Ka teras ja betoon, klaas ja puit vajavad AI-teadmisi. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit korraldas ehitusmaterjalide tootjatele päevase AI-koolituse Mustamäe Riigigümnaasiumis.
Koolitaja – Kristo Peterson.
Fotod: Erik Riikoja
PR-firma In Nomine koos maailma suurima võrguseadmete tooja Ciscoga korraldas IT spetside seas hinnatud sündmuse, Cisco Tech Clubi. Seekordne tehnoloogiaklubi toimus mõnevõrra erilisemas kohas, nimelt küberõppekeskuses, sihtasutuses CR14. Sissepääsul kontrolliti kõigi poolesaja osaleja ID kaarte ja paluti hoones liikuda vaid teatud ruumides. Paljuski küberturvalisusele keskendunud sündmus päädis turundusjuht Martin Hansoni esitlusega, kus ta kirjeldas meid ähvardavaid ohtusid. Sel päeval ei teatud veel midagi Hispaanias aset leidnud massiivsest elektrikatkestusest, kuid Hanson maalis sellisest pildi ja tõi välja tegevused valmisolekuks.
Kommunikatsioonibüroo In Nomine on juba pool aastat olnud veiseliha usku. Tegelikult kauemgi. Meie pajas on podisenud mitte lihtsalt liha, vaid rohumaa veiseliha, mille maitse ja kvaliteet ei jäta külmaks ka kõige nõudlikumat lihasõpra. Inspiratsiooniks ja koostööpartneriks on olnud Tartus Ülikooli tänaval tegutsev Lihuniku Äri ja Resto, kust leiab Eesti parima valiku veiselihast – ja seda me ei ütle lihtsalt suusoojaks.
Meie pikaajaline kogemus Liivimaa Lihaveise ja nüüd Lihuniku Äri toodetega on kinnistanud veendumuse: veiseliha on nii maitsev kui kasulik. Lihuniku Äri perenaine Katrin Noorkõiv on tegelenud veisekasvatusega üle 20 aasta ja kinnitab seda igati – nii taldrikul kui tootmisahelas.
In Nomine roll on olnud see maitsev sõnum viia sisuloome kaudu ja sotsiaalmeedia vahendusel otse inimesteni, kes hoolivad toidu kvaliteedist.
Proovi meie lemmikut – veiseliha salatit värske kartuli ja meekastmega:
👉 Retsept siin
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit pidas üldkoosolekut – külastati liikmesettevõtte ETS Nord AS uut tehast, kuulati Swedbanki ehitusmaterjalitootjate turu ülevaadet, tutvuti Eesti EPD-de andmebaasiga ning kinnitati liidu 2024. a. tegevusaruanne. Valiti kaks uut juhatuse liiget – Indrek Ellamaa, Muuga Betoonelement AS ja Karl-Martin Rammo, Lasita Aken AS.
Fotol on jäädvustatud EETLi uus juhatus, revident ning tegevtöötajad.
Foto: Kalev Lilleorg.
Sel nädalal siblib In Nomine kommunikatsioonibüroo koos vabapidamisel broileritega ehk Eesti suurim toiduainetööstus Maag Food saab Lääne-Virumaale Uudekülasse kaks uut kanalat, mis lubab lindude arvu tõsta miljoni võrra. Tänavu investeeritakse selleks 5 miljonit eurot ja uued kanalad ehitab Mapri Ehitus.
Kanalaid, nagu kõiki ettevõttele kuuluvate farme, hakkab igapäevaselt opereerima Maag Foodi tütarettevõte Maag Agro (endise nimega Rakvere Farmid). Maag Agro on Eesti suurim sea- ja broilerikasvataja ning ühtlasi Eesti suurim põllumajandusettevõte. Priit Dreimann, Maag Food OÜ juhatuse liige räägib, et praegu kasvatatakse seitsmes linnufarmis, kus on kokku 77 halli, kuni 14 miljonit lihakana ehk broilerit aastas. „Kui kaks uut halli valmivad, kasvatame oma kaheksas linnufarmis kokku 15 miljonit broilerit aastas. Kahe halli rajamine toob piirkonda ka mõned uued töökohad.“
Margus Väärsi, Mapri Ehituse müügijuht, peab Maag Foodi otsust laieneda heaks tõendiks Eesti ettevõtete kasvavast julgusest investeerida toidutootmisse. See omakorda tagab kodumaal toodetud korraliku toidu jõudmise meie toidulaudadele. „Oleme Uudekülas lammutanud vanad lagunenud kanalad ja nende asemele tuleb täiesti uue tehnoloogiaga broilerifarm, kus on erilist rõhku pööratud hoonete puhtuse hoidmisele, mis välistab võimalike haiguste tekkimise ja leviku,“ lisab Väärsi.
