Kommunikatsioonibüroo In Nomine teatab, et aprillikuus 20-aastaseks saanud põllumeeste ühistu KEVILI kasvatab tulevaks aastaks oma liikmete arvu 200ni ja soovib saada 30% Eesti teraviljaturust. Ühistu liikmete kasutuses on ca 90 000 hektarit Eestis haritavast maast ja keskmiselt kasutab üks liige 500 hektarit põllumaad.
KEVILI tegevjuht Hannes Prits räägib, et põllumajandus konsolideerub Eestis ja meie põllumajandusettevõtete arv väheneb, aga ühistu tahab jõuda liikmelt 200 liikmeni. „Meie visioon on, et ühistul võiks olla 30% Eesti teraviljaturust. Selleni on meil lootust jõuda juba 2026. aastal,“ kinnitab Prits.
Asutaja ja tänane nõukogu liige Jaak Läänemets ütleb, et praegu ehk ongi KEVILIs alates asutamisest kõige paremad ajad ja liikmetel on ühistust kõige rohkem abi. Seda vaatamata viljakasvatusse tehtavate kulude kasvule ja põllumeeste elu keerukamaks tegevatele regulatsioonidele. Viljahind ei ole kasvanud ja eriti väiksemad viljakasvatajad peavad tegema põllumajandusväliseid töid.
Hannes Prits on seda meelt, kakskümmend aastat tagasi kokku tulnud ühistu loojatel oli visiooni ja julgust – nad olid kõigile meie põllumajandusettevõtetele eeskujuks. Täna töötab ühistu väga hästi, kuigi on ju teada, et kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust, arutleb ta. „Neli aastat ühistut juhtides olen näinud, kuidas ühistuline ärimudel töötab hästi, meie investeeringud on end tasunud ja liikmeks tullakse meelsasti, kuna edu genereerib edu. Meie liikmete vahel valitseb usaldus. Mõte on, et teeme ausalt, keegi ei saa paremat hinda sõltuvalt suurusest. See tähendab, et nii 100 hektaril kui ka 10 tuhandel hektaril põldu pidavale põllumehele on viljahind sama.“
Jaak Läänemets kinnitab, et KEVILI on kogu Eesti viljakasvatust mõjutanud nähtus. „Kui hunt on metsa sanitar, siis KEVILI on viljakasvatuse sanitar, kes on oluliselt hinnakujundust mõjutanud.“ Temaga nõustub Hanes Prits: „KEVILI muutis ajalooliselt eesti teraviljaturgu – maaletoojate väetise- ja taimekaitsevahendite marginaalid langesid. Meie printsiip on müüa väetist minimaalse marginaaliga. Aastaid tagasi tõi keegi laevatäie väetist, kõik ohkasid ja ostsid 30% marginaaliga. Meil ei ole mõtet enda omanikelt raha ära võtta,“ kinnitab rits.
KEVILI ajalugu
2005. aastal asutasid Põllumeeste ühistu KEVILI 13 põllumajandusettevõtet Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu tegevuste, liikmete, töötajate ja varade baasil. Ühistul vara ei olnud – oli vaid liisinguauto, arvuti, kohviaparaat ja seif – ja need läksid KEVILI-le üle. Samuti vormistati KEVILI palgale Õlikultuuride Ühistu tegevjuht Aivar Altmäe ja raamatupidaja Maie Kikerpill.
Varade asemel olid ühistul suur idee, paika pandud väärtused ja soovid neid ideid arendada ja väärtustest kinni pidada. Ja need on ennast tänaseks õigustanud.
Vaade Mäo terminalile 2025. aasta kevadel. Foto Mart Martis
