Kuu: detsember 2025

Starship Technologies toob robotite valmistamise Mustamäe tee algusse

Kommunikatsioonibüroo In Nomine pakuks pealkirjaks Starship Technologies toob robotite valmistamise Mustamäe tee algusse. Aga nii ongi: ärikinnisvara arendaja EKE jätkab WoHo kvartali arendamist Mustamäe tee alguses, Telia ja Pipedrive hoonetele lisandub 2026. aasta lõpuks aadressile Mustamäe tee 5a üle 7000-ruutmeetrine büroo- ja tootmishoone. Ja seal ongi ankurüürnik on tarnerobotite valmistaja Starship Technologies! Rekonstrueeritava maja arhitektuurne lahendus pärineb Guru Projektilt ja investeeringu kogusuurus on 15 miljonit.

EKE tegevjuht Karl Ader räägib, et WoHo kvartal, kus seni on ankurüürnikud Telia ja Pipedrive, jätkab pärast pikemat pausi laienemist. „Nõudlust on aastate jooksul olnud küll, kuid meie hinnangul on just nüüd õige aeg ehitustegevuse jätkamiseks. Mustamäe tee 5a tuleb kahekorruseline äri- ja tootmishoone, kus on pinda üle 7000 ruutmeetri ja sellest üle poole, ligi 4800 ruutmeetrit, saab omale robotite valmistaja Starship Technologies“.

Aderi sõnul on vakantseid pindu hoone ehitamise alguseks jäänud minimaalselt ja see näitab, et Mustamäe tee alguse piirkond on ärikliendile äärmiselt atraktiivne. 

Hoone ehitamisel säilitatakse hoone algne raamistik ja sellest tulenevalt saavutatakse ruumide puhaskõrguseks kuni 12 meetrit.

Heidy Kerma, Starship Technologiesi juhtkonna liige ütleb, et ettevõte on tegutsenud kulusid vastutustundlikult juhtides ning investeerinud kaalutletult peaasjalikult inimestesse, arendusse ja teenustesse eri riikides. Toetamaks edasist kasvu on aga jõutud järeldusele, et vajalikud sammud on peakontori laiendamine ja kaasajastamine ning tuleval aastal kolitaksegi Mustamäe teaduspargist WoHo kvartalisse.

Kerma sõnul on Starship Technologiesi eesmärk koos Lumia sisearhitektidega luua kaasaegsed kvaliteetsed töötingimused uues praktilises kontoris. Töökeskkonna loomisel peetakse silmas, et see võimaldaks inimestel töötada efektiivselt, pakuks senisest paremaid koostöövõimalusi ja soodustaks kiiret kommunikatsiooni.

„Töökeskkonna planeerimine Starshipis nõudis nutikat läbimõtlemist, sest lisaks tarkvara loomisele ja arendusele käib meil igapäevaselt ka robotite tootmine ja testimine. Uude hoonesse tuleb robotite testimisala, kus saame neid 24/7 proovile panna. Lisaks loome erinevad testimislaborid riistvara arenduseks,“ räägib Heidy Kerma.

Eestis 200 inimesele tööd andev Starship Technologies arendab autonoomseid tarneroboteid, mis on loodud toidu, toidukaupade ja pakkide kohale toimetamiseks minutitega. Tarnerobotid on läbinud üle 20,5 miljoni kilomeetri ja teostanud 9,5 miljonit autonoomset tarnet üle maailma. Starshipi asutasid Ahti Heinla (Skype’i peaarhitekt) ja Janus Friis (Skype’i kaasasutaja). www.starship.xyz

Ärikinnisvara arendaja EKE on viimastel aastatel arendanud ja loonud uusi äripindu 40 000 ruutmeetri jagu, samal ajal on pindu ümber ehitatud või kvaliteedi taset tõstetud ligi 10 000 ruutmeetri ulatuses. www.eke.ee

In Nomine andis teada, et Saaremaal valmivale Tahula biogaasijaamale pandi nurgakivi ning sellelt võeti sarikapärg. Jaama ehitus on edenenud jõudsalt, ning ehitaja, Mapri Ehitus tahab selle üle anda tuleval suvel. Siis hakkab 14,5 miljonit euot maksma minevast jaamast saama biometaani, soojust ja elektrit. Jaama protsessid hakkavad käima kinnistes süsteemides, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust.

