Kuu: veebruar 2026

Kommunikasioonibüroo In Nomine käis kohal ja kinnitab, et AS Mass, üks suurimaid puitmaterjalide edasimüüjaid Balti regioonis, investeerib 7 miljonit eurot uude büroo- ja laohoonesse. Tallinna külje all Jälgimäel kerkiv hoone sai nurgakivi ja sellelt võeti sarikapärg. Eeloleval suvel valmiva 6700 ruutmeetrise hoone ehitust finantseerib Luminor Bank ja selle ehitab Mapri Ehitus

Siim Kirsipuu, ASi Mass tegevjuht räägib, et Jälgimäele Lepatriinu teele rajatavast hoonest saab Massi peakontor ja Tallinna müügipunkt, kuhu tarnijail ja klientidel on logistiliselt hea ligipääs. Ta lubab, et hoone tuleb nutikam ja erilisem kui keskmine tööstushoone. „Kuna meie põhitegevus on kuivatatud puitmaterjali müük, siis on lao osas erilist tähelepanu pööratud keskkonnatingimuste hoidmisele ning seetõttu paigaldame nii niisutus- kui ka kuivatussüsteemi, et igal aastaajal oleks tagatud materjali õiged hoiutingimused. Lisaks on hoone projekteeritud ja ehitatud kõrgeimat põlemiskoormust arvestades. Sellist kõikidele kõrgendatud nõuetele vastavat laohoonet ei ole enamusel konkurentidest ette näidata. Lisaks tuleb hoonesse nii automaatladu, mis kiirendab kauba komplekteerimist, kui ka iseteenindusladu, et klient saaks kauba kätte ka töövälisel ajal. Ehituse ja sisustuse juures jälgime BREEAM rohemärgise nõudeid ja taotleme hoonele ka vastavat sertifikaati.“ 

Mapri Ehituse tegevjuhtTarmo Roos peab väga oluliseks investeeringuid Eestisse just meie enda ettevõtete poolt, kes on tegutsenud edukalt ja näevad Eestis pikka plaani. „Massi büroo-ja laohoone on enda äri laiendamise hea näide ning meil on õnnestunud igal aastal mõned sellised projektid ellu viia. Siitsamast lähedalt on head näited Denim Dreami, AdFactory, Iron Balticu hooned. Ehitusinvesteeringutest üldiselt rääkides ei tea ma kedagi, kes oleks kahetsenud ehituse alustamist ja sel aastal on meil sama palju tööd kui aasta eest samal ajal. Me jätame alati ruumi uutele töödele, mille tegemisest me täna veel ei pruugi teadagi,“ räägib ta.

Madis Reinloo, Mapri Ehituse projektijuht hindab Massi kui teadlikku tellijat, kes pigem soovitab kvaliteetsemaid materjale: „Arutame kõigepealt läbi praktilise poole ja seejärel räägime disainist,“ Sel aastal puutuvad ehitajad kokku tõelise talvega, külmade ilmadega on betoneerimistööd, iseäranis pumpamine olnud raskendatud ja ehitusplatsil töötajail on tulnud end soojendamas käia, räägib Reinloo.

Sisustusmaterjalide müüjale iseloomulikult saab hoone sisekujundaja Lilia Kristiansonilt põneva lahenduse. Siim Kirsipuu sõnutsi on eesmärk luua töötajatele võimalikult mugav, praktiline ja hooldusvaba keskkond ning klientidele ja külalistele tahetakse pakkuda täiesti uusi lahendusi. „Näidiste alale tuleb valguse temperatuuri muutev lahendus, et sisekujundajad saaksid sobiva materjali valida magamistuppa või kontorisse. Mõni koosolekuruumidest, kus mööblitootja või sisekujundaja kliendiga kohtub, tuleb “üle võlli” äge, et välja tuua materjalide võlud. Ja näiteks pool tualettruumi seinast plaaditakse, teine pool aga kaetakse spooniga. Eeloleval suvel valmiva majaga loodame sammu edasi astuda ja valmis olla majanduse elavnemisele 2027. aastal,“ räägib Siim Kirsipuu.

