
Kommunikatsioonibüroos In Nomine on igal aastal abiks praktikandid. Mullu detsembris saatis meile vahva kirja Liisbeth Pomber, kes õpib Tartu Ülikoolis teisel kursusel ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Aasta esimene kuu on tavaliselt vaiksem, aga sel aastal on jaanuar tegus ning Liisbet tuli ja osales nii kosmeetika, turismi, ehituse kui ka kutsehariduse projektides. Tehisintellekti tekitatavat infomüra vaadates ütleb ta, et kuna valeinfo ja manipulatsioon muutuvad üha lihtsamini levitatavaks, peavad kommunikatsioonieksperdid panustama rohkem faktikontrolli ja autentse info kinnitamisse.
Miks läksid kommunikatsiooni õppima, kuigi tahtsid saada juuksuriks?
Ühiskonna ootuste ja keskkonna survel on lühike vastus… Pikemalt rääkides teadsin, et tahan mingil hetkel ülikooli minna. Juuksuriks õppimine oleks olnud vahepeatus – omandada amet, minna tööle ja töö kõrvalt ülikooli. Pikalt ei teadnud ma, mida täpselt ülikoolis õppida tahan, ja see ajendas ka muid lahendusi otsima. Tundsin ühiskondlikku survet, et ikkagi pean minema ülikooli, ja see tekitas väga palju stressi ning hirmu.
Kandideerisin isegi TalTechi toidu- ja biotehnoloogia erialale, aga see polnud minu tee. Olin kindel, et lähen Tallinnasse õppima, aga siis puhusid elus teised tuuled. Avasin Tartu Ülikooli õppekavade valiku ja esimesena jäi silma ajakirjandus ja kommunikatsioon.
Kas valik on end õigustanud?
Minu valik on ennast õigustanud, kuid vahel siiski mõtlen, mis siis oleks, kui… Minu teekond on arenenud üsna loogilises suunas. Kuna gümnaasiumist on mul majandustaust, siis lisaks kommunikatsioonile omandan ka majandusteadust. Kõige enam tõmbab mind turunduse poole. Tulevikus võiks mul olla turunduse magistrikraad ja ehk kunagi töötan täiskohaga turunduskommunikatsioonis. Aga eks näis, mida elu toob.
Kuidas hindad subjektiivselt Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal pakutavat – kas see on piisav või võiks midagi olulist veel olla?
Olen veidi skeptiline. Meil on esimesel aastal ajakirjandus ja kommunikatsioon koos, kuid ained on üldiselt suunatud ainult ajakirjandusele. See pani mind esimesel aastal palju mõtlema, kas olen ikka õiges kohas.
Teisel aastal on aga rohkem erialaseid aineid ning kommunikatsiooni õpe on väga hästi üles ehitatud. Seega jah, esimesel aastal võiks olla rohkem ka kommunikatsiooni aineid, aga muidu tunnen, et teisel aastal on kõike piisavalt.
Mida sa ütled neile, kes sel kevadel on valiku ees?
Kui sa ei tea, mida sa tahad, siis on täiesti okei võtta paus. Kui aga valid ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala, ole valmis, et pead palju võõrastele inimestele helistama, kirjutama või hoopis kaameraga mööda Tartut ringi jooksma.
Kas oled mõelnud oma lõputöö teema peale ja miks just see teema?
Olen, kuid ei ole veel välja mõelnud midagi, mis mu südant kõditaks ja silmad särama paneks.
Millised meediakanalid on sinu jaoks olulised täna, 2025. aastal?
No ei saa üle ega ümber sotsiaalmeediast, inimeselt inimesele sisu on minu jaoks väga olulisel kohal. Samuti kuulan taskuhäälinguid – nii meelelahutuslikke kui ka uudissisuga.
Klassikalise meedia osas olen pigem ERR-i usku, aga vahel kiikan ka Delfisse. Paberkandjal lehti ma eriti ei loe. Põhjus on see, et paberleht on muutunud luksuskaubaks – kui tahad lugeda mitut väljaannet, on see päris kulukas.
Kas sinu ettekujutus PRist ja praktikal kogetu on erinevad?
Ma ei osanud aimata, et nii palju peab tõlkima, eesti keelest inglise keelde ja vastupidi. Aga muidu, kuna olen õppinud inimestelt, kes seda eriala igapäevaselt praktiseerivad, siis midagi täiesti uut ma veel kohanud ei ole. Pigem olen saanud rohkem teoreetilisi teadmisi päriselus katsetada.
Kas AI on hea või halb ja kuidas sa seda täna kasutad?
Mina leian, et see, kui kiiresti AI areneb, on hirmutav, aga ta on ka väärt abimees. Ta aitab aega kokku hoida, infot grupeerida, kirjavahemärke õigesse kohta panna. Praktika jooksul kasutasin mina tehisintellekti kõige rohkem tõlkimiseks. Kuna ta ei ole inimene, siis emotsiooni temast välja võluda ei ole võimalik, aga ta on väga hea statistikaga ja andmete analüüsimisega. Tulevikus on neil käsi kullas, kes oskavad tehisintellekti oma igapäevatöösse põimida. Turunduse näitel on palju statistikat, mida grupeerida ja tehisintellekt saab sellega kiiremini hakkama kui inimene. Analüüsi teeb inimene ja analüüsi järelduse põhjal saab tehisintellekt optimeerida turundusprotsesse ning ettevõtte jaoks muutub omakulu odavamaks ja sihtgrupp täpsemaks.
Milline on sinu nägemus tuleviku kommunikatsioonist, kuidas jagatakse ja tarbitakse infot?
Kuna info ja müra hulk kasvab, hakkavad üha suuremat rolli mängima tehisintellektil põhinevad algoritmid, mis filtreerivad ja kohandavad sisu vastavalt tarbija eelistustele. See võib olla kasulik, kuid samas tekitab ka ohu, et inimesed jäävad oma “mullidesse”, kus nad puutuvad kokku ainult nende maailmavaatega haakuva infoga. Ühepoolse teabeedastuse asemel muutub kommunikatsioon üha interaktiivsemaks. Inimesed ei ole pelgalt tarbijad, vaid ka kaasloojad. Nad mitte ainult ei jaga sisu, vaid osalevad aktiivselt selle kujundamises. Kuna valeinfo ja manipulatsioon muutuvad üha lihtsamini levitatavaks, peavad kommunikatsioonieksperdid panustama rohkem faktikontrolli ja autentse info kinnitamisse.
Kus näed end töötamas kümne aasta pärast?
Ma arvan, et kümne aasta pärast teen oma unistuse teoks ja õpin juuksuriks. Aga ilmselt töötan kommunikatsiooniagentuuris, kus saan nautida teemade mitmekesisust ja kiiret töötempot.
Intervjueeris Heikki Sal-Saller
Foto Erik Riikoja