Kuu: august 2025

Komunikatsioonibüroo In Nomine käis kaamerate ja mikrofonidega kohal, kui aasta pärast valmiv Jõhvi filmilinnak ehk multimeedia- ja loometööstusinkubaator sai nurgakivi. Filmilinnak hõlmab kolme objekti: loometööstusinkubaatorit koos filmistuudiotega,  digi-ja multimeediainkubaatorit ning taristut. Õiglase ülemineku fondi toel valmiva linnaku maksumus on 16 miljonit eurot, selle ehitab Mapri Ehitus ja projekteerija on Novarc Grupp.

Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur juht Teet Kuusmik on ehitustempoga rahul: vundamenditööd on tehtud, väiksemal stuudiol on fermid paigas, käib betoonelementide paigaldus, suuremal stuudiol on just jõutud fermide paigalduseni. “Meil on ehitajaga väga hästi vedanud, et nad on pakkunud juba projekteerimisprotsessi käigus välja selliseid innovatiivseid lahendusi, mis on aidanud meil eelarvet võrreldes hanke tulemusega kokku hoida. Leitud on sellised lahendused, mis meie põhivajadusi katavad. See on just see, et hoonetesse ei tuleks heli sisse ehk heliisolatsioonid ruumides sees oleks head,” rääkis Kuusmik ERRile antud intervjuus.

Mapri Ehituse projektijuht Urmas Adson räägib, et ehitusel liigutakse jõudsas tempos, betoon tuleb, teras tuleb: „Ehitusturg elavneb, raudbetooni ja terasetootjatel tundub olevat palju tööd, kuna on tekkinud tarnejärjekord.“ Projektijuhi hinnangul Eestis nii suurt filmistuudiot ehitatud ei ole.

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht on pühendunud filmihuviline ja ootab siiamaile lisaks kassahitiks saanud Tenetile muudegi menufilmide tegemist: „Sageli mõtlen, et Eestis on palju apokalüptiliste lugude jaoks ideaalseid paiku – mahajäetud hooneid, metsikuid maastikke ja õudusfilmilikke metsi,“ ütleb ta. „Filmide maagia on see, et need suudavad vahel isegi päriselus sündmusi ette aimata – hiljuti nägin Brad Pitti uut F1 filmi ning juba Silverstone’i etapil kordas Hülkenberg sarnast stsenaariumi.“ Elu aga ongi nagu filmis, mille peategelased me ise oleme. Eesti majanduse draamakomöödias näeme tugevat vastupanu ettevõtjate poolt, kes jätkuvalt soovivad investeerida ja ootavad paremat tulevikku. Samal ajal monitoorivad nad pidevalt oma põhikulusid ning otsivad kiirelt ja kohandudes uusi viise aja ning ressursside kokkuhoiuks.

Erik Riikoja fotod

Kommunikatsioonibüroo In Nomine vedas Paide Vallimäel 14. augustil peetud Haridustrefil kutsehariduse töötuba, kuhu kogunes ligi 40 kutsehariduse valdkonna inimest. 

Kuno Rooba, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juht ja Rakvere Ametikooli direktor tuli välja valdkonna heade uudistega rääkides, et viimase nelja aastaga on kutsekeskharidust omandama tulnute arv kasvanud 1500 õpilase võrra. Rakenduskõrgkoolid hindavad kõrgelt kutsekeskharidusega õpilaste praktilisi oskusi ja õpilased on edukad rahvusvahelistel kutsevõistlustel. Mitte nii heade asjade seas nimetas  ta üldharidusega võrreldes ebavõrdset rahastamine, julguse puudust kommunikeerida, et kutseõppes on õppekohti – selle asemel teeme gümnaasiumi kohti juurde, kuigi samas on olemas riiklik eesmärk 40%. Õppeasutuste tehnoloogia vananeb ja üldainete õpetajaid napib.

Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin rõõmustas teist aastat kolleege sõnumiga, et pooled Järvamaal põhikooli lõpetanud siirduvad kutseharidust omandama.

