PR-firma In Nomine koos maailma suurima võrguseadmete tooja Ciscoga korraldas IT spetside seas hinnatud sündmuse, Cisco Tech Clubi. Seekordne tehnoloogiaklubi toimus mõnevõrra erilisemas kohas, nimelt küberõppekeskuses, sihtasutuses CR14. Sissepääsul kontrolliti kõigi poolesaja osaleja ID kaarte ja paluti hoones liikuda vaid teatud ruumides. Paljuski küberturvalisusele keskendunud sündmus päädis turundusjuht Martin Hansoni esitlusega, kus ta kirjeldas meid ähvardavaid ohtusid. Sel päeval ei teatud veel midagi Hispaanias aset leidnud massiivsest elektrikatkestusest, kuid Hanson maalis sellisest pildi ja tõi välja tegevused valmisolekuks.
Kommunikatsioonibüroo In Nomine on juba pool aastat olnud veiseliha usku. Tegelikult kauemgi. Meie pajas on podisenud mitte lihtsalt liha, vaid rohumaa veiseliha, mille maitse ja kvaliteet ei jäta külmaks ka kõige nõudlikumat lihasõpra. Inspiratsiooniks ja koostööpartneriks on olnud Tartus Ülikooli tänaval tegutsev Lihuniku Äri ja Resto, kust leiab Eesti parima valiku veiselihast – ja seda me ei ütle lihtsalt suusoojaks.
Meie pikaajaline kogemus Liivimaa Lihaveise ja nüüd Lihuniku Äri toodetega on kinnistanud veendumuse: veiseliha on nii maitsev kui kasulik. Lihuniku Äri perenaine Katrin Noorkõiv on tegelenud veisekasvatusega üle 20 aasta ja kinnitab seda igati – nii taldrikul kui tootmisahelas.
In Nomine roll on olnud see maitsev sõnum viia sisuloome kaudu ja sotsiaalmeedia vahendusel otse inimesteni, kes hoolivad toidu kvaliteedist.
Proovi meie lemmikut – veiseliha salatit värske kartuli ja meekastmega: 👉 Retsept siin
Sel nädalal siblib In Nomine kommunikatsioonibüroo koos vabapidamisel broileritega ehk Eesti suurim toiduainetööstus Maag Food saab Lääne-Virumaale Uudekülasse kaks uut kanalat, mis lubab lindude arvu tõsta miljoni võrra. Tänavu investeeritakse selleks 5 miljonit eurot ja uued kanalad ehitab Mapri Ehitus.
Kanalaid, nagu kõiki ettevõttele kuuluvate farme, hakkab igapäevaselt opereerima Maag Foodi tütarettevõte Maag Agro (endise nimega Rakvere Farmid). Maag Agro on Eesti suurim sea- ja broilerikasvataja ning ühtlasi Eesti suurim põllumajandusettevõte. Priit Dreimann, Maag Food OÜ juhatuse liige räägib, et praegu kasvatatakse seitsmes linnufarmis, kus on kokku 77 halli, kuni 14 miljonit lihakana ehk broilerit aastas. „Kui kaks uut halli valmivad, kasvatame oma kaheksas linnufarmis kokku 15 miljonit broilerit aastas. Kahe halli rajamine toob piirkonda ka mõned uued töökohad.“
Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuht, peab Maag Foodi otsust laieneda heaks tõendiks Eesti ettevõtete kasvavast julgusest investeerida toidutootmisse. See omakorda tagab kodumaal toodetud korraliku toidu jõudmise meie toidulaudadele. „Oleme Uudekülas lammutanud vanad lagunenud kanalad ja nende asemele tuleb täiesti uue tehnoloogiaga broilerifarm, kus on erilist rõhku pööratud hoonete puhtuse hoidmisele, mis välistab võimalike haiguste tekkimise ja leviku,“ lisab Väärsi.
