Autor: Mariann Saar

In Nomine lendas drooniga Hipodroomi kohal ja nägi, et kvartali esimeste majade vundamenditööd on käimas. Möödakäijatele hakkavad majad paistma veebruaris-märtsis ning tulevased elanikud saavad Merimetsa tee uutesse korteritesse kolida 2026. aasta kevadel. Ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus, arendaja Reterra. Arhitektuurne lahendus pärineb PIN Arhitektidelt. Ehituse rahaline maht on üle 20 miljoni.

Merimetsa teel valmivad viis kortermaja kokku 107 korteri ja kuue äripinnaga. 

Mapri Ehituse Hipodroomi projektijuht Silver Sein annab ülevaate tööde käigust. Ta räägib, et maa-aluse parkla välja kaevamise käigus tegelevad ehitajad parasjagu loodusjõududega, pumbates pinnasevett selleks loodud basseini. “Kui nulltsükli tööd on tehtud, tulevad betoonimehed ja hakkavad paigaldama rostvärki, vaivundamendi ülemist osa. Samuti paigaldatakse siis Paldiski maantee poole sulundseinad.” Ta lubab, et möödakäijatele hakkavad majad paistma veebruaris-märtsis. Projektijuht on alltöövõtjatega rahul ja töödega ollakse ajagraafikus.

Reigo Randmets, Reterra juht on seda meelt, et Hipodroomi projekt on Tallinnas üks viimaste aastate mastaapsemaid. „Sel sügisel alustatud ehitus on kõige esimene samm selle ala uueks kujundamisel. Kokku valmib siin ligi tuhat korterit, see on terve väikelinna jagu elanikke. Ehitaja on meie pikaaegne partner Mapri Ehitus, nii et projektimeeskondadel on välja kujunenud väga hea sünergia.“

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht ütleb, et esimeste hoonetega alustamine on neile märgilise tähendusega. „Me toome oma kõikide varasemate elamuprojektide kogemused siia kokku, et taset hoida. Tuleb suur ja äge kvartal – võib küll öelda, et linnaosa. Arendaja plaanid on suured ja tööd jätkub aastateks. Kinnisvaras on kõige tähtsam asukoht, Hipodroomi kvartali lähedal on meri ja sportimisvõimalused, lühikese jalutuskäigu kaugusel kesklinn. Sa ei ole linna taga poolsaarel lukus, sa oled nagu seriaalis Kodu keset linna,“ märgib Roos.

Betooniühingu „Betoonisõbraks“ kuulutati tänavu avaliku ruumi kunstnik Oliver Soomets.

Tema enamasti betoonist skulptuurid ehivad paljude Eesti koolide välialasid Tallinnas, Narvas, Tartus.

Palju õnne!

Meie loovjuht Erik ütleb ikka, et toredate asjade kommunikeerimiseks peab vahel stuudiosse pugema ning natuke sahmina ja sähvima. Viimasel stuudio sessioonil said stiliseeritult konserveeritud Eesti Muusikaauhindade vahvad õhtujuhid Bedwetters ja imeline Anne. Kuidas see kombo kokku kõlab, näeme juba 30 jaanuaril 2025.

Reedel, 18. oktoobril lõigati läbi ligi 100 meetri pikkune lint ja avati põllumeeste ühistu Kevili 50 000 tonni tera- ja kaunvilja mahutav viljaterminal. Koos kinnistute, tehnoloogia, ehituse ja masinatega on investeeringu suurus 14 miljonit eurot. Koguinvesteering kolme Kevili terminali ulatub aga 23 miljoni euroni.

Mapri Ehituse juht Tarmo Roos tuli avamisele maaliga „Banaanipõld“. „Eks me olime ju kunagi banaanivabariik. Kliima soojeneb ja mine tea, võib-olla kunagi kasvavadki meil banaanid,“ arutles ta.

Kevili juht Hannes Prits ütles, et Mäo terminal on suurim teravilja käitluskoht piirkonnas. „Koristuse ajal on Eestis logistika üle koormatud ja korraga tahetakse vedada tuhandeid tonne, mõistlik on vedada lähemale. Teraviljakoristuse hooajal on pudelikael kodused viljakuivatid, aga mitte koristamiskiirus, sest kombainid on ju võimsad. Kui tahta kvaliteetse vilja eest rohkem raha, tuleb see kiirelt koristada ja ladustada,“ rääkis Prits.

