Autor: Mariann Saar

Sel nädalal siblib In Nomine kommunikatsioonibüroo koos vabapidamisel broileritega ehk Eesti suurim toiduainetööstus Maag Food saab Lääne-Virumaale Uudekülasse kaks uut kanalat, mis lubab lindude arvu tõsta miljoni võrra. Tänavu investeeritakse selleks 5 miljonit eurot ja uued kanalad ehitab Mapri Ehitus. 

Kanalaid, nagu kõiki ettevõttele kuuluvate farme, hakkab igapäevaselt opereerima Maag Foodi tütarettevõte Maag Agro (endise nimega Rakvere Farmid). Maag Agro on Eesti suurim sea- ja broilerikasvataja ning ühtlasi Eesti suurim põllumajandusettevõte. Priit Dreimann, Maag Food OÜ juhatuse liige räägib, et praegu kasvatatakse seitsmes linnufarmis, kus on kokku 77 halli, kuni 14 miljonit lihakana ehk broilerit aastas. „Kui kaks uut halli valmivad, kasvatame oma kaheksas linnufarmis kokku 15 miljonit broilerit aastas. Kahe halli rajamine toob piirkonda ka mõned uued töökohad.“  

Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuht, peab Maag Foodi otsust laieneda heaks tõendiks Eesti ettevõtete kasvavast julgusest investeerida toidutootmisse. See omakorda tagab kodumaal toodetud korraliku toidu jõudmise meie toidulaudadele. „Oleme Uudekülas lammutanud vanad lagunenud kanalad ja nende asemele tuleb täiesti uue tehnoloogiaga broilerifarm, kus on erilist rõhku pööratud hoonete puhtuse hoidmisele, mis välistab võimalike haiguste tekkimise ja leviku,“ lisab Väärsi.

Priit Dreimann kinnitab, et kõik linnud on vabapidamisel, neil on piisavalt liikumisruumi ja pidev inimlik hoolitsus. „Lisaks toidame neid täisväärtusliku granuleeritud söödaga, mis valmib meie söödatehases Lool, ka söödavilja ostame kohalikelt põllumeestelt. Nii anname tagasi Eesti põllumeestele ja panustame maaelu edendamisse. Tootmisvõimekuse kasvuga toetame Eesti toidujulgeolekut, suurendame tarbijate kindlustunnet ning rikastame inimeste toidulauda.“

Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab, et aprillikuus 20-aastaseks saanud põllumeeste ühistu KEVILI kasvatab tulevaks aastaks oma liikmete arvu 200ni ja soovib saada 30% Eesti teraviljaturust. Ühistu liikmete kasutuses on ca 90 000 hektarit Eestis haritavast maast ja keskmiselt kasutab üks liige 500 hektarit põllumaad. 

KEVILI tegevjuht Hannes Prits räägib, et põllumajandus konsolideerub Eestis ja meie põllumajandusettevõtete arv väheneb, aga ühistu tahab jõuda  liikmelt 200 liikmeni. „Meie visioon on, et ühistul võiks olla 30% Eesti teraviljaturust. Selleni on meil lootust jõuda juba 2026. aastal,“ kinnitab Prits.

Asutaja ja tänane nõukogu liige Jaak Läänemets ütleb, et praegu ehk ongi KEVILIs alates asutamisest kõige paremad ajad ja liikmetel on ühistust kõige rohkem abi. Seda vaatamata viljakasvatusse tehtavate kulude kasvule ja põllumeeste elu keerukamaks tegevatele regulatsioonidele. Viljahind ei ole kasvanud ja eriti väiksemad viljakasvatajad peavad tegema põllumajandusväliseid töid.

