Autor: Mariann Saar

Päikeseparkide akude hinnad langevad ja tänaste elektrienergia hindade juures saab arvestada 4-5 aastaese tasuvusajaga. Elektrienergia salvestuslahenduste pakkuja FusioCell on saanud päikesejaamade operaatoritelt 160 akukonteineri tellimust, et neid paigaldada 2025. aastal.

FusioCelli tegevjuhi Lauri Lotamõisa sõnul kasvab akude osatähtsus päikesejaamades ja nende hinna langemine rõõmustab väiketootjaid. „Akude hinnad on tulnud kõrgustest alla ja tasuvusaeg on saanud väga atraktiivseks ka skeptilisemate investorite jaoks. Tänaste elektrienergia hindade juures saame rääkida 4-5 aastasest tasuvusajast,“ kinnitab ta.

FusioCell on toonud turule akulahenduse Power-BESS 200, millega saab katta paljude Eesti päikeseparkide vajadusi. See on mõeldud 50kW päikesejaamade tarbeks, tema mahutavus on 200 kWh ja käibemaksuta hind algab 65 000 eurost. Lahendus sobib nii tavalisele kui ka toetust saavale päikesepargile, samuti ka niisama tarbijatele, ettevõtetele – neile, kes suurt konteinerit osta ei soovi. „Näeme nõudlust just põlluparkide pidajate juures, kus ei ole soojustatud hoonestust akude jaoks ning seal on mõistlik kasutada valmis toodet. Hetkel on huvi toote vastu väga suur, läbirääkimised käivad 160 sellise akukonteineri paigalduseks 2025 aastal,“ räägib Lotamõis.

Päikesepark põllu peal lubab teenida 50-70 eurot megavatt-tunni eest. Kui sinna lisada akukonteiner, siis on võimalik saada 120 eurot, osalemine paindlikkusturul annab aga juba 148 eurot. Tulemus sõltub elektrihinnast, kui päikesepark saab võrku müüa 200 eurot megavatt-tunni eest, siis aku ja paindlikkusturuga kombineeritult ulatub teenistus isegi 500 euroni. Toodud numbritest on toetused maha arvatud.

In Nomine annab teada, et möödunud nädalal avati pidulikult Tartus teehoiutöödega tegeleva Tänavapuhastuse ASi uus hoone, kus netopinda on üle 2000 ruutmeetri. Värskes hoones on töötajate olme- ja puhkeruumid, teehoolduse sõidukite remondi- ja hooldustööde boksid, pesula, pühkmete sorteerimise ruum ja puistematerjalide laod. Hoone ehitusmaksumus on umbes 3 miljonit, arhitekt on Anders Jaano Atect Projektist ja selle ehitas Mapri Ehitus. Projektijuht oli Olari Orm ja objektijuht Rasmus Jaagant.

Uus maja valmis kiirtempos ja sai just selline, nagu Tartu teehooldusfirma seda ootas. „Ehitaja oli tubli – ehitis valmis õigeaegselt, ja on väike ime ehitada selline hoone 140 tööpäevaga. Meeskond, mida juhtisid projektijuht Olari Ormja objektijuht Rasmus Jaagant, oli väga asjatundlik! Ka ehituskvaliteedi kohta ei saa midagi halba öelda,“ rääkis Kink. Ta toonitab ka, et tänavapuhastusfirma töötajad saavad uues kohas nii-öelda vaimset virgutust ning seega on nad oluliselt rohkem motiveeritud ja õnnelikumad.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos rääkis, et hoone lühikese ajaga kasutusvalmis ehitamine oli korralik pingutus, aga kogenud ehitusfirmana saadi sellega hästi hakkama. „Me teame, et alati on uues hoones töötada kordades parem kui vanas ja soovime tartlastele veelgi puhtamat ja rohelist linna. Kuigi, heade mõtete linn on tänagi korras ja suviti roheline. Oleme tänavu Lõuna-Eestis ametis mitme objekti juures, tegeleme linna külje all Raadil elamuehitusega, Võrus ehitame Valio Eesti juustuladu ja kevadel andsime Eesti Energiale üle kontorihoone.“

Huvitava ehituslahendusena sai maja Cor-Ten fassaadi. Tegu on süsinikterasega, mida on veidi legeeritud, et tekitada selle pinnale paatinast kaitsekiht ilmastiku talumiseks. Kaitsekiht on algselt punakaspruun, roostele sarnanev ja muutub aja jooksul tumedamaks. 

