In Nomine andis teada, et Saaremaal valmivale Tahula biogaasijaamale pandi nurgakivi ning sellelt võeti sarikapärg. Jaama ehitus on edenenud jõudsalt, ning ehitaja, Mapri Ehitus tahab selle üle anda tuleval suvel. Siis hakkab 14,5 miljonit euot maksma minevast jaamast saama biometaani, soojust ja elektrit. Jaama protsessid hakkavad käima kinnistes süsteemides, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust.
Tahula biogaasijaama projektijuht ning valmides selle juhatajaks saav Lauri Jasmin on seda meelt, et ehituse kulg on kõiki ootusi ületanud. „Asjad liiguvad, tööd on palju,“ kommenteerib ta ja selgitab Tahula jaama erinevust teistest Eesti jaamadest: „Terasest ja betoonist lamekatusega kääritite katusele saab minna, kasutada eri tüüpi segajaid ja hooldus on lihtsam. Meie käärititel on suured hooldusluugid, mille kaudu pääseme hooldustehnikaga nende sisemusse ning vähendame seeläbi hooldusele kuluvat aega.“
Keskkonnasõbraliku biogaasi valmistamise toorainet saadakse Saaremaa farmidest. „Meilt hakkab saama biogaasi, soojust ja elektrit,“ lubab Jasmin. Tulevikus tahetakse hakata soojusega varustama Kuressaare linna, gaasi hakkavad tarbima jaama teenindavad veokid ja elektritarbijatest tema sõnul puudust ei ole ei täna ega tulevikus. Jasmini sõnul teeb läga käitlemine biogaasijaamas Saaremaa õhu laotusperioodidel puhtamaks, põldudele laotatakse siis töötlemisjääki, digestaati. Lauri Jasmin lubab ka, et kuna jaama protsessid hakkavad käima kinnistes süsteemides, on lõhnaeritus väga minimaalne.
Projekt loob Saaremaale uusi töökohti, kuni 12 nii jaama töös kui ka sellega seotud sektorites. Pikas perspektiivis säilib põllumajanduses kuni 1000 töökohta. Lauri Jasmin kinnitab, et jaam töötab vähemalt 30 aastat. Jaama tellija on Mereranna Põllumajandusühistu, ehitatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.
Karl Rei, Greenbit Energy tegevjuht räägib, et tema kui arendaja jaoks sai biogaasiga tegelemise teekond alguse neli aastat tagasi. „Meie projekt ühendab endas mitmeid erinevaid ettevõtlusvaldkondi ja väga erineva taustaga inimesi ja ma pean kõige olulisemaks ühesuguse mõtteviisiga inimeste kostöös tekkivat energiat. Me oleme olnud seotud nelja biogaasijaama arendamisega Saaremaal. Esimeses projektis olime partnerid, kahes järgmises juba ise vedajad ja arendajad. Siia jõudmine pole olnud kerge ning meenutab mulle hetke Eesti spordiajaloost, kui Erki Nool sai Sydney olümpiamängudel kolmandal katsel ketta korralikult lendama ja võitis kümnevõistluse kuldmedali. Ja just kolmandal katsel oleme meiegi jõudnud nurgakivi panekuni.“
Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi räägib, et projektiga liikuma saamine oli alguses keerukavõitu, inimesed kahtlesid ja levis NIMBY ehk mitte-minu-tagahoovis sündroom. „Kui omavalitsus detailplaneeringu kehtestas, saime kohe ka ehitusloa ja ehitus läks ülikiirelt käima ning kõik tuli korraga ära teha. Aga me oleme sellega harjunud ja tuleval suvel on jaam valmis,“ kinnitab Väärsi.
Mapri Ehitusele on Tahula viies biogaasijaam, varem on rajatud Maardu ja Estoveri jaamad ning osaletud üldehituse partnerina ka Aravete ja Ilmatsalu jaamade ehitusel.
Alar Truu fotod.