Priit Dreimann kinnitab, et kõik linnud on vabapidamisel, neil on piisavalt liikumisruumi ja pidev inimlik hoolitsus. „Lisaks toidame neid täisväärtusliku granuleeritud söödaga, mis valmib meie söödatehases Lool, ka söödavilja ostame kohalikelt põllumeestelt. Nii anname tagasi Eesti põllumeestele ja panustame maaelu edendamisse. Tootmisvõimekuse kasvuga toetame Eesti toidujulgeolekut, suurendame tarbijate kindlustunnet ning rikastame inimeste toidulauda.“
Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab, et aprillikuus 20-aastaseks saanud põllumeeste ühistu KEVILI kasvatab tulevaks aastaks oma liikmete arvu 200ni ja soovib saada 30% Eesti teraviljaturust. Ühistu liikmete kasutuses on ca 90 000 hektarit Eestis haritavast maast ja keskmiselt kasutab üks liige 500 hektarit põllumaad.
KEVILI tegevjuht Hannes Prits räägib, et põllumajandus konsolideerub Eestis ja meie põllumajandusettevõtete arv väheneb, aga ühistu tahab jõuda liikmelt 200 liikmeni. „Meie visioon on, et ühistul võiks olla 30% Eesti teraviljaturust. Selleni on meil lootust jõuda juba 2026. aastal,“ kinnitab Prits.
Asutaja ja tänane nõukogu liige Jaak Läänemets ütleb, et praegu ehk ongi KEVILIs alates asutamisest kõige paremad ajad ja liikmetel on ühistust kõige rohkem abi. Seda vaatamata viljakasvatusse tehtavate kulude kasvule ja põllumeeste elu keerukamaks tegevatele regulatsioonidele. Viljahind ei ole kasvanud ja eriti väiksemad viljakasvatajad peavad tegema põllumajandusväliseid töid.
Hannes Prits on seda meelt, kakskümmend aastat tagasi kokku tulnud ühistu loojatel oli visiooni ja julgust – nad olid kõigile meie põllumajandusettevõtetele eeskujuks. Täna töötab ühistu väga hästi, kuigi on ju teada, et kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust, arutleb ta. „Neli aastat ühistut juhtides olen näinud, kuidas ühistuline ärimudel töötab hästi, meie investeeringud on end tasunud ja liikmeks tullakse meelsasti, kuna edu genereerib edu. Meie liikmete vahel valitseb usaldus. Mõte on, et teeme ausalt, keegi ei saa paremat hinda sõltuvalt suurusest. See tähendab, et nii 100 hektaril kui ka 10 tuhandel hektaril põldu pidavale põllumehele on viljahind sama.“
Jaak Läänemets kinnitab, et KEVILI on kogu Eesti viljakasvatust mõjutanud nähtus. „Kui hunt on metsa sanitar, siis KEVILI on viljakasvatuse sanitar, kes on oluliselt hinnakujundust mõjutanud.“ Temaga nõustub Hanes Prits: „KEVILI muutis ajalooliselt eesti teraviljaturgu – maaletoojate väetise- ja taimekaitsevahendite marginaalid langesid. Meie printsiip on müüa väetist minimaalse marginaaliga. Aastaid tagasi tõi keegi laevatäie väetist, kõik ohkasid ja ostsid 30% marginaaliga. Meil ei ole mõtet enda omanikelt raha ära võtta,“ kinnitab rits.
KEVILI ajalugu
2005. aastal asutasid Põllumeeste ühistu KEVILI 13 põllumajandusettevõtet Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu tegevuste, liikmete, töötajate ja varade baasil. Ühistul vara ei olnud – oli vaid liisinguauto, arvuti, kohviaparaat ja seif – ja need läksid KEVILI-le üle. Samuti vormistati KEVILI palgale Õlikultuuride Ühistu tegevjuht Aivar Altmäe ja raamatupidaja Maie Kikerpill.
Varade asemel olid ühistul suur idee, paika pandud väärtused ja soovid neid ideid arendada ja väärtustest kinni pidada. Ja need on ennast tänaseks õigustanud.
Vaade Mäo terminalile 2025. aasta kevadel. Foto Mart Martis
In Nomine annab teada, et Saaremaa Tahula biogaasijaama projekt on jõudnud olulisse etappi. Hankemenetlus viidi lõpule pool aastat tagasi ning 22. aprillil kehtestati detailplaneering. Hetkel ootab projekt ehitusloa kinnitamist, mille järel saab Mapri Ehitus alustada ehitustöödega. 2026. aasta kevadel valmiva 14,55 miljonit eurot maksva jaama protsessid käivad kinnistes süsteemides, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust.
