Ene-Maris Tali eestvedamisel valmis aasta tagasi 8-osaline saatesari „Loodud kestma“ – Eesti betoonarhitektuurist ja betoonehitusest.
Betooniühing tunnustas Ene-Maris Talit „Betoonisõbra“ tiitliga. In Nomine oli ka asja juures.
Fotod: Erik Riikoja, In Nomine.
PR-firma In Nomine annab särasilmselt teada, et hiljuti 20. sünnipäeva tähistanud Eesti suurim teraviljaühistu KEVILI plaanis tänavu jõuda 200. liikmeni ja plaan täitus oktoobris. Värske liige on Pajo Ranch OÜ – Raplamaa põllumajandusettevõtte, mille peatähelepanu on teraviljakasvatusel ja maaelu arendamisel.
Pajo Ranch tegeleb lisaks ka metsamajanduse ning mahe lihaveiste kasvatamisega. Väiksemas mahus toodetakse ettevõttes ka maheteravilja. Kokku haritakse ligikaudu 1000 hektarit maad, millest 60% on teraviljakultuurid nisu, kaer, raps ja hernes ning 40% rohumaad silo ja heina tootmiseks.
Pajo Ranch OÜ jaoks oli liitumine KEVILI ühistuga loogiline samm. Ettevõtte juhatuse liikme Madis Pajo sõnul oli vajadus praktiline – teravilja kuivatamise võimekust oli tarvis suurendada ning KEVILI võimaldas seda teha mõistlikel tingimustel.
Madis Pajo rõhutab, et KEVILIiga liitumise peamine märksõna on koostöö. „Üheskoos saame liikuda kiiremini ja tulemuslikumalt – olgu selleks sisendite ühishanked, toodangu müük, faktooring või lihtsalt heade ideede ning kogemuste vahetamine. Lisaks on ühistus palju kogenud põllumehi, kellelt on tore õppida, kuidas veelgi paremaid tulemusi saavutada,“ räägib ta.
KEVILI tegevjuht Hannes Prits möönab, et tänavu 20 aastaseks saanud ühistu areng on olnud muljetavaldav: „Meie ühistu on kujunenud mõttekaaslaste unistusest Eesti suurimaks põllumajandusühistuks. Enamik meie arengukavas seatud ambitsioonikatest sihtidest on nüüdseks täidetud – liikmeid on juba 201, oleme rajanud Mäosse uue terminali ning jõudnud seda juba ka laiendada. KEVILI turuosa liigub 30% suunas. Siit edasi vaadates saab meie suurimaks väljakutseks uute, ambitsioonikate, kuid realistlike eesmärkide seadmine. Ja mis peamine – kunagi ei tohi unustada meie väärtusi: usaldust, koostööd ja tulemuslikkust.“
KEVILI on alati olnud peremeeste ühistu ja peremees on nagu kapten laevas, lisab Prits.
Selle aasta ilmastikuolud panid Pajo Ranchi meeskonna proovile. Liigniiskus muutis koristuse keerukamaks ning osa saagist jäigi koristamata. „Ometi saime hakkama ning soovin tunnustada meie meeskonda tubli ja pühendunud töö eest. Saagiaasta oli kokkuvõttes ikkagi stabiilne ja eelmistest kahest aastast veidi parem,“ kinnitab Pajo.
Madis Pajo hinnangul on Eesti põllumajandus märksa enamat kui ainult toidutootmine – see on osa riigi strateegilisest kindlusest: „Kui suudame toota kvaliteetset, ekspordivõimelist toodangut jätkusuutlikult ja keskkonda hoides, on see panus kogu riigi tulevikku. Meie edu sõltub sellest, kui kiiresti suudame ühendada traditsioonid ja tehnoloogia: täppisviljelus, süsiniku jalajälje vähendamine ja mulla tervise hoidmine ei ole enam loosungid, vaid ellujäämisstrateegiad. Eesti eelis on paindlikkus ja oskus kiiresti kohaneda.“
Preemiad said Daniel Tootsman ja Karmen Langi Tallinna Tehnikaülikoolist ning Margo Pädam Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Ülõpilastööde preemiad anti üle „Betooni tehnoloogiapäeval“ Taltechis.
