Rubriik: Määratlemata

Suvisel üldkoosolekul volitused saanud Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu (EPRA) uus juhatus, kuhu kuulub nüüdsest ka Heikki Sal-Saller In Nominest, valis erialaliidu presidendiks tagasi Margus Metsa. Liidu alanud hooaja eesmärk on värskendada EPRA brändi, kaasata uusi tegijaid ja pakkuda liikmetele senisest rohkem enesearendamise ja kogemuste jagamise võimalusi. 

EPRA asutajaliikme ning erialaorganisatsiooni 2019. aastast presidendina juhtinud PR- ettevõtja Margus Metsa sõnul saab 2026. aasta kevadel 30 aastat EPRA asutamisest. Selle aja jooksul on valdkond oluliselt arenenud, mis tähendab, et aeg on küps ka organisatsioonile värskema hingamise andmiseks. „Uue juhatuse esimene siht on teha meie kodu korda ehk värskendada liidu visuaalset ja sisulist identiteeti, elavdada liikmete omavahelist suhtlust, toetada kogemuste jagamist ning kutsuda uusi inimesi liituma. 

 Plaanime pakkuda juba käesoleval hooajal liikmetele ja sõpradele erinevaid klubiüritusi nii erialaseks enesetäienduseks kui oma kontaktivõrgu arendamiseks. Ühe ülesandena võtame ette ka traditsioonilise Kommunikatsiooniteo konkursi formaadi uuendamise,” märkis Mets.  

Ta lisas, et kommunikatsioonisektoris on näha selgeid märke põlvkonnavahetusest ning ka liit peab ajaga kaasas käima. “Noori tegijaid – alles alustavaid või esimest kümnendit tegutsevaid kommunikatsioonijuhte- ja spetsialiste on valdkonda palju lisandunud. Soovime, et Kommunikatsioonijuhtide Liidu tegevus oleks jätkusuutlik ning võimalikult kaasav kõikide valdkonna tegijate seas, mistõttu on alanud hooaja üks eesmärk ka nooremat sihtgruppi aktiivselt kõnetada ja kaasata.”  

Uues juhatuses jätkavad senisest juhatuse kooseisust kommunikatsioonibüroo KPMSi vanempartner Margus Mets, kommunikatsioonibüroo Agenda PRi partner Indrek Raudjalg ja toiduainetetootja Orkla Eesti kommunikatsioonijuht Hanna-Liisa Ruul. Uute liikmetena lisandusid taristuehituse ja korrashoiu ettevõtte Verston Eesti brändi- ja kommunikatsioonijuht Liisi Treier,  valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Jane-Liina Liiv ning kommunikatsioonibüroo In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller. 

Igapäevaselt Eesti juhtiva taristuettevõtte kommunikatsiooni juhtiv Liisi Treier sõnas, et nägi EPRA juhatusega liitumises võimalust aidata kujundada kogu valdkonna arengut Eestis. “Verstonis tegeleme igapäevaselt sellega, et tuua innovatsiooni, jätkusuutlikku mõtteviisi ja värsket vaadet meie tegevussektorisse ning inspireerida ja toetada inimesi, kelle võimuses on muutusi ellu viia. Sama soovin ka EPRAle – julgust ja tahet mõelda suurelt, teha asju uutmoodi, inspireerida, ühendada ja toetada meie liikmeid. Näen, et äsja ametisse asunud juhatusel on palju häid mõtteid, tahet ja kogemusi, et valdkonda vajalikku värskust tuua.” 

EPRA uue hooaja esimese klubiüritusena külastati septembris Eesti Ekspressi toimetust, järgmisel üritusel 14. oktoobril minnakse külla Swedbank Eesti uude peakorterisse, et tutvuda pangaturu ühe liidri kommunikatsioonikorralduse ja parimate praktikatega. Uusi liikmeid oodatakse EPRAga ühinema aastaringselt, rohkem infot leiab liidu kodulehelt www.epra.ee.  

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit  on 1996. aastal asutatud erialaliit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis kommunikatsiooni-valdkonnas töötavaid inimesi. Liitu kuuluvad ligi 70  kommunikatsioonivaldkonnas töötavat inimest avalikust sektorist, äriettevõtetest, mittetulundusorganisatsioonidest ning kommunikatsioonifirmadest. Liit korraldab kommunikatsioonieriala sisest infovahetust ja üritusi ning aitab kaasa eriala populariseerimisele ja professionaalsuse tõstmisele. EPRA on rahvusvahelise erialaorganisatsiooni Global Alliance for Public Relations and Communication Management ning Eesti Vabaühenduste Liidu liige.  