„Tegu on tehniliselt keeruka ja uuendusliku projektiga, milles osalevad eri rahvusvahelised partnerid. Hetkel saame öelda, et koostöö sujub väga hästi,“ ütles Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. „Ehitustöödega alustame kohe pärast ehitusloa kinnitamist, mis loodetavasti juhtub lähiajal,“ lisas ta. “Oleme rajanud Maardu biogaasijaama, Estoveri biogaasijaama ning osalenud üldehituse partnerina ka Aravete ja Ilmatsalu jaamade ehitusel,” märkis Väärsi.
Tahula biogaasijaam hakkab kasutama kohalike farmide kõrvalprodukte, millest toodetakse keskkonnasõbralikku biometaani. “Me kasutame ära kohalike farmide substraate, väärindame need biometaaniks ja anname tulemuseks keskkonnasõbraliku energia tagasi kogukonnale. Suuname tootmisprotsessist üle jäänud toitainerikka materjali tagasi põllumeestele, mis vähendab vajadust kunstväetiste järele,” ütles Artur Laul, Mereranna Põllumajandusühistu juht ning lisas, “See projekt asub täpselt Saaremaa suurimate farmide vahelises keskpunktis, mis tagab lühemad transpordi vahemaad ja vähendab maanteede koormust.“
In Nomine on aprillis teinud tööd Põlvamaal ja teavitab uhkusega, et Lõuna Pagarid on valmis saanud uue tordi kohvisõpradele. Espresso Macchiato on tort, kus šokolaadine biskviit ja vahukoorekreem kohtuvad kange kohvi maitsega. 500-grammine tort on soovitusliku müügihinnaga 15 eurot ja jagub kaheksale tordisõbrale.
Tort on loodud maikuu Eurovisioonile mõeldes. „Me teeme võidulaulutorti. See lugu kõnetab kuulajaid, ta on eriline – ja ka meie Põlvas otsime pidevalt eristumise võimalusi. See on nagu väiketootja lugu, kes on pärit väikesest kohast ja suudab teha hästimineva, teistest erineva toote,“ ütleb Lõuna Pagarite tegev- ja müügijuht Kaire Kivirähk.
Espresso Macchiato tort on eriprojekt ja pagarite esialgne mõte oli Eesti laulule hoogu juurde anda ning teha uut kohvitorti nädal aega. Tort võeti kettide poolt kohe hästi vastu ja esimesel tootmisnädalal saatsime poodi üle 300 tordi. „Ootame-vaatame, tordi eluiga sõltub tulemusest – kui rahvale meeldib, siis toodame ka peale lauluvõistlust. Kuigi Eesti kaubandus on läinud peavoolu teed, oleme ääretult tänulikud, kui inimesed meie toote oma ostukorvi panevad. See tähendab meile väga palju,“ ütleb Kivirähk.
Kommunikatsioonibüroo In Nomine andis lihavõttepühade eel teada, et peamiselt Kia ja Peugeot autode müügi ja teenindusega tegelev Viking Motors saab tulevaks kevadeks Peetrisse uue, 3600 ruutmeetrise netopinnaga kere- ja värvitööde hoone. Hoone ehitab Mapri Ehitus, projekteeris EMP A&I ning tehnoloogia projekteeris ja seadmed paigaldab Benefit.
Raimo Koppel, Viking Motorsi juhatuse liige ütleb, et uude töökotta saavad tuleval aastal tulla kõik sõiduautod ja tarbesõidukid, kuid ennekõike oleme spetsialiseerunud meie täna pakutavatele brändidele Kia ja Peugeot. „Lisaks loomulikult ka Opel, Cadillac, Chevrolet ja Saab sõidukid, millega on meil juba mitmekümne aastane kogemus,“ räägib Koppel.