In Nomine aitas korraldada.
Kommunikatsioonibüroo In Nomine aitas Stokkeril läbi viia tiimi koolitus- ja strateegiasündmust Stokkeri Kärajad, kus kahe päeva jooksul kogunes ligi 300 inimest.
Tiina Saar Veelmaa jagas naerusuiselt tööõnne ning endine tippsõudja ja tänane motivatsioonikoolitaja Allar Raja esitas auditooriumile superküsimuse: Kas see, mis ma täna teen, paneb mu paadi kiiremini liikuma?
Kaamerat hoidis ja pärast montis Erik Riikoja.
In Nomine annab teada, et Jõhvi filmilinnaku ehitus, mille valmimise eest seisab hea Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, jõudis sarikapeoni. Filmistuudio hoonelt võtsid sarikapärja sihtasutuse juht Teet Kuusmik ja ehituse peatöövõtja Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos. Õiglase ülemineku fondi toel valmiva linnaku maksumus on 16 miljonit eurot.
Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige ütles, et septembri lõpus tehtud akti järgi on valmis 46% töödest. „Täna aga oleme oktoobri keskpaigas, filmilinnak on saavutanud oma kõrguse ja võib juba öelda, et pool tööst on valmis. Ja traditsiooniliselt, kui sarikapeo ajaks ei ole tellija ja ehitaja riidu läinud, siis 99 protsendilise tõenäosusega võib öelda, et et see ehitus saab lõpuni valmis. Ehitustöödega on meil aga aega kuni 2026. aasta juulini ja niipalju, kui Mapri Ehituse projektijuht Urmas Adson on rääkinud, oleme täna graafikust ees.“
Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht on rahul, et on edenetud väga heas tempos. „Tundub, et palju on tehtud, aga palju on veel ees. Ma tänan meie meeskonda, kes on alati number üks motivatsiooniga ja positiivsetele lahendustele orienteeritud.“ Humoristlikus võtmes küsib ta, et kas teate, miks on kruvil keere? Aga sellepärast, et kui kruvi haamriga seina lööd, on seda pärast hea kruvikeerajaga välja keerata.
Filmilinnaku sarikapeol näidati ka filmides kasutatavaid eriefekte, projektijuht Urmas Adson vajutas nupule ja eemal väljal käisid efektsed paugud, kerkisid suits ja leegid.
Filmilinnak hõlmab kolme objekti: loometööstusinkubaatorit koos filmistuudiotega maksumusega 11 miljonit, digi-ja multimeediainkubaatorit maksumusega 4 miljonit eurot ning taristut maksumusega 1 miljon eurot. Kui tavaliselt on filmistuudiod keset asfaldi ja betoonehitistega tööstusparke, siis Jõhvi filmilinnak tuleb metsa vahele jõe äärde. Filmilinnaku projekteerija on Novarc Grupp ja seda ehitab Mapri Ehitus.
Jelizaveta Grossi fotod
In Nomine aitas DSV Estonial korraldada sarikapärja sündmust. Tallinna ringtee ääres Vaelas kerkiv Eesti DSV uus terminalihoone, mille maksumus on 18 miljonit eurot, on saavutanud maksimaalkõrguse ning 2026. aasta suvel valmivasse hoonesse tuleb 9000 ruutmeetrit kaubapinda, 100 laadimisalust, külglaadimise estakaadid ning sissesõiduvõimalused. Lisaks saavad töötajad 1500 ruutmeetrit bürooruume.