Hannes Prits on seda meelt, kakskümmend aastat tagasi kokku tulnud ühistu loojatel oli visiooni ja julgust – nad olid kõigile meie põllumajandusettevõtetele eeskujuks. Täna töötab ühistu väga hästi, kuigi on ju teada, et kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust, arutleb ta. „Neli aastat ühistut juhtides olen näinud, kuidas ühistuline ärimudel töötab hästi, meie investeeringud on end tasunud ja liikmeks tullakse meelsasti, kuna edu genereerib edu. Meie liikmete vahel valitseb usaldus. Mõte on, et teeme ausalt, keegi ei saa paremat hinda sõltuvalt suurusest. See tähendab, et nii 100 hektaril kui ka 10 tuhandel hektaril põldu pidavale põllumehele on viljahind sama.“

Jaak Läänemets kinnitab, et KEVILI on kogu Eesti viljakasvatust mõjutanud nähtus. „Kui hunt on metsa sanitar, siis KEVILI on viljakasvatuse sanitar, kes on oluliselt hinnakujundust mõjutanud.“ Temaga nõustub Hanes Prits: „KEVILI muutis ajalooliselt eesti teraviljaturgu – maaletoojate väetise- ja taimekaitsevahendite marginaalid langesid. Meie printsiip on müüa väetist minimaalse marginaaliga. Aastaid tagasi tõi keegi laevatäie väetist, kõik ohkasid ja ostsid 30% marginaaliga. Meil ei ole mõtet enda omanikelt raha ära võtta,“ kinnitab rits.

KEVILI ajalugu

2005. aastal asutasid Põllumeeste ühistu KEVILI 13 põllumajandusettevõtet Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu tegevuste, liikmete, töötajate ja varade baasil. Ühistul vara ei olnud – oli vaid liisinguauto, arvuti, kohviaparaat ja seif – ja need läksid KEVILI-le üle. Samuti vormistati KEVILI palgale Õlikultuuride Ühistu tegevjuht Aivar Altmäe ja raamatupidaja Maie Kikerpill.

Varade asemel olid ühistul suur idee, paika pandud väärtused ja soovid neid ideid arendada ja väärtustest kinni pidada. Ja need on ennast tänaseks õigustanud.

Vaade Mäo terminalile 2025. aasta kevadel. Foto Mart Martis

In Nomine annab teada, et Saaremaa Tahula biogaasijaama projekt on jõudnud olulisse etappi. Hankemenetlus viidi lõpule pool aastat tagasi ning 22. aprillil kehtestati detailplaneering. Hetkel ootab projekt ehitusloa kinnitamist, mille järel saab Mapri Ehitus alustada ehitustöödega. 2026. aasta kevadel valmiva 14,55 miljonit eurot maksva jaama protsessid käivad kinnistes süsteemides, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust. 

„Tegu on tehniliselt keeruka ja uuendusliku projektiga, milles osalevad eri rahvusvahelised partnerid. Hetkel saame öelda, et koostöö sujub väga hästi,“ ütles Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. „Ehitustöödega alustame kohe pärast ehitusloa kinnitamist, mis loodetavasti juhtub lähiajal,“ lisas ta. “Oleme rajanud Maardu biogaasijaama, Estoveri biogaasijaama ning osalenud üldehituse partnerina ka Aravete ja Ilmatsalu jaamade ehitusel,” märkis Väärsi.

Tahula biogaasijaam hakkab kasutama kohalike farmide kõrvalprodukte, millest toodetakse keskkonnasõbralikku biometaani. “Me kasutame ära kohalike farmide substraate, väärindame need biometaaniks ja anname tulemuseks keskkonnasõbraliku energia tagasi kogukonnale. Suuname tootmisprotsessist üle jäänud toitainerikka materjali tagasi põllumeestele, mis vähendab vajadust kunstväetiste järele,” ütles Artur Laul, Mereranna Põllumajandusühistu juht ning lisas, “See projekt asub täpselt Saaremaa suurimate farmide vahelises keskpunktis, mis tagab lühemad transpordi vahemaad ja vähendab maanteede koormust.“ 

Kuidas rääkida 25-aastasest ehitusvõistlusest nii, et igav ei hakkaks? Gaute Kivistik teab.