Avamisel osalenud regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman näeb ühistulisel tegevusel Eesti põllumajanduses väga suurt potentsiaali. „Kevili on siin heaks eeskujuks. Sellised investeeringud, mis annavad kasu suurele hulgale tootjatele ühiselt ja aitavad esmatootjate positsiooni tarneahelas parandada, väärivad tunnustust ja tähistamist.“

Erik Riikoja fotod

Kommunikatsioonibüroo In Nomine kuulub Soome-Eesti Kaubanduskotta FECC juba üle 10 aasta ja meie Soome-armastus ei ole saladus. Niisiis seilasime jälle üle lahe, et asju kaeda ja kogemusi vahetada. Kohtusime Business Helsinkis Valdar Liivega, korraliku mulje jättis 1930. aastal ehitatud parlamendi ehk Eduskunta hoone, kuulasime rohejuttu Nestes ja lõpetasime visiidi saatkonnas. Poliitikud kinnitavad ühest suust, et Eesti-Soome suhted on väga head. Küsimusele, mis võiks Eesti ja Soome vahel veel parem olla või siis järgmine kahe riigi vaheline suur asi, vastasid nii rahvaesindaja Mikko Savola (Keskusta) kui ka suursaadik Sven Sakkov, et tunnel kuluks ära.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid välja võistluse „Aasta betoonehitis 2024“.

Tegemist on vanima järjepidevalt läbi viidava Eesti ehitusvõistlusega – esimest korda peeti seda 2000. aastal, mil Aasta betoonehitiseks kuulutati Rocca al Mare koolimaja.

In Nominel on au taas kord betoonehitiste võistlusele õlg alla panna.

21. Eurocom Worldwide’i aastakonverents toimus 12.-14. septembrini Helsingis. PR-agentuuride juhid kogu maailmast arutlesid, kas tehisintellekt võib nende elukutset häirida või ka võimalusi pakkuda, ning uurisid uusi strateegiaid oma ettevõtete juhtimiseks ülemaailmsete majanduslike muutuste ja põlvkondlike murrangute valguses.

Konverentsil osales rekordarv 32 delegaati kogu Euroopast, Lähis-Idast, USAst ja Aasia-Vaikse ookeani piirkonnast. In Nominest olid kohal Erik Riikoja, Mariann Saar ja Heikki Sal-Saller. Seekordne päevakava järgis uut kontseptsiooni, mis põhines suurematel rühmaaruteludel, mida modereerisid kaks erineva ettevõtlustaustaga agentuurijuhti erinevatest vaatenurkadest. 

Delegaadid arutasid tehisintellekti mõju PR-agentuuride loodvale ja klientidele pakutavale väärtusele, ning hindasid tehisintellekti abil loodud sünteetiliste persoonide potentsiaali. Samuti arutasid nad, kuidas kasutada oma agentuuride igapäevases juhtimises tehisintellektil põhinevaid vahendeid.

Teine põhisessioon keskendus PR-agentuuride juhtimise peamistele eduteguritele muutuvate eelarvete ja kiiresti muutuvate teenuste pakkumiste ajal. Konverentsi viimases sessioonis käsitleti küsimust: Mis teeb PR-agentuuri lõppkokkuvõttes eriliseks ja eristab seda nii kohalikest kui ka rahvusvahelistest konkurentidest?

Konverentsi juht, Mike Maynard, Ühendkuningriigist pärit agentuuri Napier’i tegevjuht, kommenteeris konverentsi tulemusi: „Ärge usaldage kedagi, kes väidab, et tal on vastus sellistele keerulistele küsimustele, mida me konverentsil tõstatasime. Ei tehisintellekt ega kõige kogenum PR-ekspert suuda kõiki neid probleeme lahendada. Kuid me proovisime ühiselt välja töötada vastused, millel on meie liikmete jaoks praktiline mõju.“

Aastakonverentsi korraldas Eurocom Worldwide’i Soome agentuur Idea Group erakordses sajandivanuses juugendstiilis hoones, kus oli kunagi kool.

Uued liikmed 2024. aastal

Eurocom Worldwide võttis 2024. aastal vastu kaks uut liikmesagentuuri: Lighthouse PR Bukarestis, mis katab Rumeeniat ja Moldovat, ning Priority Consultants, mille peakorter asub Singapuris ja mis katab Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Tai ja Vietnami.

