Kommunikatsioonibüroo In Nomine vedas Paide Vallimäel 14. augustil peetud Haridustrefil kutsehariduse töötuba, kuhu kogunes ligi 40 kutsehariduse valdkonna inimest.
Kuno Rooba, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juht ja Rakvere Ametikooli direktor tuli välja valdkonna heade uudistega rääkides, et viimase nelja aastaga on kutsekeskharidust omandama tulnute arv kasvanud 1500 õpilase võrra. Rakenduskõrgkoolid hindavad kõrgelt kutsekeskharidusega õpilaste praktilisi oskusi ja õpilased on edukad rahvusvahelistel kutsevõistlustel. Mitte nii heade asjade seas nimetas ta üldharidusega võrreldes ebavõrdset rahastamine, julguse puudust kommunikeerida, et kutseõppes on õppekohti – selle asemel teeme gümnaasiumi kohti juurde, kuigi samas on olemas riiklik eesmärk 40%. Õppeasutuste tehnoloogia vananeb ja üldainete õpetajaid napib.
Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin rõõmustas teist aastat kolleege sõnumiga, et pooled Järvamaal põhikooli lõpetanud siirduvad kutseharidust omandama.
Kolm värsket koolijuhti, Tallinna Teeninduskooli juht Kristi Tarik, Tallina Lasnamäe Mehaanikakooli juht Ott Pärna ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur lubasid muudatusi, kuigi valdkonda ümber pöörama nad ei kavatse hakata. Tarik ja Pärna ühendavad tuleva aasta jooksul Tallinna kutseõppeasutusi teenindus ja äri- ning IT ja tehnikakolledžiteks.
Katrin Saareleht, Rocca al Mare kooli vanema kooliosa juhataja oli tulnud kuulama kutsehariduse inimesi ning oli kuulduga rahul. Ta tõdes, et nende koolist läheb kutseõppesse väga vähe õppureid ning et kutseharidus on hoopis teistlaadi võimalus ja mitte grammigi vähem väärtuslik võrreldes õppega tavagümnaasiumis. „Ja ma ei tõesti teadnud seda, et kutsehariduses on nii ägedad inimesed. See oli tõesti inspireeriv, me jäime tervelt kaheks tunniks siia,“ rääkis ta.
Haridus- ja Teadusministeeriumisse värskelt kutsehariduse arendamist vedama tulnud Alo Savi ei lubanud, et kõik läheb kutsehariduses pauguga paremaks. „Kõige tähtsam on see, et ei läheks halvemaks. Üks inimene ei mängi olulist rolli, tähtsam on ikkagi üldine suund ja selle hoidmine, mis läheb paremaks. Näiteks, kahe-kolme aastaga võiksid meil olla regulatsioonid muudetud ühtlaseks kutse- ja üldhariduses.“
Urmas Glase fotod