Vaata In Nomine tehtud filmi „Aasta betoonehitise“ võistluse 25. aastapäevaks:

In Nomine on aprillis teinud tööd Põlvamaal ja teavitab uhkusega, et Lõuna Pagarid on valmis saanud uue tordi kohvisõpradele. Espresso Macchiato on tort, kus šokolaadine biskviit ja vahukoorekreem kohtuvad kange kohvi maitsega. 500-grammine tort on soovitusliku müügihinnaga 15 eurot ja jagub kaheksale tordisõbrale. 

Tort on loodud maikuu Eurovisioonile mõeldes. „Me teeme võidulaulutorti. See lugu kõnetab kuulajaid, ta on eriline – ja ka meie Põlvas otsime pidevalt eristumise võimalusi. See on nagu väiketootja lugu, kes on pärit väikesest kohast ja suudab teha hästimineva, teistest erineva toote,“ ütleb Lõuna Pagarite tegev- ja müügijuht Kaire Kivirähk.

Espresso Macchiato tort on eriprojekt ja pagarite esialgne mõte oli Eesti laulule hoogu juurde anda ning teha uut kohvitorti nädal aega. Tort võeti kettide poolt kohe hästi vastu ja esimesel tootmisnädalal saatsime poodi üle 300 tordi.  „Ootame-vaatame, tordi eluiga sõltub tulemusest – kui rahvale meeldib, siis toodame ka peale lauluvõistlust. Kuigi Eesti kaubandus on läinud peavoolu teed, oleme ääretult tänulikud, kui inimesed meie toote oma ostukorvi panevad. See tähendab meile väga palju,“ ütleb Kivirähk.

Erik Riikoja foto

Kommunikatsioonibüroo In Nomine andis lihavõttepühade eel teada, et peamiselt Kia ja Peugeot autode müügi ja teenindusega tegelev Viking Motors saab tulevaks kevadeks Peetrisse uue, 3600 ruutmeetrise netopinnaga kere- ja värvitööde hoone. Hoone ehitab Mapri Ehitus, projekteeris EMP A&I ning tehnoloogia projekteeris ja seadmed paigaldab Benefit. 

Raimo Koppel, Viking Motorsi juhatuse liige ütleb, et uude töökotta saavad tuleval aastal tulla kõik sõiduautod ja tarbesõidukid, kuid ennekõike oleme spetsialiseerunud meie täna pakutavatele brändidele Kia ja Peugeot. „Lisaks loomulikult ka Opel, Cadillac, Chevrolet ja Saab sõidukid, millega on meil juba mitmekümne aastane kogemus,“ räägib Koppel.

Olukorda autoturul kommenteerides räägib Raimo Koppel, et käesolev aasta on saanud automaksu kehtestamisest tugevalt raputada ja ees olev käibemaksutõus jätab samuti oma jälje. „Kuigi kevad on mõningast elavnemist toonud, prognoosime siiski, et stabiilsemaks muutub uute autode turg tuleval aastal. Sellegipoolest annab pidevalt kasvav uute Kia ja Peugeot autode arv meile julgust uue keretööde keskuse rajamiseks ning kinnitab selle vajadust.“

Mapri Ehituse tegevjuhi Tarmo Roosi sõnul on ettevõte teinud TKM Kinnisvaraga koostööd ka varem ja ollakse kindlad, et tugevas ja lõpptulemusele orienteeritud tiimis on hea tööd teha ning kere- ja värvitööde hoone antakse üle õigeaegselt. 

Mapri Ehituse müügijuht Risto Toming on seda meelt, et praeguses ärikeskkonnas on autoesinduse töökoja ehitamine julge käik, kuid mõne aja pärast uute autode müük kindlasti taastub ning meie jaoks on kaasaegse energiatõhusa kere- ja värvitööde hoone sünnile kaasa aitamine meelepärane töö.

