Laieneva pakiautomaatide võrgustikuga Itella SmartPOST soovitab Eesti e-kaupmeestel Soome poole vaadata. Täna on soomlaste seas 35% pakiautomaadi usku inimesi, kuid see näitaja kasvab märgatavalt alates aastast 2022, kui emafirma Posti on suurendanud Soomes pakiautomaatide võrku 4000ni!Itella müügidirektor Sten Esna tutvustas e-kaubanduse seminaril TARGET Posti uuringut, kust selgus muuhulgas, et soomlased ostavad e-kaupu peamiselt Soomast ja Eestis nedne riikide seas veel pole. Kas see on meie võimalus? Soome paki saatmine maksab täna alla 10 euro.
Tartusse A.Haava tänavale ehitatavas korterelamus on harvaesinevad lahendused, näiteks köetav garaaž ja ruum koerte ja jalgrataste pesemiseks. Maja ehitab Mapri Ehitus, arhitekt on Lauri Nõmme büroost Design Police Department.
Maja ehitaja, Mapri Ehituse projektijuhi Kaido Kasepuu silmis on kauakestva hoone alustala konstruktsiooni materjali valik. “A.Haava 16/18 maja konstruktsioon on betoonist, see materjal on end ehitusajaloos edukalt tõestanud. Olulised osad on soojustuses kasutatav PIR plaat, liimitav tellisplaat fassaadil, hoonet ilmestavad kauakestvast lehisest valmistatud puitdetailid.
Korraldasime seekordse HP äriseminari Energia avastuskeskuses. Seminaril demostreeriti uusimaid HP äriklassi sülearvuteid ja tutvustati printimisvaldkonna uusi programme. Lisaks räägiti seadmete ennetavast haldusest ja tööjaamade kasutusest.
Seminarikülastajad tutvusid lisaks HP toodetele ka Energia avastuskeskusega, vaatasime staatilise välgu show’d ja elektritehnoloogia püsinäitust – muuhulgas ka 1930-ndatel kasutatud elektriseadmeid.
Viking Line’i jõulumenüü autor, tippkokk Fredrik
Andersson on seda meelt, et liha osakaal meie toidulaual väheneb ja asendub
osaliselt köögiviljadega.
“Täna räägime sellest, et inimesed söövad vähem liha. Kui
me planeerisime laeva einelauda kaks aastat tagasi, arvestasime 200 grammi
lihaga inimese kohta. Täna arvestame 120 grammiga ja lisame köögiviljasid,”
räägib Andersson.
Kõik põhjamaad, Eesti nende seas, söövad vähem liha.
“Jah, külmal põhjamaal on keerukas süüa vaid juurikaid ja tuleb lisada
proteiini, et saada tugevamat toitu.”
Millest lähtutakse laeva menüü kokku panekul? “Menüü
kokku panemisel arvestame esmalt traditsioonidega. Need on heeringas ja
suitsuliha. Väga traditsiooniline toit põhjamaadele. Kõik tahavad neid ja kui
me nad menüüst välja võtame, ei tule keegi sööma. Ma ise olen ka heeringasõber
ja see kala on minu esimene valik, kui lähen toitu võtma.”
Laeva einelauas on täna palju köögivilja, see on täiesti
eraldi osakond, station. Anderssoni sõnul on juurikad väga olulised ja
peavad ülihästi kokku sobima kõige ülejäänuga, iseäranis liha ja kalaga. “Me
töötame palju köögiviljadega, aga traditsiooniliselt ei ole neid jõululaual nii
palju olnud. Me püüame leida head balanssi juurikate ja liha vahel. Et ma ei
sööks kõhtu liialt täis, tuleb seda köögiviljadega kompenseerida.”
Aga magustoidud? Köögiviljad tulevad ka siia, meil on
avokaado šokolaadiga. Traditsiooniliselt on marju, lisaks šokolaadivaht chocolate
mousse.
Milline on Viking Line’i söögilaud viie aasta pärast? “Ma
arvan, et siin on veel rohkem köögiviljasid kui täna ja veel vähem liha ja
võibolla vähem ka kala.”
