Aasta betoonehitis on Kalevi Jahtklubi sadamahoone

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatava vanima ehitusvõistluse „Aasta betoonehitis“ peaauhind omistati arhitekt Ülar Mark’ile – Tallinna Jahtklubi sadamahoone loomise eest.

In Nominel oli au konkursi ja Betoonipäeva teokssaamisel abiks olla.

Filmi autor: Erik Riikoja, In Nomine

Heikki Sal-Saller, In Nomine konsultant ja külalisõpetaja: kutsehariduse aasta aitab hästitasustatud tööle

Eestis tahetakse 2035. aastaks suurendada põhikoolist kutseõppeasutustesse minejate osakaalu 40 protsendini. Väidan, et kutsehariduse jõulisema propageerimisega ja mõne järgmise aasta kutsehariduse aastaks nimetamine aitaksid selle eesmärgi kiiremale saavutamisele kaasa. Ja põhikoolis „kutsekaga“ hirmutamine on kurjast.

Kutseharidus on teelahkmel: põhikoolist kutsekeskharidust saama tulnute õppeaega pikendatakse nelja aastani, seda perioodi nimetatakse rakendusliku keskhariduse õppekavaks ning osa Tallinna kutsekoole liidetakse kutseõppekeskusteks ehk kolledžiteks. Näiteks Tartu kutsehariduskolledži VOCO puhul on see hästi õnnestunud. Õppeaja pikendamisega aga astutakse pikk samm üldhariduse õppekavadele lähemale ja antakse õppuritele võimalus lõplikku eriala valikut veidi edasi lükata, kuna põhikoolist tulnutel ei ole enamasti head ettekujutust oma tuleviku ametist. 

Kui sa ei õpi, lähed kutsekasse! 

Nõutuks teeb hirmutamine põhikoolis, et „kui sa ei õpi, lähed kutsekasse“. See oli nii kaheksakümnendatel, kui ma põhikoolis käisin ja see on paraku nii ka täna. Lisaks tahavad gümnaasiumid, et „teravamad pliiatsid“ neile jääksid ja põhikoolides ei tegeleta kutseõppe propageerimisega ülemäära palju.

Tallinna Polütehnikumi õppejuht Helen Pärk küsib otse: miks kardetakse kutseharidust kui välku? Aga kes remondib meie auto, kes taastab elektri, kes teeb meile restoranis süüa – kõik need inimesed on kutseharidusega ja nende oskused tagavad meile ellujäämise. Miks kiputakse neid põlastama? Ning lisab: äkki me kõik vajaksime mingit lisaoskust, millega endale leib lauale tuua kui „peenemat tööd“ parasjagu ei ole.

Valmistades ette mulluse Haridustrefi kutseõppe vestlusringi teemal „Kutseõpe avab uksed“ uurisin, kuidas Soomes kutsehariduse populaarsusega lood on. YLE andmetel läheb põhjanaabrite juures peale põhikooli keskkooli ehk lukiosse 46% õpilastest ja kutsekooli ehk ammattikoulusse 45% õpilastest. Meie kutsehariduse reformi eesmärk on, et alles 2035. aastal võiks rakendusliku keskhariduse valida vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest. 

Veel huvitavaid numbreid Soomest: mõned aastat tagasi tegid Soome ETLA (Elinkeinoelämän Tutkimuslaitos) teadlased uuringu ja selgus, et paljud gümnaasiumi läinud noored oleksid kutsekooli valides teeninud oma tööelu jooksul rohkem. 33-aastaselt teenivad kutsekooli lõpetanud Soomes 6% rohkem (umbes 2 000 eurot aastas) kui gümnaasiumi lõpetanud.

Aga see on ka Eestis nii. Eveli Kuklane, Võrumaa Haridus- ja Teaduskeskuse Ewers juht märkis Haridustrefil, et kutsekoolist tööle minejate palk on viiendiku jagu kõrgem, kui see on gümnaasiumist tööle minejatel. 

Kuseharidusele ei pöörata piisavalt tähelepanu

Räägin ka oma kogemustest. Lõpetasin kaheksakümnendatel 19. kutsekooli telerite remondi eriala ja asusin Mustamäel ABC-6 juures telekaid remontima ning soome hääle- ja värviplokke paigaldama. Täna puudub selle eriala spetside järele suurem vajadus, kuid ühelgi õpingukaaslasel ei ole tänu tehnikateadmistele raskusi tööelus hakkama saamisega. 