Erik Riikoja fotod

Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) on avanud uue, 1,4 miljardi euro suuruse programmi, mis on mõeldud kõige ambitsioonikamatele teaduspõhistele, süvatehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele. See raha ootab ka Eesti ettevõtjaid. 

Eestis on grantide taotlejatel vaja murda müüti, et EL raha taotlemine on liiga keeruline. Ei ole. Süvatehnoloogia taotlusprotsess on tehtud kiiremaks, läbipaistvamaks ja turuloogikale lähedasemaks. Iga ettevõte, kes arendab keerulist tehnoloogiat, peaks vähemalt kaardistama, kas ta sobib EIC programmi. Kui lahenduse turule viimiseni on mitu sammu ja arendustööd on palju, siis ettevõte sobibki.

Seni on Eesti ettevõtted euroraha osas positiivselt silma paistnud. Toetuse või investeerimisettepaneku on saanud ligi kümme ettevõtet ning mitmed protsessid on veel käimas. Näiteks, Better Medicine sai EIC 2,5 miljoni eurose toetuse. Ettevõte arendab tehisintellektil põhinevaid meditsiinilisi lahendusi, eelkõige radioloogiaga seotud vähidiagnostikat, et aidata onkoloogiliste leidude tuvastamisel. Nanonordica Medical sai nii toetuse kui investeeringupakkumise, finantstehnoloogia ettevõte Mifundo on saanud EIC investeerimisnõusoleku, pakenditehnoloogiat arendav Raiku Packaging on varasemalt EIC rahastuse pälvinud. 

Heidi Kakko, Euroopa Innovatsiooninõukogu saadik Eestis räägib, et taotlemise bürokraatia on oluliselt vähenenud: varasemalt esitajaid hirmutanud 50-leheküljeline taotlus on tänaseks minevik ja üle 20 lehekülje ei saa taotlust üldse esitada. Seega, taotlus on muutunud lühemaks, konkreetsemaks ja ettevõtja-sõbralikumaks. Hindajad eelistavad selgust, mitte pikki romaane. „Meil ei ole luksust jätta häid ideid laborisse. Eestil ei ole suuri maavarasid ega odava tööjõu eelist. See tähendab, et rahvusvahelises konkurentsis ongi meie ainus realistlik tee teha keerukaid lisaväärtusega lahendusi – neid, mille arendamine võtab aastaid ja millel on globaalne mõju. Ning vajadusel saab seda teha Euroopa Innovatsiooninõukogu grantide ja investeeringu toel,“ räägib ta.

Olesja Bondarenko, Nanordica Medical asutaja ja tegevjuht: „Tervishoiutehnoloogia valdkonnas tekitavad kliiniline testimine ja regulatiivne heakskiit tuntud „surmaoru“, kus toetused on vajalikud varajase teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, samas kui erainvestorid soovivad investeerida enamasti pärast seda. Nanordica Medical jaoks oli EIC rahastus otsustava tähtsusega selle lõhe ületamisel, meie tehnoloogia valideerimisel ning üleminekul teadustööst äriliseks küpsuseks. EIC toe abil oleme läbi viinud ühe suurima kliinilise uuringu diabeetiliste jalahaavandite valdkonnas, oleme saamas regulatiivset kinnitust ning suutsime kaasata oma esimese riskikapitalivooru. Ilma toeta oleks selle saavutamine olnud äärmiselt keeruline.“

Heidi Kakko sõnul on veel üks oluline aspekt. Seni on Eesti idufrmad suuremate kapitalivoorude osas tuginenud USA fondidele, Suurbritannia investoritele ja Põhjamaade kapitalile. Süvatehnoloogia valdkonnas on EIC muutumas Euroopa suurimaks investoriks, mis tähendabki rohkem rahastusvõimalusi Eesti süvatehnoloogia ettevõtetele, suuremaid omakapitali-investeeringuid ja selgemat fookust tehnoloogiatele, mida siin arendatakse.