Tahula biogaasijaama projektijuht ning valmides selle juhatajaks saav Lauri Jasmin on seda meelt, et ehituse kulg on kõiki ootusi ületanud. „Asjad liiguvad, tööd on palju,“ kommenteerib ta ja selgitab Tahula jaama erinevust teistest Eesti jaamadest: „Terasest ja betoonist lamekatusega kääritite katusele saab minna, kasutada eri tüüpi segajaid ja hooldus on lihtsam. Meie käärititel on suured hooldusluugid, mille kaudu pääseme hooldustehnikaga nende sisemusse ning vähendame seeläbi hooldusele kuluvat aega.“

Keskkonnasõbraliku biogaasi valmistamise toorainet saadakse Saaremaa farmidest. „Meilt hakkab saama biogaasi, soojust ja elektrit,“ lubab Jasmin. Tulevikus tahetakse hakata soojusega varustama Kuressaare linna, gaasi hakkavad tarbima jaama teenindavad veokid ja elektritarbijatest tema sõnul puudust ei ole ei täna ega tulevikus. Jasmini sõnul teeb läga käitlemine biogaasijaamas Saaremaa õhu laotusperioodidel puhtamaks, põldudele laotatakse siis töötlemisjääki, digestaati. Lauri Jasmin lubab ka, et kuna jaama protsessid hakkavad käima kinnistes süsteemides, on lõhnaeritus väga minimaalne.

Projekt loob Saaremaale uusi töökohti, kuni 12 nii jaama töös kui ka sellega seotud sektorites. Pikas perspektiivis säilib põllumajanduses kuni 1000 töökohta. Lauri Jasmin kinnitab, et jaam töötab vähemalt 30 aastat. Jaama tellija on Mereranna Põllumajandusühistu, ehitatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Karl Rei, Greenbit Energy tegevjuht räägib, et tema kui arendaja jaoks sai biogaasiga tegelemise teekond alguse neli aastat tagasi. „Meie projekt ühendab endas mitmeid erinevaid ettevõtlusvaldkondi ja väga erineva taustaga inimesi ja ma pean kõige olulisemaks ühesuguse mõtteviisiga inimeste kostöös tekkivat energiat. Me oleme olnud seotud nelja biogaasijaama arendamisega Saaremaal. Esimeses projektis olime partnerid, kahes järgmises juba ise vedajad ja arendajad. Siia jõudmine pole olnud kerge ning meenutab mulle hetke Eesti spordiajaloost, kui Erki Nool sai Sydney olümpiamängudel kolmandal katsel ketta korralikult lendama ja võitis kümnevõistluse kuldmedali. Ja just kolmandal katsel oleme meiegi jõudnud nurgakivi panekuni.“

Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi räägib, et projektiga liikuma saamine oli alguses keerukavõitu, inimesed kahtlesid ja levis NIMBY ehk mitte-minu-tagahoovis sündroom. „Kui omavalitsus detailplaneeringu kehtestas, saime kohe ka ehitusloa ja ehitus läks ülikiirelt käima ning kõik tuli korraga ära teha. Aga me oleme sellega harjunud ja tuleval suvel on jaam valmis,“ kinnitab Väärsi.

Mapri Ehitusele on Tahula viies biogaasijaam, varem on rajatud Maardu ja Estoveri jaamad ning osaletud üldehituse partnerina ka Aravete ja Ilmatsalu jaamade ehitusel.

Alar Truu fotod.