Fotol: (vasakult) Heikki Sal-Saller, Indrek Raudjalg, Liisi Treier, Margus Mets, Hanna-Liisa Ruul ja Jane-Liina Liiv

Suvepuhkuste hooaeg tõi Viking Line’i laevadele hulganisti reisijaid ning tipphooaeg kestis tänavu tavapärasest pikemalt, kuni augusti lõpuni. Suvi oli märgilise tähtsusega – reisijad said esimest korda valida täiesti fossiilivaba reisimisvõimaluse.

Viking Line teenindas juunist augustini kokku 1 780 000 reisijat, mis on veidi enam kui mullu. Ettevõtte viie laeva kaubaveo maht kasvas 3,6 protsenti. Samal ajal jätkus Viking Line’i kasvuhoonegaaside heitmetevähenemine: oluliselt suurendati biokütuste ostu ning reisijatel oli piletit broneerides võimalus valida täiesti fossiilivaba reis.

Tallinna–Helsingi liinil teenindas Viking Line suvekuudel ligi 740 000 reisijat, kui Viking XPRS-ile lisaks sõitsid marsruudil ka Viking Cinderella ja Gabriella. Turu–Stockholmi liinil oli reisijaid pea 740 000 ja Helsingi–Stockholmi liinil 305 000.

„Suvi kulges ootuspäraselt ja oleme kõigi liinide reisijanumbritega rahul. Külm varasuvi vähendas reisijate hulka mõnevõrra, kuid juulikuu kuumalaine meelitas taas rohkem inimesi laevareisile. Eriti rõõmustab meid, et Eesti liin jätkas juba mitmendat aastat kestnud kasvu, hoolimata tihenenud konkurentsist. Usume sellesse liini kindlalt ning esitlesime varasuvel just Tallinna–Helsingi vahele kavandatud täiselektrilise parvlaeva kontseptsiooni,” ütles Viking Line’i asepresident Peter Hellgren.

Viking Line’i kliendirahulolu mõõtev NPS-skoor kerkis suvisel tipphooajal kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

„Suvi on laevadel kiire aeg. Kliendirahulolu selge kasv võrreldes eelmise aastaga näitab, et meie meeskonnad laevadel ja maismaal on teinud suurepärast tööd ning hoolitsenud hästi klientide eest.”

Kõige rohkem, 3,1 protsenti, kasvas Viking Line’i reisijate arv Turu–Mariehamni liinil.

„Lähireiside buum on kestnud juba ligi viis aastat ega näita raugemise märke. Ahvenamaa populaarsus peegeldub ka selles, et sealne turismihooaeg ulatub nüüdseks kaugele sügisesse,” ütles Viking Line’i kommunikatsioonidirektor Johanna Boijer-Svahnström.

Augustis jätkus Läänemere suvehooaeg tänu rahvusvahelistele reisijatele. Viking Line’i klientide hulgas on üha enam turiste Saksamaalt ja teistest Kesk-Euroopa riikidest ning kõige kiiremini kasvab Hiinast pärit reisijate arv.

Viking Line’i reisijate arv juuni–august 2025:

• Helsingi–Tallinn: 737 848 reisijat
• Turu–Stockholm: 738 684 reisijat
• Helsingi–Stockholm: 303 562 reisijat
• Reisijate koguarv: 1 780 094

Mike Maynard, UK agentuuri Napier esimees, on nimetatud võrgustiku Eurocom Worldwide uueks esimeheks. Maynard võtab ameti üle Robin Bakerilt, kes on juhtinud globaalset PR-võrgustikku üle 20 aasta. Koos aseesimehe Christoph Schwartzi ja võrgustiku direktori Isabel Radwaniga mängis Robin keskset rolli Eurocom Worldwide’i kujundamisel üheks maailma suurimaks sõltumatuks B2B PR-võrgustikuks.

Mike toob endaga kaasa ainulaadse tehnilise ja turundusalase teadmistepagasi – taustaks elektroonikainseneri haridus ja enam kui 25 aastat Napieri juhtimist. Tema eestvedamisel on agentuur ellu viinud uuenduslikke digiturunduskampaaniaid rahvusvahelistele B2B klientidele. Ennast “tehnoloogianohikuks” nimetav Mike on kirglik PR-i ja turunduse tuleviku kujundaja, võttis varakult omaks tehisintellekti ning on tänaseks arendanud märkimisväärset asjatundlikkust selle rakendamises. Lisaks Napieri esimehe rollile on Maynard ka PRCA B2B Groupi esimees ning annab avalike suhete loenguid Southampton Solent ülikoolis.