Toiduliit valis Eesti Parima Pagaritoote 2025 ja selleks sai ASi Lõuna Pagarid kaerasai jõhvikatega. Põlva pagaritöökoda valmistab parimat pagaritoodet pool tonni nädalas. Käsitööna valminud kaerajahust saias täiendavad teineteist kaera mahedus ja jõhvikate hapukus. Saial on pehme sisu ja kerge krõbe koorik.

Lõuna Pagarite kaerasaias jõhvikatega on kaera kasutatud neljas eri vormis: kaerahelbed, kaeraterad, kaerakliid ja kaerajahu, lisaks või ja jõhvikad. Lõuna Pagarid on kaerasaia jõhvikatega, mille soovituslik jaehind on 2.80 eurot, suunanud teadlikule kaasaegsele tarbijale, kes otsib uut, on aldis proovima ning valmis toidule ka rohkem raha kulutama

Lõuna Pagarite tegev- ja müügijuht Kaire Kivirähk räägib toote saamisloost nii: „Algselt arendasime välja kolm eri maitsega kaerasaia ja üllatuseks osutus populaarseimaks toode, mis ei olnud meie esimene valik. Ilma lisanditeta tundus sai igav ja tuli leida tootele lisandväärtus. Leidsime, et jõhvikad on hea alternatiiv rosinatele ja maitsed sobisid ülihästi.“ Kivirähk kinnitab, et jõhvikaid kasutavad nad mujalgi, näiteks küpsiste sees ja pehmed piparkoogid jõhvikatega on jõuluajal nõutud. „Sai sobib ampsuks just nii jämeda viiluna kui hing ihkab, ja muidugi saab murda kasvõi pätsi otsast. Röstides maitseb kaerasai eheda või ja juustuga. Meie uus sai võeti turul väga hästi vastu ning parima pagaritoote tiitel on meie müüki positiivselt mõjutanud. Lõuna Pagarite nišš on pakkuda pidevalt uut ja erilist. Kaerasai jõhvikatega sündis koostöös koostööpartneriga Leipurin Eesti.“

Võit pikendab toote eluiga, teab Kaire Kivirähk. Mullu valmistati Tartu 2024 jaoks valmistatud Kultuuripealinna rukkileib, mille järele on korralik nõudlus tänagi. Lõuna Pagarite baastooted on ilma lisatud suhkru, pärmi ja nisujahuta rukkitäistera leib, maakonna leib number üks ehk Põlva peenleib ja must leib Värska tummõ. Kondiitritoodetest tunnevad tarbijad Lõuna Pagareid kohupiimataskute ja moorapea kookide ning tortide järgi.

Kaire Kivirähk on pagari- ja kondiitritoodete müügi ja tootearendusega tegelenud 20 aastat ja Lõuna Pagarid on talle järjekorras teine ettevõte, mida arendada. „Mulle meeldib väikeste ettevõtte paindlikkus, võimalus turul eristuda ja pakkuda klientidele eritooteid. Igast erilisest tootest võib midagi välja kasvada ning väiketootjatel on suurfirmadest rohkem võimalusi katsetada,“ kinnitab ta.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatava vanima ehitusvõistluse „Aasta betoonehitis“ peaauhind omistati arhitekt Ülar Mark’ile – Tallinna Jahtklubi sadamahoone loomise eest.

In Nominel oli au konkursi ja Betoonipäeva teokssaamisel abiks olla.

Filmi autor: Erik Riikoja, In Nomine

Eestis tahetakse 2035. aastaks suurendada põhikoolist kutseõppeasutustesse minejate osakaalu 40 protsendini. Väidan, et kutsehariduse jõulisema propageerimisega ja mõne järgmise aasta kutsehariduse aastaks nimetamine aitaksid selle eesmärgi kiiremale saavutamisele kaasa. Ja põhikoolis „kutsekaga“ hirmutamine on kurjast.