Veganite peale on korralikult mõeldud ja välja arendatud
suvikõrvitsast tehtud heeringas. Kokad mõtlevad taimetoitlaste peale ja püüavad
leida teisi proteiiniallikaid, näiteks kaerast.
Fredrik Andersson juhib Rootsi kulinaariameeskonda, kuhu kuulub 10 kokka. Nad võitsid 2018. aastal prestiižse Culinary World Cupi.
Mapri Ehitusel valmis oktoobris Pärnumaa nelja suurima põllumajandusettevõtte hulka kuuluva Weiss OÜ Vahtra suurfarmi teine etapp 500 piimalehmale. Kokku on uues farmis kohti rohkem kui 1000 lehmale. Tellija soovis, et hoone kestaks vähemalt sada aastat ja see ehitati betoonelementidest.
Suve lõpus saatsime kümme Eesti ajakirjanikku Poola testima viienda põlvkonna Renault Cliot. Auto pakkus elevust ja silmailu ning püüdis rohkelt kadedaid pilke . Poola mägede vahel sõitmise järel ootas lõõgastus hotelli SPA’s ning õhtusöök koos Läti ja Leedu kolleegidega.
Renault poolt said kõik kingituseks reisikohvri, mis disainit koos kujundajaga koha peal enda soovi järgi.
Finantstehnoloogia firma Fitek tegeleb elektroonse andmevahetuse EDI lahendustega, mis lihtsustavad ettevõtete vahelist kaupade ostu-müüki. Paberdokumentide või e-posti manuste asemel vahetatakse müügidokumente majandustarkvarade vahel ilma andmeid käsitsi sisestamata.
Karl-Eric Schneider, Fiteki tegevjuht: “Elektroonse dokumendivahetuse eelis on dokumentidega arvetega tegelemisele kuluva aja kokkuhoid. Tegeleme Fitekis kõigi finantsprotsesside automatiseerimisega Eestis ja sõsarettevõtete kaudu kogu Euroopa Liidus. Töötame selle nimel, et järgmise viie aastaga kasutaksid pooled Eesti ettevõtetest kõige kaasaegsemaid finantstehnoloogia lahendusi.”
Andrus Moor, Fiteki EDI-müügijuht: “EDI kasutus on valdkonniti erinev, paljud ei ole sellest veel kuulnud. Minu hinnangul on tööstusele ja ehitusele suunatud kaubanduses, samuti tööstuses ruumi EDi lahenduste kasutuselevõtuks. Logistika- ja laondusettevõtete seas on samuti hulk firmasid, mis ei kasuta EDI. Seevastu toidukaubanduses ja toiduainetööstuses, kus kaubaarveid rohkem, on EDI laialdaselt kasutusel.”
Fitek suudab pakkuda EDI (Electronic Data Interchange)erilahendusi ja lisasid ning ühendada elektroonse dokumendivahetuse teiste Fiteki teenustega, mis koos aitavad aega tuntavalt kokku hoida.
Andrus Mooril on pikaajaline elektri- ja elektroonikakaupade jae- ja hulgikaubanduse kogemus firmadest SLO, Elfa Distrelec. “Olen eri ametites näinud hulgi- ja jaekaubandust iga nurga alt ning seetõttu on mul arusaam, mida EDI firmadele anda võib ja kust rohkem saada kasu. Tean, millised tööd on “rumalad” ja räägin klientidele, kuidas saab andmete sisse toksimise asemel teha ettevõttele kasulikke asju.”
Linde rajas Eestis uue allüksuse – Linde Engineering Tallinn. Esimeses etapis osutavad Eesti spetsialistid tuge Linde Engineeringu globaalsetele IT- ja tarneahela juhtimise protsessidele. In Nomine hoolitses uue kontori avamise ja meediakajastuste eest.
Linde Engineeringu vanem asepresident Tilman Weide rõhutas avamisel Linde Engineeringu tugevat toodete ja projektide portfelli ning Eesti ekspertide suurepäraseid võimalusi selles eduloos kaasa lüüa.