20. aastapäeva tähistamine

Delegaadid tunnustasid soojalt Eurocom Worldwide’i võrgustiku esimeest Robin Bakerit, kes juhtis ja ehitas võrgustikku kaks aastakümmet, tema pühendumise eest. Lisaks tunnustati nii Ripple Effect Communications’i (USA) kui ka Schwartz Public Relations’i (Saksamaa) 20. aastase Eurocom Worldwide’i liikmeks olemise eest.

Eurocom Worldwide’i kohta

Eurocom Worldwide asutati 2002. aastal ja on juhtiv ülemaailmne sõltumatu eraomanduses olev PR- ja turunduskommunikatsioonibüroode võrgustik. Meie liikmesagentuurid on spetsialiseerunud B2B-kommunikatsioonile, keskendudes eelkõige tehnoloogia-, tööstus- ja kaubandussektoritele. Eurocom Worldwide’is on 31 liikmesagentuuri, kuhu kuulub üle 800 kommunikatsioonispetsialisti 54 riigi pealinnas ja kaubanduskeskuses üle maailma. Meie tegevusala ületab enam kui 1200 klienti enam kui 90 riigis kõigil viiel kontinendil. 

Vaata ka www.eurocompr.com.

2024. aasta juunist augustini sõitis Viking Line’i laevadel kokku ligi 1,8 miljonit reisijat. Suurim reisijate arvu tõus võrreldes eelmise suvehooajaga oli Tallinna–Helsingi liinil, kus reisijate hulk kasvas 11 protsenti. Lisaks Viking XPRS-ile sõitsid Tallinna ja Helsingi vahel ka Viking Cinderella ja Gabriella ning kokku reisis sel liinil suvekuudel 732 000 reisijat.

„Turismi kasvav populaarsus Eestisse näib olevat püsiv trend, kuid turism ise on muutumas. Eestist on saanud ka lastega perede lemmiksihtkoht ning üha rohkem inimesi suundub Tallinna kaudu avastama ülejäänud Eestit, teisi Balti riike ja Euroopat,“ ütles Viking Line’i kommunikatsioonijuht Johanna Boijer-Svahnström. Ta lisas: ”Kuigi Eesti hinnad on endiselt mõõdukad, ei ole taskukohasus enam peamine põhjus, miks soomlased Eesti puhkusekohaks valivad. Eestist on saanud suurepärane turismisihtkoht, kus on rohkelt huvitavaid muuseume, looduskauneid paiku ja sündmusi. Ka väljaspool Tallinna on atraktiivne ja mitmekesine restoranide valik.“

„Suvi on kruiisiturismi tipphooaeg, milleks valmistume alati hoolikalt. Sel suvel suurendasime veelgi Tallinna–Helsingi liini teenindusvõimekust, samuti oli Helsingi–Stockholmi liinil mullusest suurem pakkumine, sest kevadel alustas püsivalt sõitmist Viking Cinderella. Nõudlust jätkus meie kasvanud veomahu järele ja vaatamata reisijaid täis laevadele olid kliendid tänavu väga rahulolevad. Kokkuvõttes oli suvehooaeg meie jaoks eriti edukas,“ rääkis Johanna Boijer-Svahnström.

Soodsa krooni ajel Stockholmi

Juulis möödus 50 aastat Viking Line’i reisijateveo algusest Helsingi ja Stockholmi vahel. Pealinnu ühendav liin on alati olnud väga oluline ning selle suve jooksul reisis Helsingi–Stockholmi liinil Gabriella ja Viking Cinderellaga kokku 274 000 inimest. Viking Line’i turuosa liinil tõusis 44 protsendini. 

„Kevadel investeerisime Cinderella renoveerimisse üheksa miljonit eurot ja tõime laeva tagasi Soome lipu alla. Legendaarne laev on äratanud suurt huvi, sellele lisaks mõjutas Rootsi kui sihtkoha atraktiivsust endiselt krooni soodne vahetuskurss.“

Lisaks Stockholmi ja Tallinna liinidele tegid Viking Cinderella ja Gabriella suvel kokku seitse erikruiisi Visbysse. Gotlandi romantiline pealinn pakub Soomes suurt huvi ja erireisid müüdi välja juba kevadel. Oktoobris ja novembris korraldab Viking Line veel kaks erikruiisi Visbysse.

Ahvenamaa populaarsus kasvas

Turu–Mariehamni–Stockholmi liinil teenindasid kliimasõbralikud Viking Glory ja Viking Grace juunist augustini 747 000 reisijat. Viking Line’i turuosa sellel liinil ulatus peaaegu 70 protsendini. 