Jassu Hertsmanni fotod

In Nomine annab teada, et on alanud Aviaatori Kodude ehitus ning parasjagu käivad maa-alused tööd. Kõigepealt ehitatakse kolm maja, kus on kokku 84 korterit ja esimesed elanikud saavad võtmed tuleva aasta lõpus. Ühtekokku valmib Aviaatori elukvartalis aga üle 200 kodu. Uue kvartali arendaja on Reterra, ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus. 

Lennundusest inspireeritud Aviaatori elurajoon kümne omanäolise majaga asub Tartu vallas Raadi alevis endise sõjaväelennuvälja territooriumil. Esimeste hoonete aadress on Ermi tänav – see on endise lennuvälja ruleerimisrada, mis ühendas uut ja vana lennurada. Lisaks tulevad majad Piloodi ja Stardiraja tänavale ning Vahtkonna teele. 

Mapri Ehituse projektijuht Priit Paulus räägib, et novembris alustati kahe hoone ehitusega ja käsil on vundamendialused. Esimesed kaks hoonet on Pauluse kinnitusel uutele elanikele kätte andmiseks tuleva aasta lõpus, kolmas aga on planeeritud valmima 2026. aasta kevadel.

Aviaatori elamukvartali arendaja Reterra rõhutab, et projekt on Tartu valla esimene, mis on planeeritud autovabaduse põhimõttel. Reterra tegevjuhi Reigo Randmetsa sõnul on projekti üheks peamiseks eesmärgiks väärtustada piirkonna lennunduspärandit, kasutades vana lennurada elamukvartali parklana ning vähendada ka niimoodi asfalteerimisest tekkivat keskkonna süsiniku jalajälge. Lennundusest on inspireeritud ka kogu projekti kontseptsioon alates nimest kuni siseviimistluspakettide kujunduseni.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos on seda meelt, et nõudlus kaasaegsete erilises kohas kodude järele näitab tõusutrendi. „Kindlasti on Aviaatori projekt ka veidi eriline, kuna ehitame elamud vana lennuvälja kõrvale, kus on reaalselt ajalugu näha. Mis puutub aga elamuehitusse ja nõudlusse elamispindade järele laiemalt, siis saab rahul olla langeva Euribori ja sellega kaasneva inimeste ostuhuvi kasvuga. Seda on näha ka Tallinnas, kus ehitame elukvartalit endisele Hipodroomi alale ja kus meie töö kannab vilja sõna otseses mõttes.“

Projektijuht Priit Paulus tahaks igas enda poolt juhitud arenduses ühte korterit omada, kuna ta teab täpselt, millist kvaliteeti luuakse. „Aviaatori arenduse võlu on lõpptulemusena väga isikupärane ja rahulik elukeskkond, kus on kõik teenused ümberringi olemas,“ märgib ta.

Eesti TV näitab sellel sügisel 8-osalist arhitektuurisaadete sarja „Loodud kestma“, autoriks telelegend Ene-Maris Tali.

Betooniseid abikäsi sarja valmimisse ulatas ka In Nomine.

Saated on eetris igal neljapäeval kell 22.05 Eesti TV-s.

Vaata siit: https://jupiter.err.ee/1609495262/loodud-kestma

In Nomine lendas drooniga Hipodroomi kohal ja nägi, et kvartali esimeste majade vundamenditööd on käimas. Möödakäijatele hakkavad majad paistma veebruaris-märtsis ning tulevased elanikud saavad Merimetsa tee uutesse korteritesse kolida 2026. aasta kevadel. Ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus, arendaja Reterra. Arhitektuurne lahendus pärineb PIN Arhitektidelt. Ehituse rahaline maht on üle 20 miljoni.

Merimetsa teel valmivad viis kortermaja kokku 107 korteri ja kuue äripinnaga. 

Mapri Ehituse Hipodroomi projektijuht Silver Sein annab ülevaate tööde käigust. Ta räägib, et maa-aluse parkla välja kaevamise käigus tegelevad ehitajad parasjagu loodusjõududega, pumbates pinnasevett selleks loodud basseini. “Kui nulltsükli tööd on tehtud, tulevad betoonimehed ja hakkavad paigaldama rostvärki, vaivundamendi ülemist osa. Samuti paigaldatakse siis Paldiski maantee poole sulundseinad.” Ta lubab, et möödakäijatele hakkavad majad paistma veebruaris-märtsis. Projektijuht on alltöövõtjatega rahul ja töödega ollakse ajagraafikus.