In Nomine on olnud Eurocom Worldwide’i liige 20 aastat.

Dominiiklaste Ordu Eestis korraldas enne katoliku peapiiskopi Eduard Profittlichi õndsakskuulutamist Eesti kommunistlike repressiooniohvrite nimede 2-päevase ettelugemise.

In Nomine oli nõu ja jõuga abiks.

Vaata vend Alain’i pöördumist siit:

Harjumaal, Kurtnas sai katuse alla esimene nn kanepibetoonist maja. Mis-ja-kuidas – vaata lähemalt Eriku tehtud filmist.     

Eesti Betooniühing sai valmis uue raamatu – „BÜ4: Betoontarindite pinnad“. Eriti arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid saaksid juhendist üht-teist kõrva taha panna.

In Nomine aitas kirjastada.

Vt siit!

Komunikatsioonibüroo In Nomine käis kaamerate ja mikrofonidega kohal, kui aasta pärast valmiv Jõhvi filmilinnak ehk multimeedia- ja loometööstusinkubaator sai nurgakivi. Filmilinnak hõlmab kolme objekti: loometööstusinkubaatorit koos filmistuudiotega,  digi-ja multimeediainkubaatorit ning taristut. Õiglase ülemineku fondi toel valmiva linnaku maksumus on 16 miljonit eurot, selle ehitab Mapri Ehitus ja projekteerija on Novarc Grupp.

Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur juht Teet Kuusmik on ehitustempoga rahul: vundamenditööd on tehtud, väiksemal stuudiol on fermid paigas, käib betoonelementide paigaldus, suuremal stuudiol on just jõutud fermide paigalduseni. “Meil on ehitajaga väga hästi vedanud, et nad on pakkunud juba projekteerimisprotsessi käigus välja selliseid innovatiivseid lahendusi, mis on aidanud meil eelarvet võrreldes hanke tulemusega kokku hoida. Leitud on sellised lahendused, mis meie põhivajadusi katavad. See on just see, et hoonetesse ei tuleks heli sisse ehk heliisolatsioonid ruumides sees oleks head,” rääkis Kuusmik ERRile antud intervjuus.

Mapri Ehituse projektijuht Urmas Adson räägib, et ehitusel liigutakse jõudsas tempos, betoon tuleb, teras tuleb: „Ehitusturg elavneb, raudbetooni ja terasetootjatel tundub olevat palju tööd, kuna on tekkinud tarnejärjekord.“ Projektijuhi hinnangul Eestis nii suurt filmistuudiot ehitatud ei ole.

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht on pühendunud filmihuviline ja ootab siiamaile lisaks kassahitiks saanud Tenetile muudegi menufilmide tegemist: „Sageli mõtlen, et Eestis on palju apokalüptiliste lugude jaoks ideaalseid paiku – mahajäetud hooneid, metsikuid maastikke ja õudusfilmilikke metsi,“ ütleb ta. „Filmide maagia on see, et need suudavad vahel isegi päriselus sündmusi ette aimata – hiljuti nägin Brad Pitti uut F1 filmi ning juba Silverstone’i etapil kordas Hülkenberg sarnast stsenaariumi.“ Elu aga ongi nagu filmis, mille peategelased me ise oleme. Eesti majanduse draamakomöödias näeme tugevat vastupanu ettevõtjate poolt, kes jätkuvalt soovivad investeerida ja ootavad paremat tulevikku. Samal ajal monitoorivad nad pidevalt oma põhikulusid ning otsivad kiirelt ja kohandudes uusi viise aja ning ressursside kokkuhoiuks.

Erik Riikoja fotod

Kommunikatsioonibüroo In Nomine vedas Paide Vallimäel 14. augustil peetud Haridustrefil kutsehariduse töötuba, kuhu kogunes ligi 40 kutsehariduse valdkonna inimest. 

Kuno Rooba, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juht ja Rakvere Ametikooli direktor tuli välja valdkonna heade uudistega rääkides, et viimase nelja aastaga on kutsekeskharidust omandama tulnute arv kasvanud 1500 õpilase võrra. Rakenduskõrgkoolid hindavad kõrgelt kutsekeskharidusega õpilaste praktilisi oskusi ja õpilased on edukad rahvusvahelistel kutsevõistlustel. Mitte nii heade asjade seas nimetas  ta üldharidusega võrreldes ebavõrdset rahastamine, julguse puudust kommunikeerida, et kutseõppes on õppekohti – selle asemel teeme gümnaasiumi kohti juurde, kuigi samas on olemas riiklik eesmärk 40%. Õppeasutuste tehnoloogia vananeb ja üldainete õpetajaid napib.

Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin rõõmustas teist aastat kolleege sõnumiga, et pooled Järvamaal põhikooli lõpetanud siirduvad kutseharidust omandama.

Kolm värsket koolijuhti, Tallinna Teeninduskooli juht Kristi Tarik, Tallina Lasnamäe Mehaanikakooli juht Ott Pärna ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur lubasid muudatusi, kuigi valdkonda ümber pöörama nad ei kavatse hakata. Tarik ja Pärna ühendavad tuleva aasta jooksul Tallinna kutseõppeasutusi teenindus ja äri- ning IT ja tehnikakolledžiteks.

Katrin Saareleht, Rocca al Mare kooli vanema kooliosa juhataja oli tulnud kuulama kutsehariduse inimesi ning oli kuulduga rahul. Ta tõdes, et nende koolist läheb kutseõppesse väga vähe õppureid ning et kutseharidus on hoopis teistlaadi võimalus ja mitte grammigi vähem väärtuslik võrreldes õppega tavagümnaasiumis. „Ja ma ei tõesti teadnud seda, et kutsehariduses on nii ägedad inimesed. See oli tõesti inspireeriv, me jäime tervelt kaheks tunniks siia,“ rääkis ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumisse värskelt kutsehariduse arendamist vedama tulnud Alo Savi ei lubanud, et kõik läheb kutsehariduses pauguga paremaks. „Kõige tähtsam on see, et ei läheks halvemaks. Üks inimene ei mängi olulist rolli, tähtsam on ikkagi üldine suund ja selle hoidmine, mis läheb paremaks. Näiteks, kahe-kolme aastaga võiksid meil olla regulatsioonid muudetud ühtlaseks kutse- ja üldhariduses.“

Urmas Glase fotod

Kommunikatsioonibüroo In Nomine annab teada, et Kia ja Peugeot autode müügi ja teenindusega tegeleva Viking Motorsi tuleval kevadel valmivalt kere- ja värvitööde hoonelt võeti sarikapärg. Hoone ehitab Mapri Ehitus, projekteeris EMP A&I ning kere- ja värvimistöökoja tehnoloogia projekteeris ja seadmed paigaldab Benefit. 

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos kinnitab, et sarikapärja maha võtmine sümboliseerib ehituse jõudmist olulise verstapostini. „Eesti autoturu jaoks on Viking Motorsi uue kere- ja värvitööde hoone valmimine selge märk autode müügi ja teeninduse sektori edasi liikumisest ning investeeringute jätkumisest. Autondus ei ole meile võõras – oleme ehitanud esindused Škodale, Renault’le, rajanud rasketehnika müügihalle.“ Tarmo Roos on seda meelt, et vaatamata muutuste keerisele, kus me oleme, tuleks investeeringuid teha just praegu, siis tuleb meile ka kasvuhoog koos pikalt oodatud majandustõusuga. 

Raimo Koppel, Viking Motorsi juhatuse liige on rahul, et et ehitus on jõudnud nii kiiresti etappi, kus automüüja saab peagi avada Baltikumi kaasaegseima, spetsiaalselt kere- ja värvitööde jaoks projekteeritud maja. Koppel rääkis sarikapärga  maha võttes, et valmivas kere- ja värvitööde hoones on kasutusel tipptehnoloogia ja arvatavasti saab nende töökojast Eesti kaasaegseim.

„Autoturul on küll väljakutseid, kuid sellest hoolimata on Viking Motorsi esindatavatel brändidel läinud hästi. Juulis oli üks enimmüüdud sõiduautomudel Kia Sportage ning tarbesõidukite seas üks populaarsemaid marke Peugeot,“ lisas ta.

Veesaare tee asukoht Peetris on külastajale varasemaga võrreldes mugavamas kohas ning koos kõrval asuva uue Kia keskusega moodustatakse ühtne ja toimiv tervik. Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara ja hoone kasutamiseks sõlmitakse üürileping Viking Motorsiga. Uue hoone planeerimisel on arvestatud ka elektriautode turuosa suurenemisega ja sellest tulenevate erinõuetega sõidukite remontimisel.

Neljandat aastat toimuv Sony Future Filmmaker Awards on filmitegijaile, kes kujundavad homset filmimaastikku. Creo ja Sony koostöös loodud iga-aastane lühifilmide programm annab maailma tärkavatele talentidele loomingulist hoogu, et edendada oma karjääri, ning võimaluse lülitada end ülemaailmsesse filmikogukonda. 

