse põimida. Turunduse näitel on palju statistikat, mida grupeerida ja tehisintellekt saab sellega kiiremini hakkama kui inimene. Analüüsi teeb inimene ja analüüsi järelduse põhjal saab tehisintellekt optimeerida turundusprotsesse ning ettevõtte jaoks muutub omakulu odavamaks ja sihtgrupp täpsemaks.
Milline on sinu nägemus tuleviku kommunikatsioonist, kuidas jagatakse ja tarbitakse infot?
Kuna info ja müra hulk kasvab, hakkavad üha suuremat rolli mängima tehisintellektil põhinevad algoritmid, mis filtreerivad ja kohandavad sisu vastavalt tarbija eelistustele. See võib olla kasulik, kuid samas tekitab ka ohu, et inimesed jäävad oma “mullidesse”, kus nad puutuvad kokku ainult nende maailmavaatega haakuva infoga. Ühepoolse teabeedastuse asemel muutub kommunikatsioon üha interaktiivsemaks. Inimesed ei ole pelgalt tarbijad, vaid ka kaasloojad. Nad mitte ainult ei jaga sisu, vaid osalevad aktiivselt selle kujundamises. Kuna valeinfo ja manipulatsioon muutuvad üha lihtsamini levitatavaks, peavad kommunikatsioonieksperdid panustama rohkem faktikontrolli ja autentse info kinnitamisse.
Kus näed end töötamas kümne aasta pärast?
Ma arvan, et kümne aasta pärast teen oma unistuse teoks ja õpin juuksuriks. Aga ilmselt töötan kommunikatsiooniagentuuris, kus saan nautida teemade mitmekesisust ja kiiret töötempot.
Intervjueeris Heikki Sal-Saller
Foto Erik Riikoja
Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 25. aastat korraldatavale „Aasta betoonehitis“ konkursile nomineerus 12 ehitist.
Zürii on alustanud tööd. „Aasta betoonehitis 2024“ võitjad selguvad 20. märtsi Betoonipäeval.
In Nomine aitab korraldada.
Leedus, Kaunase vabamajandustsooni kõrvale kerkib uus terminal, mille tellija on ACE Logistics. Ehitusprojekti viib ellu Mapri Ehituse tütarfirma Mapri Statyba, projektijuht on meie oma Peeter Antsov ja objektijuht Urmet Puusta. Sarikapärja võtsid maha Tarmo Roos ning Juana Kudarauskienė ja Andres Matkur ACE Logisticsist.
Uude hoonesse tuleb lisaks ettevõtte kontorile ka 40 laadimissillaga varustatud terminal veokitele, kaubikutele ja haagistele.
Mapri Statyba tegevjuhi Nerijus Tamašauskase sõnul sujub töö plaanipäraselt ja ta usub, et ka edasised ehitusetapid saavad õigeaegselt lõpetatud.
ACE Logistics Groupi tegevjuht Andres Matkur rõhutas, et Leedu 3,1% SKP kasv toetab investeeringut.
Uus terminal toob kaasa veelgi paremad ühendused ja aitab kaasa Baltikumi logistika arengule!