14. oktoobril tähistatakse rahvusvaheliselt e-jäätmete päeva. E-Waste Day puhul viiakse rohkem kui 40 riigis läbi erinevaid tegevusi pööramaks avalikkuse tähelepanu elektri- ja elektroonikajäätmete taasringlusesse võtu tähtsusele.
Tallinna Loomelinnakus vormus skulptor Elo Liivi juhendamisel e-jäätmete Majakas, mis sümboliseerib Eestis ühe päevaga tekkivaid 25 tonni elektri- ja elektroonikajäätmeid. “Olgu see Majakas meile kõigile meelde tuletamas, kui tähtis on kasutatud kodumasinate ja muude seadmete taasringlusse võtt, vähendamaks meie ökoloogilist jalajälge. Alati on jäätmed vaja viia kogumispunktidesse,” ütles skulptor. e-jäätmete Majakas saab olema 10 meetrit kõrge.
Arvatakse, et 2019. aastal tekib kogu planeedil 50 miljonit tonni e-jäätmeid. Maailmas taaskasutatakse igal aastal vaid 20% e-jäätmetest. See tähendab, et aastas jõuab 40 miljonit tonni e-jäätmeid prügilatesse, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus puuduvad nõuetele vastavad käitlusvõimalused. Isegi Euroopa Liidus, kus ollakse juhtival positsioonil e-jäätmete taaskasutamises, kogutakse ja võetakse ringlusesse ainult 35% e-jäätmeid.
„Iga päev jääb Eestis suur hulk vanu kodumasinaid ja teisi elektroonikaseadmeid nõuetekohaselt kokku kogumata – nad ei jõua tootjate ega sertifitseeritud jäätmekäitlejate kätte,” sõnab Margus Vetsa, tootjavastutusorganisatsiooni EES-Ringlus juhatuse liige. „Seega ei lähe nad ka ringlusesse ja mittenõuetekohane käitlus suurendab meie kõigi ühist ökoloogilist jalajälge.”
„Suured asjad algavad väikestest sammudest, seepärast – too oma katkised kodumasinad, suured ja väikesed, jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse! Kasutuks muutunud elektril töötavate asjade, alatest puldiautost ja lõpetades külmkapiga, koht ei ole prügikastis või selle kõrval. Olenevalt suurusest ootavad nad ostukohta või jäätmejaama toimetamist,” lisas Margus Vetsa. vt. www.kuhuviia.ee
Eesti Betooniühing kuulutas 2019. aasta „Betoonisõbraks” Mait Rõõmusaare – betooni kui materjali mitmekülgse kvaliteetse kasutamise, kvaliteetse betoonehituse ja betooni kunstipäraste külgede esiletoomise eest.
Mait on oma töömehe elu sidunud betooniga. 2000. aastal oli ta üks Mapri Projekti asutajatest, 2005. aastast kuulub ettevõte Nordeconi kontserni ning 2009. aastast kannab nime „Nordecon Betoon”. 2017. aastast võeti kasutusele brändinimi „NOBE”.
„Raske oleks üles lugeda kõiki neid sadu ehitisi, kus Maidu juhitav Nordecon Betoon on betoonitööd teostanud,” sõnas Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots.
„Maidu puhul on üheks teda iseloomustavaks küljeks – betoonikunst, ehk „Kunst on kõikjal!”, nii nagu nende firma kodulehelgi kirjas,” ütles Toomas Vainola, Eesti Betooniühingu tegevdirektor.
Mait Rõõmusaar on osalenud aktiivselt kolme „Aasta betoonehitise” tiitli pälvinud ehitise valmimisel:
– 2003 – Miiduranna villa (arhitekt Emil Urbel); – 2011 – Cromatico (skulptor Lukas Kühne); – 2017 – Viimsi eramu (arhitekt Mateusz Kuo Stolarski).
„Betoonisõber 2019” aunimetus kuulutati välja neljapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Eesti Betooniühingu „Betoonisõbrale” Mait Rõõmusaarele tegi kunstnik Jüri Mildeberg ka spetsiaalse auhinna.
