In Nomine alustas koostööd Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liiduga (EETEL). Liidu liikmed, elektrimaterjalide müüja, tootja ja võrkude ehitaja prognoosivad käimasoleva aasta elektritööde turu arengut. Eratellijad on tõmmanud investeeringuid koomale, aasta esimestel kuudel on määramatus suur probleem. Lisaks kummitab elektritööde turul pikka aega kutsekompetentsi nappus.
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) tegevjuht Märt Viilebergi sõnul müüsid liidu liikmetest elektrikaupade hulgimüüjad 2020. aastal elektrimaterjale ja -seadmeid kokku 9% rohkem kui 2019. aastal, mis kaudselt annab kinnitust elektritööde mahu kasvu kohta samas ulatuses. Eriti kasvas müük I kvartalis 16% ja IV kvartalis 14%, mis peegeldab hästi koroonast tulenenud käibe langust II ja III kvartalis ning sellele järgnenud tõusu aasta lõpu poole. Eelmise aasta lõpp ja käesoleva aasta algus sisendasid optimismi, kuid veebruaris ja eriti märtsis on tunda tellijate ebakindlust. On jäädud ootama, kas ja millal viirus taandub ja kuidas sellest tulenevalt ärimaailm muutub. EETELi liikmete 2020. aasta kogukäive ulatus üle 900 miljoni euro. Mida arvavad alanud aastast liidu liikmetest ettevõtjad?
Vaidlused hinna üle venitavad aega
Elektrimaterjalide müüja, Harju Elektri tütarettevõtte Energo Veritas juhataja Kristo Reinhold räägib, et eelmine aasta oli pigem positiivne ja ettevõte kasvatas käivet ligi kümnendiku, kuigi hinnasurve tellijate poolt oli selgelt tunda. “Turusituatsioon oli ostjatele väga soodus ja elektrikaupade sektoris käis kõva andmine. Nii tugevat konkurentsi ja võitlust iga projekti pärast, kui oli mullu, ma oma 22 aastase karjääri jooksul ei mäletagi,” märgib Reinhold. Muret teeb heade müügiga tegelevate inimeste nappus, kes sellistes tingimustes kergema töö peale kipuvad minema. Arvestades tänast olukorda, siis ei saa välistada, et kunagi hakatakse elektrimaterjale ka pakiautomaadist müüma.
Üle ekraani on tootjal tellijat raske veenda
Mart Aguraiuja, elektrijaotusseadmeid tootva Elrato juht räägib, et möödunud aastal läks elu käima kolmandas kvartalis ja käivet teeniti kokku 4 miljonit. Käesoleva aasta käimaminekus on näha ebalust, klientide poolt ei tule otsuseid ja projektid ei liigu. “Zoomi koosolekul oleme tellijatega vastastiku ekraanide taga, aga need lõppevad tihti ilma otsusteta. Projektide eelarved ei lähe kokku, kooskõlastused viibivad, pool aastat kulub tegelemise peale, arvete esitamiseni ei jõuta.” Aguraiuja hinnangul võib otsustamatuse üks süü olla ka “päris” koosolekute puudumine. “Kui tellija kõhkleb, siis me ei suuda teda “üle televiisori” veenda, aga koosolekuruumis saab toote funktsioonid ka kätega selgeks teha. Või siis ei osaleta koosolekul või kaob internetiühendus ära.”
Õunu on palju, kõik väikesed ja kibedad
Elektri- ja sidevõrkude ehitaja Pluvo Eesti tegevdirektor Jevgeni Lištšina ütleb, et 2020. aasta lõpetati sama hästi nagu 2019, käibes ja kasumis kukkumisi ei olnud. Pluvo Eesti 2020. aasta müügikäive oli 4,8 miljonit eurot.
“Elektri- ja sidevõrkude ehitus on konservatiivne valdkond, kus investeeringuid planeeritakse aastaid ette. Teatud asjadele tõmmati mullu küll pidur peale, aga ka meie valdkonna teistel ettevõtetel on hästi läinud. See aasta? Ei oska prognoosida – eratellijad on tõmmanud investeeringuid koomale, turg väheneb, 20% on võibolla suur kukkumine. Osa inimesi on haiged, osa lähikontaktsed, me ei saa teha tööd,” kommenteerib Lištšina võrkude ehitajate olukorda. Võrkude tellija on valdavalt avalik sektor ja kohalikud omavalitsused, praegu rajatakse operaatorineutraalset sidevõrku ning tegeletakse ulatuslike tänavavalgustuse renoveerimise projektidega.
“Me tahame, et meie elektripädevuste süsteem oleks kaasajastatud, et väärtustada inseneriharidust. Eesti on üks väheseid riike, kus insenerihariduseta inimene saab elektrilahendusi projekteerida.” Jevgeni Lištšina võrdleb elektrivaldkonna pädevuseta töötajaid metsikute õuntega: “Õunu on palju, kõik väikesed ja kibedad. Kui inimene läheb poodi, tahab ta punast ja magusat.”
