Eestit ootab 1,4 miljardit eurot süvatehnoloogia-ettevõtetele

Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) on avanud uue, 1,4 miljardi euro suuruse programmi, mis on mõeldud kõige ambitsioonikamatele teaduspõhistele, süvatehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele. See raha ootab ka Eesti ettevõtjaid. 

Eestis on grantide taotlejatel vaja murda müüti, et EL raha taotlemine on liiga keeruline. Ei ole. Süvatehnoloogia taotlusprotsess on tehtud kiiremaks, läbipaistvamaks ja turuloogikale lähedasemaks. Iga ettevõte, kes arendab keerulist tehnoloogiat, peaks vähemalt kaardistama, kas ta sobib EIC programmi. Kui lahenduse turule viimiseni on mitu sammu ja arendustööd on palju, siis ettevõte sobibki.

Seni on Eesti ettevõtted euroraha osas positiivselt silma paistnud. Toetuse või investeerimisettepaneku on saanud ligi kümme ettevõtet ning mitmed protsessid on veel käimas. Näiteks, Better Medicine sai EIC 2,5 miljoni eurose toetuse. Ettevõte arendab tehisintellektil põhinevaid meditsiinilisi lahendusi, eelkõige radioloogiaga seotud vähidiagnostikat, et aidata onkoloogiliste leidude tuvastamisel. Nanonordica Medical sai nii toetuse kui investeeringupakkumise, finantstehnoloogia ettevõte Mifundo on saanud EIC investeerimisnõusoleku, pakenditehnoloogiat arendav Raiku Packaging on varasemalt EIC rahastuse pälvinud. 

Heidi Kakko, Euroopa Innovatsiooninõukogu saadik Eestis räägib, et taotlemise bürokraatia on oluliselt vähenenud: varasemalt esitajaid hirmutanud 50-leheküljeline taotlus on tänaseks minevik ja üle 20 lehekülje ei saa taotlust üldse esitada. Seega, taotlus on muutunud lühemaks, konkreetsemaks ja ettevõtja-sõbralikumaks. Hindajad eelistavad selgust, mitte pikki romaane. „Meil ei ole luksust jätta häid ideid laborisse. Eestil ei ole suuri maavarasid ega odava tööjõu eelist. See tähendab, et rahvusvahelises konkurentsis ongi meie ainus realistlik tee teha keerukaid lisaväärtusega lahendusi – neid, mille arendamine võtab aastaid ja millel on globaalne mõju. Ning vajadusel saab seda teha Euroopa Innovatsiooninõukogu grantide ja investeeringu toel,“ räägib ta.

Olesja Bondarenko, Nanordica Medical asutaja ja tegevjuht: „Tervishoiutehnoloogia valdkonnas tekitavad kliiniline testimine ja regulatiivne heakskiit tuntud „surmaoru“, kus toetused on vajalikud varajase teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, samas kui erainvestorid soovivad investeerida enamasti pärast seda. Nanordica Medical jaoks oli EIC rahastus otsustava tähtsusega selle lõhe ületamisel, meie tehnoloogia valideerimisel ning üleminekul teadustööst äriliseks küpsuseks. EIC toe abil oleme läbi viinud ühe suurima kliinilise uuringu diabeetiliste jalahaavandite valdkonnas, oleme saamas regulatiivset kinnitust ning suutsime kaasata oma esimese riskikapitalivooru. Ilma toeta oleks selle saavutamine olnud äärmiselt keeruline.“

Heidi Kakko sõnul on veel üks oluline aspekt. Seni on Eesti idufrmad suuremate kapitalivoorude osas tuginenud USA fondidele, Suurbritannia investoritele ja Põhjamaade kapitalile. Süvatehnoloogia valdkonnas on EIC muutumas Euroopa suurimaks investoriks, mis tähendabki rohkem rahastusvõimalusi Eesti süvatehnoloogia ettevõtetele, suuremaid omakapitali-investeeringuid ja selgemat fookust tehnoloogiatele, mida siin arendatakse.