Autor: Mariann Saar

Tänavune Betoonipäev möödus Anu Välba ja Aadu Kana, Snøhetta ja Salto tähtede all.

In Nomine aitas korraldada.

Lähemalt vaata siit.

Märtsis Kultuurikatlas peetud Telegrupi sündmusel Televent oli väljas hulgaliselt IT-uudiseid. Sülearvutite ja Poly kõrvaklappide ning heliseadmetega oli kohal ka HP. Koostöös Jaa Disainiga valmistatud „boksi“ sisustus helendas komeedina ja In Nomine korraldatud atraktiivne kõrvaklappide loos tõmbas kokkutulnuid magneedina. Rahvast oli palju ja jagus ka õhtusse, kui katlaruumis astusid lavale Puuluup ja Metsatöll.

PR-firma In Nomine teatab kevadise ärevusega, et Eesti juhtiv elektrimaterjalide müüja Esvika Elekter avas Jõhvis uue Ida-Virumaa müügiosakonna. Investeeringu kogumaht on ligikaudu 2 miljonit eurot. Hoone ehitas Mapri Ehitus, arhitektuurne lahendus pärineb arhitektuuribüroolt AB Korrus.

Jaama tänaval asuvas uues keskuses on lisaks välislaole ligi 500 ruutmeetrit siseladu ja 300 ruutmeetrit koos saunaga. Hoonel on päikeseelektrijaam koos 120 kWh salvestusvõimekusega akupangaga, mis võimaldab energiat tõhusamalt hallata. 

Esvika Elektri juhatuse esimees Guido Tamm on rahul uue asukohaga, mis on hõlpsamini ligipääsetav. „Meie senise rendipinna asukoht Jõhvis Linda tänaval ei olnud kõige parem, meil ei olnud väliladu ja siseladu oli kitsastes tingimustes. Nüüd on meil piisavalt ruumi, et pakkuda kohalikule turule vajaminevat elektrimaterjalide nomenklatuuri ja toetada jõuliselt Ida-Virumaa elektrivaldkonna arengut.“

Jõhvi esinduse juht Kaido Linnard räägib, et Idavirus tahetakse Esvikalt elektrimaterjale tööstuslikuks kasutuseks – teadupärast on siin kaevandused, energeetika- ja tööstusettevõtted. „Värskes keskuses saame pakkuda kiiret müüki ja teenindust, oleme tuntud heade laoseisude poolest. Installatsioonikaablid, õhuliinid ja kõrgepingekaablid, materjalid elektriliitumiste, trasside, liinitööde jaoks, kõik välis- ja tänavavalgustuseks vajaminev on need kaubad, mida meilt enim küsitakse. Laiendame kliendiportfelli, vaatame suurte elektritööde ettevõtete poole ning tahame saada nende partneriks number üks,“ lubab üheksandat aastat Esvikas ametis olev Linnard.

Jõhvi valla abivallavanem Ilmar Aun usub, et Ida-Virumaa suudab ümber lülituda siia loodavate uute äride toel. „Oleme alati kahe käega nende ettevõtjate polt, kes otsustavad investeerida paiksetesse äridesse, enda hoonetesse ja näevad Jõhvis ja laiemalt Ida-Virumaas potentsiaali. Siinsamas üle tee on Jõhvi tööstuspark, kus on viimase kümne aastaga toimunud tohutu areng ja on investeeritud väga palju metalli ja betooni, on loodud uusi töökohti. Me ootame pikisilmi Jõhvi filmilinnaku valmimist sel sügisel. Meie linn ja vald saavad maksutulu ja kui ettevõtetel läheb hästi, läheb ka meil hästi. Viimase viie aasta investeeringutest on lõviosa tehtud Õiglase ülemineku fondi toel, aga ma olen kindel, et need ettevõtted investeeriksid niikuinii, sest nad usuvad Ida-Virumaasse.“

Esvika Elekter on üks Eesti suurimaid elektrimaterjalide müüjaid, kokku on ettevõttel kuus esindust: kaks Tallinnas, lisaks Pärnus, Tartus, Paides ja Jõhvis. Ettevõtte 2025. aasta käive oli ligi 40 miljonit eurot ja tööd antakse 95 inimesele.

Betooniühingu ja Ehitusmaterjalide tootjate liidu korraldusel valiti „Aasta betoonehitis 2025“ võistluse võitjaks Tallinna Linnateatri rekonstrueerimine.

In Nomine pani ka õla alla.

Võidutöö filmi vaata siit

Esvika Elekter korraldas Tartus Lodjakojas seni suurima elektrivaldkonna sündmuse Emajõe Vool, kus olid esindatud 16 Eesti suurimat elektrimaterjalide tarnijat ja mida külastas 200 valdkonna spetsialisti.