Priit Dreimann kinnitab, et kõik linnud on vabapidamisel, neil on piisavalt liikumisruumi ja pidev inimlik hoolitsus. „Lisaks toidame neid täisväärtusliku granuleeritud söödaga, mis valmib meie söödatehases Lool, ka söödavilja ostame kohalikelt põllumeestelt. Nii anname tagasi Eesti põllumeestele ja panustame maaelu edendamisse. Tootmisvõimekuse kasvuga toetame Eesti toidujulgeolekut, suurendame tarbijate kindlustunnet ning rikastame inimeste toidulauda.“
Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab, et aprillikuus 20-aastaseks saanud põllumeeste ühistu KEVILI kasvatab tulevaks aastaks oma liikmete arvu 200ni ja soovib saada 30% Eesti teraviljaturust. Ühistu liikmete kasutuses on ca 90 000 hektarit Eestis haritavast maast ja keskmiselt kasutab üks liige 500 hektarit põllumaad.
KEVILI tegevjuht Hannes Prits räägib, et põllumajandus konsolideerub Eestis ja meie põllumajandusettevõtete arv väheneb, aga ühistu tahab jõuda liikmelt 200 liikmeni. „Meie visioon on, et ühistul võiks olla 30% Eesti teraviljaturust. Selleni on meil lootust jõuda juba 2026. aastal,“ kinnitab Prits.
Asutaja ja tänane nõukogu liige Jaak Läänemets ütleb, et praegu ehk ongi KEVILIs alates asutamisest kõige paremad ajad ja liikmetel on ühistust kõige rohkem abi. Seda vaatamata viljakasvatusse tehtavate kulude kasvule ja põllumeeste elu keerukamaks tegevatele regulatsioonidele. Viljahind ei ole kasvanud ja eriti väiksemad viljakasvatajad peavad tegema põllumajandusväliseid töid.
Hannes Prits on seda meelt, kakskümmend aastat tagasi kokku tulnud ühistu loojatel oli visiooni ja julgust – nad olid kõigile meie põllumajandusettevõtetele eeskujuks. Täna töötab ühistu väga hästi, kuigi on ju teada, et kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust, arutleb ta. „Neli aastat ühistut juhtides olen näinud, kuidas ühistuline ärimudel töötab hästi, meie investeeringud on end tasunud ja liikmeks tullakse meelsasti, kuna edu genereerib edu. Meie liikmete vahel valitseb usaldus. Mõte on, et teeme ausalt, keegi ei saa paremat hinda sõltuvalt suurusest. See tähendab, et nii 100 hektaril kui ka 10 tuhandel hektaril põldu pidavale põllumehele on viljahind sama.“
Jaak Läänemets kinnitab, et KEVILI on kogu Eesti viljakasvatust mõjutanud nähtus. „Kui hunt on metsa sanitar, siis KEVILI on viljakasvatuse sanitar, kes on oluliselt hinnakujundust mõjutanud.“ Temaga nõustub Hanes Prits: „KEVILI muutis ajalooliselt eesti teraviljaturgu – maaletoojate väetise- ja taimekaitsevahendite marginaalid langesid. Meie printsiip on müüa väetist minimaalse marginaaliga. Aastaid tagasi tõi keegi laevatäie väetist, kõik ohkasid ja ostsid 30% marginaaliga. Meil ei ole mõtet enda omanikelt raha ära võtta,“ kinnitab rits.
KEVILI ajalugu
2005. aastal asutasid Põllumeeste ühistu KEVILI 13 põllumajandusettevõtet Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu tegevuste, liikmete, töötajate ja varade baasil. Ühistul vara ei olnud – oli vaid liisinguauto, arvuti, kohviaparaat ja seif – ja need läksid KEVILI-le üle. Samuti vormistati KEVILI palgale Õlikultuuride Ühistu tegevjuht Aivar Altmäe ja raamatupidaja Maie Kikerpill.
Varade asemel olid ühistul suur idee, paika pandud väärtused ja soovid neid ideid arendada ja väärtustest kinni pidada. Ja need on ennast tänaseks õigustanud.
Vaade Mäo terminalile 2025. aasta kevadel. Foto Mart Martis
In Nomine annab teada, et Saaremaa Tahula biogaasijaama projekt on jõudnud olulisse etappi. Hankemenetlus viidi lõpule pool aastat tagasi ning 22. aprillil kehtestati detailplaneering. Hetkel ootab projekt ehitusloa kinnitamist, mille järel saab Mapri Ehitus alustada ehitustöödega. 2026. aasta kevadel valmiva 14,55 miljonit eurot maksva jaama protsessid käivad kinnistes süsteemides, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust.
„Tegu on tehniliselt keeruka ja uuendusliku projektiga, milles osalevad eri rahvusvahelised partnerid. Hetkel saame öelda, et koostöö sujub väga hästi,“ ütles Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. „Ehitustöödega alustame kohe pärast ehitusloa kinnitamist, mis loodetavasti juhtub lähiajal,“ lisas ta. “Oleme rajanud Maardu biogaasijaama, Estoveri biogaasijaama ning osalenud üldehituse partnerina ka Aravete ja Ilmatsalu jaamade ehitusel,” märkis Väärsi.