Kutseharidus on teelahkmel: põhikoolist kutsekeskharidust saama tulnute õppeaega pikendatakse nelja aastani, seda perioodi nimetatakse rakendusliku keskhariduse õppekavaks ning osa Tallinna kutsekoole liidetakse kutseõppekeskusteks ehk kolledžiteks. Näiteks Tartu kutsehariduskolledži VOCO puhul on see hästi õnnestunud. Õppeaja pikendamisega aga astutakse pikk samm üldhariduse õppekavadele lähemale ja antakse õppuritele võimalus lõplikku eriala valikut veidi edasi lükata, kuna põhikoolist tulnutel ei ole enamasti head ettekujutust oma tuleviku ametist. 

Kui sa ei õpi, lähed kutsekasse! 

Nõutuks teeb hirmutamine põhikoolis, et „kui sa ei õpi, lähed kutsekasse“. See oli nii kaheksakümnendatel, kui ma põhikoolis käisin ja see on paraku nii ka täna. Lisaks tahavad gümnaasiumid, et „teravamad pliiatsid“ neile jääksid ja põhikoolides ei tegeleta kutseõppe propageerimisega ülemäära palju.

Tallinna Polütehnikumi õppejuht Helen Pärk küsib otse: miks kardetakse kutseharidust kui välku? Aga kes remondib meie auto, kes taastab elektri, kes teeb meile restoranis süüa – kõik need inimesed on kutseharidusega ja nende oskused tagavad meile ellujäämise. Miks kiputakse neid põlastama? Ning lisab: äkki me kõik vajaksime mingit lisaoskust, millega endale leib lauale tuua kui „peenemat tööd“ parasjagu ei ole.

Valmistades ette mulluse Haridustrefi kutseõppe vestlusringi teemal „Kutseõpe avab uksed“ uurisin, kuidas Soomes kutsehariduse populaarsusega lood on. YLE andmetel läheb põhjanaabrite juures peale põhikooli keskkooli ehk lukiosse 46% õpilastest ja kutsekooli ehk ammattikoulusse 45% õpilastest. Meie kutsehariduse reformi eesmärk on, et alles 2035. aastal võiks rakendusliku keskhariduse valida vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest. 

Veel huvitavaid numbreid Soomest: mõned aastat tagasi tegid Soome ETLA (Elinkeinoelämän Tutkimuslaitos) teadlased uuringu ja selgus, et paljud gümnaasiumi läinud noored oleksid kutsekooli valides teeninud oma tööelu jooksul rohkem. 33-aastaselt teenivad kutsekooli lõpetanud Soomes 6% rohkem (umbes 2 000 eurot aastas) kui gümnaasiumi lõpetanud.

Aga see on ka Eestis nii. Eveli Kuklane, Võrumaa Haridus- ja Teaduskeskuse Ewers juht märkis Haridustrefil, et kutsekoolist tööle minejate palk on viiendiku jagu kõrgem, kui see on gümnaasiumist tööle minejatel. 

Kuseharidusele ei pöörata piisavalt tähelepanu

Räägin ka oma kogemustest. Lõpetasin kaheksakümnendatel 19. kutsekooli telerite remondi eriala ja asusin Mustamäel ABC-6 juures telekaid remontima ning soome hääle- ja värviplokke paigaldama. Täna puudub selle eriala spetside järele suurem vajadus, kuid ühelgi õpingukaaslasel ei ole tänu tehnikateadmistele raskusi tööelus hakkama saamisega. 

Olen täna lisaks põhitööle ametis Tallinna Polütehnikumis majanduse ja ettevõtluse aluste külalisõpetajana. Puutun kokku IT ja meediaõpilastega. Tunnetan õpilaste huvi oma eriala vastu ja soovi asuda valitud alal tööle, samas on ka neid, kes plaanivad ülikooli minna. 