Korraldaja, Esvika Elektri suurkliendihaldur Sairi Aarelaid jäi sündmusega rahule: „Korraldasime Emajõe Voolu teadlikult eraldi harjumuspärasest messikeskkonnast. Ettevõtted olid laudade taga, mitte messiboksides, konkurendid sõbralikult külg külje kõrval ja Emajõe-äärne Lodjakoda klappis suurepäraselt sündmuse nimega. Kohal käis umbes 200 elektrivaldkonna projekteerijat, inseneri, paigaldajat. Meie Tartu meeskonna välja töötatud kontseptsioon õnnestus ja tarnijatelt saadud head tagasisidet arvestades peaks seda kordama ja muutma iga-aastaseks.“

Uudiseid ja uudseid tooteid oli elektrispetsidele kõigist elektriga seotud valdkondadest. Kaablitootjad olid välja toonud tööstuses kasutatavad paindkaablite lahendused, samuti leidus väljapanekus nõrk- ja tugevvoolu materjale. Valgustuslahendustest sai tutvuda keskkonnasäästlike ning modernseimate tehnoloogiatega, siin on jätkuvalt märksõnaks LED. Tööstusklientidele  esitleti paigaldus- ja kilbilahendusi koos välivõrgu kaablikaitse võimalustega. Samuti said värskeid ideid sisetööde teostajad ja tellijad. Samal ajal sai end kõrval peetud seminaridel uue ja huvitavaga kursis hoida.

Elevust tekitas klaaskast, kus oli küllaltki raske metallsilinder, mille pidi kasti küljel olevast august välja võtma. Kas olid elektrimeeste käed liiga suured või silinder liiga raske, aga enamik katsetajatest seda kastist välja ei saanud. 

Sündmust juhtis ja elektrist särisevat luulet esitas Contra.

Fotod: Erik Riikoja

Ühel märtsikuu kenal kevadisel kolmapäeval külastas Ida-Virumaad president Alar Karis ning käis vaatamas ka Mapri Ehituse rajatavat Jõhvi filmilinnaku stuudiokompleksi. Ei juhtu just iga päev, et soojaku koosolekulaua taga istub ehitustiimiga koos ka riigi president!

Projektijuht Urmas Adson hoolitses selle eest, et presidendi käik ehitusobjektil oleks võimalikult turvaline – nii saimegi oma presidenti näha objektil liikumas korralikes turvakingades.

Kõige meeleolukam hetk oli ühispildi tegemine, mille käigus kohendas presidendi nõunik Mapri vesti presidendi seljas. Tekib küsimus – kas peaksime tegema järgmisi objekte silmas pidades ehitusfirma vesti Eesti Vabariigi presidendile?

Koos stuudiokompleksiga valmib Jõhvis filmilinnak, kuhu otsitakse juba aktiivselt asukaid. Ida-Virumaa Investeeringute Agentuuri arendusjuht Erik Setškov rääkis, et rajatav linnak hakkab piirkonda tooma uusi investeeringuid. Esimene klient on juba teada – filmitootmisele pürotehnilisi efekte pakkuv ettevõte on Rakverest Jõhvi kolimas.

Ehitame tulevikku mõnuga. Kohtumiseni avamisel!

Rahvusvaheline B2B- ja tehnoloogiasektori kommunikatsioonivõrgustik Eurocom Worldwide laiendab oma kohalolekut Türgis, tervitades uue liikmesagentuurina Istanbuli kommunikatsioonibürood Roke.

2024. aastal Türgi kommunikatsioonieksperdi Kagan Koncaki asutatud Roke on kiiresti kasvav butiikagentuur, mille meeskonda kuuluvad rahvusvahelise B2B- ja tehnoloogiakommunikatsiooni kogemusega konsultandid.

Eurocom Worldwide esimehe Mike Maynardi sõnul tugevdab Roke’i liitumine Eurocomi võimekust toetada rahvusvahelisi kliente Türgi turul, kus kohaliku kommunikatsioonikeskkonna hea tundmine on eriti oluline.

In Nomine tervitab heal meelel Roke’i Eurocom Worldwide’i kogukonda!