PR-firma In Nomine annab kõikidele logistikaga seotutele teada, et DSV ja Schenkeri juriidiline ühinemine Eestis viidi lõpule ja selle tulemusena loodi siin suurim logistikaettevõte. 

DSV ja Schenkeri juriidiline ühinemine on lõpule viidud ning DSV Road AS ja DSV Estonia AS jätkavad tegevust DSV brändi all. DSV Road pakub maanteetransporti, ladustamist ja tolliteenuseid, DSV Estonia AS aga õhu- ja meretransporti, projektiveo- ja kullerteenuseid (DSV XPress).

DSV ja Schenkeri vahel 30. aprillil 2025 sõlmitud 14,3 miljardi euro suurune ülemaailmne ülevõtmisleping ühendab ligi 160 000 töötajat enam kui 90 riigis. Eestis oli kahe ettevõtte ühine käive 2024. aastal 124 miljonit eurot.

Ühinevate ettevõtete mõju Eesti logistikasektorile kinnitab ka DSV Road ASi tegevjuht Alvar Tõruke: „Fakt on see, et Eestis tekib kõige suurema võrgustiku ja mahuga logistikaettevõte.“ 

Ühinemine toob kasu ettevõtte Eesti klientidele. Maanteetranspordis ühendatakse kaks teineteist täiendavat transpordivõrku – DSV tugevad Skandinaavia marsruudid ja Schenkeri tugev grupikaubavedude süsteem Euroopas. 

„Schenkeri grupikaupade mudel on kõrgel tasemel välja töötatud, see on väga kindlate reeglitega, mis tagavad täpsed tarnegraafikud ning kindla ja mõõdetava kvaliteedi. Kõik kokku annab suurema efektiivsuse ning klientidele parema ligipääsetavuse turgudele, kus nad soovivad ja saavad aktiivselt tegutseda, “ kinnitas Tõruke.

Kahe ettevõtte ühinemise järel jätkatakse digitaalsete lahenduste rakendamist. Ühine broneerimis- ja transporditellimuste süsteem muudab klientide jaoks kasutamise lihtsamaks, selgemaks ja kiiremaks. Kuigi tehniliste süsteemide integreerimine võtab veel paar kuud aega, on eesmärk pakkuda kogu teenuste portfelli jaoks ühtset tellimuste akent.

Ühinemisprotsess Baltikumis liigub edasi erineva ajagraafikuga: Eestis on struktuur paigas, Lätis ja Leedus viiakse juriidiline ühinemine lõpule 2026. a esimeses kvartalis. Regionaalselt hakkab DSV pakkuma senisest ühtsemat teenusekatvust, eriti transiitvedudes, mis liiguvad läbi Baltikumi.

Alvar Tõruke rõhutab, et teha on veel palju: „Kaks ettevõtet, mõlemal on pikk ajalugu ja oma kultuur – need tuleb kokku viia. Excelis saab numbreid kokku liita, aga tegelikku tööd teevad ikka inimesed.“ Ta kinnitab ka, et ühinemine ei mõjuta vedajaid – kõik partnerid jätkavad tööd ja DSV logistika võrgustik vajab iga vedaja ressursse.

DSV – ülemaailmne transport ja logistika

DSV eesmärk on tagada klientide tarneahelate sujuv toimimine. Me veame igal aastal klientidele miljoneid saadetisi, tagades pidevalt muutuvas maailmas usaldusväärsed ja tõhusad transpordi- ja logistikateenused õhu-, mere-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meie visioon on luua pikaajaline, jätkusuutlik kasv ja väärtus oma klientidele, töötajatele, aktsionäridele ja ühiskonnale. Ligi 160 000 töötajat enam kui 90 riigis töötab usinalt, et pakkuda suurepärast kliendikogemust ja kvaliteetseid teenuseid. Pühendumus jätkusuutlikele äritavadele on meie üldise äristrateegia keskne element. 

Erik Riikoja fotod.