Väidan, et kutseharidusele ei pöörata piisavalt positiivset tähelepanu. Ta on meil olemas, kuid kipub gümnaasiumi ja kõrghariduse taha ära kaduma. Sellest ei räägi piisavalt ei haridusminister ega ministeerium. Kui oli juttu TI Hüppe tulekust, mainiti kutsekoole vaid väga lühidalt. Tundub, et kutseharidus „on meil ka“.

Kutsehariduse aasta on väga hea lahendus

Mida siis teha, et kutsehariduse mainet tõsta ja jõuda Soomele järele? Väga hea lahendus on kutsehariduse aasta, mis võiks alata näiteks 2026. aastal. Selle aasta jooksul pööratakse kutseharidusele senisest kordades rohkem tähelepanu, tõstetakse esile kutsehariduse plusse, tegeletakse põhikoolis karjäärinõustamisega, jagatakse kutseõppeasutuste nooremate vilistlaste kogemuslugusid kooli tutvustamiseks põhikooliealistele. Kuni palganumbri mainimiseni välja – minu õpilased märkisid majanduse tunni säästmise harjutuses oodatavaks netopalgaks 3000 eurot ja mitmete erialade läbinutel on see lähiaastatel täiesti võimalik. Ettevõtjad peavad julgemini pakkuma praktikakohti koos võimalusega parimatel tööle asuda ja rääkima valjult pakutavast töötasust ja hüvedest. Sellesse ajavahemikku mahuvad Riigikogu valimised ja erakondadel on hea võimalus kutsehariduse arendamine oma plaanidesse lisada ja sellega ka päriselt tegelema asuda.

Haridustrefil rääkis Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin, et tehakse tihedat koostööd Järvamaa põhikoolidega, et õpilastel oleksid peale 9. klassi valikud selged. Ta ütles, et eelmisel kevadel valis 50,5% põhikooli lõpetanutest kutsehariduse. See on parem kui Soomes ja miks me ei võiks samas suunas püüelda, tuues kutsehariduse plusse jõulisemalt esile. Kutseharidus ei ole pelk alternatiiv gümnaasiumile, vaid väärtuslik ja majanduslikult tasuv õppevalik, mis väärib palju suuremat tähelepanu ja tunnustust.

Logistikasektor seisab silmitsi kasvavate kulude ja madala kasumlikkusega. Mark Paves rõhutab, et keerulistel aegadel peavad ettevõtted tegema nutikaid otsuseid, et tagada tugevam positsioon tulevikus. 2023. aastal langes kümne suurema logistikafirma müügitulu 184 miljoni euro võrra ja ekspedeerimisfirmade käive kukkus 30%, samas kui laologistika püsis stabiilne.

Targad otsused hõlmavad efektiivsuse tõstmist ja investeeringuid innovatsiooni. Smarten Logistics tõstis laotöötajate palku, et säilitada teenuse kvaliteet ja motiveerida töötajaid – sest logistikateenuse kvaliteet sõltub inimestest, mitte ainult masinatest. Samuti on võtmetähtsusega automatiseerimine ja digitaliseerimine, mis aitavad vähendada käsitsitööd ja optimeerida tarneahelaid.

Jaekettide, nagu Selver, COOP ja Rimi, oma logistikakeskuste rajamine annab neile suurema autonoomia, kuid võib tõsta väiksemate jaemüüjate kulusid. Sektori edu sõltub ka maksustabiilsusest ja riigi toetustest innovatsioonile, et ettevõtted saaksid teha pikaajalisi investeeringuid. Madalam käibemaks toidukaupadele võiks samuti tarbijatele ja jaekaubandusele leevendust tuua.

Vaata ka siit: 
https://www.logistikauudised.ee/arvamused/2025/03/18/mark-paves-targad-otsused-logistikas-annavad-tugevama-positsiooni