Kommunikasioonibüroo In Nomine käis kohal ja kinnitab, et AS Mass, üks suurimaid puitmaterjalide edasimüüjaid Balti regioonis, investeerib 7 miljonit eurot uude büroo- ja laohoonesse. Tallinna külje all Jälgimäel kerkiv hoone sai nurgakivi ja sellelt võeti sarikapärg. Eeloleval suvel valmiva 6700 ruutmeetrise hoone ehitust finantseerib Luminor Bank ja selle ehitab Mapri Ehitus

Siim Kirsipuu, ASi Mass tegevjuht räägib, et Jälgimäele Lepatriinu teele rajatavast hoonest saab Massi peakontor ja Tallinna müügipunkt, kuhu tarnijail ja klientidel on logistiliselt hea ligipääs. Ta lubab, et hoone tuleb nutikam ja erilisem kui keskmine tööstushoone. „Kuna meie põhitegevus on kuivatatud puitmaterjali müük, siis on lao osas erilist tähelepanu pööratud keskkonnatingimuste hoidmisele ning seetõttu paigaldame nii niisutus- kui ka kuivatussüsteemi, et igal aastaajal oleks tagatud materjali õiged hoiutingimused. Lisaks on hoone projekteeritud ja ehitatud kõrgeimat põlemiskoormust arvestades. Sellist kõikidele kõrgendatud nõuetele vastavat laohoonet ei ole enamusel konkurentidest ette näidata. Lisaks tuleb hoonesse nii automaatladu, mis kiirendab kauba komplekteerimist, kui ka iseteenindusladu, et klient saaks kauba kätte ka töövälisel ajal. Ehituse ja sisustuse juures jälgime BREEAM rohemärgise nõudeid ja taotleme hoonele ka vastavat sertifikaati.“ 

Mapri Ehituse tegevjuhtTarmo Roos peab väga oluliseks investeeringuid Eestisse just meie enda ettevõtete poolt, kes on tegutsenud edukalt ja näevad Eestis pikka plaani. „Massi büroo-ja laohoone on enda äri laiendamise hea näide ning meil on õnnestunud igal aastal mõned sellised projektid ellu viia. Siitsamast lähedalt on head näited Denim Dreami, AdFactory, Iron Balticu hooned. Ehitusinvesteeringutest üldiselt rääkides ei tea ma kedagi, kes oleks kahetsenud ehituse alustamist ja sel aastal on meil sama palju tööd kui aasta eest samal ajal. Me jätame alati ruumi uutele töödele, mille tegemisest me täna veel ei pruugi teadagi,“ räägib ta.

Madis Reinloo, Mapri Ehituse projektijuht hindab Massi kui teadlikku tellijat, kes pigem soovitab kvaliteetsemaid materjale: „Arutame kõigepealt läbi praktilise poole ja seejärel räägime disainist,“ Sel aastal puutuvad ehitajad kokku tõelise talvega, külmade ilmadega on betoneerimistööd, iseäranis pumpamine olnud raskendatud ja ehitusplatsil töötajail on tulnud end soojendamas käia, räägib Reinloo.

Sisustusmaterjalide müüjale iseloomulikult saab hoone sisekujundaja Lilia Kristiansonilt põneva lahenduse. Siim Kirsipuu sõnutsi on eesmärk luua töötajatele võimalikult mugav, praktiline ja hooldusvaba keskkond ning klientidele ja külalistele tahetakse pakkuda täiesti uusi lahendusi. „Näidiste alale tuleb valguse temperatuuri muutev lahendus, et sisekujundajad saaksid sobiva materjali valida magamistuppa või kontorisse. Mõni koosolekuruumidest, kus mööblitootja või sisekujundaja kliendiga kohtub, tuleb “üle võlli” äge, et välja tuua materjalide võlud. Ja näiteks pool tualettruumi seinast plaaditakse, teine pool aga kaetakse spooniga. Eeloleval suvel valmiva majaga loodame sammu edasi astuda ja valmis olla majanduse elavnemisele 2027. aastal,“ räägib Siim Kirsipuu.

Erik Riikoja fotod

Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) on avanud uue, 1,4 miljardi euro suuruse programmi, mis on mõeldud kõige ambitsioonikamatele teaduspõhistele, süvatehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele. See raha ootab ka Eesti ettevõtjaid. 

Eestis on grantide taotlejatel vaja murda müüti, et EL raha taotlemine on liiga keeruline. Ei ole. Süvatehnoloogia taotlusprotsess on tehtud kiiremaks, läbipaistvamaks ja turuloogikale lähedasemaks. Iga ettevõte, kes arendab keerulist tehnoloogiat, peaks vähemalt kaardistama, kas ta sobib EIC programmi. Kui lahenduse turule viimiseni on mitu sammu ja arendustööd on palju, siis ettevõte sobibki.

