Vaat rajab Telliskivisse uue pruulikoja

Eesti-Šveitsi pruulikoda Vaat rajab Telliskivi kvartalisse uue tootmise koos õllebaariga. Uute seadmete ostuks ning õllebaari sisustamiseks alustati ühisrahastuskampaaniat Fundwise’i platvormil.

Vaadi siht on avada uus pruulikoda ning baar Tallinnas. Nii pruulimisruum kui ka joogibaar hakkavad asuma Telliskivi kvartalis. Peamine rahastuse eesmärk on tap room’i (baari) ehitamine ja sisustamine ning esmatähtsate pruulimisseadmete – villimisliini ja osooniveegeneraatori soetamine. Innovaatiline pruulimissüsteem annab Vaadile võimaluse toota jooke kuluefektiivsel meetodil ja saada kõige keskkonnasäästlikumaks pruulikojaks Eestis. Tänu Eesti ja Šveitsi ettevõtjatest koosnevale asutajate meeskonnale on Vaadi joogid tekitanud koosluse mõlemast kultuurist. Õlled on tunnustust saanud ka mitmetelt toidugurmaanidelt, muuhulgas tuntud Šveitsi kokalt Nenad Mlinarevic’ilt.

Ajakirjanikud tutvusid Renault’ uute hübriidautodega

Oktoobri keskel kutsusime Proto Avastustehasesse kokku Eesti autoajakirjanikud ning tutvustasime neile Renault’ uut hübriidtehnoloogiat E-Tech. Maja ette olid pargitud Clio hübriid, ning Capturi ja Mégane Grandtouri pistikhübriidid.

Clio E-Tech hübriid suudab sõita linnas kuni 80% ajast ainult elektri jõul, säästes linnasõidul kuni 40% kütust võrreldes bensiinimootoriga. Captur E-Tech ja Mégane E-Tech pistikhübriidid võivad sõita 100% elektrilisena sõidukiirustel kuni 135 km/h. See võimaldab saavutada elektriliseks sõiduulatuseks 50 km kombineeritud tsüklis (WLTP) ja kuni 65 km linnasõidul (WLTP City).

Kusjuures uuenduslik hübriidtehnoloogia sai alguse Renault vormel 1 auto arendamisest ning esimene sõiduautodele loodud ajam ehitati prototüübina esmalt legodest.

Betoonisõber 2020 on Maris Mändel

Eesti Betooniühing kuulutas 2020. aasta „Betoonisõbraks” Maris Mändeli – betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mitmekülgse tutvustamise, betoonehituse ajaloo väärika kajastamise ja betoonarhitektuuri säilitamise vajaduse teadvustamise eest.

Maris Mändel on ehitusajaloolane ja muinsukaitse spetsialist, kelle teadustöö peamised uurimissuunad on Eesti 20. sajandi ehitusajalugu ja arhitektuuri restaureerimine. Ta on tegutsenud ka muinsuskaitselise järelevalve alal. Marise uurimisvaldkondade hulka on pikaajaliselt kuulunud ka Eesti betoonehitus ja selle ajalugu.

Maris on ligi 20 aastat tihedalt seotud olnud Eesti Kunstiakadeemiaga, alates 2003. aastast üliõpilasena ning siis juba teaduri ja õppejõuna. Nii tema magistritöös „Varajane raudbetoon Eesti arhitektuuris” (2009) kui doktoritöös „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris” (2019) on üheks põhiteemaks betoon.

„Mitmed Marise osalusel valminud raamatud on olnud oluliseks panuseks Eesti betoonehituse ajaloo talletamisel, teadvustamisel ja populariseerimisel,” ütles Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Sama kehtib ka tema esinemiste kohta avalikkuse ees läbi meediakanalite. Alati võib Marise puhul kindel olla ettevõetud teemade tasakaalustatud, lugupidaval moel käsitlemisele. Eriti tahaks siin esile tõsta publikatsioone Lennusadama vesilennukite angaarist, Vene-Balti laevatehasest, Heinrich Laulust ja August Komendandist,” lisas Roots.

Marise head esinejanärvi võib aga igaüks nautida Teaduste Akadeemia lühiloengute konkursil „Teadus 3 minutiga” tehtud videoklipis „Silikaattellis – hoidmist väärt materjal”, mida hinnati kogu võistluse parimate hulka.

Maris Mändeli huvi kivimaterjalide vastu ei ole jäänud märkamata ka Eesti Betooniühingus. Ta on mitmel korral esinenud Betoonipäevadel betoonehituse ajaloo teemadel. Betooniühingu poolt välja antud koguteoses „Eesti betoonehituse ajalugu” oli Marise kanda arhitektuuripeatükkide kirjutamine.

„August Komendandi mälestusteraamat „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga”, mis möödunud aastal Betooniühingu poolt välja anti, sai eesti keeles ilmumiseks ühe algtõuke just temalt,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola. „Maris võttis betoonimeestel nööbist kinni ja viitas temale omasel vaiksel moel, et vaat see on üks raamat, mida kindlasti võiks eesti lugejale ka tutvustada.”

„Betoonisõber 2020” aunimetus kuulutati välja kolmapäevasel Betooni Tehnoloogiapäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Pärnu kesklinna ehitatakse Graf Zeppelini teine hoone

Pärnu kesklinnas Lai 15a kerkib 2022. aastaks Graf Zeppelini Maja kompleksi teine hoone, kuhu tulevad äripinnad ja 1-3 toalised korterid. Hoone ehitab Mapri Ehitus, arhitektuurne lahendus töönimega “Lainurk” pärineb BOA arhitektidelt.

Vallo Palm, hoonetekompleksi arendava ettevõtte VP Kinnisvara juhataja ütleb, et uude majja tuleb kokku 51 korterit pindalaga 30-69 ruutmeetrit. Ruutmeetri hind on 2200-2400 eurot. Hoone teevad eriliseks laiad rõdud ja 180 kraadine vaade Pärnu jõele ja linnale. Lisaks on maja alumistel korrustel 1500 ruutmeetrit äripinda, millele on ankurrentnik juba leitud. 
Tarmo Roos, Mapri Ehituse Pärnust pärit tegevjuht ütleb, et Pärnu kesklinn areneb jõudsalt ja linn on mõistnud, et kesklinna arendamisse panustamine on väga vajalik. “Graf Zeppelin on meile järjekorras teine hoonetekompleks Pärnu Pika ja Laia tänava piirkonnas. Kesklinna arengut hoogustab ka Pärnu kolmas, Raba-Laia tänava sild, millle kaudu mõne aasta pärast üle jõe pääseme,” lisab Roos.

Graf Zeppelini Maja valmib tervikuna 2022. aastaks. Tänaseks on esimesest hoonest leidnud omaniku juba 90%.

Miks Graf Zeppelini maja? Vallo Palm räägib, et 90 aastat tagasi, 1930. aasta 24. septembril tegi Pärnu kohal umbes 300 meetri kõrgusel paar tiiru rahumeelne õhulaev Graf Zeppelin kapten Flemmingi juhtimisel.