Kolm värsket koolijuhti, Tallinna Teeninduskooli juht Kristi Tarik, Tallina Lasnamäe Mehaanikakooli juht Ott Pärna ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur lubasid muudatusi, kuigi valdkonda ümber pöörama nad ei kavatse hakata. Tarik ja Pärna ühendavad tuleva aasta jooksul Tallinna kutseõppeasutusi teenindus ja äri- ning IT ja tehnikakolledžiteks.

Katrin Saareleht, Rocca al Mare kooli vanema kooliosa juhataja oli tulnud kuulama kutsehariduse inimesi ning oli kuulduga rahul. Ta tõdes, et nende koolist läheb kutseõppesse väga vähe õppureid ning et kutseharidus on hoopis teistlaadi võimalus ja mitte grammigi vähem väärtuslik võrreldes õppega tavagümnaasiumis. „Ja ma ei tõesti teadnud seda, et kutsehariduses on nii ägedad inimesed. See oli tõesti inspireeriv, me jäime tervelt kaheks tunniks siia,“ rääkis ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumisse värskelt kutsehariduse arendamist vedama tulnud Alo Savi ei lubanud, et kõik läheb kutsehariduses pauguga paremaks. „Kõige tähtsam on see, et ei läheks halvemaks. Üks inimene ei mängi olulist rolli, tähtsam on ikkagi üldine suund ja selle hoidmine, mis läheb paremaks. Näiteks, kahe-kolme aastaga võiksid meil olla regulatsioonid muudetud ühtlaseks kutse- ja üldhariduses.“

Urmas Glase fotod

Kommunikatsioonibüroo In Nomine annab teada, et Kia ja Peugeot autode müügi ja teenindusega tegeleva Viking Motorsi tuleval kevadel valmivalt kere- ja värvitööde hoonelt võeti sarikapärg. Hoone ehitab Mapri Ehitus, projekteeris EMP A&I ning kere- ja värvimistöökoja tehnoloogia projekteeris ja seadmed paigaldab Benefit. 

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos kinnitab, et sarikapärja maha võtmine sümboliseerib ehituse jõudmist olulise verstapostini. „Eesti autoturu jaoks on Viking Motorsi uue kere- ja värvitööde hoone valmimine selge märk autode müügi ja teeninduse sektori edasi liikumisest ning investeeringute jätkumisest. Autondus ei ole meile võõras – oleme ehitanud esindused Škodale, Renault’le, rajanud rasketehnika müügihalle.“ Tarmo Roos on seda meelt, et vaatamata muutuste keerisele, kus me oleme, tuleks investeeringuid teha just praegu, siis tuleb meile ka kasvuhoog koos pikalt oodatud majandustõusuga. 

Raimo Koppel, Viking Motorsi juhatuse liige on rahul, et et ehitus on jõudnud nii kiiresti etappi, kus automüüja saab peagi avada Baltikumi kaasaegseima, spetsiaalselt kere- ja värvitööde jaoks projekteeritud maja. Koppel rääkis sarikapärga  maha võttes, et valmivas kere- ja värvitööde hoones on kasutusel tipptehnoloogia ja arvatavasti saab nende töökojast Eesti kaasaegseim.

„Autoturul on küll väljakutseid, kuid sellest hoolimata on Viking Motorsi esindatavatel brändidel läinud hästi. Juulis oli üks enimmüüdud sõiduautomudel Kia Sportage ning tarbesõidukite seas üks populaarsemaid marke Peugeot,“ lisas ta.

Veesaare tee asukoht Peetris on külastajale varasemaga võrreldes mugavamas kohas ning koos kõrval asuva uue Kia keskusega moodustatakse ühtne ja toimiv tervik. Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara ja hoone kasutamiseks sõlmitakse üürileping Viking Motorsiga. Uue hoone planeerimisel on arvestatud ka elektriautode turuosa suurenemisega ja sellest tulenevate erinõuetega sõidukite remontimisel.