Alvar Tõruke, DSV juht Eestis rääkis kahe suure logistikafirma ühinemisest:
„DSV ja Schenkeri juriidiline ühinemine, mis sundis meid ehitama kaks korda suuremat terminali, toimub Eestis 1. detsembril. Esimene ja kliendile kõige nähtavam muutus on, et Schenkeri nimi kaob. Teenuse lihtsustamise ja ühetaoliseks muutmiseni me 1. detsembriks veel ei jõua. Täna tegutseme mõlemad oma eelarvelistes raamides ning need on pigem konservatiivsed – nii et selle aasta lõpuks on üks pluss üks kindlasti kaks.“
Tõruke meenutas, et 2003. aastal Pärnu maanteel asuva terminali ehitamisel oli tegemist üsna sarnase asukohaga, nagu nüüd Vaelas. Aastate jooksul arenes sinna oluline liiklussõlm koos viaduktide ja peale- ning mahasõitudega.
„Sarnane areng ootab ees ka Vaelas. Logistikaettevõtte vaates suurt vahet ei ole – siit on ligipääs linnale kohati isegi parem, näiteks mööda Viljandi maanteed. Edasi liikudes Tartu maanteele jõuab siit tulevast suvest alates veidi kiiremini. Sadamate kaugused – Paldiski ja Muuga – on enam-vähem samad. Me jääme jätkuvalt ringtee ettevõtteks,“ selgitas ta.
Logistikaturg on endiselt kõikuv
Logistikaturu olukorda kommenteerides tõdes Alvar Tõruke, et ajad on jätkuvalt keerulised: „Viimastel aegadel oleme olnud nagu kiige peal – nokk kinni, saba lahti. On importi, aga pole eksporti; siis jälle eksporti, aga mitte importi. See käib käsikäes üldise majandustunnetusega. Näen, et eksportiv tööstus tunneb end täna pisut kindlamalt, kuid inimeste toimetulek on ärevuse kasvu tõttu halvenenud ja import on vähenenud. Kui tugevnev eksport looks inimestele positiivse sõnumi, et riskid on vähenenud, hakataks taas mõtlema pikemaajalistele kulutustele.“
DSV Eestis
Ühineva ettevõtte käive Eestis oli 2024. aastal 124 miljonit eurot ning ühenduses saab tööd ligikaudu 300 inimest. DSV Estonia AS põhitegevusalad on maanteeveod, mere- ja lennuveod ning laologistika. DSV grupp on peale liitumist esindatud rohkem kui 90 riigis rohkem kui 3000 kontori ja logistikarajatisega ning grupis töötab 160 000 töötajat.
In Nomine aitas hiljuti korraldada ühe maailma vanima arvutitootja HP kliendipäeva HP Day, mis toimus sel korral Kultuurikatla Õuetornis. Päev algas stand-up koomik Maiduki vaimuka küsimusega: „Kas te tahate raha?“ — ning soovijaid jagus ohtralt.
Kliendipäeva fookuses oli tulevik. Aruteludes ja ettekannetes käsitleti, millist rolli näeb selles protsessoritootja AMD, tutvustati HP sülearvutite ja printerite uuemaid võimalusi, Poly kõrvaklappide lahendusi ning loomulikult ei jäänud puutumata kõige kuumem teema – AI.
Diana Poudel demonstreeris, milliseid „supervõimeid“ saab tehisaru abil omandada, ning järeldus oli ühene: ilma AI-ta enam ei saa.
Päeva lõpetas Priit Kuusk publikut haarava esinemisega „Miks käin Uhuduuril?“, mis sai osalejatelt sooja vastuvõtu.
Suur aitäh HP-le, samuti Erik Liimile ja Mantas Gabrijolaviciusele!
Kommunikatsioonibüroo In Nomine koostööpartneri Mapri Ehituse ehitatav Courtyard by Marriott Tallinn City Center hotell jõudis septembris tähtsa verstapostini. 107 numbritoaga hotell kerkib aadressile Lembitu tänav 4, välisministeeriumi taha endise parkla asemele ja avab uksed tuleva aasta sügisel. Seda asub opereerima Legendhotels, arhitektuurse lahenduse autor on Martin Aunin.