Seni on Eesti ettevõtted euroraha osas positiivselt silma paistnud. Toetuse või investeerimisettepaneku on saanud ligi kümme ettevõtet ning mitmed protsessid on veel käimas. Näiteks, Better Medicine sai EIC 2,5 miljoni eurose toetuse. Ettevõte arendab tehisintellektil põhinevaid meditsiinilisi lahendusi, eelkõige radioloogiaga seotud vähidiagnostikat, et aidata onkoloogiliste leidude tuvastamisel. Nanonordica Medical sai nii toetuse kui investeeringupakkumise, finantstehnoloogia ettevõte Mifundo on saanud EIC investeerimisnõusoleku, pakenditehnoloogiat arendav Raiku Packaging on varasemalt EIC rahastuse pälvinud. 

Heidi Kakko, Euroopa Innovatsiooninõukogu saadik Eestis räägib, et taotlemise bürokraatia on oluliselt vähenenud: varasemalt esitajaid hirmutanud 50-leheküljeline taotlus on tänaseks minevik ja üle 20 lehekülje ei saa taotlust üldse esitada. Seega, taotlus on muutunud lühemaks, konkreetsemaks ja ettevõtja-sõbralikumaks. Hindajad eelistavad selgust, mitte pikki romaane. „Meil ei ole luksust jätta häid ideid laborisse. Eestil ei ole suuri maavarasid ega odava tööjõu eelist. See tähendab, et rahvusvahelises konkurentsis ongi meie ainus realistlik tee teha keerukaid lisaväärtusega lahendusi – neid, mille arendamine võtab aastaid ja millel on globaalne mõju. Ning vajadusel saab seda teha Euroopa Innovatsiooninõukogu grantide ja investeeringu toel,“ räägib ta.

Olesja Bondarenko, Nanordica Medical asutaja ja tegevjuht: „Tervishoiutehnoloogia valdkonnas tekitavad kliiniline testimine ja regulatiivne heakskiit tuntud „surmaoru“, kus toetused on vajalikud varajase teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, samas kui erainvestorid soovivad investeerida enamasti pärast seda. Nanordica Medical jaoks oli EIC rahastus otsustava tähtsusega selle lõhe ületamisel, meie tehnoloogia valideerimisel ning üleminekul teadustööst äriliseks küpsuseks. EIC toe abil oleme läbi viinud ühe suurima kliinilise uuringu diabeetiliste jalahaavandite valdkonnas, oleme saamas regulatiivset kinnitust ning suutsime kaasata oma esimese riskikapitalivooru. Ilma toeta oleks selle saavutamine olnud äärmiselt keeruline.“

Heidi Kakko sõnul on veel üks oluline aspekt. Seni on Eesti idufrmad suuremate kapitalivoorude osas tuginenud USA fondidele, Suurbritannia investoritele ja Põhjamaade kapitalile. Süvatehnoloogia valdkonnas on EIC muutumas Euroopa suurimaks investoriks, mis tähendabki rohkem rahastusvõimalusi Eesti süvatehnoloogia ettevõtetele, suuremaid omakapitali-investeeringuid ja selgemat fookust tehnoloogiatele, mida siin arendatakse.

Videomaterjal moodustab 82% kogu internetiliiklusest ning liikuva pildi kasutamine turunduses ja PR-is on tänaseks kõigile igapäevane tegevus. TikTok, Instagram Reels ja YouTube Shorts on täielikult muutnud seda, kuidas inimesed sisu tarbivad. Siin on mõned mõtted, mida oma strateegiat koostades võiks silmas pidada, et saavutada parim võimalik kontakt kliendi või sihtgrupiga.

𝗞𝘂𝗹𝘂𝘁𝗼̃𝗵𝘂𝘀 𝘁𝗼𝗼𝘁𝗺𝗶𝗻𝗲

Videote loomine, monteerimine ja levitamine oli varasemalt sageli kulukas ja aeganõudev protsess. Lisaks nõudis see professionaalseid oskusi töötada kaamerate ja montaažitarkvaraga. Täna tuleb aga turule aina enam AI-tööriistu ning tehnoloogia on kiiresti arenenud võimekateks platvormideks. Platvormid nagu Canva ja Vimeo on lisanud AI-komponente, et muuta videotöötlus kasutajasõbralikumaks. Tööriistad nagu Lumen5, Descript ja Synthesia kasutavad tehisintellekti stsenaariumide loomiseks ja videoklippide lõikamiseks.

Kogenud videograafid jäävad AI-tööriistade tulva ajastul endiselt asendamatuks. See loob huvitava paradoksi — ajal, mil tehisintellekt demokratiseerib lihtsa video loomise, muudab see inimliku loovuse samas veelgi väärtuslikumaks.

