Viking Line’i selle aasta esimese kvartali käive oli 93,2 miljonit eurot (mullu samal ajal 93,9 miljonit eurot). Muud äritulud olid 0,4 miljonit eurot (8,8 miljonit eurot). Konsolideeritud maksueelne tulu oli -14,2 miljonit eurot (mullu samal ajal -4,6 miljonit eurot, sealhulgas 8,6 miljonit eurot kapitalikasumit mootorlaev Rosella müügist). Maksujärgne kasum oli -14,3 miljonit eurot (-3,9 miljonit eurot). Peamiselt Viking Cinderella ja Birka Gotlandi investeeringud ulatusid 10,2 mln euroni (3,9 miljonit eurot).
Geopoliitiline olukord ja selle mõju energiahindadele, inflatsioonile, intressimääradele ja valuutadele ning nende ebakindlustegurite võimalik mõju inimeste reisimisvalmidusele, nõudlusele, tarbimisharjumustele ja kuludele on jätkuvalt väga ebakindel. Eeldusel, et energiahinnad jäävad praegusele tasemele ja reisimisvalmidus püsib, ollakse Viking Line’is optimistlikud, et 2024. aasta konsolideeritud maksueelne kasum jääb möödunud aasta näitajaga samale tasemele, kui mitte arvestada Rosella müügist 2023. aastal saadud 8,6 miljoni eurost tulu.
Teenus ja turg
Viking Line Grupp osutas suurema osa aruandeperioodist reisijate- ja kaubaveoteenuseid viie laevaga Läänemere põhjaosas ja Soome lahel. 20. märtsil alustas Stockholmist kruiisiteenust Birka Gotland, mida Viking Line omab koos Gotlandsbolagetiga. Enne vettelaskmist tehti laevale ulatuslik kuivdokkimine.
Viking Cinderella oli kuivdokis 1.-19. jaanuaril. Pärast seda jätkas laev kuni 4. märtsini päevakruiisidega Stockholmi ja Mariehamni vahel ning alustas seejärel 8. märtsil Helsingi-Mariehamni-Stockholmi liinil. Viking Cinderella seisis neli päeva seoses laeva kustutamisega Rootsi laevaregistrist ja kandmisega Ahvenamaa laevaregistrisse. Alates 5. märtsist sõidab laev Soome lipu all.
Reisijate koguarv kontserni laevadel oli aruandeperioodil 871 828 (mullu 888 725). Kontserni turuosa kogu teeninduspiirkonnas oli ligikaudu 34,6% (35,4%).
Turunõudlus reisimise järele ettevõtte teeninduspiirkonnas tervikuna nõrgenes aasta esimeses kvartalis. Märkasime Soome ja Rootsi vahelise teeninduse nõudluse langust, samas kui liiklus Eesti ja Soome vahel veidi kasvas. Majapidamiste karmim finantsolukord ja nõrk Rootsi kroon vähendasid ettevõtte võimalusi aasta esimeses kvartalis täituvust ja tootmisvõimsust tõsta.
Kontserni kaubaveomaht oli kokku 32 993 veoühikut (mullu 33 736). Kontserni kaubaveo turuosa oli ligikaudu 17,4% (17,5%). Ebakindlate majandusolude tõttu meie teeninduspiirkonnas jäi veetud kaubamaht 2023. aastaga samale tasemele. Seetõttu vähenes Viking Line’i veetud kaubaühikute arv, mis tulenes ka sel perioodil Soomes toimunud poliitilistest streikidest. Sõiduautode turuosa oli suurem, ligikaudu 29,9% (26,8%).
Müük ja tulu
Viking Line’i konsolideeritud käive vähenes perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2024 0,7% ja ulatus 93,2 miljoni euroni (mullu samal ajal 93,9 miljonit eurot). Konsolideeritud maksueelne tulu oli -14,2 miljonit eurot (-4,6 miljonit eurot). Võrdlusnäitajad sisaldavad 2023. aastal Rosella müügist saadud kapitalikasumit, mis oli 8,6 miljonit eurot. Reisijateveo tulud vähenesid 0,8% ja ulatusid 79,7 miljoni euroni (mullu 80,4 miljonit eurot), kaubaveo müügitulu oli muutumatu, 12,7 miljonit eurot (12,7 miljonit eurot) ja muud tegevustulud 0,8 miljonit eurot (0,8 miljonit eurot).
Tegevuskulud kasvasid 1,1%, 75,1 miljoni euroni (mullu 74,2 miljonit eurot). Palga- ja muude tööga seotud hüvitiste kulud kasvasid 14,4% ehk 3,5 miljonit eurot. Muud tegevuskulud vähenesid ja selle taga on suuresti madalamad kütusekulud, mis langesid 15,4% ehk 2,7 miljoni euro võrra.