Tahula biogaasijaam hakkab kasutama kohalike farmide kõrvalprodukte, millest toodetakse keskkonnasõbralikku biometaani. “Me kasutame ära kohalike farmide substraate, väärindame need biometaaniks ja anname tulemuseks keskkonnasõbraliku energia tagasi kogukonnale. Suuname tootmisprotsessist üle jäänud toitainerikka materjali tagasi põllumeestele, mis vähendab vajadust kunstväetiste järele,” ütles Artur Laul, Mereranna Põllumajandusühistu juht ning lisas, “See projekt asub täpselt Saaremaa suurimate farmide vahelises keskpunktis, mis tagab lühemad transpordi vahemaad ja vähendab maanteede koormust.“
Kuidas rääkida 25-aastasest ehitusvõistlusest nii, et igav ei hakkaks? Gaute Kivistik teab.
Vaata In Nomine tehtud filmi „Aasta betoonehitise“ võistluse 25. aastapäevaks:
In Nomine on aprillis teinud tööd Põlvamaal ja teavitab uhkusega, et Lõuna Pagarid on valmis saanud uue tordi kohvisõpradele. Espresso Macchiato on tort, kus šokolaadine biskviit ja vahukoorekreem kohtuvad kange kohvi maitsega. 500-grammine tort on soovitusliku müügihinnaga 15 eurot ja jagub kaheksale tordisõbrale.
Tort on loodud maikuu Eurovisioonile mõeldes. „Me teeme võidulaulutorti. See lugu kõnetab kuulajaid, ta on eriline – ja ka meie Põlvas otsime pidevalt eristumise võimalusi. See on nagu väiketootja lugu, kes on pärit väikesest kohast ja suudab teha hästimineva, teistest erineva toote,“ ütleb Lõuna Pagarite tegev- ja müügijuht Kaire Kivirähk.
Espresso Macchiato tort on eriprojekt ja pagarite esialgne mõte oli Eesti laulule hoogu juurde anda ning teha uut kohvitorti nädal aega. Tort võeti kettide poolt kohe hästi vastu ja esimesel tootmisnädalal saatsime poodi üle 300 tordi. „Ootame-vaatame, tordi eluiga sõltub tulemusest – kui rahvale meeldib, siis toodame ka peale lauluvõistlust. Kuigi Eesti kaubandus on läinud peavoolu teed, oleme ääretult tänulikud, kui inimesed meie toote oma ostukorvi panevad. See tähendab meile väga palju,“ ütleb Kivirähk.
Erik Riikoja foto
Kommunikatsioonibüroo In Nomine andis lihavõttepühade eel teada, et peamiselt Kia ja Peugeot autode müügi ja teenindusega tegelev Viking Motors saab tulevaks kevadeks Peetrisse uue, 3600 ruutmeetrise netopinnaga kere- ja värvitööde hoone. Hoone ehitab Mapri Ehitus, projekteeris EMP A&I ning tehnoloogia projekteeris ja seadmed paigaldab Benefit.
Raimo Koppel, Viking Motorsi juhatuse liige ütleb, et uude töökotta saavad tuleval aastal tulla kõik sõiduautod ja tarbesõidukid, kuid ennekõike oleme spetsialiseerunud meie täna pakutavatele brändidele Kia ja Peugeot. „Lisaks loomulikult ka Opel, Cadillac, Chevrolet ja Saab sõidukid, millega on meil juba mitmekümne aastane kogemus,“ räägib Koppel.
Olukorda autoturul kommenteerides räägib Raimo Koppel, et käesolev aasta on saanud automaksu kehtestamisest tugevalt raputada ja ees olev käibemaksutõus jätab samuti oma jälje. „Kuigi kevad on mõningast elavnemist toonud, prognoosime siiski, et stabiilsemaks muutub uute autode turg tuleval aastal. Sellegipoolest annab pidevalt kasvav uute Kia ja Peugeot autode arv meile julgust uue keretööde keskuse rajamiseks ning kinnitab selle vajadust.“
Mapri Ehituse tegevjuhi Tarmo Roosi sõnul on ettevõte teinud TKM Kinnisvaraga koostööd ka varem ja ollakse kindlad, et tugevas ja lõpptulemusele orienteeritud tiimis on hea tööd teha ning kere- ja värvitööde hoone antakse üle õigeaegselt.
Mapri Ehituse müügijuht Risto Toming on seda meelt, et praeguses ärikeskkonnas on autoesinduse töökoja ehitamine julge käik, kuid mõne aja pärast uute autode müük kindlasti taastub ning meie jaoks on kaasaegse energiatõhusa kere- ja värvitööde hoone sünnile kaasa aitamine meelepärane töö.