Tauri Sumberg, Legendhotels tegevjuht ütleb, et maailma tuntuima hotellibrändi Marriott Courtyard teine hotell Eestis tuleb suhteliselt väike ja selle lisandumine mõjutab hotelliturgu vähe. Hotellinduse ja turismi olukorda Eestis kommenteerides märgib ta, et hotellindus on väga asukohapõhine, kuid samas väga pikk äri. „Meie lepingud on 20-aastased ja me vaatame seetõttu hetkeolukorda kui fragmenti väga pika perioodi jooksul. Lõppenud suvi oli Tallinna hotellidele kindlasti parem kui paar eelmist. Pigem tuleb tänada siin kontserdikorraldajaid, eriti Live Nationit. Üldine olukord regioonis kohaneb aga Venemaa agressiooni tingimustes ja nii on muu Euroopaga võrreldes kasv kõikides Venemaa piiririikides mikroskoopiline.“
Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos räägib, et rahvusvaheliselt tunnustatud hotelli projekt on Maprile väga oluline, kuna hotelli pole varem ehitatud. „Oleme üheskoos kliendiga väga palju vaeva näinud, tänu projekteerimis-ehituslepingule oleme saanud oluliste projektlahenduste väljatöötamisel meie meeskonna insenerimõtteid rakendada. Koostöö sujub ning tellija on orienteeritud heale tootele – meie ülesanne on hästitoimuva hoone ehitamine, kus on kaasaegsed ja kuluefektiivsed tehnolahendused.“
Erik Riikoja fotod
22. Eurocom Worldwide’i aastakonverents, mida võõrustas Leedu liige KOKO PR Vilniuses, tõi kokku PR-juhid Euroopast, USA-st, Ladina-Ameerikast ja Aasiast. Konverentsi läbiv teema oli „kasvame koos tugevamaks”. In Nomine partner Heikki Sal-Saller sai tunnustuse oma 20-aastase pühendunud liikmesuse eest.
Leedu pealinna põnevas õhkkonnas jagasid PR-agentuuride juhid teadmisi, kuidas võita rohkem kliente ja julgustada neid rohkem rahaliselt panustama, et tagada äri kasumlikkus. Toimus arutelu generatiivse otsingumootori optimeerimise (GEO) ning uute tehnoloogiate ja teenuste üle, mis mõjutavad tulevikus brände. Ettekande tegi USA liige Gabriel Marketing Group. Teine interaktiivne sessioon pakkus delegaatidele usaldusväärset platvormi, kus arutada oma kolleegidega avalikult juhtimisprobleeme ja klientide küsimusi ning saada ekspertnõu teistelt PR-agentuuride juhtidelt kogu maailmast. Peaesineja dr Nerijus Maliukevičius, Vilniuse Ülikooli juhtiv professor, analüüsis valeuudiste ja meediamanipulatsiooni rolli kriisi- ning AI-sisu aegadel.
Tänavune konverents tähistas ka olulist juhtimis- ja põlvkonnavahetust. Pärast enam kui 20 aastat roolis olemist andis Robin Baker esimehe rolli üle Mike Maynardile, kes on alates 2023. aastast olnud aseesimees.
Suvisel üldkoosolekul volitused saanud Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu (EPRA) uus juhatus, kuhu kuulub nüüdsest ka Heikki Sal-Saller In Nominest, valis erialaliidu presidendiks tagasi Margus Metsa. Liidu alanud hooaja eesmärk on värskendada EPRA brändi, kaasata uusi tegijaid ja pakkuda liikmetele senisest rohkem enesearendamise ja kogemuste jagamise võimalusi.
EPRA asutajaliikme ning erialaorganisatsiooni 2019. aastast presidendina juhtinud PR- ettevõtja Margus Metsa sõnul saab 2026. aasta kevadel 30 aastat EPRA asutamisest. Selle aja jooksul on valdkond oluliselt arenenud, mis tähendab, et aeg on küps ka organisatsioonile värskema hingamise andmiseks. „Uue juhatuse esimene siht on teha meie kodu korda ehk värskendada liidu visuaalset ja sisulist identiteeti, elavdada liikmete omavahelist suhtlust, toetada kogemuste jagamist ning kutsuda uusi inimesi liituma.
