1996. aastast on Marie Skłodowska-Curie tegevustest (MSCA) rahastatud suurepäraste teadlaste väljaõpet, olgu nad alles doktorandid või hoopis väga kogenud teadlased.
Eesmärk on olnud aidata kaasa teadlaste liikuvusele nii riikide, sektorite kui ka valdkondade vahel ja nende ühistööd. Toetust saavad taotleda teadlased kõigist valdkondadest alates arheoloogiast ja elupäästvatest meditsiiniuuringutest kuni alusuuringuteni. Programm on nimetatud kahekordse Nobeli preemia laureaadi Marie Skłodowska-Curie auks, et anda edasi väärtusi, mille eest ta seisis. Praeguseks on programmis osalenud rohkem kui 100 000 teadlast ning sellest on kasu saanud veelgi enam, nende seas kaheksa Nobeli preemia laureaati ja üks Oscari võitja.
2017. aastal tähistas Euroopa Komisjon 100 000. Marie Skłodowska-Curie grandi väljaandmist. Selle puhul esitletakse 30 silmapaistvat teadlast (nende seas 18 naisteadlast) ning nende projekte, mis kinnitavad kui pühendunud on programm olnud tippteaduse ning teaduskoostöö toetamisele.
2014–2020 rahastamisperioodi jooksul on MSCA eelarve 6,2 miljardit eurot ja sellega toetatakse ligikaudu 65 000 teadlast, nende seas 25 000 doktoranti.
MSCA grantide väljaandmise 20. aastapäeva puhul esitleti ka kolme Eesti teadlastega seotud projekti:
REDMUD – kus teadlased uurivad, kuidas kasutada tihket punast mudalaadset setet, mida tekib iga tonni alumiiniumoksiidi kohta, mis boksiidist ekstraheeritakse, jäägina keskmiselt poolteist tonni. Tööstuse jaoks on nende jäätmete kõrvaldamine tõsine probleem, kuid samas ka võimalus, kuna boksiidijääk sisaldab esmatähtsaid metalle ning neid saab kasutada uute vähe süsihappegaasiheitmeid tekitavate ehitusmaterjalide tootmiseks. Teadlaste hulgas on Andrei Goronovski, Tartu Ülikooli doktorant, kes uurib looduslikku kiirgust ja seda, kuidas selle mõju boksiidijäägist toodetud ehitusmaterjalides võimalikult palju vähendada.
MICACT – kus Tartu Ülikooli professor Alvo Aabloo koordineerib 15 noore eri riikidest pärit teadlase tööd elektroaktiivsete polümeermaterjalidega (EAP) ning nende integreerimisega päriselu rakendustesse. EAPmaterjalid muudavad elektriliste impulsside mõjul mõõtmeid ja kuju. Nende omadused on peajagu üle tavalisest metallist või plastikust ajamitest. Näiteks suur mehaaniline paindeulatus ehk neid saab venitada algsest kuni kaks korda suuremaks, ning enamikel juhtudel ei ole materjalid kallid. Rakenduste kasutusvaldkonnad ulatuvad lennukitiibade kergemaks muutmisest tehislihaste loomiseni ning mõjutavad näiteks meditsiini, robootikat ja keskkonnaseiret.
NEW PHYSICS IN SPACE – akadeemik Martti Raidal, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur on MSCA alusel Euroopa Liidu rahastatud kaheaastase teadusstipendiumi abil viibinud CERNis, Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis Šveitsi Alpides, ning otsinud tumeaine signaale kosmilises kiirguses.
Nimetatud teadusuuringutest on meil juba kasu. Raidali sõnul on tänu tumeaine otsingutele välja arendatud uskumatult keerukaid seadmeid ja uusi tehnikaid, mida saab otseselt tööstuses rakendada. Ta toob välja, et World Wide Web-i lõid CERNi teadlased ning see leiutis on meie maailma muutnud.
Rohkem lugemist: https://ec.europa.eu/research/mariecurieactions