„Ehkki konkurents lääneranniku liinidel on tihenenud, jäi meie reisijate arv peaaegu eelmise suve tasemele. Ahvenamaa pälvis palju tähelepanu tänu talvel esilinastunud filmile „Tormisaare Maija“ ning meie korraldatud ekskursioonid, nagu näiteks „Tormisaare Maija jälgedes“, olid suured hitid. Ka golfituriste oli suvel rohkesti — ja pole ime, et Slottsbanan valiti kevadel Soome parimaks väljakuks. Ahvenamaa on ka sügisel suurepärane sihtkoht loodusturistidele ja kalastajatele.“

Kuuma eest pagemine suurendab turistide arvu

Viking Line’i laevadega sõitvate välisturistide arv on pärast pandeemia-aastaid pidevalt kasvanud. Viimastel suvekuudel oli Hiina turiste isegi kolm korda rohkem kui eelmisel aastal. Samuti kasvas selgelt saksa ja poola reisijate, samuti korealaste ja ameeriklaste arv.  

„Lõuna- ja Kesk-Euroopa elanikud soovivad puhkuseperioodi kuumuse eest põgeneda, ja see on meile selgelt märgatav. Usume, et kliimaturism põhja suunas vaid kasvab, mis tähendab suurenevat huvi Soome, teiste Põhjamaade ja Balti riikide vastu.“  

Baltikumi suurim logistikakinnisvara arendaja, Leedu päritolu SIRIN Development pidas oma esimese Eestisse rajatava keskuse sarikapeo, mis andis hoo sisse laienemisplaanidele sellel turul. Saku valda rajatav logistikapark SIRIN Park Tänassilma on oluline edasiarendus ettevõtte portfellis. Logistikapargi ehituse eest kannab hoolt Mapri Ehitus.

Jaanuari keskel valmiv 14 000 ruutmeetrine ladu kerkib Saku valda Tänassilma piirkonda. SIRIN Developmenti tegevjuhi Laurynas Kuzavase sõnul on selle arenduse üks suuremaid tugevusi logistikapargi suurepärane asukoht äriliselt multifunktsionaalses piirkonnas. Esimese etapi koguinvesteering ulatub ligikaudu 11,5 miljoni euroni.

„Vanade ladudega logistikaäri ei ole enam konkurentsivõimeline. Meie eesmärk on pakkuda vanemates ladudes tegutsevatele ettevõtetele võimalust kolida kaasaegsesse logistikaparki, kus on 30% madalamad tegevuskulud, keskkonnasõbralikud lahendused ja paremad tingimused töötajatele. Oleme klientide vajaduste suhtes paindlikud, pakkudes nii suuri kui ka väikeseid üüripindu,” ütles Kuzavas. Samuti luuakse tegevjuhi sõnul sel moel uusi töökohti ja täiendavaid ärivõimalusi nii kohalikele kui rahvusvahelistele ettevõtetele.

Leedu logistikakinnisvara arendaja plaan on ehitada kahes etapis veel kuni 60 000 ruutmeetrit. „Keskendume alati eksklusiivsetele asukohtadele, kuluefektiivsusele ja jätkusuutliku logistikaökosüsteemi arendamisele. Tänassilma tuleb kaasaegne, ambitsioonikas ja strateegiliselt planeeritud logistikapark, millel on minimaalne keskkonnamõju ning kus pakutakse rentnikele vabadust äri kasvades kiiresti laieneda ja kaupu ümber paigutada,“ lisas Kuzavas.

Mapri Ehituse tegevjuhi Tarmo Roosi sõnul on ehitusfirmale koostöö suure Baltimaade logistikakinnisvara arendaja ja investori SIRINiga esmakordne. „Juba praegu näeme pikema koostöö sündi. Logistika ja laonduse turg on viimastel aastatel vägagi aktiviseerunud ning vajadus uute kvaliteetsete pindade järgi on jätkuvalt suur,“ ütleb ta..  

SIRIN Developmenti portfell koosneb logistikaparkidest Vilniuses, Kaunases, Riias ja Tallinnas. Logistikaparkide kogupindala on 367 000 ruutmeetrit. Ettevõte omab enam kui 15-aastast turukogemust ning on ainus ettevõte Baltikumis, kes on ajakirja PropertyEU poolt Euroopa suurimate logistikakinnisvaraarendajate TOP 20 hulka kuulunud.