Plaanime pakkuda juba käesoleval hooajal liikmetele ja sõpradele erinevaid klubiüritusi nii erialaseks enesetäienduseks kui oma kontaktivõrgu arendamiseks. Ühe ülesandena võtame ette ka traditsioonilise Kommunikatsiooniteo konkursi formaadi uuendamise,” märkis Mets.
Ta lisas, et kommunikatsioonisektoris on näha selgeid märke põlvkonnavahetusest ning ka liit peab ajaga kaasas käima. “Noori tegijaid – alles alustavaid või esimest kümnendit tegutsevaid kommunikatsioonijuhte- ja spetsialiste on valdkonda palju lisandunud. Soovime, et Kommunikatsioonijuhtide Liidu tegevus oleks jätkusuutlik ning võimalikult kaasav kõikide valdkonna tegijate seas, mistõttu on alanud hooaja üks eesmärk ka nooremat sihtgruppi aktiivselt kõnetada ja kaasata.”
Uues juhatuses jätkavad senisest juhatuse kooseisust kommunikatsioonibüroo KPMSi vanempartner Margus Mets, kommunikatsioonibüroo Agenda PRi partner Indrek Raudjalg ja toiduainetetootja Orkla Eesti kommunikatsioonijuht Hanna-Liisa Ruul. Uute liikmetena lisandusid taristuehituse ja korrashoiu ettevõtte Verston Eesti brändi- ja kommunikatsioonijuht Liisi Treier, valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Jane-Liina Liiv ning kommunikatsioonibüroo In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.
Igapäevaselt Eesti juhtiva taristuettevõtte kommunikatsiooni juhtiv Liisi Treier sõnas, et nägi EPRA juhatusega liitumises võimalust aidata kujundada kogu valdkonna arengut Eestis. “Verstonis tegeleme igapäevaselt sellega, et tuua innovatsiooni, jätkusuutlikku mõtteviisi ja värsket vaadet meie tegevussektorisse ning inspireerida ja toetada inimesi, kelle võimuses on muutusi ellu viia. Sama soovin ka EPRAle – julgust ja tahet mõelda suurelt, teha asju uutmoodi, inspireerida, ühendada ja toetada meie liikmeid. Näen, et äsja ametisse asunud juhatusel on palju häid mõtteid, tahet ja kogemusi, et valdkonda vajalikku värskust tuua.”
EPRA uue hooaja esimese klubiüritusena külastati septembris Eesti Ekspressi toimetust, järgmisel üritusel 14. oktoobril minnakse külla Swedbank Eesti uude peakorterisse, et tutvuda pangaturu ühe liidri kommunikatsioonikorralduse ja parimate praktikatega. Uusi liikmeid oodatakse EPRAga ühinema aastaringselt, rohkem infot leiab liidu kodulehelt www.epra.ee.
Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit on 1996. aastal asutatud erialaliit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis kommunikatsiooni-valdkonnas töötavaid inimesi. Liitu kuuluvad ligi 70 kommunikatsioonivaldkonnas töötavat inimest avalikust sektorist, äriettevõtetest, mittetulundusorganisatsioonidest ning kommunikatsioonifirmadest. Liit korraldab kommunikatsioonieriala sisest infovahetust ja üritusi ning aitab kaasa eriala populariseerimisele ja professionaalsuse tõstmisele. EPRA on rahvusvahelise erialaorganisatsiooni Global Alliance for Public Relations and Communication Management ning Eesti Vabaühenduste Liidu liige.
Fotol: (vasakult) Heikki Sal-Saller, Indrek Raudjalg, Liisi Treier, Margus Mets, Hanna-Liisa Ruul ja Jane-Liina Liiv