𝗣𝗹𝗮𝘁𝘃𝗼𝗿𝗺𝗶𝗱𝗲𝘂̈𝗹𝗲𝗻𝗲 𝗶𝗻𝘁𝗲𝗴𝗿𝗲𝗲𝗿𝗶𝗺𝗶𝗻𝗲

Videote jagamine mitmel erineval platvormil tagab laiema ulatuse ja järjepideva sõnumi edastamise. Ettevõtted, kes kasutavad platvormideülest strateegiat, kogevad 30% suuremat üldist kaasatust kui need, kes keskenduvad vaid ühele kanalile. Jagades videot sotsiaalmeedias, e-kirjades ja videoplatvormidel, on võimalik jõuda laiema publikuni ja tugevdada sõnumit korduva nähtavuse kaudu.

𝗩𝗮𝗶𝗸𝘀𝗲 𝘃𝗶𝗱𝗲𝗼 𝗼𝗽𝘁𝗶𝗺𝗲𝗲𝗿𝗶𝗺𝗶𝗻𝗲

Hinnanguliselt 85% Facebookis vaadatavatest videotest mängitakse ilma helita. Seetõttu on oluline, et videod oleksid mõjusad ka vaigistatuna – kasutades sõnumi edastamiseks subtiitreid, visuaale ja ekraanil olevaid tekste. Võtmesõnad on visuaalne loo jutustamine ja selged sõnumid.

𝗩𝗶𝗱𝗲𝗼𝘁𝗲 𝗦𝗘𝗢-𝗼𝗽𝘁𝗶𝗺𝗲𝗲𝗿𝗶𝗺𝗶𝗻𝗲

SEO-le optimeeritud videod parandavad märkimisväärselt otsingutulemuste positsioone. Tõhus optimeerimine hõlmab asjakohaste siltide, põhjalike kirjelduste ja atraktiivsete avapiltide kasutamist. Need elemendid muudavad video paremini leitavaks.

𝗟𝘂̈𝗵𝗶𝘃𝗶𝗱𝗲𝗼𝗱 𝗷𝗮 𝗺𝗶𝗸𝗿𝗼𝘃𝗶𝗱𝗲𝗼𝗱 𝘃𝘀 𝗽𝗶𝗸𝗸 𝘀𝗶𝘀𝘂

Alla minuti pikkused lühivideod on äärmiselt tõhusad, kuna need haaravad vaataja kiiresti ja edastavad sõnumi lühidalt. Videoampsud on muutunud videoturunduse üheks peamiseks trendiks, mis näitab, et lühivideod on üha enam tunnustatud kui tõhus viis publiku tähelepanu püüdmiseks ja hoidmiseks. Selline formaat sobib suurepäraselt sotsiaalmeediaplatvormidele, kus tähelepanu on piiratud ja tempo kiire.

Kuigi lühivideod on ülimalt populaarsed, on pika formaadiga videod endiselt võimas tööriist. Pikad videod võimaldavad teemasid käsitleda süvitsi ja kaasahaaravalt ning see soosib jagamisi. Lühisisu domineerib sotsiaalmeedias, samas kui pikad videod toimivad hästi voogedastusplatvormidel nagu YouTube, kus kasutajad otsivad põhjalikumat ja informatiivsemat teavet. Pikemad videod soodustavad ka suuremat seotust — rohkem kommentaare, jagamisi ja meeldimisi.

𝗧𝗼̈𝗼̈𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲 𝗹𝗼𝗼𝗱𝘂𝗱 𝘀𝗶𝘀𝘂

Videokommunikatsiooni trendide kohaselt lisab töötajate loodud sisu turundusele autentsust ja isiklikkust, kasvatades usaldust ja samastumistunnet. Olgu selleks ettevõtte juhtide sõnavõtud või humoorikad meemi-klipid töötajate osalusel. Lisaks vaatajale suunatud kommunikatsioonile parandab videokommunikatsioon ka töötajakogemust ning suurendab nende kaasatust.

𝗛𝗮𝗿𝗶𝗱𝘂𝘀𝗹𝗶𝗸 𝘀𝗶𝘀𝘂

Informatiivsed ja õpetlikud videod on väga tõhusad vaatajate ligimeelitamisel ja tähelepanu hoidmisel ning aitavad tugevdada brändi usaldusväärsust. Sellised videod pakuvad väärtuslikke teadmisi, nõuandeid ja juhiseid, aidates publikul probleeme lahendada ja teemast paremini aru saada.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et video kui kommunikatsioonivahend on võimas tööriist ning selle kasutamine on kättesaadav kõigile. Kõik algab heast ideest ja partnerist!