Võitnud lühifilmide tegijad lennutatakse Los Angelesse, et osaleda 8.-11. juunini 2026 Culver City’s asuvas Sony Pictures Studios toimuval eksklusiivses programmis, mis kulmineerub 11. juunil 2026 toimuva piduliku tseremooniaga. Nelja päeva jooksul toimuvad interaktiivsed seansid ja meistriklassid, mille käigus saavad valitud filmitegijad hoolikalt kureeritud linastuste ja töötubade kaudu juurdepääsu ka niiöelda lava taha. Sony Picturesi juhtide juhatusel uuritakse neis sessioonides filmitööstuse peamisi tahke, alates tootmisest, talendilepingute sõlmimisest ja filmide omandamise protsessist kuni publitsistidega töötamise, tipptasemel tehnoloogia tutvustamise, animatsioonitehnikate ja loo helindamise kunstini. Programm on ainulaadne võimalus luua sidemeid filmitööstuse juhtide ja teiste loomeinimestega kogu maailmast.

Filmitegijatel palutakse esitada oma lühifilme neljas kategoorias: 

• Mängufilmide kategoorias oodatakse narratiivseid töid, mis annavad edasi originaalse fiktiivse loo või sündmuse. Esitatud filmide pikkus peab olema 5-20 minutit. Võitja, kes valitakse 10 filmitegija hulgast, saab Sony Digital Imaging’i varustuse ja 5000 USA dollari suuruse rahalise auhinna. 

• Mitte-ilukirjandusliku filmi kategoorias võivad osaleda 5-20 minuti pikkused filmid, mis on valdavalt faktilise sisuga. Võitja, kes valitakse 10 filmitegija hulgast, saab Sony Digital Imaging’i varustuse ja 5000 USA dollari suuruse rahalise auhinna. 

• Animatsiooni kategoorias võivad osaleda 2-20-minutilised animatsioonifilmid, milles kasutatakse kõiki võimalikke tehnikaid, sealhulgas stop-motion, liikuva graafika, arvutianimatsioon, joonistatud filmi, rotoskoopiat ja eksperimentaalanimatsiooni. Võitja, kes valitakse välja viie filmitegija hulgast, saab Sony Digital Imaging’i varustuse ja 5000 USA dollari suuruse rahalise auhinna. 

• Üliõpilaste kategoorias premeeritakse filmitegijaid, kes õpivad filmiala registreeritud õppeasutuses diplomi või kraadiõppe tasemel kogu maailmas. Et tagada maailma talentide mitmekesisus, valitakse kandidaatide nimekirja kuuluvad õppeasutused kontinentide kaupa. Esitatud filmide pikkus peab olema 5-20 minutit ja need võivad olla mis tahes žanris. Viie filmitegija hulgast valitud võitja ja tema õppeasutus saavad Sony Digital Imaging’i seadmed.  

Neli kategooria võitjat valib välja valdkonna juhtidest koosnev žürii ja need avalikustatakse Los Angeleses 11. juunil 2026 toimuval tseremoonial. 

Sel aastal naaseb auhindade hulka ka jätkusuutlikkuse auhind, mille on välja pannud Creo ja Sony, et tõsta esile lühifilmi, mis näitab loovalt, kuidas keskkond, mitmekesisus, võrdsus ja kaasamine võivad meid julgustada tegutsema ühiselt, et tagada planeedi positiivne tulevik. Võitja saab 5000 USA dollari suuruse rahalise auhinna, Sony Digital Imaging’i seadmed ja reklaamimise Sony Future Filmmaker Awards’i kanalites ja veebisaidil. 

Vertikaalse tulevikuformaadi konkurss

Future Format konkurss kutsub filmitegijaid üles vastama tehnilisele briifile, mis uurib julge ja uuendusliku jutustamise loomingulisi võimalusi. Sel aastal on võistlusel taas uus ülesanne: osalejatel palutakse esitada lühifilmid, mis on loodud spetsiaalselt vertikaalseks vaatamiseks (kuvasuhe 9:16). Konkursile esitatud filmide pikkus peab olema 2-5 minutit, need võivad olla mis tahes žanris ja filmitud mis tahes seadmega. Võitja kutsutakse 2026. aasta juunis Los Angeleses toimuvale neljapäevasele töötoa programmile ning talle antakse 2500 USA dollari suurune rahaline auhind ja Sony Digital Imaging’i seadmed. 

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 16. detsember 2025 kell 07:00 hommikul (CST). Lisateabe saamiseks ja auhindadele kandideerimiseks külastage veebilehte sonyfuturefilmmakerawards.com.