Olukorda autoturul kommenteerides räägib Raimo Koppel, et käesolev aasta on saanud automaksu kehtestamisest tugevalt raputada ja ees olev käibemaksutõus jätab samuti oma jälje. „Kuigi kevad on mõningast elavnemist toonud, prognoosime siiski, et stabiilsemaks muutub uute autode turg tuleval aastal. Sellegipoolest annab pidevalt kasvav uute Kia ja Peugeot autode arv meile julgust uue keretööde keskuse rajamiseks ning kinnitab selle vajadust.“
Mapri Ehituse tegevjuhi Tarmo Roosi sõnul on ettevõte teinud TKM Kinnisvaraga koostööd ka varem ja ollakse kindlad, et tugevas ja lõpptulemusele orienteeritud tiimis on hea tööd teha ning kere- ja värvitööde hoone antakse üle õigeaegselt.
Mapri Ehituse müügijuht Risto Toming on seda meelt, et praeguses ärikeskkonnas on autoesinduse töökoja ehitamine julge käik, kuid mõne aja pärast uute autode müük kindlasti taastub ning meie jaoks on kaasaegse energiatõhusa kere- ja värvitööde hoone sünnile kaasa aitamine meelepärane töö.
Toiduliit valis Eesti Parima Pagaritoote 2025 ja selleks sai ASi Lõuna Pagarid kaerasai jõhvikatega. Põlva pagaritöökoda valmistab parimat pagaritoodet pool tonni nädalas. Käsitööna valminud kaerajahust saias täiendavad teineteist kaera mahedus ja jõhvikate hapukus. Saial on pehme sisu ja kerge krõbe koorik.
Lõuna Pagarite kaerasaias jõhvikatega on kaera kasutatud neljas eri vormis: kaerahelbed, kaeraterad, kaerakliid ja kaerajahu, lisaks või ja jõhvikad. Lõuna Pagarid on kaerasaia jõhvikatega, mille soovituslik jaehind on 2.80 eurot, suunanud teadlikule kaasaegsele tarbijale, kes otsib uut, on aldis proovima ning valmis toidule ka rohkem raha kulutama
Lõuna Pagarite tegev- ja müügijuht Kaire Kivirähk räägib toote saamisloost nii: „Algselt arendasime välja kolm eri maitsega kaerasaia ja üllatuseks osutus populaarseimaks toode, mis ei olnud meie esimene valik. Ilma lisanditeta tundus sai igav ja tuli leida tootele lisandväärtus. Leidsime, et jõhvikad on hea alternatiiv rosinatele ja maitsed sobisid ülihästi.“ Kivirähk kinnitab, et jõhvikaid kasutavad nad mujalgi, näiteks küpsiste sees ja pehmed piparkoogid jõhvikatega on jõuluajal nõutud. „Sai sobib ampsuks just nii jämeda viiluna kui hing ihkab, ja muidugi saab murda kasvõi pätsi otsast. Röstides maitseb kaerasai eheda või ja juustuga. Meie uus sai võeti turul väga hästi vastu ning parima pagaritoote tiitel on meie müüki positiivselt mõjutanud. Lõuna Pagarite nišš on pakkuda pidevalt uut ja erilist. Kaerasai jõhvikatega sündis koostöös koostööpartneriga Leipurin Eesti.“
Võit pikendab toote eluiga, teab Kaire Kivirähk. Mullu valmistati Tartu 2024 jaoks valmistatud Kultuuripealinna rukkileib, mille järele on korralik nõudlus tänagi. Lõuna Pagarite baastooted on ilma lisatud suhkru, pärmi ja nisujahuta rukkitäistera leib, maakonna leib number üks ehk Põlva peenleib ja must leib Värska tummõ. Kondiitritoodetest tunnevad tarbijad Lõuna Pagareid kohupiimataskute ja moorapea kookide ning tortide järgi.
Kaire Kivirähk on pagari- ja kondiitritoodete müügi ja tootearendusega tegelenud 20 aastat ja Lõuna Pagarid on talle järjekorras teine ettevõte, mida arendada. „Mulle meeldib väikeste ettevõtte paindlikkus, võimalus turul eristuda ja pakkuda klientidele eritooteid. Igast erilisest tootest võib midagi välja kasvada ning väiketootjatel on suurfirmadest rohkem võimalusi katsetada,“ kinnitab ta.
Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatava vanima ehitusvõistluse „Aasta betoonehitis“ peaauhind omistati arhitekt Ülar Mark’ile – Tallinna Jahtklubi sadamahoone loomise eest.
In Nominel oli au konkursi ja Betoonipäeva teokssaamisel abiks olla.