Reigo Randmets, Reterra juht on seda meelt, et Hipodroomi projekt on Tallinnas üks viimaste aastate mastaapsemaid. „Sel sügisel alustatud ehitus on kõige esimene samm selle ala uueks kujundamisel. Kokku valmib siin ligi tuhat korterit, see on terve väikelinna jagu elanikke. Ehitaja on meie pikaaegne partner Mapri Ehitus, nii et projektimeeskondadel on välja kujunenud väga hea sünergia.“

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht ütleb, et esimeste hoonetega alustamine on neile märgilise tähendusega. „Me toome oma kõikide varasemate elamuprojektide kogemused siia kokku, et taset hoida. Tuleb suur ja äge kvartal – võib küll öelda, et linnaosa. Arendaja plaanid on suured ja tööd jätkub aastateks. Kinnisvaras on kõige tähtsam asukoht, Hipodroomi kvartali lähedal on meri ja sportimisvõimalused, lühikese jalutuskäigu kaugusel kesklinn. Sa ei ole linna taga poolsaarel lukus, sa oled nagu seriaalis Kodu keset linna,“ märgib Roos.

Betooniühingu „Betoonisõbraks“ kuulutati tänavu avaliku ruumi kunstnik Oliver Soomets.

Tema enamasti betoonist skulptuurid ehivad paljude Eesti koolide välialasid Tallinnas, Narvas, Tartus.

Palju õnne!

Meie loovjuht Erik ütleb ikka, et toredate asjade kommunikeerimiseks peab vahel stuudiosse pugema ning natuke sahmina ja sähvima. Viimasel stuudio sessioonil said stiliseeritult konserveeritud Eesti Muusikaauhindade vahvad õhtujuhid Bedwetters ja imeline Anne. Kuidas see kombo kokku kõlab, näeme juba 30 jaanuaril 2025.

Reedel, 18. oktoobril lõigati läbi ligi 100 meetri pikkune lint ja avati põllumeeste ühistu Kevili 50 000 tonni tera- ja kaunvilja mahutav viljaterminal. Koos kinnistute, tehnoloogia, ehituse ja masinatega on investeeringu suurus 14 miljonit eurot. Koguinvesteering kolme Kevili terminali ulatub aga 23 miljoni euroni.

Mapri Ehituse juht Tarmo Roos tuli avamisele maaliga „Banaanipõld“. „Eks me olime ju kunagi banaanivabariik. Kliima soojeneb ja mine tea, võib-olla kunagi kasvavadki meil banaanid,“ arutles ta.

Kevili juht Hannes Prits ütles, et Mäo terminal on suurim teravilja käitluskoht piirkonnas. „Koristuse ajal on Eestis logistika üle koormatud ja korraga tahetakse vedada tuhandeid tonne, mõistlik on vedada lähemale. Teraviljakoristuse hooajal on pudelikael kodused viljakuivatid, aga mitte koristamiskiirus, sest kombainid on ju võimsad. Kui tahta kvaliteetse vilja eest rohkem raha, tuleb see kiirelt koristada ja ladustada,“ rääkis Prits.

Avamisel osalenud regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman näeb ühistulisel tegevusel Eesti põllumajanduses väga suurt potentsiaali. „Kevili on siin heaks eeskujuks. Sellised investeeringud, mis annavad kasu suurele hulgale tootjatele ühiselt ja aitavad esmatootjate positsiooni tarneahelas parandada, väärivad tunnustust ja tähistamist.“

Erik Riikoja fotod

Kommunikatsioonibüroo In Nomine kuulub Soome-Eesti Kaubanduskotta FECC juba üle 10 aasta ja meie Soome-armastus ei ole saladus. Niisiis seilasime jälle üle lahe, et asju kaeda ja kogemusi vahetada. Kohtusime Business Helsinkis Valdar Liivega, korraliku mulje jättis 1930. aastal ehitatud parlamendi ehk Eduskunta hoone, kuulasime rohejuttu Nestes ja lõpetasime visiidi saatkonnas. Poliitikud kinnitavad ühest suust, et Eesti-Soome suhted on väga head. Küsimusele, mis võiks Eesti ja Soome vahel veel parem olla või siis järgmine kahe riigi vaheline suur asi, vastasid nii rahvaesindaja Mikko Savola (Keskusta) kui ka suursaadik Sven Sakkov, et tunnel kuluks ära.