Olen täna lisaks põhitööle ametis Tallinna Polütehnikumis majanduse ja ettevõtluse aluste külalisõpetajana. Puutun kokku IT ja meediaõpilastega. Tunnetan õpilaste huvi oma eriala vastu ja soovi asuda valitud alal tööle, samas on ka neid, kes plaanivad ülikooli minna. 

Väidan, et kutseharidusele ei pöörata piisavalt positiivset tähelepanu. Ta on meil olemas, kuid kipub gümnaasiumi ja kõrghariduse taha ära kaduma. Sellest ei räägi piisavalt ei haridusminister ega ministeerium. Kui oli juttu TI Hüppe tulekust, mainiti kutsekoole vaid väga lühidalt. Tundub, et kutseharidus „on meil ka“.

Kutsehariduse aasta on väga hea lahendus

Mida siis teha, et kutsehariduse mainet tõsta ja jõuda Soomele järele? Väga hea lahendus on kutsehariduse aasta, mis võiks alata näiteks 2026. aastal. Selle aasta jooksul pööratakse kutseharidusele senisest kordades rohkem tähelepanu, tõstetakse esile kutsehariduse plusse, tegeletakse põhikoolis karjäärinõustamisega, jagatakse kutseõppeasutuste nooremate vilistlaste kogemuslugusid kooli tutvustamiseks põhikooliealistele. Kuni palganumbri mainimiseni välja – minu õpilased märkisid majanduse tunni säästmise harjutuses oodatavaks netopalgaks 3000 eurot ja mitmete erialade läbinutel on see lähiaastatel täiesti võimalik. Ettevõtjad peavad julgemini pakkuma praktikakohti koos võimalusega parimatel tööle asuda ja rääkima valjult pakutavast töötasust ja hüvedest. Sellesse ajavahemikku mahuvad Riigikogu valimised ja erakondadel on hea võimalus kutsehariduse arendamine oma plaanidesse lisada ja sellega ka päriselt tegelema asuda.

Haridustrefil rääkis Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin, et tehakse tihedat koostööd Järvamaa põhikoolidega, et õpilastel oleksid peale 9. klassi valikud selged. Ta ütles, et eelmisel kevadel valis 50,5% põhikooli lõpetanutest kutsehariduse. See on parem kui Soomes ja miks me ei võiks samas suunas püüelda, tuues kutsehariduse plusse jõulisemalt esile. Kutseharidus ei ole pelk alternatiiv gümnaasiumile, vaid väärtuslik ja majanduslikult tasuv õppevalik, mis väärib palju suuremat tähelepanu ja tunnustust.

Mark Paves, Smarten Logisticsi tegevjuht: Targad otsused logistikas annavad tugevama positsiooni

Logistikasektor seisab silmitsi kasvavate kulude ja madala kasumlikkusega. Mark Paves rõhutab, et keerulistel aegadel peavad ettevõtted tegema nutikaid otsuseid, et tagada tugevam positsioon tulevikus. 2023. aastal langes kümne suurema logistikafirma müügitulu 184 miljoni euro võrra ja ekspedeerimisfirmade käive kukkus 30%, samas kui laologistika püsis stabiilne.

Targad otsused hõlmavad efektiivsuse tõstmist ja investeeringuid innovatsiooni. Smarten Logistics tõstis laotöötajate palku, et säilitada teenuse kvaliteet ja motiveerida töötajaid – sest logistikateenuse kvaliteet sõltub inimestest, mitte ainult masinatest. Samuti on võtmetähtsusega automatiseerimine ja digitaliseerimine, mis aitavad vähendada käsitsitööd ja optimeerida tarneahelaid.

Jaekettide, nagu Selver, COOP ja Rimi, oma logistikakeskuste rajamine annab neile suurema autonoomia, kuid võib tõsta väiksemate jaemüüjate kulusid. Sektori edu sõltub ka maksustabiilsusest ja riigi toetustest innovatsioonile, et ettevõtted saaksid teha pikaajalisi investeeringuid. Madalam käibemaks toidukaupadele võiks samuti tarbijatele ja jaekaubandusele leevendust tuua.

Vaata ka siit: 
https://www.logistikauudised.ee/arvamused/2025/03/18/mark-paves-targad-otsused-logistikas-annavad-tugevama-positsiooni